Hajussüsteemid

revolutsioon

Ainekoodid: ITI0215 Aine nimed: Hajussüsteemid Link: http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid Punkte: 6 EAP Õppejõud: Tanel Tammet, Martin Verrev Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee Olemas on ka 2020 aasta materjalide arhiiv.

Aeg, koht

Semester: kevad
Tulemus: eksam
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (40%) pluss iganädalased ülesanded (10%) ja eksam (50%)
Loeng: neljapäeval kell 10:00-11:30, esialgu videoloeng ja hiljem ehk ruumis ICT-A1
Praktikum: neljapäeval kell 08:15-09:45, esialgu telco ja hiljem ehk ruumis ICT-A1

Hindamine

Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:

• saada arvestatud mõlemid praktikumid
• teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.
• saada praktikumid + iganädalased tööd + eksam kokku vähemalt 50 punkti.

Nagu eelnevas kirjas, annavad hindamisel praktikumid kokku 40% kogupunktidest, iganädalased ülesanded 10% ning eksam 50%.

NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument.

Loengud

• Loengud toimuvad esialgu videoloengutena: link ja juhendid ilmuvad siia lähipäevil.
• Loenguajaks paneb õppejõud üles soovitused, et mida kuni järgmise loenguajani iseseisvalt lugeda.
• Samuti antakse iga nädal väike kohustuslik ülesanne: nädala jooksul tuleb õppejõule saata emailiga kokkuvõte/mikroessee.

Praktikumid

Kokku on praktikumitöid 2. Kumbki praktikum täismahus tehtuna annab 20 punkti, sellele võivad lisanduda ekstrapunktid. Puudulikult tehtud töö punktiarv jääb alla 20 punkti. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.

Need praktikumiülesanded on näited 2020 aastast: 2021 neid veidi muudetakse.

• 1 praks on P2P rakendus: kas distributed ledgeri komponent või anonümiseeriv võrk. Grupitöö 1-3 inimest.
• 2 praks: Grupitöö 1-3 inimest.

Praktikumid ja tööde arvestamise teeme Skypes või muus chatis videoga standardsel praktikumiajal, mida vajadusel pikendame.

Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:

• Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.
• Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.
• Tee nii, et Martin saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks (Github: martinve, TTU Gitlab: Martin Verrev). TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.
• Saada Martinile martin.verrev@gmail.com email -- enne kaitsmist -- kuhu Subject reale kirjuta "Hajussüsteemid praktikum" ja pane kirja sisse grupi liikmed ja link sinu repole.
• Praktikumiajal jälgi seda linki Hajussüsteemide praktikumi järjekord. Seal on kirjas, mis grupid on kaitsnud ja millised järgmisena kaitsevad. Uuenda iga paari minuti tagant seda lehte, kuni järjekord jõuab sinu grupini.
• Kui järjekord jõuab sinu grupini, võta Martiniga üles videokõne (Skype: martin.verrev Zoom: https://us04web.zoom.us/j/4988482784 Hangouts: martin.verrev@gmail.com)
• Kui tekib tehnilisi probleeme, kirjuta Martinile martin.verrev@gmail.com, mis probleem tekkis.

Kui sa parasjagu ei taha praktikumitööd esitada, vaid lihtsalt nõu küsida, siis kasuta põhimõtteliselt sama protseduuri: vaata, et Martinil oleks ligipääs repole, saada talle emailiga link ja võta üles videokõne.

Loengukava

Kursus jaguneb laias laastus viieks teemaks:

• P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks),
• Distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia
• Andme-apid, autentimine, pilvekeskkonnad, andmete hajutamine ja hajutatud andmete koondamine.
• Paralleelrehkendused
• X-tee ja riigi IT-korraldus

Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida siit. Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi.

Üldist materjali ja kursusi mujalt:

http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing

http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html

http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm

http://www.stanford.edu/class/cs244b/

Protokollid ja P2P

P2P sissejuhatus, 28. jaanuar

Kohustuslikud osad lugeda:

vikipeedia ülevaade

loengumaterjal: pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest

TOR wikipedias

Protokollid, 4. veebruar

Kohustuslikud osad lugeda:

Http ja json: võrgurakenduste protokollid 1 (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus)

Täiendavalt soovitav lugeda:

Gaffer on games: UDP vs TCP ja selle jätk

Veidi seotud asi ad hoc networks vt ka Defendeci ja Jürgo Predeni patent

Protok lõpp: http fancy stuff, 11 veebruar

Http ja json: võrgurakenduste protokollid 1 lõpuosa alates https

Loe lisaks https kohta

xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: võrgurakenduste protokollid 2

Vanad tekstid SOAPi probleemidest: veebiteenuste võlu ja valu ja s stands for simple

P2P DHT ja bittorrent, 18 veebruar

DHT (distributed hash tables):

ülevaade wikipedias

Chord:

Põhimaterjal - kas vanem versioon, loe kuni Ivy osani või uuem, Chordi põhimõtted. Täiendavalt võib vaadata seda presentatsiooni visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks seda presentatsiooni

Lisaks tasuks veidi uurida artikleid wikipedia sissekande lõpus (external links)

Kademlia:

Põhimaterjal presentatsioon autoritelt

Täiendavalt autorite artikkel ja detailsem presentatsioon

Bittorrent

bittorrenti protokoll ja ülevaade

täiendavalt wikipediast

Distributed ledger, ajatemplid ja bitcoin

Soovitav on lugeda neid materjale algusest: põhiasjad on esimestes, ning mida kaugemale edasi, seda detailsemad/spetsiifilisemad materjalid tulevad.

Kriitiline taust järgneva mõistmiseks

• https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptographic_hash_function : ühtlaselt jaotuv hash, nii et kui püüad leida stringi S, et hash(S)=teadaolev_hash, siis parim viis S leidmiseks on lihtsalt random S-de katsetamine. Bitcoin kasutab SHA2 hash algoritmi varianti, mis annab tulemuseks 256 bitise (ehk 32 baiti) väärtuse.
• https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree : kirjete sidumine hashide puuna (veidi keerukam/efektiivsem, kui lihtne hashiahel). Mis on hashiahel: kui tahad siduda kirjeid K1, K2, K3, siis salvestad [K1,hash(K1)], [K2,hash(K2+eelmise hash (ehk hash(K1)))], [K3,hash(K3+eelmise hash(ehk hash(K2+hash(K1))))], jne, kus hashi-osa node N jaoks on üldiselt hash(KN+(KN-1 hashi-osa)) ehk hash(KN+hash(KN-1+hash(KN-2+hash(KN-3+...) ...)
• https://en.wikipedia.org/wiki/Proof-of-work_system : arvuti sundimine mõttetut tööd tegema, et raskendada spammimist. Levinud meetod on nõuda, et hashi alguses oleks N nulli (mida suurem N, seda raskem leida). Selleks tuleb sul hash(S) asemel katsetada läbi palju hash(S+nonce) arvutusi, kus nonce on random string, kuni juhtumisi saad N nulliga algava hashi. Reaalselt kasutab Bitcoin ajas muutuvat keerukust (mida aeg edasi, seda keerulisem ülesanne), detaile vaata siit ja siit ja siit.
• https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain : lihtsalt ülevaade kogu teemast
• Eelmiste asjade demo: vajuta üleval "Hash", "Block", "Blockchain" linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja "Mine" nupule vajutada. "Mine" teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.

Kasulik taust laiema pildi jaoks

• Konsensus hajutatud süsteemides: hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks (siin on klassikaline Bütsantsi kindralite probleemi artikkel, mis on suht keeruline)
• Põhjalikum konsensuse-artiklite-selgituste kogu
• RIA tellitud ja küberi koostatud eestikeelsest uuringust lugeda alates lk 15 ptk "Plokiahelad"

Best intro for reading

• https://bitsonblocks.net/2015/09/01/a-gentle-introduction-to-bitcoin/
• https://bitsonblocks.net/2015/09/09/a-gentle-introduction-to-blockchain-technology/
• https://bitsonblocks.net/2015/09/21/a-gentle-introduction-to-bitcoin-mining/

Põhjalik õpik

• Lae alla hea tasuta õpik
• Kui eelmine link mingil põhjusel ei tööta, mine õpiku lehele (sealt leiad ka videoloengud) ja otsi sealt alapealkiri "Free pre-publication draft" mille all on link "... for download here".

Python examples with detailed explanations

It is enough to go through one or two of these:

• One example http://ecomunsing.com/build-your-own-blockchain
• Another example
  • https://medium.com/crypto-currently/lets-build-the-tiniest-blockchain-e70965a248b
  • https://medium.com/crypto-currently/lets-make-the-tiniest-blockchain-bigger-ac360a328f4d
• An even more detailed example
  • https://bigishdata.com/2017/10/17/write-your-own-blockchain-part-1-creating-storing-syncing-displaying-mining-and-proving-work/
  • https://bigishdata.com/2017/10/27/build-your-own-blockchain-part-2-syncing-chains-from-different-nodes/
  • https://bigishdata.com/2017/11/02/build-your-own-blockchain-part-3-writing-nodes-that-mine/
  • https://bigishdata.com/2017/11/21/how-to-build-your-own-blockchain-part-4-2-ethereum-proof-of-work-difficulty-explained/
• And then some:
  • https://github.com/cosme12/SimpleCoin
  • https://hackernoon.com/learn-blockchains-by-building-one-117428612f46

More details and tutorials

Have a look at the actual bitcoin data, latest blocks and transactions:

• https://blockexplorer.com/

How does the P2P stuff work, i.e finding nodes:

• https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other
• https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery

Real hardcore documentation:

• https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network
• https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation

Just a big collection of materials and examples: https://github.com/openblockchains/awesome-blockchains

Some additional OK tutorials:

• The Blockchain Explained to Web Developers, Part 1: The Theory. https://marmelab.com/blog/2016/04/28/blockchain-for-web-developers-the-theory.html
• The Blockchain Explained to Web Developers, Part 2: In Practice https://marmelab.com/blog/2016/05/20/blockchain-for-web-developers-in-practice.html
• https://medium.com/blockchain-review/how-does-the-blockchain-work-for-dummies-explained-simply-9f94d386e093
• Ever wonder how Bitcoin (and other cryptocurrencies) actually work? https://youtu.be/bBC-nXj3Ng4
• https://medium.com/@annamcabee/learning-about-block-chain-with-python-8b2178cf1fca
• https://crypto.stanford.edu/cs251/

Andme-apid, autentimine, pilveteenused, andmete koondamine

Erinevad API-stiilid

• rest wikipedias ja rest tutorial (vt linke all!)
• odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style
• api design book download or api design book (must register)
• Graphql start and graphql vs rest and similar take on rest vs graphql and wrap rest in graphql

Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):

• tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:
  • Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle wikipedia jutt.
    • Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post "käske", et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt.
    • Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega "Jaan"), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või "REST" stiili osad.
  • Loe läbi terve api design book alternatiivina leiad sellelt urlilt.
  • Vaata odata veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta kiirsissejuhatusega, siis loe basic tutorial ja lõpuks tutvu kiirelt pika standardidoku peatükiga 5: query options
• tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:
  • Alusta wikipedia kiirülevaatest
  • Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles Apollo server, ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles graphql.js server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.
  • Loe läbi rest-vs-graphql jutt
  • Loe läbi grapqhl kiirtutorial (lehekülgede lõpus link järgmisele)

Suured avalikud andme-apid

API-de kogu uurimiseks

list of open apis from wikipedia

google api explorer

Andme-apide näiteid

facebook api limitations/shutdowns in 2018

Autentimine

facebook, google, pangalink.

Autentimise märkmed: facebook ja google

veebiserveri seadistamine id-kaardi jaoks ja abistavad koodijupid

taustaks id-kaardi kasutusstsenaariumid

Autentimise märkmed: mobiil-ID

Pilvekeskkonnad

Understanding cloud computing

Suured:

• Amazon AWS
• Microsoft Azure
• Google Cloud

Pilveteenuse tarkvara:

OpenStack

Näide: Azure

Azure märkmed

Google appengine, database api, google bigtable and file system stack

http://cloud.google.com/appengine/ AppEngine on nüüd osa Google Cloud platvormist

Hajutatud failisüsteemide märkmed loengust

Paralleelrehkendused

Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja konsensus hajutatud süsteemides, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.

Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.

• Soenduseks loe lühikest juttu, mis seletab, misasi on Bütsantsi kindralite probleem (videod selle lõpus ei ole kohustuslikud)

• Järgmisena loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav jutt Amazonilt (siin otselink pdf-le.

• Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon väga aeglaselt läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. Abiks võib olla see coursera loeng mis juhatab sama probleemi aeglaselt sisse, aga ei jõua veel selle lahendusvariantideni. järgmine loeng selgitab juba ühte lahendusvarianti analoogiliselt powerpoindile.

Kui jõuad ja sul tekib ekstrahuvi teema vastu, siis siit leiad põhjaliku kogu keerukamate artiklite lühikokkuvõtetega edasiuurimiseks (see ei ole üldse kohustuslik).

Esimene osa

Näited:

C: alguses oli fork(), hea pthreads tutorial.

Thread, Queue ja Lock Pythonis

Presentatsioonid lugemiseks:

• lukustamine
• Paralleelsus andmebaasides.

Selle nädala teemaks on parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need mehhanismid teevad, (b) panna käima näited.

• fork
• thread.
• shared memory

Taustaks on kasulik vaadata korra protsesside managementi linuxis.

Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.

Soovitus kuulata Jim Kelleri episoodi "Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles" heast ja populaarsest ai podcastist: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.

Lukustamine, andmebaasid jms

Selle nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest. Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.

Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.

Järgmine nädal liigume lukustamise juurest edasi paralleelsusse andmebaasides: seal on jällegi hulk võimalikke probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad baas-lukustamismehhanisme.

Loe selles järjekorras ja vaata läbi ka need kolm lühikest loengut:

• Lukustamise sissejuhatav presentatsioon: räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest (andmebaaside paralleelsuse teemasse süveneme järgmine nädal).
• Detailsem konspekt lukustamise kohta: semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda aeglaselt!
• spinlocki loeng arusaamise hõlbustamiseks
• spinlocki riistvara-tuge seletav loeng
• loeng semafor vs mutex: mis on mis

Lisaks võib lugeda:

Konspekt, käsitleb teemat oluliselt põhjalikumalt kui loeng/slaidid

Introduction to Transactions (slaidid)

Sünkroniseerimisprimitiivid: slaidid

Mittekohustuslik lisalugemine:

Konspekt pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.

Paralleliseerimise automatiseerimine ja klastrid

Selle nädala eesmärk on aru saada paralleelsuse kontrollist andmebaasides: mis võib valesti minna ja mis on erinevad levinud mehhanismid atomaarsete operatsioonide ehitamiseks. See värk on korraga ootamatult deep ja praktilises elus oluline. Loe läbi mõlemid materjalid:

• Introduction to Transactions (slaidid) alustuseks.
• Konspekt, käsitleb sama teemat oluliselt põhjalikumalt kui eelnevad slaidid. Loe aeglaselt!

Soovitav on täiendavalt vaadata konspektis käsitletud mvcc jaoks:

• cmu videolengut mvcc kohta ja vaadata
• sinna juurde sama loengu slaide

Mapreduce framework

Mapreduce katsetused Azure platvormil

Mapreduce klassikaline põhiartikkel

memcached

memcached ülevaade

Hajutatud andmekogud

Teemaks on hajutatud andmebaasid: eesmärk aru saada, (a) miks on andmebaasid vahel hajutatud ja mis see konkreetselt võib tähendada (b) mis probleemid seejuures tekivad ja kuidas neid probleeme lahendatakse, paremini või halvemini. Lugemisülesanded on järgmisel eraldi wikilehel:

Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded

Integreerimine:

Integreerimise lühimärkmed

data warehousing

Hajutamine:

Hajutamise lühimärkmed

memcached

Postgres replication intro

Postgres clustering and replication

Konsensus:

Paxos algoritm ja veel Paxos ja väga palju Paxost ja sõpru

bitcoinist tuttav proof-of-work

Hulk teemasid põhjalikult:

readings in distributed databases

Chapter for db system concepts book

Detailsed lisamaterjalid:

Postgres high availability

Oracle information integration

X-tee ja e-riigi IT korraldus

X-tee

Teemaks on X-tee, ehk eesti e-riigi põhi-infrastruktuur. X-tee on API-süsteem asutus-asutus IT süsteemide otsesuhtluseks (P2P), kus kõik kasutavad samu põhimõtteid ja on olemas väike keskne kontrolli/turvamissüsteem.

Tööta ise läbi järgmised materjalid:

Esimese asjana

• loe süvenemisega läbi lühikesed x-tee märkmed loengust: mis asi on ja mis on põhilised arhitektuuripunktid.
• vaata riigi ametlikku X-tee lühiülevaadet sh kindlasti kasutusstatistika ja fancyd kasutus-seosed (mõlemid viimased on versioon 6 jaoks, samas on ka vanem versioon kasutusel).
• Andres Küti kuueminutist videot X-tee põhipointidest
• ja sirvi kiirelt läbi pikem kolmeosaline ülevaade X-teest Anto Veldrelt.

Järgmisena vaata läbi mõõduka süvenemisega selles järjekorras:

• Ansperi ja Willemsoni korralik lühike artikkel X-tee sisulise tehnilise ülevaatega
• x-tee protokolli spec: seejuures vaata süvenemisega näiteid peatükist "Annex E Example Messages": põhiosa näites on header (seda protokoll spetsifitseeribki), edasiantav data ise on tilluke jupp lõpus Body tagi sees.
• sirvi UXP technical whitepaper ehk kommertsversiooni tehnilisem ülevaade koos organisatsiooni/korralduse soovituste/põhimõtetega
• vaata lühidalt (tunnetuse jaoks) juhuslikke juppe X-road security server manual (detailed)

Kolmandaks tutvu veidi süsteemiga, mille nimi on UXP: (vaata sealt ka paariminutist videot) see on AS Cybernetica eksport-kommertsversioon X-teest. Cybernetica on ka standard-X-tee autor, aga pakub lisaks kommertstoega (planeerimine, install, kohandamine jne jne) oma versiooni, mida on paigaldatud päris paljudesse riikidesse. Muuhulgas võib olla huvitav natuke vaadata kahte screencasti UXP keskserveri konfimisest (keeruline värk): osa 1 ja osa 2.

Veel on oluline teada:

• X-tee promo välisriikidesse teevad paljud poliitikud
• Ametlik (vabavaralise) X-tee arendamine toimub viimastel aastatel koos soomlastega organisatsiooni "Nordic Institute for Interoperability solutions" (NIIS) poolt, nende sait on https://x-road.global ja nende hallatav/arendatav vabavaraline X-tee githubis (vaata veidi ka detailsemat videot kogu asja ülespanemisest). Vaata head NIIS videot asjast ja organisatsioonist. Vana mitte-maintainitav ainult-eesti repo leaid siit.
• Seoste tekitamine riikide vahel (a la mitme eri X-tee ühendamine, nagu Eesti ja Soome vahel veidi toimub) on keeruline: Willemson ja Freudenthal Cyberist on selle kohta kirjutanud artikli Challenges of Federating National Data Access Infrastructures
• Peale põhitegija Cybernetica oma kommertsiaalse UXP-variandiga (juhtfiguurid Ansper ja Freudenthal) on veel hulk huvigruppe/firmasid, kes tegelevad X-tee kommertsiaalsete konsultatsioonide, abi, promomise, arenduse jne jne tegevustega välismaale. Vaata kaarti, kus peal valik erinevas staadiumis/erineva edukusega projekte X-tee rakendamise kohta (sellel kaardil ei ole kõiki kommerts-juurutusi):
  • E-government academy for-profit konsultatsioonimeeskond: e-valitsemise konsultatsioonid välismaal, ei anna ise tehnilist konsultatsiooni.
  • Planetway: Jaapanisse müügi tiim.
  • Erinevad soomega seotud harud, mh väike Roksnet

Kasulikud lisamaterjalid:

x-tee protokolli spec

UXP: AS Cybernetica eksport-kommertsversioon X-teest.

Kaks screencasti UXP keskserveri konfimisest 1 ja 2

Ahto Kalja detailne ülevaade X-tee projektist aastast 2004

X-road official page

X-road security server manual (detailed)

Paper by Ansper and Willemson

Riigi IT-infrastruktuuri korraldus

Teemaks on Eesti riigi infosüstem ja konkreetsemalt Riigi Infosüsteemide Haldussüsteem RIHA.

• Kõigepealt loe süvenemisega läbi ja tutvu kõigi sealtoodud linkidega: Lühiülevaade riigi infosüsteemist.
• Seejärel sirvi läbi RIHA koolitusmaterjalid: olulisematele olid lingid eelmises lühiülevaates, aga vaata kiirelt kõigile teistele materjalidele ka peale: mis seal umbes on.
• Nüüd sirvi ja uuri pikemalt RIHA:
  • püüa aru saada, mis sorti andmekogusid on rohkem, mis asutused on enam esindatud jne
  • tutvu detailselt mõne väiksema andmekogu kõigi materjalidega ja samuti mõne suurema andmekogu (näiteks rahvastikuregister) materjalidega
  • samamoodi uuri paari registri X-tee liideste kirjeldusi
  • otsi ka erinevaid andmevälju (Riha kataloog -> Otsi andmeobjektidest nupp), näiteks "aadress", "vanus", "tegevusala")
• Kui sa ei ole varem vaadanud, siis vaata nüüd: Andres Kütt räägib, miks suured (riigi) IT projektid vahel (tihti?) nurja lähevad: Õppetunnid suurtest IT projektidest, eeskätt sotsiaalministeeriumi kurikuulsa SKAIS2 näitel.

Riigi IT korralduse märkmeid loengust

Kasulikud lisamaterjalid:

RIHA ja jutud RIHA kohta

Hajussüsteemide eksam 21 mai 2020 Hajussüsteemide eksam 28 mai 2020 Hajussüsteemide eksam 4 juuni 2020