Itv0010 2006

...ajalugu, suunad, põhialused, paradigmad, äri.

Siin on 2006 aasta arhiiv: see info enam ei kehti!! siit lingilt saad värske info juurde

Ainekood: ITV0010

Lektor: Tanel Tammet
Kontakt: tammet@staff.ttu.ee, 6203457, TTÜ AK223
Venekeelsete kursuste lektor: Deniss Kumlander

Tulemused: eksam ja järeleksamid

Kolmas, viimane järeleksam toimub neljapäeval 30 augustil ruumis VI-224 kell 10-13. Eksamile pääsemiseks on hiljemalt 29 augustil vaja registreerida ennast instituudi sekretäri Varje Vainu juures arvutuskeskus hoones ruumis 224.

Teine järeleksam toimus 8 mail 2007. Järeleksami tulemused leiad siit

Esimene järeleksam toimus eelnädala lõpul: reedel, 26 jaanuaril, kell 15.00 aula taga, ruumis I-202. Järeleksami tulemused leiad siit

Sessi jooksul toimunud eksamite kogutulemuse leiad pdf failina siit: Itsisse2007eksamid_www.pdf

Sügisel toimub veel üks järeleksam: sügissemestri eelnädalal.

Eksamid olid:

Eksamiajad:

• 5 jaanuar, ruumis I-202 (aulatagune), kahes grupis: kell 9-12 ja 12-15
  • 9-12 on grupid iabb11, iabb12, iaeb11, iapb11, iapb13 ja iapb14
  • 12-15 on grupid iasb11, iasb12, iasb14, iatb11 ja kõik ülejäänud

• 15 jaanuar, ruumis I-202 (aulatagune), kahes grupis: kell 9-12 ja 12-15
  • 9-12 on grupid iabb11, iabb12, iaeb11, iapb11, iapb13 ja iapb14
  • 12-15 on grupid iasb11, iasb12, iasb14, iatb11 ja kõik ülejäänud

Deniss Kumlanderi eksamiajad on:

• 6 jaanuar 10-12 ruumis VII-131
• 13 jaanuar 10-12 ruumis VII-131
• 20 jaanuar 10-12 ruumis VII-131

Maht, aeg, tulemus

Loenguid nädalas: 2 tundi. Kui pole teisiti märgitud, toimuvad kõik loengud:

• TTÜ-s järgmistel aegadel.
  • Teisipäeval 10.00-11.30, aula (loeb Tanel)
  • Venekeelne loeng: Teisipäeval 8.00-10.30 loeb Deniss

Harjutustund: iseseisev lugemine ja (vahel) ülesannete lahendamine, juhendajat ei ole.
Kursus lõpeb EKSAMIGA. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.

Kursuse eesmärk

• Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.
• Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.
• Tutvustada edaspidiseid loengukursusi stuudiumi vältel.

NB! Kursus EI ÕPETA elementaarset arvutikasutamist. Samuti ei õpeta kursus programmeerimist, kuigi annab õrna sissejuhatuse programeerimisse.

Kokkuvõte

Ajalooline ja kontseptuaalne ülevaade informaatikast kui äri-, teadus- ja insenerivaldkonnast. Valdkonna varajane ajalugu, teaduslikud ning tehnilised arengud selle sajandi alguses, sajandi keskpaiga kiire tehnoloogiline ja äriline areng ning viimastel kümnenditel toimunu nii äris, tehnoloogias kui teaduse baasosades. Peamised programmeerimise paradigmad (imperatiivne, loogiline, funktsionaalne, objekt-orienteeritud) ning rakendussüsteemide tehnoloogia paradigmad (suurarvutid, personaalarvutid, klient-server süsteemid, hajutatud ja mitmekihilised süsteemid). Uute tehnoloogiate ja firmade teke ning allakäigu lained, printsiibid ja konkreetsed võtmesündmused.

Loengute plaan ja materjalid

Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut. Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.

NB! Materjalid loengute kohta, mis ei ole veel toimunud, on esialgsed: nad muutuvad ja täienevad kursuse käigus.

1. Sissejuhatus 

Programmeerimine ja arvuti tööpõhimõtted.

Loengumaterjal: itsissejuhatus1o06.PPT, itsissejuhatus1o06.pdf.

Lisaks:

• loe juttu ja mängi andmete esitamise appletiga.
• loe läbi: Paul Graham: Why nerds are unpopular?
• loe läbi: Tanel Tammet: Inimlikkus on loomalikkus

2. Varane ajalugu 

Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika.

Loengumaterjal: itsissejuhatus2o06.PPT, itsissejuhatus2o06.pdf.

Lisaks:

• Paul Graham: What you'll wish you'd known
• Harjuta lausearvutuse tõeväärtustabelite tegemist: vaata vanu eksamiülesandeid (1, 2, 3) tee ülesandeid ise juurde ja kasuta seda rakendust enesekontrolliks (vt ka selle rakenduse süntaksit).
• algus-1945: A history of computers
• Alustada: Loogika aine ja ajalugu

3. Keskajalugu 

20 sajand kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.

Loengumaterjal: itsissejuhatus3o06.PPT, itsissejuhatus3o06.pdf.

Lisaks:

• Paul Graham: Undergraduation pluss järelmärkused: more advice for undergrads
• Eck intro lab: data reps.
• Eck lab: Turing machines.
• Varastest masinatest:
  • Näide olulisest analoogarvutist: Norden bombsight
  • Inglise krüptosaaga: Colossus, Turing, sakslaste Enigma ja Lorenz SZ 40
  • Esimesed digitaalsed elektriga töötavad arvutid:
    • Zuse elektromehaaniline arvuti, vt ka seda saiti.
    • Atanasoffi elektronarvuti
    • Mark I: esimene programmeeritav elektromehaaniline arvuti.
• Loe ka: Polsson ning a history of computers (vt viidad allpool)

4. Keskajalugu jätkub

kuuekümnendad, seitsemkümnendate algus. Miniarvutid ja mikroprotsessorid.

Loengumaterjal: itsissejuhatus4o06.PPT, itsissejuhatus4o06.pdf.

Lisaks:

• Jätk küsimusele "mida ülikoolis teha?". Joel Spolsky: Advice for Computer Science College Students
• PDP-1 restoration project
• Spacewar: esimene graafiline arvutimäng
• Atari muuseum
• mehaaniline pong
• SRI international
• Bell labs

5. Keskajalugu jätkub

seitsmekümnendad. Mikroarvutid, personaalarvutid.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus5o06.PPT, Itsissejuhatus5o06.pdf.

Lisaks:

• Eric Raymond: How to become a hacker
• Colossal Cave (adventure) teksti-seiklusmäng
• Magnavox odyssey

6. Lähiajalugu

kaheksakümnendad. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid. Spetsiaalarvutid, workstationid, oluline soft.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus6o06.PPT, Itsissejuhatus6o06.pdf.

• Lisaks:
• Thirst for knowledge may be opium craving
• GUI ajalugu
• Arvutite tv-reklaamide ajalugu
• Apple Macintoshi reklaamfilm:
  • Väike mpeg variant
  • Suur quicktime variant

7. Lähiajalugu

Üheksakümnendad kuni kaasaeg. Kokkuvõtted suurtest teemadest.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus7o06.PPT, Itsissejuhatus7o06.pdf.

Lisaks:

• The expert mind
• Alustada: "Teejuht võrgumeediasse" toorik.
• Tutvu: [http:/materjalid/itsissejuhatus/itsissejuhatus_eestiajalugu.ppt J.Penjami lühiülevaade Eestis tehtud ja olnud varastest arvutitest]

8. Arvuti tööpõhimõtted, programmeerimiskeeled.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus8o06.PPT, Itsissejuhatus8o06.pdf.

Lisaks:

• Veidi tutvuda nende saitidega:
  • http://www.mkdata.dk/click/ (eriti soovitan lugeda pc arhitektuuri seletust)
  • Tom's hardware guide
• D.Eck, osad siit: Eck laborid (siit saad võtta eraldi rakendusena). NB! Loe ise läbi, proovi ja tee igast osast üks-kaks harjutust:
  • Logic circuits
  • Memory circuits

9. Progr. keeled jätkuvad. Operatsioonisüsteemid.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus9o06.PPT, Itsissejuhatus9o06.pdf.

Lisaks: Eck laborid jätk: loe ise läbi, proovi ja tee igast osast üks-kaks harjutust:

• xComputer
• xComputer assembly language

Kohustuslikku lugemist (

• Kohustuslik on esimene 1/4 pikast artiklist In the Beginning was the Command Line

Soovitavat lugemist:

• üldse mitte kohustuslik (algajatel raske mõista :-) The Art of Unix Programming
• Computer languages history
• About 2500 Computer Languages, Past and Present
• Computer language shootout
• Minix: Linuxi inspiratsiooniks olnud mini-UNIX
• Unix history

10. Tarkvara arhitektuur.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus10o06.PPT, Itsissejuhatus10o06.pdf.

Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks:

• Pildisari (loe pilditekstid hoolega läbi!)
• The law of leaky abstractions
• Code as design
• No silver bullet
• Why features do not matter any more
• Teach yourself programming in ten years
• Gnu manifestid
• vabavara kasutamisest riigis
• Stallmani naljalaul
• Linus Linuxit hääldamas

11. Võrgutarkvara. Interneti baastehnoloogia.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus11o06.PPT, Itsissejuhatus11o06.pdf.

Lisaks: Tutvuda:

• http://www.w3schools.com/.
• http://www.w3c.org/.
• Tanel Tammet: külm kübersõda

12. Võrgutarkvara. Interneti rakenduste tehnoloogia.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus12o06.PPT, Itsissejuhatus12o06.pdf.

Lisaks: Tutvuda lühidalt:

• Loengunäite variant: http://java.sun.com/docs/books/tutorial/networking/urls/readingURL.html
• http://www.w3schools.com/.
• http://www.w3c.org/.
• XMLHttpRequest Demo (async javascript)
• Loengunäide: Tiny www server ja lihtsaid cgi programminäiteid
• Greenspuni vana kuulus Panda book
• Apache
• veel näiteid: kalkulaator, css, javascript, XML ja XSL näited

13. Rekursioon. Funktsionaalne ja loogiline programmeerimine.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus13o06.PPT, Itsissejuhatus13o06.pdf.

Lisaks: Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:

• Lihtsamad rekursiivsed pildid
• Rekursiivsed pildid randomiga

Huvi korral installeeri ja proovi Prologi: SWI Prolog.

14. Algoritmid. Keerukus ja lahenduvus.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus14o06.PPT, Itsissejuhatus14o06.pdf.

Lisaks: Huvi korral vaata TSP programmi Java lähtekoodi

15. Tehisintellekt.

Loengumaterjal: itsissejuhatus15o06.PPT, itsissejuhatus15o06.pdf.

Huvi korral loe Matrix, Skynet ja sõda teispoolsusega, klassiku ülevaadet tehisintellektindusest, Dennetti artikleid, tuntud õpikut, ajakirja JAIR.

Taustaks: intertehismoistus.PPT

16. IT äri, IT projektid + konsultatsioon eksamiks.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus16o06.PPT, Itsissejuhatus16o06.pdf.

Lisaks: mitmed kohustuslikud artiklid, vt kas powerpointist või sellel lehel allpool, :kohustuslike lugemismaterjalide peatüki allosas.

Harjutamist eksamiks/arvestuseks

Tee iseseisvalt vanad eksamid:

• vana eksam 1
• vana eksam 2
• vana eksam 3

NB! 2006 aasta erinevused nimetatud näidetega võrreldes:

• Küsimused on - ootuspäraselt - teistsugused.
• Kahendarvude ülesannet ei pruugi tulla.
• Keerukamad ülesanded annavad rohkem punkte, kui lihtsad: vahemikus 10-15 punkti, lihtsad vastavalt vähem: 6-9 punkti. Kogupunktide arv endiselt 100.

Kohustuslikud lugemismaterjalid

Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik. NB! Kohustuslikke materjale võib kursuse jooksul veidi lisanduda: jälgi seda loetelu.

• Loogika ainest ja ajaloost: T.Tammet: Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni".
• Opsüsteemidest laiemas kontekstis: Kohustuslik on algusosa (esimene 1/4) pikast artiklist In the Beginning was the Command Line
• Kohustuslikud artiklid IT äri ja juhtimise teemal on järgmised. Neid "ära õppida" vms pole vaja, piisab lihtsast mõnusast kiirest läbilugemisest:
  • Paul Graham: How to start a startup?
  • Paul Graham: Great hackers
  • Paul Graham: Why smart people have bad ideas
  • Joel Spolsky: Funktsionaalsuse spec:Painless Functional Specifications (1 osa): http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000036.html
  • Joel Spolsky: IT firma töökorraldus: 12 steps: http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html
  • Joel Spolsky: Projekti planeerimine: Painless Software Schedules: http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000245.html

Soovitavad lisalugemismaterjalid:

• Ajalugu algus - 1981 (piisab kiirest läbivaatamisest, vajalik materjal loengutes): Bebop BYTES Back
• Ajalugu 1945-1990 (piisab kiirest läbivaatamisest, vajalik materjal loengutes): The Computer Museum.
• Ajalugu 1947-1999 (see ei ole otseselt kohustuslik): autor Ken Polsson.
• Vana jutt infoühiskonnast: T.Tammet 1995-1996: "Teejuht võrgumeediasse" toorik.
• Elektroonilisest demokraatiast ja riigist: T.Tammet, 2001: E-valimiste analüüs
• Greenspun: Lihtsalt loe sisukorda, tervet raamatut pole vaja!: http://philip.greenspun.com/panda/
• Greenspun: Future peatükk: http://philip.greenspun.com/panda/future
• Greenspun: Nali: http://philip.greenspun.com/careers/

Väga kasulikud lugemismaterjalid: loe neid!

• Loe iga päev: http://www.slashdot.org
• Loe iga päev: http://www.digg.com või http://www.reddit.com
• Loe iga päev: http://www.news.com

• Software management, ca kord kuus materjale: http://www.joelonsoftware.com
• Paul Grahami esseed, uusi suhteliselt harva.
• Jargon leksikon ja the New Hacker's Dictionary.
• The cathedral and Bazaar
• Gnu manifestid
• David Eck: Labs and Applets for "The Most Complex Machine".

Kui kõik tundub liiga lihtne, siis:

• Loe läbi enamus Paul Grahami esseid.
• Loe läbi Steven Raymondi raamat (NB! algajatel raske õieti mõista :-) The Art of Unix Programming
• Loe läbi väga lõbus ja hariv raamat: Philip Greenspuni Guide to Web Publishing. Kui meeldis, uuri järgi, mida Greenspun veel teeb (sh loe teisi raamatuid ka) ja kuidas sündis ja suri tema kuulus firma.
• Vaata, mis võrgust (loodetavasti) edaspidi saab: Semantic Web
• Loe hoolega läbi (ei ole üldse kohustuslik ja algajatele mittesoovitav) ja tee harjutusi ka: Computer Systems: a programmers perspective toorikvariant.
• Loe läbi hulga Daniel Dennetti esseid
• Proovi õppejõu tehisintellektisüsteem Gandalf installeerida (Unix või Windows+cygwin) ja mängi sellega. Proovi ka Otterit (lihtsam, aga nõrgem klassikaline süsteem). Kuidas, loe siit ja siit ja siit.
• Tee omal käel ette läbi terve Programmeerimise põhikursus (peaasi: tee kõik harjutustööd: programmeerimise õppimiseks ainus viis on palju programmeerida :-)
• Õpi assembleris programmeerima (üpris ebapraktiline oskus, aga hästi hariv :-)