ITV0070 2020

Allikas: Lambda
märgid

Code: ITV9070
Link: http://www.lambda.ee/index/Semantika_ja_analüütiline_filosoofia ehk http://www.lambda.ee/index/itv0071
Archive: 2018 arhiivi
Lecturer: Tanel Tammet
Contact: tanel.tammet@ttu.ee, 6203457, ICT 426

"A sign is anything that can be used to tell a lie." --Umberto Eco

“I’m writing a book on magic,” I explain, and I’m asked, “Real magic?” By real magic people mean miracles, thaumaturgical acts, and supernatural powers. “No,” I answer: “Conjuring tricks, not real magic.” Real magic, in other words, refers to the magic that is not real, while the magic that is real, that can actually be done, is not real magic. --Lee Siegel

NB! See on 2020 aasta arhiiv, mitte praegused materjalid!

Eksamid

Eksamid toimuvad sel aastal ainult kaugtööna: eksami algusajaks paneb õppejõud küsimused/ülesanded siia wikilehele ning kolme tunni jooksul tuleb saata emailiga vastused. Eksamile registeeruda ei ole vaja. Ajad on:

Eksamil on kaks osa:

  • Kirjalik: veebis antakse ülesanded ja nende vastused ja lahendused tuleb saata kirjalikult emailiga 3 tunni jooksul.
  • Suuline: iga tudengiga tehakse kohe peale kirjalikku osa kiire skype-vestlus lühikese suulise eksamina.

Materjalid, millest tuleb eksamil küsimusi, on siin lehel allpool märgitud punase tagiga:

  • E tähendab, et see on üks põhimaterjalidest, lugeda suurema süvenemisega
  • L tähendab, et siit võib samuti küsimusi tulla, aga väiksema tõenäosuse/keerukusega, võib lugeda väiksema süvenemisega


Time, place, credits

Credits: 6

Lectures: Thursdays at 12:00-13:30 in the room ICT-A1 (no lectures during the quarantine era, just materials of different kinds).

Practice sessions: every second Friday starting from 7. Feb at 08:15-09:45 in the room ICT-315 (during the quarantine era, at Skype)

The contents of practice sessions are presentatins by students and their discussion. Presence in the practice sessions is accounted for in the final grade.

Course will finish with a written exam. The materials below marked with a red E will be critical for studying for the exam, while the materials marked with blue L are also used but less important. Materials without such marks will not be used for the exam questions.

In order to be allowed to take the exam, each student should give at least four presentations. Presentations are not graded, but when they are determined not to be satfisfactory, they should be re-done.

Some of the later lecture times will be used as additional practice sessions.

Initial course plan, materials and topics

We consider several topics, starting from general ones and moving to more specific.

The main goal of the lectures is to make it easier to understand the concepts and ideas in the topics, in order to better understand the reading materials..

Main and recommended materials

Obligatory:

analytic philosophy.

Useful readings:

*, *, *, *, *, *, *, *, *, *, *, *, *, *.

Intro, semiotics, philosophy

Main materials:

Useful to read/listen:

About the alphabet:


Märkmeid strukturalismist, dekonstruktsioonist ja muust:

Märkmeid Proppi teooriast:

Märkmeid Viini ringist ja loogilisest positivismist:

Evolution of brain, intelligence and society

Sociobiology, evolutionary psychology and memetics.

Main material:

Recommended overviews:

Recommended books:

Important papers:


Märkmeid: artiklid, kogumikud ja muud. Ei ole kohustuslik lugemine.

Brain science

For exam:

Good general overviews:

Read also:

Important:


General notes

Infinity, logic and philosophy of mathematics

Esimeseks teemaks on sissejuhatus matemaatika filosoofiasse, eeskätt lõpmatuse ja lahendamatuse küsimused.

Alustuseks loe läbi eksamil kohustuslik sissejuhatav presentatsioon

Kui lõpmatus/Cantori teoreem jäävad segaseks, siis on abiks lugeda cardinality wikipedias. Gödeli mittetäielikkuse kohta tasub veidi täiendavalt tutvuda Gödeli mittetäielikkuse teoreemide filosoofiliste järeldustega Stanfordi filosoofia-entsüklopeediast: see on osa pikemast mittetäielikkuse-artiklist, mille esimeses pooles räägitakse pikemalt kummastki Gödeli mittetäielikkuse teoreemist: veendu, et saad enamvähem aru, mida kumbki teoreem ütleb.

Seejärel loe läbi pikem jutt: matemaatika filosoofia Stanfordi filosoofia-entsüklopeediast.


Järgmisena on teemaks mitteklassikaliste loogikatega matemaatika filosoofia taustal:


More on nonclassical logics:

Thinking and AI

Esiteks, tehisintellekti filosoofia põhiküsimused (väga lähedased funktsionalismi küsimustele).

Alustuseks palun kuula või vaata läbi

Seejärel loe läbi wikiülevaated põhiküsimustest:

Ja tehnilisemalt lisaks Graziano neuroteaduse-hüpoteesiga teadvuse osas:

Eelpool igal pool viidatud/arutletud hiina toa kohta saab lugeda detailsemat argumentatsiooni ja vastuväiteid päris heast wikiartiklist:

Järgmisena olulist lugemist ja kuulamist:

Täiendavalt kuula paari-kolme (ideaalis kõiki) järmistest suuremate klassikute episoodidest omal valikul:


Semantics in the semantic web

Selle nädala fookus on suhteliselt spetsiifilisel ja praktilist laadi küsimusel, mida URI tähendab ja kuidas nendega toimetada, mis on veidi sarnane klassikalise semiootika-kolmnurgaga, aga praktilises/tehnilises kontekstis.


Dialoog, pragmaatika, ebakindlad teadmised

Esimeseks teemaks on pragmaatika dialoogis. Siin on mitu omavahel seotud haru (vaata korra neile artiklitele peale, aga ära väga põhjalikult loe, kui sügavamat huvi ei teki):

  • Speech acts L ehk laused, mis teevad midagi, mitte ei kanna ainult lihtsalt informatsiooni
  • Implicature L mille põhiosa on Grice maksiimid, nende järgimine ja eiramine: ehk, mida loetakse välja dialoogi käigus
  • Relevance theory ehk Grice maksiimide edasiarendused

Alustuseks kindlasti vaata/kuula hoopis neid lühiloenguid

Kui sul on huvi Grice originaali vaadata (ei ole kohustuslik), siis

Kindlasti vaata seejärel läbi

Täiendavalt head vabatahtlikku kuulamist ja lugemist:


Järgmine teema on ebakindlad teadmised ja tõenäosus: kuidas sellest aru saada, kirja panna ja järeldusi teha.

Sissejuhatus teemasse on ühine sama nädala materjalides teadmiste formaliseerimise kursuses.

Loe hoolega detailset sissejuhatust teemasse: Numeric uncertainty (L järgneva esimese punkti suuniste järgi):

  • Kindlasti loe kuni peatükini "Different ways to encode confidences in logic"ja vaata kiirelt peale kõigi viidatud wikilehtedele.
  • Vaata lühidalt läbi järgmised peatükid ja süvene ainult siis, kui asi paistab huvi pakkuvat.

Seejärel loe algusotsad ja sirvi veidi edasi neid pikemaid Stanfordi filosoofia-entsüklopeedia artikleid:



Presentations

Schedule

7. veebruar kell 8:15

  • Urmas - Putnam: tähendus ja osutus. (Meaning and reference). Tehtud.
  • Johannes - Quine: empirismi kaks dogmat. (Two dogmas of empiricism). Tehtud.

21. veebruar kell 8:15

  • Allan - Dummett: Truth.
  • Rauno - Tarski: semantiline tõekontseptsioon.
  • Anu - Strawson: Tähendus ja tõde. Tehtud.

6. märts kell 8:15

  • Anu: Dennett: kvaalide kvainimine (quining qualia). Tehtud.
  • Urmas: Nick Boströmi simulatsiooniargument. Tehtud.
  • Allan: Frege tähendusest ja osutusest.
  • Siim-Erik: Evolution of Morals. Pool tehtud.

20. märts 8:15

  • Urmas: Searle
  • Radu: Ramsey subjektiivne tõenäosusteooria.
  • Anu: frame problem
  • Siim-Erik

3. aprill 8:15

  • Radu:
  • Allan: Dummett: Truth
  • Urmas: neurons are more complex than we thought, Randy Gallistel?
  • Johannes:  ?


17. aprill 8:15

  • Radu: Boltzmanni aju
  • Siim: poolelijäänud evolution of morals lõpuni.
  • Allan: Frege tähendusest ja osutusest

7. mail (neljap) 12:00

  • Allan 1
  • Allan 2

8. mail (reede) kell 8:15

  • Radu: lõpmatus, eriti fookus ordinaalidele ja alephite rea lõpu järel tulevale
  • Anu: confirmation bias ja Kahneman-Tverski seos
  • Radu: teine ettekanne oma valikul

15. mail (reede) kell 8:15

  • Radu
  • Allan


Themes for selection

Ideas for the first rounds from this book (search originals from the web):

  • Putnam: tähendus ja osutus. (Meaning and reference)
  • Quine: empirismi kaks dogmat. (Two dogmas of empiricism)
  • Dummett: Truth.
  • Tarski: semantiline tõekontseptsioon.
  • Strawson: Tähendus ja tõde.
  • Ramsey subjektiivne tõenäosusteooria.

Further: