Tarkvaratehnoloogiad
|
Ainekood: ITO8020 |
Kursuse eesmärk ja põhimõtted
Mõista IT-süsteemide tehnoloogilist konstruktsiooni, arendusvahendeid ja arendusprotsesse.
Saada aru riistvara, tarkvara ja kommunikatsiooniprotokollide ehituse põhiideedest.
Mõista
- tarkvara peamisi arhitektuurivariante,
- erinevate programmeerimiskeelte olemust,
- teekide ja raamistike kasutamise üldisi põhimõtteid,
- erinevate arendusprotsesside ideid.
Kursuse raames ülikoolis kohapeal loenguid ei toimu: kõik loengud on varasemalt salvestatud videosse, ja lisatud presentatsioon, vaata siin lehel allpool.
Kohapealne töö (praktikum/konsultatsioon) on mõeldud eeskätt praktilise arenduskogemuse saamiseks, eesmärgiga omaenda katsetuste najal tekitada arusaamine, mismoodi praktiline arendusprotsess toimub, mida ja kuidas standardtehnoloogiatega teha saab, mis on keeruline ja mis lihtne.
Kohapealne praktiline töö eeldab varasemat tutvumist osade allpool toodud teemadega.
Esimeseks praktikumiks oleks väga soovitav vaadata/lugeda läbi allpool materjalid teemadel
- Veebilehed (tingimata)
- Programmeerimise sissejuhatus Pythonis (soovitav)
Hindamine
Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik ja selle tegemiseks kulub orienteeruvalt poolteist tundi. Aega eksamiks on kolm tundi.
Hindamisel arvestatakse praktikumide tulemusi kaaluga 40% ja eksamitulemusi kaaluga 60%.
Eksamis ei tule otseseid programmeerimisülesandeid ning vastused tuleb kirjutada paberile: arvutit ja lisamaterjale kasutada ei või. Küsimused tulevad järgmisest neljast sordist:
- Küsimused mõistete ja põhimõtete ja tehnoloogiate kohta: mis on mis ja milleks kasutatakse. Vastused on siis paarilauselised seletused. Küsimused tulevad ainult kursuse powerpointides ja videoloengutes toodu kohta.
- Kontrollküsimused eesmärgiga aru saada, kas olete lugenud kursuse lehel arendusprotsesside peatüki lõpus oleva kirjanduse läbi. Iga selline küsimus küsib midagi lühidat teksti mõne põhipunkti või eriti meeldejääva asjaolu kohta: pikemaid vastuseid/referaate ei ole vaja kirjutada.
- Küsimused väikeste näite-koodi-juppide - python, javascript, html, css - äratundmise ja esmase arusaamise kohta. Kõik need näitejupid võetakse otse kursuse powerpointidest ja videoloengutest ja küsitakse, mis keeles jupp ja mida ta umbes teeb.
- Küsimused, kus antakse ülesanne pakkuda välja arhitektuuriline ja tehnoloogiline lahendus mingile suhteliselt väikesele tarkvara-loomise probleemile, seda lahendust põhjendada ja tuua välja orienteeruv töömaht lahenduse eri osadele ja võimalikud riski- ning keerukuskohad.
Praktikumi/konsultatsiooni ajad
Eri rühmadel neljapäeviti ja reedeti ruumis ICT-501:
B-rühm (IADM20B) neljapäeviti:
- 30.01.2020 kl 16-20.30
- 13.02.2020 kl 16-20.30
- 27.02.2020 kl 16-20.30
- 12.03.2020 kl 16-20.30
- 26.03.2020 kl 16-20.30
A-rühm (IADM20A) reedeti:
- 31.01.2020 kl 15-19.30
- 14.02.2020 kl 15-19.30
- 28.02.2020 kl 15-19.30
- 13.03.2020 kl 15-19.30
- 27.03.2020 kl 15-19.30
Praktiline ülesanne
NB! Esimese praktikumi eel on väga soovitav tutvuda allpool klippide ja materjalidega teemadel "veebilehed" (tingimata) ja "programmeerimise sissejuhatus Pythonis" (soovitav)
Kursuse kodu-või-praktikumiülesandeks on (a) reaalse rakenduse planeerimine ja ehitamine, mis kuvab kasutajale veebis mõistetavalt ja otsitavalt ja/või sorteeritavalt mingit reaalset andmestikku, mis on soovitavalt teie enda töökohast pärit. Kui sa sobivat andmestikku oma töökohast ei leia, vali mõni töödeldav ja huvitav andmestik eesti avaandmete portaalist, (b) edasiarenduse planeerimine hüpoteetiliseks tellimiseks.
Soovitav on tulemus panna üles avalikku pilveserverisse (soovitus: digitalocean) ja kood avalikku koodihoidlasse (soovitus: github). Alternatiiv on panna tulemus dijkstra serverisse Taltechis.
Github on tasuta, digitalocean annab alustajatele ca 100 USD krediiti ja lisaks on olemas Github student pack, mis sisaldab ca 50 USD digitaloceani krediiti. Rangelt kohustuslik avaliku veebiserveri ja githubi kasutamine ei ole: väiksema arvu punkte saab praktikumist ka siis, kui realiseerid kõik lihtsalt oma arvutis ja ei pane kuhugi üles.
Praktikumi töökorraldus
Ülesannet võib teha üksi või kahekesi.
Kursuse praktikumipäevadel tegeleme teie projekti realiseerimise etappidega, ning iga etapi/praktikumipäeva lõpuks vaatame üle hetkeseisu ja anname esialgsed hinnangud, kui kaugele on jõutud ja mis on edasised sammud, veidi sarnaselt tüüpiliste agiilse arenduse hetkeseisu-koosolekutega.
Selleks peab iga grupp tegema praktikumipäeva lõpus paariminutise ettekande, kus on öeldud:
- grupi liikmete nimed
- mida sel päeval üritati teha ja kuhu jõuti
- mis on plaan järgmise praktikumikorraga saavutada
Praktikumijuhendaja hindab iga päeva progressi.
Lõpp-presentatsioon viimasel päeval peaks olema pikem, ca viisteist minutit.
Praktikumi kogutulemusest on arvestuslikult ca 50% lõpptulemus ja teine ca 50% esimese nelja päeva tulemused.
Praktikumi etapid
Jagame töö etapiviisi viiele praktikumi päevale: nende jaoks on eraldi wikileht tarkvaratehnoloogia praktikumide etapid.
Loengud ja materjalid
Loengud on salvestatud youtube klippidena, iga loenguga on seotud presentatsioon ja soovitavad täiendavad materjalid ja lingid.
Videoloengute youtube üldlisti järjekord on suvaline, kasuta pigem allolevaid linke õiges järjekorras.
Sissejuhatus ja põhimõisted
- Sissejuhatus ja video
- Põhimõisted ja video.
Kuidas arvuti töötab
- Protsessor ja video
- Eelmise presentatsiooni lõpuosa ja seejärel reaalne näide protsessori käskudega: video
Soovitavalt loe veel:
- The infinite space between words
- võibolla peamine arendajate üldhuvi-uudistesait: loe seda iga päev!
Interneti funktsioneerimine
- Esimene osa ja video
- Teine osa ja video
Programmeerimise sissejuhatus Pythonis
- Programmeerimise sissejuhatus: video
- Programmeerimine 2: python video
- Programmeerimine 3: tingimused, tsüklid, funktsioonid: video
- Programmeerimine 4: failitöötlus video ja failitöötluse näitekood pythonis
- Programmeerimine 5: andmeimport ja andmete seostamine video ja tabelite tegemise ja andmete sisestamise näited
Vajalik Pythoni tarkvara:
Head pikemad õpetused:
- Kõige lihtsam: w3schools
- Veidi keerulisem: tutorial pythoni lehel
- Eestikeelne õpik
Tekstiredaktorid:
- päris rikkalik: vs code
- keskmiselt rikkalik: atom
- üpris minimaalne: notepad++
- eriti minimaalne: scite
Veebilehed
- Sissejuhatus teemasse
- Esimene osa, html: video
- Teine osa, css: video
- Kolmas osa, javascript: video
Kõige paremad veebiehituse õpetused algajale on w3schools saidil
Üleüldine peamine küsimuste/vastuste sait on stackoverflow.
Server ja veebirakendus
- Põhipunktid ja koodinäited
- Esimene osa, server ja veebiteenus: video
- Teine osa, veebirakendus: video
Flask server:
- Kasutame Pythoni populaarset micro-frameworki Flask
- Sul peab olema Windowsil käsurealt käivitatav python ja pip. pip on levinuim Pythoni moodulite installeerimise-programm.
- Ütle käsurealt: pip install flask
- Flask veel ise käima ei lähe: loe presentatsioonist edasi.
Andmebaasiga serverirakenduse ehitamine
Tehisintellekt
Soovitavalt vaata ja loe lisaks:
- Boston Dynamics robot donkey (aka big dog) varane, big dog praegu, Cheetah, Wildcat,Petman, Atlas
- Kuidas AlphaGo töötab
- Darpa grand challenge 2005 ja urban challenge
- Miks mitte karta super-tehisintellekti
- Rodney Brooksi väike tehisintellekti-sari osa 1, osa 2, osa 3, osa 4
Arendusvahendid, programmeerimiskeeled ja arhitektuur
Arendusprotsess
Loe (pikemad sirvi) need arendusprotsessiga seotud artiklid kursuse käigus läbi. Nende kõigi kohta võidakse eksamil küsida lugemiskontrolli-küsimusi.
- Paul Graham Hackers and painters
- Paul Graham: How to start a startup?
- Paul Graham: Great hackers
- Joel Spolsky: The iceberg secret revealed
- Joel Spolsky: IT firma töökorraldus: 12 sammu
- Agiilarenduse manifest ja selle lisapunktid
- Paul Reeves: What is software design? vana artikkel ja What Is Software Design: 13 Years Later
- Gnu manifest The Free Software Definition ja Gnu ülevaade litsentsidest
- Fred Brooks 1986: No Silver Bullet
- 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega