Viimane redaktsioon: 29. jaanuar 2020, kell 15:41

Ainekoodid: ITV0120 ja ITI0215
Aine nimed: Võrgurakendused II ja Hajussüsteemid
Link: http://www.lambda.ee/index.php/V%C3%B5rgurakendused_II
Punkte: 5 EAP

Õppejõud: Tanel Tammet, Martin Verrev, Gert Kanter
Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee
Olemas on ka 2017 aasta materjalide arhiiv.

NB! See on 2019 aasta arhiiv, mitte hetkel kehtiv õppematerjal

Eksamitulemused

Siin Võrgurakendused II koguseis 2019 pärast teist eksamit, sh praktikumipunktid.

Viimane eksam toimub kolmapäeval, 12. juunil kell 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)

Siin Võrgurakendused II esimene eksam 2019 parandatud tulemused. Praktikumipunkte lisatud ei ole.

Eksam

Kolmapäevadel kell 17:00

22 Mai 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
29 Mai 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
12 Juuni 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)

Eksam on kirjalik, materjale kasutada ei või.

Siin on võrgurakendused II eksamiteemad ja materjalid.

Aega 2.5 tundi, tõenäoliselt saab valmis 1.5 tunniga.

NB! 17 mail - reedel - on toimub täiendav (viimane) praktikumiaeg: kell 8:00 hommikul ruumis ICT 401.

Aeg, koht

Semester: kevad
Tulemus: eksam
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (pool) pluss eksam (teine pool)
Loeng:

kolmapäeval 17:45 - 19:15 ruumis U04-103

Praktikum:

neljapäeval kell 8:00 - 9:30 ühiselt ruumides ICT 121 ja ICT 122
regulaarset neljapäevast magistrite praktikumi kell 12:00 - 13:30 ei toimu, kuid kord kuus viime ka sel ajal praktikumi läbi: info, et millal toimub, ilmub eelnevalt siia lehele.
magistritele toimub lisaks praktikumi-konsultatsioon iganädalaselt kell 17:15 - 17:45, ehk pool tundi enne loengut ruumis U04-103. Kui oled millegagi hätta jäänud, tule ja saad abi.

Praktilised tööd ja tähtajad

Kokku on töid 2. Kumbki praktikum täismahus tehtuna annab 25 punkti, sellele võivad lisanduda ekstrapunktid. Puudulikult tehtud töö punktiarv jääb alla 25 punkti. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.

1 praks on P2P rakendus: kas distributed ledgeri komponent või anonümiseeriv võrk. Tähtaeg 21 märts. Grupitöö 1-3 inimest.
2 praks: Grupitöö 1-3 inimest. Tähtaeg mai keskpaik, enne auditoorse töö lõppu, 16 mai hommikul. Magistrandid saavad erandina esitada teist praktikumi ka 22 Mai ja 29 Mai eksamite eel, kell 16:00 enne eksamit eksamiruumis või selle ees (kui eksamiruum on sellal hõivatud).

Hindamine

Hindamine: praktikumid annavad kokku 50% kogupunktidest ning eksam teise 50%. Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:

saada arvestatud mõlemid praktikumid
teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.
saada praktikumid+eksam kokku vähemalt 50 punkti.

NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument.

Loengukava

Kursus jaguneb laias laastus viieks teemaks:

Protokollid ja P2P (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks),
Distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia
X-tee ja riigi IT-korraldus
Andme-apid, autentimine, pilvekeskkonnad, andmete hajutamine ja hajutatud andmete koondamine.
Paralleelrehkendused

Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida siit. Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi.

Üldist materjali ja kursusi mujalt:

http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing

http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html

http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm

http://www.stanford.edu/class/cs244b/

Protokollid ja P2P

Protokollid

Kohustuslikud osad lugeda:

Http ja json: võrgurakenduste protokollid 1

xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: võrgurakenduste protokollid 2

REST ja binary protokollid: võrgurakenduste protokollid 3

Täiendavalt soovitav lugeda:

Probleemidest: veebiteenuste võlu ja valu ja s stands for simple

Gaffer on games: UDP vs TCP ja selle jätk

Veidi seotud asi ad hoc networks vt ka Defendeci ja Jürgo Predeni patent

P2P sissejuhatus

Kohustuslikud osad lugeda:

vikipeedia ülevaade

loengumaterjal: pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest

P2P DHT (distributed hash tables) ja bittorrent

ülevaade wikipedias

Chord:

Põhimaterjal - kas Chordi põhimõtted või vanem versioon, loe kuni Ivy osani Täiendavalt võib vaadata seda presentatsiooni visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!)

Lisaks tasuks veidi uurida artikleid wikipedia sissekande lõpus (external links)

Kademlia:

Põhimaterjal presentatsioon autoritelt

Täiendavalt autorite artikkel

Bittorrent:

bittorrenti protokoll ja ülevaade

täiendavalt wikipediast

TOR:

TOR wikipedias

Distributed ledger, ajatemplid ja bitcoin

Soovitav on lugeda neid materjale algusest: põhiasjad on esimestes, ning mida kaugemale edasi, seda detailsemad/spetsiifilisemad materjalid tulevad.

Kriitiline taust järgneva mõistmiseks

https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptographic_hash_function : ühtlaselt jaotuv hash, nii et kui püüad leida stringi S, et hash(S)=teadaolev_hash, siis parim viis S leidmiseks on lihtsalt random S-de katsetamine. Bitcoin kasutab SHA2 hash algoritmi varianti, mis annab tulemuseks 256 bitise (ehk 32 baiti) väärtuse.
https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree : kirjete sidumine hashide puuna (veidi keerukam/efektiivsem, kui lihtne hashiahel). Mis on hashiahel: kui tahad siduda kirjeid K1, K2, K3, siis salvestad [K1,hash(K1)], [K2,hash(K2+eelmise hash (ehk hash(K1)))], [K3,hash(K3+eelmise hash(ehk hash(K2+hash(K1))))], jne, kus hashi-osa node N jaoks on üldiselt hash(KN+(KN-1 hashi-osa)) ehk hash(KN+hash(KN-1+hash(KN-2+hash(KN-3+...) ...)
https://en.wikipedia.org/wiki/Proof-of-work_system : arvuti sundimine mõttetut tööd tegema, et raskendada spammimist. Levinud meetod on nõuda, et hashi alguses oleks N nulli (mida suurem N, seda raskem leida). Selleks tuleb sul hash(S) asemel katsetada läbi palju hash(S+nonce) arvutusi, kus nonce on random string, kuni juhtumisi saad N nulliga algava hashi.
https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain : lihtsalt ülevaade kogu teemast
Eelmiste asjade demo: vajuta üleval "Hash", "Block", "Blockchain" linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja "Mine" nupule vajutada. "Mine" teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.

Kasulik taust laiema pildi jaoks

Konsensus hajutatud süsteemides: hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks (siin on klassikaline Bütsantsi kindralite probleemi artikkel, mis on suht keeruline)
Põhjalikum konsensuse-artiklite-selgituste kogu
RIA tellitud ja küberi koostatud eestikeelsest uuringust lugeda alates lk 15 ptk "Plokiahelad"

Best intro for reading

Põhjalik õpik

Lae alla hea tasuta õpik
Kui eelmine link mingil põhjusel ei tööta, mine õpiku lehele (sealt leiad ka videoloengud) ja otsi sealt alapealkiri "Free pre-publication draft" mille all on link "... for download here".

Python examples with detailed explanations

It is enough to go through one or two of these:

X-tee ja e-riigi IT korraldus

X-tee

x-tee märkmed loengust

Kasulikud lisamaterjalid:

x-tee protokolli spec

UXP: AS Cybernetica eksport-kommertsversioon X-teest.

Kaks screencasti UXP keskserveri konfimisest 1 ja 2

Ahto Kalja detailne ülevaade X-tee projektist aastast 2004

X-road official page

X-road security server manual (detailed)

Paper by Ansper and Willemson

Riigi IT-infrastruktuuri korraldus

Riigi IT korralduse märkmeid loengust

Kasulikud lisamaterjalid:

RIHA ja jutud RIHA kohta

Andme-apid, autentimine, pilveteenused, andmete koondamine jms

Erinevad API-stiilid

Suured avalikud andme-apid

API-de kogu uurimiseks

list of open apis from wikipedia

google api explorer

Andme-apide näiteid

facebook api limitations/shutdowns in 2018

Autentimine

facebook, google, pangalink.

Autentimise märkmed: facebook ja google

veebiserveri seadistamine id-kaardi jaoks ja abistavad koodijupid

taustaks id-kaardi kasutusstsenaariumid

Autentimise märkmed: mobiil-ID

Pilvekeskkonnad

Understanding cloud computing

Suured:

Pilveteenuse tarkvara:

OpenStack

Näide: Azure

Azure märkmed

Google appengine, database api, google bigtable and file system stack

http://cloud.google.com/appengine/ AppEngine on nüüd osa Google Cloud platvormist

Hajutatud failisüsteemide märkmed loengust

Paralleelrehkendused

Esimene osa

Näited:

C: alguses oli fork(), hea pthreads tutorial.

Thread, Queue ja Lock Pythonis

Presentatsioonid lugemiseks:

Lukustamine, andmebaasid jms

Lisaks võib lugeda:

Konspekt, käsitleb teemat oluliselt põhjalikumalt kui loeng/slaidid

Introduction to Transactions (slaidid)

Sünkroniseerimisprimitiivid: slaidid

Mittekohustuslik lisalugemine:

Konspekt pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.

Paralleliseerimise automatiseerimine ja klastrid

Mapreduce framework

Mapreduce katsetused Azure platvormil

Mapreduce klassikaline põhiartikkel

memcached

memcached ülevaade

Hajutatud andmekogud

Integreerimine:

Integreerimise lühimärkmed

data warehousing

Hajutamine:

Hajutamise lühimärkmed

memcached

Postgres replication intro

Postgres clustering and replication

Konsensus:

Paxos algoritm ja veel Paxos ja väga palju Paxost ja sõpru

bitcoinist tuttav proof-of-work

Hulk teemasid põhjalikult:

readings in distributed databases

Chapter for db system concepts book

Detailsed lisamaterjalid:

Postgres high availability

Oracle information integration

Varu

Võrgurakendused II: erinevus redaktsioonide vahel

Viimane redaktsioon: 29. jaanuar 2020, kell 15:41

Sisukord

NB! See on 2019 aasta arhiiv, mitte hetkel kehtiv õppematerjal

Eksamitulemused

Eksam

Aeg, koht

Praktilised tööd ja tähtajad

Hindamine

Loengukava

Protokollid ja P2P

Protokollid

P2P sissejuhatus

P2P DHT (distributed hash tables) ja bittorrent

Distributed ledger, ajatemplid ja bitcoin

Kriitiline taust järgneva mõistmiseks

Kasulik taust laiema pildi jaoks

Best intro for reading

Põhjalik õpik

Python examples with detailed explanations

More details and tutorials

X-tee ja e-riigi IT korraldus

X-tee

Riigi IT-infrastruktuuri korraldus

Andme-apid, autentimine, pilveteenused, andmete koondamine jms

Erinevad API-stiilid

Suured avalikud andme-apid

Autentimine

Pilvekeskkonnad

Google appengine, database api, google bigtable and file system stack

Paralleelrehkendused

Esimene osa

Lukustamine, andmebaasid jms

Paralleliseerimise automatiseerimine ja klastrid

Hajutatud andmekogud

Varu

Navigeerimismenüü

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 </td>
 <td>
-Ainekood: ITV0120<br>
+Ainekoodid: ITV0120 ja ITI0215<br>
-Täielik nimi: Võrgurakendused II - hajussüsteemide tehnoloogia<br>
+Aine nimed: Võrgurakendused II ja Hajussüsteemid<br>
 Link:  http://www.lambda.ee/index.php/V%C3%B5rgurakendused_II<br>
 Punkte: 5 EAP<br><br>
-Õppejõud: Tanel Tammet, Martin Verrev, Priit Järv<br>
+Õppejõud: Tanel Tammet, Martin Verrev, Gert Kanter<br>
 Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee<br>
-Olemas on ka [[itv0120 2016 |2016 aasta materjalide arhiiv]].
+Olemas on ka [[itv0120 2017|2017 aasta materjalide arhiiv]].
 </td>
 </tr>
 </table>
+= <font color="red">NB! See on 2019 aasta arhiiv, mitte hetkel kehtiv õppematerjal</font> =
-<!--
+= <font color="red">Eksamitulemused</font> =
-== <font color="red">Eksam</font> ==
-Eksamiajad:
-* kolmapäev, 06.01.2016 12:00, ruum SOC-311
-* teisipäev, 19.01.2016 12:00, ruum SOC-212
-Aega on kuni kolm tundi, tüüpiliselt peaks piisama ca pooleteisest tunnist.
+Siin [[Võrgurakendused II koguseis 2019]] pärast teist eksamit, sh praktikumipunktid.
-Eksamile registreeruma ei pea, välja arvatud tudengid, kes ei ole deklareerinud ainet sel semestril, vaid teevad uuesti mõnel varasemal aastal deklareeritud ainet (eeldusel, et deklaratsioon kehtib).
+Viimane eksam toimub kolmapäeval, 12. juunil kell 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
-Küsimused tulevad järgmiste teemade kohta, igaühe kohta üks/kaks.
+Siin [[Võrgurakendused II esimene eksam 2019]] <b>parandatud</b> tulemused. Praktikumipunkte lisatud ei ole.
-Keerulisemad teemad all boldis:
+= Eksam =
-* Protokollid: json,xml-rpc,soap (ilma uddi ja wsdlta),protocol buffers.
+Kolmapäevadel kell 17:00
-* P2P: Napster, Gnutella, Kazaa/skype, <b>DHT (ntx Chord), Bittorrent</b>.
-* <b>Transaktsioonid ja lukustamine</b> paralleelprotsesside jaoks: baseerudes Priit Järve materjalidele allpool peatükkides paralleelrehkendused 1. ja 2. osa.
-* Andmelaod ja andmekogude integreerimine Kalle Tominga loengumaterjalide põhjal: hetkel toimetamisel, ilmuvad lähiajal.
-Vastustena oodatakse enamikel küsimustel mikro-esseesid näidete ja selgitustega.
+* 22 Mai 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
+* 29 Mai 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
+* 12 Juuni 17:00 ruumis U04-103 (sama, mis loenguruum)
-Eksamil ei tule küsimusi nendel kursuse jooksul käsitletud teemadel: andme-apid, pilvekeskkonnad, mapreduce, hajutatud failisüsteemid, autentimine, X-tee, riigi it-süsteemid, apache konfimine, serdid ja autentimine.
+Eksam on kirjalik, materjale kasutada ei või.
--->
+Siin on [[võrgurakendused II eksamiteemad ja materjalid]].
-<!--
+Aega 2.5 tundi, tõenäoliselt saab valmis 1.5 tunniga.
-== <font color="red">Praktikumiaja muutus veel lahtine</font> ==
-Õppeosakonnale paistis, et osadel tudengitel paistab võimaliku alternatiivse praksiaja - teisipäeval kell 12 enne loengut - aja olema muu loeng ja aeg ei sobi. Samas, kuna meil on valikaine, siis võibolla aeg ikkagi sobib kõigile, kes tegelikult võrgurakendused II deklareerivad.
+<font color="red">NB!</font> 17 mail - reedel - on toimub täiendav (viimane) praktikumiaeg: kell 8:00 hommikul ruumis ICT 401.
-Palun seega kõigil, kellel teisipäeval kell 12 muu loeng ja võrgurakendused II praksi sinna nihutamine ei sobi, anda mulle emailiga ASAP sellest teada.
+<!--
+= <font color="red">NB! Järgmine loeg 8. mail!</font> =
-Õppeosakond otsib praegu alternatiivseid variante praksiaja nihutamiseks.
+. aprilli ja 1. mai loengud jäävad ära (õppejõud reisil, riigipüha): nende asemel teeme kursuse lõpus lisapraksiajad.
+-->
-See nädal teeme praksi veel esialgselt planeeritud ajal, kolmapäeval 08:00-09:30  arvutiklassis ICT-501.
+<!--
+= Loeng Martin Verrevilt =
-* teisip 12: ca 5le inimisele ei sobi
-* kolmap 14: ca 10le inimesele ei sobi
+. veebruari loengu annab Martin Verrev: teemaks P2P jätk, alustades bittorrentiga.
 -->
-== Aeg, koht ==
+= Aeg, koht =
 Semester: kevad<br>
 Tulemus: eksam<br>
 Hindamise meetod: praktikumide tulemused (pool) pluss eksam (teine pool)<br>
-Loeng: neljapäeval 10:00-11:30 ruumis U05-103<br>
+Loeng:
-Praktikum: reedel kell 10:00-11:30 ruumides ICT 121 ja ICT 122
+* kolmapäeval 17:45 - 19:15 ruumis U04-103
+Praktikum:
+* neljapäeval kell 8:00 - 9:30 ühiselt ruumides ICT 121 ja ICT 122
+* regulaarset neljapäevast magistrite praktikumi kell 12:00 - 13:30 ei toimu, kuid kord kuus viime ka sel ajal praktikumi läbi: info, et millal toimub, ilmub eelnevalt siia lehele.
+* magistritele toimub lisaks praktikumi-konsultatsioon iganädalaselt kell 17:15 - 17:45, ehk pool tundi enne loengut ruumis U04-103. Kui oled millegagi hätta jäänud, tule ja saad abi.
-== Praktilised tööd ja tähtajad ==
+= Praktilised tööd ja tähtajad =
 Kokku on töid 2. Kumbki praktikum täismahus tehtuna annab 25 punkti, sellele võivad lisanduda ekstrapunktid. Puudulikult tehtud töö punktiarv jääb alla 25 punkti. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.
-* 1. Tähtaeg 16 märts. Grupitöö 1-3 inimest. <!-- <strike>Kaks alternatiivi, mille vahel võid ise valida</strike> -->
+* [[Vorgurakendused 2 prax 1 2019 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: kas distributed ledgeri komponent või anonümiseeriv võrk.  Tähtaeg 21 märts. Grupitöö 1-3 inimest.
-** [[Vorgurakendused 2 prax 1 2018 kevad | 1 praks]]
+* [[Vorgurakendused 2 prax 2 2019 kevad | 2 praks]]: Grupitöö 1-3 inimest. Tähtaeg mai keskpaik, enne auditoorse töö lõppu, 16 mai hommikul. Magistrandid saavad erandina esitada teist praktikumi ka 22 Mai ja 29 Mai eksamite eel, kell 16:00 enne eksamit eksamiruumis või selle ees (kui eksamiruum on sellal hõivatud).
-* 2. Tähtaeg 11. mai. Grupitöö 1-3 inimest. <!-- Kaks alternatiivi, mille vahel võid ise valida: -->
-** [[Vorgurakendused 2 prax 2 2018 kevad | 2 praks]]
+= Hindamine =
-<!-- ** Teha ise katseid või rakendus õppejõuga eelnevalt kokku lepitud teemal (apid, protokollid) ja teha väike loeng/ülevaade katsetest/rakendusest. -->
+Hindamine: praktikumid annavad kokku 50% kogupunktidest ning eksam teise 50%. Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:
-== Loengukava ==
+* saada arvestatud mõlemid praktikumid
+* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.
+* saada praktikumid+eksam kokku vähemalt 50 punkti.
-Kursus jaguneb laias laastus neljaks teemaks:
+NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument.
+= Loengukava =
+Kursus jaguneb laias laastus viieks teemaks:
 * Protokollid ja P2P (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks),
 * Distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia
+* X-tee ja riigi IT-korraldus
+* Andme-apid, autentimine, pilvekeskkonnad, andmete hajutamine ja hajutatud andmete koondamine.
 * Paralleelrehkendused
-* Andme-apid, autentimine, pilvekeskkonnad, andmete hajutamine ja hajutatud andmete koondamine.
-=== Ülevaade kursuse sisust, sissejuhatus 1. praktikumi, protokollide algus, http, json ===
+Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/distributed-systems-3rd-edition-2017/ siit]. Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi.
-<!-- :[[Media:Protocols.ppt|Loengu raampresentatsioon]] -->
+Üldist materjali ja kursusi mujalt:
-:<b>Http ja json</b>: [[võrgurakenduste protokollid 1]]
-:Üldist materjali ja kursusi mujalt:
 :http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing
 :http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html
@@ 99. rida: / 103. rida: @@
 :http://www.stanford.edu/class/cs244b/
-===  Protokollide jätk  ===
+== Protokollid ja P2P ==
+=== Protokollid ===
+<!-- :[[Media:Protocols.ppt|Loengu raampresentatsioon]] -->
+:<b>Kohustuslikud osad lugeda</b>:
+:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]]
+:xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]]
+:REST ja binary protokollid: [[võrgurakenduste protokollid 3]]
+:<b>Täiendavalt soovitav lugeda</b>:
-:Xml põhised protokollid, REST ja binaarsed protokollid
-:<b>xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad</b>: [[võrgurakenduste protokollid 2]]
 :Probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]
-:<b>REST, binary protokollid, XMPP</b>: [[võrgurakenduste protokollid 3]]
 :[http://gafferongames.com/networking-for-game-programmers/udp-vs-tcp/ Gaffer on games: UDP vs TCP] ja [http://gafferongames.com/2015/09/12/is-it-just-me-or-is-networking-really-hard/ selle jätk]
 :Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  <!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --> [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]
+===  P2P sissejuhatus ===
-===  P2P esimene osa ===
+:<b>Kohustuslikud osad lugeda</b>:
-:P2P sissejuhatus:
 :[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]
 <!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] -->
@@ 118. rida: / 129. rida: @@
 <!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] -->
 <!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] -->
-: [[Media:P2p_overview.ppt|ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]
+: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]
-===  P2P teine osa: DHT (distributed hash tables) ja bittorrent ===
+===  P2P DHT (distributed hash tables) ja bittorrent ===
 :[http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table ülevaade wikipedias]
 :Chord:
-:Põhimaterjal - [http://pdos.csail.mit.edu/~rtm/slides/harvard02.ppt Chordi põhimõtted] - lugeda kuni Ivy osani (Ivy on antud juhul teemaväline)
+:Põhimaterjal - kas [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted] või  [http://pdos.csail.mit.edu/~rtm/slides/harvard02.ppt vanem versioon, loe kuni Ivy osani] Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!)
-<!-- :Täiendavalt vaata [http://www.cs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4.../lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!)
+<!-- :Täiendavalt juurde lugeda [http://www.ece.utexas.edu/~garg/f04/dist2/papers/chord.ppt chordi ülevaadet algoritmide skeemi] ja põhiteoreemidega (ilma tõestusteta) -->
-:Täiendavalt juurde lugeda [http://www.ece.utexas.edu/~garg/f04/dist2/papers/chord.ppt chordi ülevaadet algoritmide skeemi] ja põhiteoreemidega (ilma tõestusteta) -->
 :Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)
 :Kademlia:
@@ 137. rida: / 147. rida: @@
 :[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]
-=== Distributed ledger ja bitcoin ===
+== Distributed ledger, ajatemplid ja bitcoin ==
+Soovitav on lugeda neid materjale algusest: põhiasjad on esimestes, ning mida kaugemale edasi, seda detailsemad/spetsiifilisemad materjalid tulevad.
+=== Kriitiline taust järgneva mõistmiseks ===
+* https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptographic_hash_function : ühtlaselt jaotuv hash, nii et kui püüad leida stringi S, et hash(S)=teadaolev_hash, siis parim viis S leidmiseks on lihtsalt random S-de katsetamine. Bitcoin kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/SHA-2 SHA2] hash algoritmi varianti, mis annab tulemuseks 256 bitise (ehk 32 baiti) väärtuse.
+* https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree : kirjete sidumine hashide puuna (veidi keerukam/efektiivsem, kui lihtne hashiahel). Mis on hashiahel: kui tahad siduda kirjeid K1, K2, K3, siis salvestad [K1,hash(K1)], [K2,hash(K2+eelmise hash (ehk hash(K1)))],  [K3,hash(K3+eelmise hash(ehk hash(K2+hash(K1))))], jne, kus hashi-osa node N jaoks on üldiselt hash(KN+(KN-1 hashi-osa)) ehk hash(KN+hash(KN-1+hash(KN-2+hash(KN-3+...) ...)
+* https://en.wikipedia.org/wiki/Proof-of-work_system : arvuti sundimine mõttetut tööd tegema, et raskendada spammimist. Levinud meetod on nõuda, et hashi alguses oleks N nulli (mida suurem N, seda raskem leida). Selleks tuleb sul hash(S) asemel katsetada läbi palju hash(S+nonce) arvutusi, kus nonce on random string, kuni juhtumisi saad N nulliga algava hashi.
+* https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain : lihtsalt ülevaade kogu teemast
+* [https://anders.com/blockchain/ Eelmiste asjade demo]: vajuta üleval "Hash", "Block", "Blockchain" linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja "Mine" nupule vajutada. "Mine" teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.
+=== Kasulik taust laiema pildi jaoks ===
+* Konsensus hajutatud süsteemides: [http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] ([http://lamport.azurewebsites.net/pubs/byz.pdf siin on] klassikaline Bütsantsi kindralite probleemi artikkel, mis on suht keeruline)
+* [https://blog.acolyer.org/2015/03/01/cant-we-all-just-agree/ Põhjalikum konsensuse-artiklite-selgituste kogu]
+* RIA tellitud ja küberi koostatud [https://www.ria.ee/public/RIA/kruptograafiliste_algoritmide_elutsukli_uuring_2017.pdf eestikeelsest uuringust] lugeda alates lk 15 ptk "Plokiahelad"
+=== Best intro for reading ===
+* https://bitsonblocks.net/2015/09/01/a-gentle-introduction-to-bitcoin/
+* https://bitsonblocks.net/2015/09/09/a-gentle-introduction-to-blockchain-technology/
+* https://bitsonblocks.net/2015/09/21/a-gentle-introduction-to-bitcoin-mining/
+=== Põhjalik õpik ===
+* Lae alla  [https://d28rh4a8wq0iu5.cloudfront.net/bitcointech/readings/princeton_bitcoin_book.pdf hea tasuta õpik]
+* Kui eelmine link mingil põhjusel ei tööta, [http://bitcoinbook.cs.princeton.edu/ mine õpiku lehele ] (sealt leiad ka videoloengud) ja otsi sealt alapealkiri "Free pre-publication draft" mille all on link "... for download here".
+=== Python examples with detailed explanations ===
+It is enough to go through one or two of these:
+* One example http://ecomunsing.com/build-your-own-blockchain
+* Another example
+** https://medium.com/crypto-currently/lets-build-the-tiniest-blockchain-e70965a248b
+** https://medium.com/crypto-currently/lets-make-the-tiniest-blockchain-bigger-ac360a328f4d
+* An even more detailed example
+** https://bigishdata.com/2017/10/17/write-your-own-blockchain-part-1-creating-storing-syncing-displaying-mining-and-proving-work/
+** https://bigishdata.com/2017/10/27/build-your-own-blockchain-part-2-syncing-chains-from-different-nodes/
+** https://bigishdata.com/2017/11/02/build-your-own-blockchain-part-3-writing-nodes-that-mine/
+** https://bigishdata.com/2017/11/21/how-to-build-your-own-blockchain-part-4-2-ethereum-proof-of-work-difficulty-explained/
+* And then some:
+** https://github.com/cosme12/SimpleCoin
+** https://hackernoon.com/learn-blockchains-by-building-one-117428612f46
+=== More details and tutorials ===
+Have a look at the actual bitcoin data, latest blocks and transactions:
+* https://blockexplorer.com/
+How does the P2P stuff work, i.e finding nodes:
+* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other
+* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery
+<!-- * https://www.coindesk.com/bitcoin-nodes-need/
+* https://bitnodes.earn.com/dashboard/
+-->
+Real hardcore documentation:
+* https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network
+* https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation
+Just a big collection of materials and examples: https://github.com/openblockchains/awesome-blockchains
+Some additional OK tutorials:
+* The Blockchain Explained to Web Developers, Part 1: The Theory. https://marmelab.com/blog/2016/04/28/blockchain-for-web-developers-the-theory.html
+* The Blockchain Explained to Web Developers, Part 2: In Practice https://marmelab.com/blog/2016/05/20/blockchain-for-web-developers-in-practice.html
+* https://medium.com/blockchain-review/how-does-the-blockchain-work-for-dummies-explained-simply-9f94d386e093
+* Ever wonder how Bitcoin (and other cryptocurrencies) actually work? https://youtu.be/bBC-nXj3Ng4
+* https://medium.com/@annamcabee/learning-about-block-chain-with-python-8b2178cf1fca
+* https://crypto.stanford.edu/cs251/
+== X-tee ja e-riigi IT korraldus ==
-Materjalid hiljem.
-===  Suured avalikud andme-apid ===
+===  X-tee  ===
-: [[Andme-apide märkmed loengust]]
+:[[x-tee märkmed loengust]]
-: Read an OK short book [http://apigee.com/about/resources/ebooks/web-api-design on web api design]
-: Check out [http://www.odata.org/ odata.org]
-===  X-tee, RIHA ja riigi IT-infrastruktuur ===
+Kasulikud lisamaterjalid:
+:[https://www.x-tee.ee/docs/live/xroad/pr-mess_x-road_message_protocol.html x-tee protokolli spec]
+:[https://cyber.ee/products/secure-data-exchange/ UXP]: AS Cybernetica eksport-kommertsversioon X-teest.
+:Kaks screencasti UXP keskserveri konfimisest [https://vimeo.com/321936653 1] ja [https://vimeo.com/321936768 2]
+<!--
 :[https://www.ria.ee/public/publikatsioonid/x-road.jpg Big official picture of the state IT-architecture]
+-->
 :[[Media:Ahto_xtartu.ppt|Ahto Kalja detailne ülevaade X-tee projektist aastast 2004]]
 :[https://www.ria.ee/ee/x-tee.html X-road official page] <!--and [https://www.ria.ee/index.php?query=X-tee a materials query] SAMA -->
 :[http://x-road.ee/docs/est/turvaserveri_kasutusjuhend_14.04_lts.pdf X-road security server manual (detailed)]
+<!--
 :[http://apisuomi.fi/2014/07/soap-rest-json-and-x-road-x-tee/ X-tee from the Finnish perspective] and the [https://portal.educloudalliance.org/x-road-rest-gateway-development-initiated-github X-tee/Json gateway] and [http://www.hel.fi/palvelukarttaws/rest/ver2_en.html a nice REST api example from Finland]
+-->
+<!--
 :[https://www.ria.ee/public/x_tee/X-Road_message_protocol_4.0.1.pdf newest X-road message protocol] and corresponding [https://www.ria.ee/public/x_tee/pr-meta_x-road_service_metadata_protocol_0.7_Y-743-14.pdf metainfo protocol]
-:[[example algorithm for xml serialization of Python data|Example: X-road oriented Soap call tool for Python]]
+-->
+<!-- :[[example algorithm for xml serialization of Python data|Example: X-road oriented Soap call tool for Python]] -->
+:[http://research.cyber.ee/~jan/publ/xroadares07final.pdf Paper by Ansper and Willemson]
+===  Riigi IT-infrastruktuuri korraldus ===
+:[[Riigi IT korralduse märkmeid loengust]]
+Kasulikud lisamaterjalid:
 :[https://riha.eesti.ee/ RIHA] ja [https://www.ria.ee/ee/riha.html jutud RIHA kohta]
-===  Autentimine 1. osa ===
+== Andme-apid, autentimine, pilveteenused, andmete koondamine jms ==
+=== Erinevad API-stiilid ===
+* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)]
+* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]
+* [https://docs-apis.apigee.io/files/Web-design-the-missing-link-ebook-2016-11.pdf api design book download] or [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&int_medium=website&int_campaign=ebook&int_content=web-api-design-missing-link api design book (must register)]
+* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest] and [https://medium.com/codingthesmartway-com-blog/rest-vs-graphql-418eac2e3083 similar take on rest vs graphql] and [https://blog.graph.cool/how-to-wrap-a-rest-api-with-graphql-8bf3fb17547d wrap rest in graphql]
+===  Suured avalikud andme-apid ===
+: [https://market.mashape.com/ API-de kogu uurimiseks]
+: [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_open_APIs list of open apis from wikipedia]
+: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]
+: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]
+: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]
+===  Autentimine ===
 : facebook, google, pangalink.
 :[[Autentimise märkmed: facebook ja google]]
-===  Autentimine 2. osa ja veebiserver ===
 :[http://eid.eesti.ee/index.php/Kasutaja_tuvastamine_veebis veebiserveri seadistamine id-kaardi jaoks] ja [https://github.com/tammet/eid abistavad koodijupid]
 :[http://eid.eesti.ee/index.php/EID_rakendusjuhend#Tehnoloogilised_detailid_ja_taustinfo taustaks id-kaardi kasutusstsenaariumid]
-===  Autentimine 3. osa ===
+:[[Autentimise märkmed: mobiil-ID]]
-[[Autentimise märkmed: mobiil-ID]]
+=== Pilvekeskkonnad  ===
-=== Pilvekeskkonnad  ===
 [https://support.rackspace.com/white-paper/understanding-the-cloud-computing-stack-saas-paas-iaas/ Understanding cloud computing]
@@ 191. rida: / 303. rida: @@
 [[Azure märkmed]]
-==== Google appengine, database api, google bigtable and file system stack ====
+=== Google appengine, database api, google bigtable and file system stack ===
 http://cloud.google.com/appengine/ AppEngine on nüüd osa Google Cloud platvormist
@@ 197. rida: / 309. rida: @@
 [[Hajutatud failisüsteemide märkmed loengust]]
-=== Paralleliseerimine ja efektiivsus  ===
+== Paralleelrehkendused  ==
+=== Esimene osa ===
-===  Paralleelprogrammeerimine ===
-[[Java näide loengust]]
-[http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis
+Näited:
+<!-- :[[Java näide loengust]] -->
-C: alguses oli [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork()], hea [https://computing.llnl.gov/tutorials/pthreads/ pthreads tutorial].
+:C: alguses oli [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork()], hea [https://computing.llnl.gov/tutorials/pthreads/ pthreads tutorial].
+:[http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis
+Presentatsioonid lugemiseks:
+* [[Media:Locking_v2.ppt|lukustamine]]
+* [[Media:na2_ccdb_slides.pdf|Paralleelsus andmebaasides]].
+<!--
 Loengunäide: TCP (HTTP) socket server
 Kuidas TCP server elementaarsel tasemel töötab (Java tutorialid): [http://javarevisited.blogspot.com.ee/2015/06/how-to-create-http-server-in-java-serversocket-example.html Socket serveri sissejuhatus], [http://www.javaworld.com/article/2853780/core-java/socket-programming-for-scalable-systems.html threadidega server].
+-->
+<!--
 Skaleeruvus praktikas: [http://merbist.com/2011/01/18/causality-of-scalability/ Causality of Scalability], [http://merbist.com/2011/01/31/designing-for-scalability/ Designing for Scalability].
+-->
 <!--:Veebiserverid, nende sise-elu ja konf
 :ip/tcp, socketid, http jne
 -->
+=== Lukustamine, andmebaasid jms ===
+Lisaks võib lugeda:
+:[[Media:na2_ccdb.pdf|Konspekt]], käsitleb teemat oluliselt põhjalikumalt kui loeng/slaidid
+:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]
+:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]
+Mittekohustuslik lisalugemine:
+:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.
 === Paralleliseerimise automatiseerimine ja klastrid ===
@@ 226. rida: / 360. rida: @@
 :[http://www.majordojo.com/2007/03/memcached-howto.php memcached ülevaade]
-== Lisamaterjalid ==
-<strike>[http://en.wikipedia.org/wiki/Here_be_dragons here be dragons]</strike>'''Siit edasi on materjalid revideerimata ning 2016 aasta kursuses ei sisaldu'''
+=== Hajutatud andmekogud ===
-=== Paralleelrehkendused 1. osa ===
+Integreerimine:
-:Paralleelsus andmebaasides: [[Media:na2_ccdb_slides.pdf|slaidid]].
+:[[Integreerimise lühimärkmed]]
-Lisaks võib lugeda:
+:[http://research.cs.wisc.edu/dibook/slides/Chapter_10.ppt data warehousing]
-:[[Media:na2_ccdb.pdf|Konspekt]], käsitleb teemat oluliselt põhjalikumalt kui loeng/slaidid
-:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]
-=== Paralleelrehkendused 2. osa ===
+Hajutamine:
-:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]
+:[[Hajutamise lühimärkmed]]
+:[https://memcached.org/ memcached]
+:[http://momjian.us/main/writings/pgsql/replication.pdf Postgres replication intro]
+:[http://wiki.postgresql.org/wiki/Replication,_Clustering,_and_Connection_Pooling Postgres clustering and replication]
-Mittekohustuslik lisalugemine:
+Konsensus:
-:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.
-:[[Media:Locking_v2.ppt|T.Tammeti slaidid]]
+: [https://en.wikipedia.org/wiki/Paxos_(computer_science) Paxos algoritm] ja [https://understandingpaxos.wordpress.com/ veel Paxos] ja [https://github.com/dgryski/awesome-consensus väga palju Paxost ja sõpru]
+: [https://en.wikipedia.org/wiki/Proof-of-work_system bitcoinist tuttav proof-of-work]
-=== Andmelaod ===
+Hulk teemasid põhjalikult:
+:[http://christophermeiklejohn.com/distributed/systems/2013/07/12/readings-in-distributed-systems.html readings in distributed databases]
+:[http://codex.cs.yale.edu/avi/db-book/db6/slide-dir/PPT-dir/ch19.ppt Chapter for db system concepts book]
-=== Hajutatud andmekogude integreerimine ===
+Detailsed lisamaterjalid:
-: [http://momjian.us/main/writings/pgsql/replication.pdf Postgres replication intro]
-: [http://wiki.postgresql.org/wiki/Replication,_Clustering,_and_Connection_Pooling Postgres clustering and replication]
 : [http://www.postgresql.org/docs/current/interactive/high-availability.html Postgres high availability]
-: [http://goanna.cs.rmit.edu.au/~e76763/tiger_ref/lkmt10-dnis.pdf Integrating distributed sem web data]
+<!-- : [http://goanna.cs.rmit.edu.au/~e76763/tiger_ref/lkmt10-dnis.pdf Integrating distributed sem web data] -->
 : [http://docs.oracle.com/cd/B28359_01/server.111/b28318/integrat.htm Oracle information integration]
@@ 262. rida: / 398. rida: @@
 * [[võrgurakendused 2: täiendavad lingid]]
 * [[Sehke speci draft]]
+* [[lnotes2]]
 <!--* [[katse]] -->
 [[Category:Kursus]]

Võrgurakendused II: erinevus redaktsioonide vahel

Viimane redaktsioon: 29. jaanuar 2020, kell 15:41

NB! See on 2019 aasta arhiiv, mitte hetkel kehtiv õppematerjal

Eksamitulemused

Eksam

Aeg, koht

Praktilised tööd ja tähtajad

Hindamine

Loengukava

Protokollid ja P2P

Protokollid

P2P sissejuhatus

P2P DHT (distributed hash tables) ja bittorrent

Distributed ledger, ajatemplid ja bitcoin

Kriitiline taust järgneva mõistmiseks

Kasulik taust laiema pildi jaoks

Best intro for reading

Põhjalik õpik

Python examples with detailed explanations

More details and tutorials

X-tee ja e-riigi IT korraldus

X-tee

Riigi IT-infrastruktuuri korraldus

Andme-apid, autentimine, pilveteenused, andmete koondamine jms

Erinevad API-stiilid

Suured avalikud andme-apid

Autentimine

Pilvekeskkonnad

Google appengine, database api, google bigtable and file system stack

Paralleelrehkendused

Esimene osa

Lukustamine, andmebaasid jms

Paralleliseerimise automatiseerimine ja klastrid

Hajutatud andmekogud

Varu

Navigeerimismenüü

Otsing