Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks

• https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptographic_hash_function : ühtlaselt jaotuv hash, nii et kui püüad leida stringi S, et hash(S)=teadaolev_hash, siis parim viis S leidmiseks on lihtsalt random S-de katsetamine. Bitcoin kasutab SHA2 hash algoritmi varianti, mis annab tulemuseks 256 bitise (ehk 32 baiti) väärtuse.
• https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree : kirjete sidumine hashide puuna (veidi keerukam/efektiivsem, kui lihtne hashiahel). Mis on hashiahel: kui tahad siduda kirjeid K1, K2, K3, siis salvestad [K1,hash(K1)], [K2,hash(K2+eelmise hash (ehk hash(K1)))], [K3,hash(K3+eelmise hash(ehk hash(K2+hash(K1))))], jne, kus hashi-osa node N jaoks on üldiselt hash(KN+(KN-1 hashi-osa)) ehk hash(KN+hash(KN-1+hash(KN-2+hash(KN-3+...) ...)
• https://en.wikipedia.org/wiki/Proof-of-work_system : arvuti sundimine mõttetut tööd tegema, et raskendada spammimist. Levinud meetod on nõuda, et hashi alguses oleks N nulli (mida suurem N, seda raskem leida). Selleks tuleb sul hash(S) asemel katsetada läbi palju hash(S+nonce) arvutusi, kus nonce on random string, kuni juhtumisi saad N nulliga algava hashi. Reaalselt kasutab Bitcoin ajas muutuvat keerukust (mida aeg edasi, seda keerulisem ülesanne), detaile vaata siit ja siit ja siit.
• https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain : lihtsalt ülevaade kogu teemast
• Eelmiste asjade demo: vajuta üleval "Hash", "Block", "Blockchain" linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja "Mine" nupule vajutada. "Mine" teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.