ITV0110 2. töö 2014: CSS, javascript, veebiserver

Allikas: Lambda
Täringud


Mida tuleb teha

Sinu ülesandeks on kirjutada brauseris jooksev, javascripti ja css-i peale ehitatud ülilihtne kahe inimese täringumäng Pig, konkreetsemalt selle kahe mängija versioon. Loe kõigepealt läbi ülevaade wikipediast ja vaata tausta mõttes lisaks optimaalset programmi ja kogumikku artikleid (need on küll ühe täringuga versiooni jaoks).

Big Pig reeglid vastavalt wikipedia lingile on siis:

  • Kui on mängija kord, siis ta viskab kahte täringut.
  • Kui üks täring annab 1 (aga teine ei anna 1) siis on mängija kord lõppenud ja sellest mängukorrast ta punkte ei saa.
  • Kui täringutel olid erinevad numbrid N ja M, siis liidetakse selle-mängukorra-punktidele N+M
  • Kui mõlemil täringul oli sama number N (näiteks 3 ja3 või 1 ja 1) siis liidetakse selle-mängukorra-punktidele kas: (a) 1 ja 1 korral 25 punkti, (b) muu N ja N korral 2*(N+N) ehk 4*N.
  • Kui mängija otsustab anda oma korra üle, siis kõik tema korra ajal saadud punktid (selle-mängukorra-punktid) summeeritakse ja lisatakse tema koguseisule ning mängukord läheb üle teisele mängijale.

Põhipoint: ühe "mängija korra" ajal võib ta visata täringupaari mitu korda, seejuures kõik saadud punktid liidetakse, aga nad kõik lähevad raisku, kui täringud annavad 1. Et nad raisku ei läheks, tuleb mängijal mingil hetkel oma kord vabatahtlikult üle anda.

See applet on illustreeriv variant kahe täringuga pig'st (applet ei kasuta meil nõutud Big Pig reegleid, kuid illustreerib üldisi mängupõhimõtteid).

Ühe mängija asemel mängib sinu programmis arvuti, st programmi kasutaja mängib arvuti vastu. Optimaalne mängustrateegia on suhteliselt keeruline (sellest saab lugeda viidatud artiklitest), sestap piisab, kui arvuti mängib lihtsa mitteoptimaalse põhimõttega:

  • kui 100 punkti on juba täis, siis katkesta kohe.
  • muidu võta alati täis mingi X punkti ja siis anna käik vastasele. Mis võiks olla sobiv X? Tõenäoliselt kuskil 10 ja 20 vahel. X-i ettemääramise asemel peab sinu lehel olema X-i valiku väli: kasutaja peab ise saama (katseteks) X-i sisestada.

Valmis töö tuleb riputada üles ülikooli serverisse dijkstra (vaata altpoolt). Ehk, arvestatakse ainult dijkstra-s olevaid töid.

Selles praksis teed ühe inimese variandi, aga kolmandas praktikumis tuleb samale mängule lisada serveripoolset funktsionaalsust, näiteks tulemuste salvestamine ja vaatamine ja statistika, samuti mäng kahe inimese vahel, mis toimub siis serverirakenduse vahendusel.

Nõuded ja hindamispõhimõtted

Kõige olulisem: ära kasuta htmli, cssi ega javascripti konstruktsioone/funktsioone, millest sa aru ei saa. Teisisõnu, enne kasutamist loe, mida see-ja-see asi teeb.

Kui põhialgoritm ei tööta korralikult, siis praks ei ole arvestatud, kui aga töötab ja leht ei näe väga kole välja, saab arvestuse eest baaspunktid ehk seitse punkti.

Lisaks põhialgoritmile on hea mõte realiseerida hulk täiendavat funktsionaalsust, mis ei ole aga kohustuslik: iga täiendav realiseeritud funktsionaalsus annab lihtsalt lisaks punkte. Täispunktide - kaksteist - jaoks peavad kõik funktsioonid olema korralikult tehtud.

  • Täringud visates pöörlevad (ei pea pöörlema kuidagi "õigesti"). 1 punkt.
  • Mängu käigus ilmuvad lehe äärele ülalt alla ridades mängija ja arvuti saadud punktid oma mängukordadel (kaks tulpa): mängu uuesti alustades tehakse see vaade jälle tühjaks. 2 punkti.
  • Rakendus näeb hea välja ja on mängitav nii suurel ekraanil kui ka mobiilibrauseris ilma zoomimata vms eritegevusi tegemata: teisisõnu, on olemas on ka mobiilile optimeeritud variant (seal ei pea olema kõiki kellasid ja vilesid, kui need ära ei mahu). 2 punkti.

Kui oled selle kõik valmis teinud, on hea mõte katsetada erinevate strateegiatega, et tuvastada, mis oleks sobiv X valik ja kas õnnestub leida veel kavalamat strateegiat. Selleks pane arvuti iseenda vastu eri strateegiatega palju kordi mängima ja kogu statistikat, milline strateegia millist võidab. Kuva tulemused juhendajale tabelis ja selgita. Selle lisaülesande eest võib saada kuni kolm lisapunkti.


Mis veel nõutud

Info paigutus ekraanil peab olema stabiilne, tekst ei tohi hüpata vahel ühte, vahel teise kohta. Leht peab olema selge, arusaadava ja kena disainiga, mõttetut/segast infot ja arusaamist raskendavaid kujunduselemente ära kasuta. Arvesta kindlasti selle juhendi soovitustega.

Täringud tuleb kuvada täringupildiga (võib olla programmi genereeritud või foto vms), mitte lihtsalt numbritega.

Ära unusta lehele lisamast eelmainitud X-i välja!

Leht tohib kasutada ainult html+css+javascripti, seejuures ei tohi kasutada freime ega ifreime. Html lehed võivad kasutada sisselaetavaid css ja javascripti faile ja pilte. Kogu rakendus tuleb teha üheainsa html failiga, millele lisanduvad siis pildi-, css- ja javascripti failid vastavalt sinu vajadusele ja eelistustele.

CSS-i harjutamise eesmärgil tuleb minimeerida/vältida puht-kujunduslikke html tage (font, b, center jne) ja teha kujundus eeskätt CSS-ga. Elementaarsed tagid nagu p ja br ning head, script, body, mitte-nestitud tabelid, h1, h2 jms on ok. Põhiliselt soovitav kasutada id-de ja class-dega varustatud div ja span tage.

Väliste teekide, ntx Jquery või Bootstrap kasutamine on ok, aga siis sa pead hästi aru saama, mida sinu tehtavad teegi-callid või stiilid teevad. Reaalselt on see praks piisavalt lihtne selleks, et teekide kasutamine eriti vajalik ei oleks. Kui otsustad siiski teeki kasutada, siis väga soovitav on valida jquery kui suhteliselt lihtne ja domineerivalt populaarseim javascripti teek, kujunduse jaoks aga Bootstrap.

Tee programm kõigepealt valmis oma arvutis ja seejärel riputa kogu materjal - html, css, javascript ja pildid - serverisse. TTÜ serveri (dijkstra) ligipääsu- ja kasutamisõpetust loe altpoolt.

NB! Ära unusta, et lähema nädala jooksul lisandub siia lehele hulk täpsustavaid nõudeid, detaile, soovitusi jne. Kuna põhialgoritm jääb samaks, võid kohe alustada, lihtsalt kontrolli siit lehelt regulaarselt, mis uuendusi on lisandunud.

Soovitusi htmli ja cssi osas

Hea mõte on jagada lehekülg mitmeks horisontaalseks reaks ja vertikaalseks kõrvuti tulbaks. Kõige lihtsam - ja selle rakenduse jaoks piisav - on seada ridadele ja tulpadele fikseeritud laiused ja kõrgused. NB! Selline fiks laiuste/kõrguste lähenemine ei ole enamiku harilike veebisaitide jaoks päris hea mõte, ja on hoopis halb mobiilile sobiva saidi tegemisel.

Siit ja siit leiad tsentreerimise õpetused (point: margin-left: auto; margin-right: auto;)

Tulpade tegemine tabeliga on lihtne, aga puhtalt div-dega ei ole päris triviaalne. Vaata seda ja seda või seda seletust põhimõtete osas. Kogu värgi lehekülje keskele panekuks, headeri ja footeri lisamiseks jne pakuvad ideid ja näiteid need õpetused, alates lihtsamast ja lõpetades põhjalikuga:

Täiendavate ideede ja juhatuste jaoks vaata lihtsalt kursuse lehelt viidatud materjale CSS bloki alt.

Soovitusi javascripti osas

Kui sa ei kasuta mõnda javascripti teeki nagu jquery (algajale mittesoovitav, kuna tekitab lisakeerukusi!) siis on hea mõte töö lihtsustamiseks teha ise väikeseid abifunktsioone, näiteks function gid(x) {return document.getElementById(x); } et ei peaks kogu aeg pikalt välja kirjutama.

Debugimiseks on kõige lihtsam panna koodi sisse alert(...), aga mugavam ja parem on kasutada funktsiooni console.log(...) mille võid omakorda panna oma abifunktsiooni a la function debug(x) { console.log(x) }. console.log trükib tulemuse brauseri debugeri konsooli (Firefoxis käivita (ja enne installi!) firebug ja vaata firebugi aknast "console" tabi alt, Chromes otsi developer tools või javascript console).

Täiendavate ideede ja juhatuste jaoks vaata lihtsalt kursuse lehelt viidatud materjale javascripti bloki alt.


Dijkstra server

Kodutööde tarbeks on kasutusel server nimega dijkstra (see keeruline nimi on ühe tuntud arvutiteaduse teerajaja nimi ja keeruline seepärast, et see nimi teile paremini meelde jääks).

NB! Kõik kodutööd tuleb riputada Dijkstra serverisse - ka siis, kui sa neid sealt käima ei pane, vaid kasutad mõnda oma serverit - et õppejõud saaks lähtekoode Dijkstra serveris vaadata ja plagiaadituvastus-tarkvara abil kontrollida.

Nõuded kataloogile/failinimedele:

  • Teine kodutöö tuleb panna sinu kodukataloogi alamkataloogi public_html/prax2 mille pead ise looma.
  • Kodutöö html-põhifaili nimi peab olema index.html.
  • Kodutöö sinu tehtud javascripti-fail fail olgu nimega prax2.js ning sinu tehtud css-fail nimega prax2.css
  • Pildifailide ja mujalt võetud javascripti/css teekide osas mingeid nõudeid ei ole.

Enne failide serverisse riputamist on mõistlik teha kogu süsteem valmis lihtsalt oma arvutis/arvutiklassi arvutis.

Ligipääs

Dijkstrasse sisselogimiseks on sul vaja omada TTÜ arvutiklasside klasside kontot kujul Eesnimi.Perenimi (siin võib tekkida probleem täpitähtede, tühikutega jne).

Kasutajatunnuse saad lasta teha arvutiklasside administraatorite juures.

Sisselogimine

Sisselogimiseks kasutatakse SSL ühendust: kõige lihtsam on kasutada programmi putty (Windows) või ssh (Linux). Tegemist on siis käsurealigipääsuga Linuxipõhisele serverile.

Putty leiad arvutiklassidest programmi "Application catalog" jaotusest terminals: sealt saad ta ise installeerida. Mõistlik on panna endale putty viit desktopile.

Mujal masinates lihtsalt lae endale veebist putty.exe: selle saab otse käima lasta, mingit eri-installeerimist ei ole vaja.

Sul on vaja sisestada:

  • Dijkstra aadress: dijkstra.cs.ttu.ee (see tuleb puttyl sisestada "Host name" väljale)
  • Teie kasutajanimi ja parool: TTÜ kasutajanimi + parool (neid küsib putty siis, kui ta serveriakna avab).

Puttyl tasub Window/appearance alt seada meeldiv font ja Window/color alt meeldiv värv (ntx valge tagapõhi ja must värv). Samuti tasub kindlasti teha "save session" (enne pane "Saved session" väljale endale meeldiv nimi), siis jätab Putty settingud meelde ja sisenemisel ei pea enam arvuti nime sisestama: valid listist sessiooninime ja teed "Load" ja seejärel "open".

Hea alternatiiv puttyle on kitty, mis on muidu täpselt nagu putty, aga on valmis sinu kasutajanime ja parooli meelde jätma, et ei peaks igakord uuesti sisestama.


Veebikeskkonna ettevalmistamine

Kõik asjad, mis paigutad oma dijkstra kodukataloogi alamkataloogi public_html, on veebis nähtavad. See kataloog peaks olema sulle juba ette valmis tehtud. Kui aga seda miskipärast ei ole, saad ta ise luua niimoodi: 

 mkdir public_html

Käsurea saamiseks tuleks üle SSH ühenduse dijkstra käsureale logida (putty või ssh vms)

Kui kataloog on olemas ja sinna mõned faili pandud, suunake oma brauser dijkstra aadressile, mille saate, kui lisate serveri nime järgi tilde ja kasutajanime ja siis kataloogi või faili, mis olete pannud public_html alla (näiteks sedasi, aga asendage oma kasutajanimi ära):

http://dijkstra.cs.ttu.ee/~Eesnimi.Perenimi/prax2/index.html või http://dijkstra.cs.ttu.ee/~Eesnimi.Perenimi/prax2/ või http://dijkstra.cs.ttu.ee/~Eesnimi.Perenimi/index.html

Idee selles, et urlis http://dijkstra.cs.ttu.ee/~Eesnimi.Perenimi/ järel tulevad failid/kataloogid on täpselt need, mis sul public_html kataloogi sees.

vanade kontode korral siis ~Eesnimi.Perenimi asemel ~tXXXXXX

Tekita algul prooviks otse public_html alla katse.html nimeline fail ja vaata, kas brauserist avaneb

http://dijkstra.cs.ttu.ee/~Eesnimi.Perenimi/katse.html

Sul on tõenäoliselt vaja muuta katse.html failiõigused, nagu järgmises lõigus kirjas.

Nüüd loo public_html alla kataloog prax2 

 mkdir public_html/prax2

ja pane oma rakenduse failid otse sinnasamasse prax2 alla, kasutades failinimesid, mis eelpool nõutud (index.html, prax2.js, prax2.css).

Failiõiguste seadmine:


Kui oled värskelt public_html alla kataloogi teinud, on vaja anda talle lisaks lugemis-ja nimekirjanäitamise õigus niimoodi:

 chmod  a+rx public_html/prax2

Failile lugemisõiguse andmine (see tekib üldjuhul automaatselt ja ei ole vaja ise teha):

 chmod a+r index.html

Failide kopeerimine serverisse

Failide serverisse kopeerimiseks kasutage SFTP protokolli: soovitavad programmid selleks on windowsil winscp ja Filezilla. Linuxist ja Macist kopeerimiseks kasutage käsurea programmi scp

Arvutiklassides leiad Winscp "Application catalog" programmi jaotusest "terminals": sealt saad ta installeerida. Nagu ka putty, on teda mujal masinates võimalik lihtsalt alla laadida ja ilma eri-installeerimiseta käivitada.

Winscp esmakordsel käivitamisel vajuta "New" ja täida host (dijkstra.cs.ttu.ee) ja kasutajanime ning parooli väljad, muid asju pole vaja seada.

Winscp kasutamise juures tasub teda veidi mugavamaks sättida:

  • Options->preferences menüü alt mine Environment/interface ja vali "Commander", siis tekib kahe alamaknaga kasutajaliides, kus ühes on sinu masin ja teises server: nii on mugavam faile kopeerida.
  • Options->preferences menüü alt mine "Editors", vajuta "add", vali oma progeredaktor (otsi näiteks C:\Program Files(86) alt Notepad++ ja nihuta ta seejärel samal lehel tabelis päris üles (vali tabelist tema rida ja vajuta "up" kuni lõpuni): siis saad sellesama redaktoriga oma masinast otse redigeerida serveris olevaid faile (katsetatud scite ja notepad++ ja bracketsiga, töötab).
  • Options->preferences menüü alt mine Integration/applications ja vali sealt "Browse" abil oma masinast putty.exe (täispath) ja sea "Remember password ..." peale: siis saad winscp tööriistariba keskel oleva väikese putty ikooni abil otse putty käivitada ja seal piisab siis ainult kasutajanimest.
  • Session menüü alt tee "Save session" ja checki "Save password", siis on edaspidi serverisse logimine lihtsam: ei pea sisestama kasutajanime ega parooli.

Need muutused käivituvad - vist - alles peale winscp taaskäivitamist.

Filezilla puhul vali menüüst File->Site Manager, vajuta "New site", täida "Host" (dijkstra.cs.ttu.ee), vali Protocol: FTP asemel SFTP, Logon type Normal ja täida seejärel User ja Password ning vajuta Connect. Nagu ka Winscp puhul, tasub teda mugavamaks sättida. Mine Edit->Settings ja sea sealt "File editing" endale meeldivama redaktori peale oma masinas. Muid settinguid, nagu Interface->Layout jne tasub ka korra vaadata.

Lisaks on täiesti OK variant windowsil kasutada putty-ga komplektis olevat DOS-i käsurea programmi pscp.exe näiteks nii (loomulikult pead oma failide, programmide asukohad ja nime ära muutma): 

    F:\Lectures\Vorgurak1\Cgilect>c:\Users\tanel\Desktop\pscp tst1.html tammet@dijkstra.cs.ttu.ee:public_html/
    F:\Lectures\Vorgurak1\Cgilect>c:\Users\tanel\Desktop\pscp * tammet@dijkstra.cs.ttu.ee:public_html/

Linuxi käsurida ja serveris tegutsemine

Põhimõtteliselt peaks piisama neist käskudest: 

 pwd (mis kataloogis ma praegu olen)
 ls -l (vaata kataloogi sisu pikas formaadis)
 cd katalooginimi (mine sinna kataloogi)
 cd .. (mine üks tase kõrgemasse kataloogi)
 less failinimi (näita faili sisu: seal sees liigu nooleklahvidega ja lõpeta tähega q)
 cp kust kuhu (kopeerib)
 rm failinimi (kustutab)
 mkdir katalooginimi (teeb uue kataloogi)
 rmdir katalooginimi (kustutab kataloogi: see tuleb enne tühjendada)
 chmod a+r failinimi (teeb faili kõigile loetavaks, et ntx veebist kuvada)
 chmod a+rx failinimi (teeb faili kõigile käimapandavaks, eeskätt cgi programmide jaoks)
 vi failinimi (redigeeri faili lihtsa redaktoriga vi)

Linuxi käsurea kasutamist tuleb uurida omal käel. Sobivat lugemist lihtsamatest keerulisemateni:

Väga kasulikud asjad meelde jätta:

  • Üles ja alla nooleklahvid võtavad automaatselt ette varasemaid/hilisemaid käske, et neid ei peaks uuesti sisse tippima
  • kui tipid failinime esimese otsa ja vajutad tab klahvi, otsib süsteem automaatselt failinime lõpu (kui sul muidugi pole mitut sama algusega faili)
  • Suured ja väikesed tähed on unixis täiesti erinevad asjad, erinevalt windowsist. Näiteks sinu html/javascript sources olevad failinimed peavad olema antud täpselt selliselt, nagu failinimi tegelikult on (kui sources failinimi pilt.jgp, siis peab olema tegeliku faili nimi ka pilt.jpg, aga mitte näiteks pilt.JPG).
  • Üldiselt ei ole hea mõte kasutada failinimesid, kus sees tühikud ja/või täpitähed. See on võimalik, kuid tekitab rohkem probleeme ja ebamugavusi, kui asi väärt on. Seega kasuta näiteks "minu überpilt.jpg" asemel "minu_yberpilt.jpg" vms.
  • oma programmide käivitamiseks (oletame, et sul on kataloogis programm minuproge) tipi ./minuproge . Seda punkt-slashi ei ole vaja panna, kui sul on PATH muutuja sobivaks seatud, aga selle seadmisega pole tingimata vaja jännata.

Failide muutmine otse serveris

Siin on kolm veidi erinevat võimalust:

  • redigeerida faile mõne serveris oleva redaktoriga, näiteks vi (loe veidi vi kohta).
  • redigeerida faile oma masinas oleva redaktoriga, mis võimaldab neid otse serverist avada ja sinna kirjutada (head variandid selleks on winscp ja redaktoriks sea endale meeldiv redaktor, a la notepad++, scite või brackets.
  • ja lõpuks on alati variant redigeerida faile oma masinas ja kopeerida nad peale muutmist serverisse (nagu varem kirjeldatud)

Üldiselt on kõige mugavam teha võimalikult kõik oma masinas valmis, katsetada ära ja alles siis kopeerida valmis asjad serverisse, ning teha serveris ainult pisimuutusi.

Pärit leheküljelt "http://lambda.ee/w/index.php?title=ITV0110_2._töö_2014:_CSS,_javascript,_veebiserver&oldid=11928"