Tarkvaratehnoloogiad

Allikas: Lambda
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ainekood: ITO8020
Link: http://www.lambda.ee/wiki/tarkvaratehnoloogiad
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/ito8020
Õppejõud: Tanel Tammet
Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee, 6203457, ICT 426

Kursuse eesmärk

Mõista IT-süsteemide tehnoloogilist konstruktsiooni, arendusvahendeid ja arendusprotsesse.

Saada aru riistvara, tarkvara ja kommunikatsiooniprotokollide ehituse põhiideedest.

Mõista

  • tarkvara peamisi arhitektuurivariante,
  • erinevate programmeerimiskeelte olemust,
  • teekide ja raamistike kasutamise üldisi põhimõtteid,
  • erinevate arendusprotsesside ideid.

Maht, aeg, tulemus

Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi..

Hindamisel arvestatakse praktikumide tulemusi kaaluga 40% ja eksamitulemusi kaaluga 60%.

Praktikumi/konsultatsiooni ajad

Järgmistel neljapäevadel ruumis ICT-501:

  • 31.01.2019: 15:00-20:30
  • 14.02.2019: 15:00-20:30
  • 28.02.2019: 15:00-20:30
  • 14.03.2019: 15:00-21:00

Praktiline ülesanne

Kursuse kodu-või-praktikumiülesandeks on reaalse rakenduse ehitamine, mis kuvab kasutajale veebis mõistetavalt ja otsitavalt ja/või sorteeritavalt mingit reaalset andmestikku, mis on soovitavalt teie enda töökohast pärit. Kui sa sobivat andmestikku oma töökohast ei leia, vali mõni töödeldav ja huvitav andmestik eesti avaandmete portaalist.

Kui ülesanne osutub lihtsaks ja jõuate kiiresti valmis, siis on soovitav ehitada andmestiku pealt mõni mõttekas graafik, mida samuti kuvate veebis. Kui ülesanne osutub raskeks, siis realiseerige eeskätt lihtsad asjad: oluliselt parem on töötav lihtne asi, kui mittetöötav keeruline kava.

Väga soovitavalt tuleks tulemus panna üles avalikku veebiserverisse (soovitus: digitalocean) ja kood avalikku koodihoidlasse (soovitus: github).

Github on tasuta, digitalocean annab alustajatele ca 100 USD krediiti ja lisaks on olemas Github student pack, mis sisaldab ca 50 USD digitaloceani krediiti. Rangelt kohustuslik avaliku veebiserveri ja githubi kasutamine ei ole: väiksema arvu punkte saab praktikumist ka siis, kui realiseerid kõik lihtsalt oma arvutis ja ei pane kuhugi üles.

Praktikumi töökorraldus

Ülesannet võib teha üksi või kahekesi.

Kursuse praktikumipäevadel tegelemegi selle ülesande etappidega, ning iga etapi/praktikumipäeva lõpuks vaatame üle hetkeseisu ja anname esialgsed hinnangud, kui kaugele on jõutud ja mis on edasised sammud, veidi sarnaselt tüüpiliste agiilse arenduse hetkeseisu-koosolekutega.

Selleks peab iga grupp tegema praktikumipäeva lõpus ca kaheminutise ettekande, kus on öeldud:

  • grupi liikmete nimed
  • mida sel päeval üritati teha ja kuhu jõuti
  • mis on plaan järgmise praktikumikorraga saavutada

Praktikumijuhendaja hindab iga päeva progressi.

Lõpp-presentatsioon viimasel päeval peaks olema pikem, ca viis minutit, ja kirjeldama

  • mis oli algne plaan
  • kuhu jõuti: reaalne demo
  • probleemid, mis tekkisid ja võtsid rohkem aega
  • ootamatud asjad, mida töö käigus õppisite või tähele panite

Praktikumi kogutulemusest on arvestuslikult ca 50% lõpptulemus ja teine ca 50% esimese kolme päeva tulemused.

Põhiplaan praktikumipäevade kaupa on järgmine, kuid väga soovitav on neid samme kiiremini teha.

1. päev: ülesande valik, soovitud tulemuse kirjeldus, keskkonna ülesseadmine

  • Otsi andmestik, uuri, kas see on sulle kättesaadav/töödeldav.
  • Otsusta, kuidas seda avalikkusele ilusamini kuvada ja millised filtrid/valikud lasta kasutajatel teha.
  • Installeeri endale sobiv tekstiredaktor, Python, Flask.
  • Tee konto (soovitavalt) digitaloceani serverisse ja githubi koodihoidlasse.
  • Logi serverisse sisse, kopeeri sinna katseks faile, pane katseks faile githubi.

2. päev: andmete töötlemine ja baasi panek, esmase html lehe tegemine serveris

Põhiülesanne koosneb kahest osast:

Kui mõni nendest osadest osutub keeruliseks (sest näiteks sa ei saanud Pythonit ja Flaski oma arvutisse, serverisse ei õnenstu või on keeruline sisse logida vms) siis on väga OK teha alternatiivselt lihtsamaid ülesandeid:

  • Andmete SQLite sisestamise asemel võid panna andmed otse veebilehele või sellega seotud javascripti faili, nii et neid serveris eraldi sisse ei loetagi. Loe soovitusi ja õpetusi
  • Html lehe serverisse panemise asemel jätkad html lehe arendamist oma arvutis failidena, mida brauser siis kuvab.

3. päev: veebilehe kasutajaliidese tegemine ja seostamine andmebaasiga

4. päev: puhver, kujunduse parandamine, lisafunktsioonide ehitamine, lõpp-presentatsioon

Loengud ja materjalid

Loengud on salvestatud youtube klippidena, iga loenguga on seotud presentatsioon ja soovitavad täiendavad materjalid ja lingid.

Videoloengute youtube üldlisti järjekord on suvaline, kasuta pigem allolevaid linke õiges järjekorras.

Sissejuhatus ja põhimõisted

Kuidas arvuti töötab

Soovitavalt loe veel:

Interneti funktsioneerimine

Programmeerimise sissejuhatus Pythonis

Vajalik Pythoni tarkvara:

Head pikemad õpetused:

Tekstiredaktorid:

Veebilehed

Kõige paremad veebiehituse õpetused algajale on w3schools saidil

Üleüldine peamine küsimuste/vastuste sait on stackoverflow.

Server ja veebirakendus

Flask server:

  • Kasutame Pythoni populaarset micro-frameworki Flask
  • Sul peab olema Windowsil käsurealt käivitatav python ja pip. pip on levinuim Pythoni moodulite installeerimise-programm.
  • Ütle käsurealt: pip install flask
  • Flask veel ise käima ei lähe: loe presentatsioonist edasi.

Andmebaasiga serverirakenduse ehitamine

Tehisintellekt

Soovitavalt vaata ja loe lisaks:

Arendusvahendid, programmeerimiskeeled ja arhitektuur

Arendusprotsess

Loe (pikemad sirvi) need arendusprotsessiga seotud artiklid kursuse käigus läbi:

Pärit leheküljelt "http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Tarkvaratehnoloogiad&oldid=15460"