Sissejuhatus infotehnoloogiasse: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Lambda
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Resümee puudub
18. rida: 18. rida:
</table>
</table>


== Uurimiseks ==
Vaata [http://dijkstra.cs.ttu.ee/~tammet/oligarch.html seda simulatsiooni], loe viidatud artiklit ja tutvu lähtekoodiga. Päris üllatav asi ja arusaadav näide eriti lihtsast veebirakendusest.
Idee väikeseks hobiprojektiks: täiusta simulatsiooni niimoodi, et varade jaotus oleks tulpdiagrammina näha (agentide varade suuruse horisontaalsed jooned ülevalt alla) ja muutuks kogu simulatsiooni ajal, nii et saad jälgida, kuidas vara simulatsiooni käigus muutub ja koguneb. Selleks peab simulatsioonis joonistama välja mitte iga transaktsiooni järel, vaid mingi N järel, mis sõltub transaktsioonide koguarvust. Graafika tegemiseks loe [https://www.w3schools.com/graphics/canvas_intro.asp seda tutoriali] ja [http://math.hws.edu/graphicsbook/ seda praktilist õpikut].


== Kursuse eesmärk ==
== Kursuse eesmärk ==
39. rida: 33. rida:
Kaks loengut nädalas. Kui pole teisiti märgitud, toimuvad kõik loengud auditooriumites U06A-201 ning U06A-229 järgmistel aegadel:
Kaks loengut nädalas. Kui pole teisiti märgitud, toimuvad kõik loengud auditooriumites U06A-201 ning U06A-229 järgmistel aegadel:


* Esmaspäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. Õppejõud Tanel Tammet.
* Neljapäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. Õppejõud Tanel Tammet.
* Teisipäeval kell 12:00: süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Erinevad õppejõud. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.
* Neljapäeval kell 14:00: süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Erinevad õppejõud. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.


Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.
Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.
55. rida: 49. rida:
== Kontrolltöö ja koduülesanne ==
== Kontrolltöö ja koduülesanne ==


<!--
Ilmuvad siia hiljemalt loengupäva õhtuks ja jäävad üles järgmise loengupäevani, kuni tulevad uued küsimused.
<font color="red">Eelmisel aastal planeeritud viimase nädala (16) kontrolltööd jäid ära: materjalid ei olnud sobivad kontrolltööküsimusteks.</font>
 
Rohkem kontrolltöid seega ei tule.
-->
<!--
Kolmeteistkümnenda nädala
 
* esimese loengu (IT projektid ja äri) teemadel kontrolltööd ei ole: selle asemel loe kursuse lehel loengu lisamaterjalidena toodud tekste (nende kohta kontrollküsimused eksamil!)
 
* teise loengu (P2P) järgne kontrolltöö on [http://dijkstra.cs.ttu.ee/~tammet/cgi-bin/qshow22.py siin]
-->
<!--
on [http://dijkstra.cs.ttu.ee/~tammet/cgi-bin/qshow20.py siin]
<!--
Ülesande lõpuosas on kolm küsimust <b>puu ülesande</b> kohta. Lahenda selliselt:
 
Ava brauseris rekursiivse puu pilt [http://dijkstra.cs.ttu.ee/~tammet/draw.html http://dijkstra.cs.ttu.ee/~tammet/draw.html] ja salvesta lähtekood maha oma arvuti faili draw.html. Salvestamiseks ava firefoxis File menüüst "Save Page as". Eri brauserites ja opsüsteemides leiad salvestamiskäsu eri viisidel: otsi, kuni leiad ok töötava viisi. Ava see fail oma brauseriga (firefoxis ctrl-o) ja kontrolli, et kõik ok, st puu kuvatakse nagu enne. Ülesande sisuks on muuta salvestatud lähtekoodi failis draw.html ja vaadata, kuidas pilt muutub (lae peale muutusi brauserist uuesti ehk tee refresh või reload). Kindlam mõte on enne iga muutust teha lähtekoodi failist uue nimega koopia: siis ei lähe variandid ja originaal segi.
 
Kui tahad paremini aru saada, mismoodi canvasele joonistamisfunktsioonid töötavad, loe [https://www.w3schools.com/graphics/canvas_intro.asp seda tutoriali], ja kui tahad pikemalt õppida brauseris graafikategemist, loe [http://math.hws.edu/graphicsbook/ seda praktilist õpikut].
-->
<!--
* teise loengu järgne kontrolltöö on [http://dijkstra.cs.ttu.ee/~tammet/cgi-bin/qshow17.py siin].
Esimese loengu kontrolltöös on viimaseks ülesandeks teha ise hästi lihtne veebileht. Seda ülesannet arvestatakse punktidena kolmekordselt (nagu kolme tava-küsimust). Puuduliku lehe eest saab vähem punkte. Leht peab vastama järgmistele nõuetele ja pead sisestama selle lehe urli viimase küsimuse vastuse lahtrisse. Sisestada tuleb täisurl, ehk, ta peab algama http-ga, nagu näiteks http://www.ttu.ee.
 
:* Leht peab olema internetis vabalt kättesaadav, mitte näiteks asuma sinu läptopis või nõudma parooli.
:* <b>Lehel peab kusagil olema sinu matriklinumber</b> (sama, mis sisestad kontrolltöö ülemisse lahtrisse). Selle asukoht, kujundus jms ei ole oluline.
:* Leht peab olema html keeles, mitte plaintekst või pilt või pdf fail vms.
:* Leht peab olema üleni sinu enda tehtud: ära copy-paste kusagilt midagi.
:* Sa ei tohi kasutada ühtegi nö valmissüsteemi, mis sellise lehe genereeriks, näiteks Facebooki, Wikipediat, blogi vms.
:* Lehel peab olema vähemalt üks tabel (table tag), millel on mingi sisu, ja vähemalt üks pealkiri (h1,h2,h3,h4 vms tag)
:* Lehel peab olema natuke juttu (vähemalt 100 tähemärki)
:* Lehel peab olema vähemalt üks pilt (img tag ja selle src atribuudis pildi url: soovitus kasutada täisurli)
:* Lehel peab olema vähemalt üks link http://www.ttu.ee lehele (kasuta a tagi ja selle href atribuuti)
:* Tagid tuleb kirjutada väikeste tähtedega.
:* Kõigis muudes punktides on sul lehe sisu osas vabad käed! Millest seal lehel kirjutad ja mis pildi sinna paned või kas leht on ilus/kole/lihtne/keeruline, tulemust ei mõjuta.
 
Lehe tegemiseks loe [https://www.w3schools.com/html/default.asp w3schools'i html tutoriali] esimesi peatükke ja vaata vasakult menüüst eraldi "HTML Headings", "HTML links", "HTML images" ja "HTML tables" peatükke.
 
Kui sa juhtumisi pääsed ligi mõnele veebiserverile, siis on väga ok panna leht sinna serverisse üles.
 
Kui sa ei ole varem veebilehte teinud, siis soovitan teha seda [https://pages.github.com/ github pages] abil: sa pead tegema [https://github.com/  githubi] konto, logima sinna sisse ja siis järgima õpetust, järgnevas on kaks head õpetust välja valitud:
* [https://help.github.com/en/github/working-with-github-pages/creating-a-github-pages-site Ametlik õpetus], mis on suhteliselt lihtne, aga mitte kõige lihtsam.
* [https://www.ostraining.com/blog/coding/github-pages/ See on eriti lihtne õpetus]
 
Mõistlik on ehitada leht kõigepealt valmis oma läptopis lihtsa tekstiredaktoriga (programmeerimiseks sobivad redaktorid on ka lehe tegemiseks head) ja kontrollida ta üle oma brauseriga: ava brauserist oma lehe fail (failinime lõpuks pane .html). Kui kõik paistab ok, alles siis pane ta githubi või oma serverisse üles.
 
Pane tähele, et saad kõik vajaliku teha githubi veebiaknas teksti redigeerides, sul ei ole vaja kasutada giti käsurea programmi või github desktoppi või Jekylli vms.
Sarnasel viisil saab lehe teha ka näiteks [https://about.gitlab.com/product/pages/ gitlab pages] abil, see on samuti väga ok variant.
 
-->
<!--
Teiseks kontrolltööks vajaliku, nädala teise loengu (Sten Mäses) [https://echo360.org.uk/section/514eb890-6b8d-4f32-b740-bb918bd46dc8/public salvestuse leiad siit]: vaata 17. septembri salvestust.
-->
<!--
Täida oma nimi, tudengikoodi ja emaili väljad.
Vali iga küsimuse järel see vastus, mis paistab olema pakututest kõige õigem.
Salvestada saad ainult ühe korra, parandusi teha ei saa. Iga kaks viga annavad ühe veapunkti, ehk, üks viga
veapunktina arvesse ei lähe.
-->
<!--
<font color="red">NB!</font> Palun täida [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScQYHbjiXotlK0hw6iS1NHEIfQV09SOUjug-M_dCQGR5tFE5Q/viewform?vc=0&c=0&w=1 see küsimustik] tehisintellekti osas tajutavate ohtude/murede teemal, mille on kokku pannud keskkooliõpilane oma uurimistöö raames. Töö sisuks on teha statistikat inimeste arvamuste kohta. Küsimustiku täitmine ei ole kohustuslik ja selle eest mingeid punkte ei saa.
-->
 
Kontrolltööde vahetulemused 13 jaanuari seisuga [[iti0101 13 jaan 2019|on siin]].
<!--
Kontrolltööde vahetulemused 13. oktoobri seisuga [[iti0101 13 okt 2019|on siin]].
-->


== Praktilised iseseisvad tööd ==
== Praktilised iseseisvad tööd ==
148. rida: 74. rida:
=== 1. nädal. Sissejuhatus: arvuti ja info, ajaloo algus ... 1940 ===
=== 1. nädal. Sissejuhatus: arvuti ja info, ajaloo algus ... 1940 ===


2. september.
3. september.


* Esmaspäeval: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted.
* Kell 12: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted.
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1a9.ppt|itsissejuhatus1a9.ppt]], [[Media:itsissejuhatus1a9.pdf|itsissejuhatus1a9.pdf]].
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1a9.ppt|itsissejuhatus1a9.ppt]], [[Media:itsissejuhatus1a9.pdf|itsissejuhatus1a9.pdf]].


* Teisipäeval: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.
* Kell 14: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus2a.ppt|itsissejuhatus2a.ppt]], [[Media:itsissejuhatus2a.pdf|itsissejuhatus2a.pdf]]
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus2a.ppt|itsissejuhatus2a.ppt]], [[Media:itsissejuhatus2a.pdf|itsissejuhatus2a.pdf]]


160. rida: 86. rida:
<!-- * Neljapäeval: loeng jäi ära. Õppekavade ja teaduskonna ülevaade: erinevad õppejõud. -->
<!-- * Neljapäeval: loeng jäi ära. Õppekavade ja teaduskonna ülevaade: erinevad õppejõud. -->


Lisaks esmaspäevale:
Lisaks esimesele loengule:
:* vaata väikest [http://www.youtube.com/watch?v=cYw2ewoO6c4&NR=1 Turingi masina videot]
:* vaata väikest [http://www.youtube.com/watch?v=cYw2ewoO6c4&NR=1 Turingi masina videot]
:* loe juttu ja [http://math.hws.edu/eck/cs120/s01/lab1/ mängi andmete esitamise appletiga]. Vajab javat ja sul brauseri all tõenäoliselt käima ei lähe. Seega kas: (a) loe [[Ecki laborite allalaadimine ja katsetamine | siit, kuidas Ecki laborid oma masinasse panna]] ja lae alla ning katseta laboriga [http://math.hws.edu/TMCM/java/classes/DataReps.jar DataReps.jar] mille jutu leiad [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/DataRepsLab.html#reps siit allosast Data Representations] alt (b) või säti brauser lubama valitud applette: [http://www.java.com/en/download/help/jcp_security.xml loe siit]
:* loe juttu ja [http://math.hws.edu/eck/cs120/s01/lab1/ mängi andmete esitamise appletiga]. Vajab javat ja sul brauseri all tõenäoliselt käima ei lähe. Seega kas: (a) loe [[Ecki laborite allalaadimine ja katsetamine | siit, kuidas Ecki laborid oma masinasse panna]] ja lae alla ning katseta laboriga [http://math.hws.edu/TMCM/java/classes/DataReps.jar DataReps.jar] mille jutu leiad [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/DataRepsLab.html#reps siit allosast Data Representations] alt (b) või säti brauser lubama valitud applette: [http://www.java.com/en/download/help/jcp_security.xml loe siit]
167. rida: 93. rida:




Lisaks teisipäevale:
Lisaks teisele loengule:
:* [http://www.pld.ttu.ee/~kruus/diskmat/index.html Kruusi diskreetse matemaatika kursus!]
:* [http://www.pld.ttu.ee/~kruus/diskmat/index.html Kruusi diskreetse matemaatika kursus!]
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/hs.html What you'll wish you'd known]
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/hs.html What you'll wish you'd known]
188. rida: 114. rida:
=== 2. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja e-riik. ===
=== 2. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja e-riik. ===


9. september.
10. september.


* Esmaspäeval: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.
* Kell 12: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus3o.ppt|Itsissejuhatus3o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus3o.pdf|Itsissejuhatus3o.pdf]].
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus3o.ppt|Itsissejuhatus3o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus3o.pdf|Itsissejuhatus3o.pdf]].


* Teisipäeval: e-riik. Margus Püüa.  
* Kell 14: hetkel kokkuleppimisel <!-- <e-riik. Margus Püüa. -->


* Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee.
* Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee.
213. rida: 139. rida:
=== 3. nädal: Keskajalugu 1970 ... 1990  ja küberkaitse. ===
=== 3. nädal: Keskajalugu 1970 ... 1990  ja küberkaitse. ===


16. september
17. september


* Esmaspäeval: Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.
* Kell 12: Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus4o.ppt|Itsissejuhatus4o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus4o.pdf|Itsissejuhatus4o.pdf]].
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus4o.ppt|Itsissejuhatus4o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus4o.pdf|Itsissejuhatus4o.pdf]].


* Teisipäeval: [[Media:2019_09_17_Kyberkaitse.pdf|Küberkaitse]].  Sten Mäses. NB! Sisu on peamiselt videosalvestuses, .pdf on viimase taustaks.
* Kell 14: kokkuleppimisel <!-- [[Media:2019_09_17_Kyberkaitse.pdf|Küberkaitse]].  Sten Mäses. NB! Sisu on peamiselt videosalvestuses, .pdf on viimase taustaks.-->


* Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering.
* Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering.
238. rida: 164. rida:
=== 4. nädal: Lähiajalugu 1990-... ja e-riik edasi: ohud, analoogid ===
=== 4. nädal: Lähiajalugu 1990-... ja e-riik edasi: ohud, analoogid ===


23. september.
24. september.


* Esmaspäeval: Lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2005. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid. Võrgundus ja veeb.
* Kell 12: Lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2005. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid. Võrgundus ja veeb.
:Loengumaterjal a osa:[[Media:Itsissejuhatus5oa.ppt|Itsissejuhatus5oa.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oa.pdf|Itsissejuhatus5oa.pdf]].
:Loengumaterjal a osa:[[Media:Itsissejuhatus5oa.ppt|Itsissejuhatus5oa.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oa.pdf|Itsissejuhatus5oa.pdf]].
:Loengumaterjal b osa:[[Media:Itsissejuhatus5ob.ppt|Itsissejuhatus5ob.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5ob.pdf|Itsissejuhatus5ob.pdf]].
:Loengumaterjal b osa:[[Media:Itsissejuhatus5ob.ppt|Itsissejuhatus5ob.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5ob.pdf|Itsissejuhatus5ob.pdf]].
:Loengumaterjal c osa:[[Media:Itsissejuhatus5oc.ppt|Itsissejuhatus5oc.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oc.pdf|Itsissejuhatus5oc.pdf]].
:Loengumaterjal c osa:[[Media:Itsissejuhatus5oc.ppt|Itsissejuhatus5oc.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oc.pdf|Itsissejuhatus5oc.pdf]].


* Teisipäeval: e-riigi põhimõtted, ohud, analoogid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Priisalu Jaan Priisalu], [https://www.linkedin.com/in/priisalu/ linkedin].
* Kell 14: kokkuleppimisel <!-- e-riigi põhimõtted, ohud, analoogid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Priisalu Jaan Priisalu], [https://www.linkedin.com/in/priisalu/ linkedin].-->


* Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee.  
* Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee.  
268. rida: 194. rida:
=== 5. nädal: Programmeerimise alused, masinalähedane programmeerimine ja andmetüübid ===
=== 5. nädal: Programmeerimise alused, masinalähedane programmeerimine ja andmetüübid ===


30. september.
1. oktoober.


* Esmaspäeval: Programmeerimise alused, Turingi masin ja assembler ja seos riistvaraga ja abstraktsemad kihid.
* Kell 12: Programmeerimise alused, Turingi masin ja assembler ja seos riistvaraga ja abstraktsemad kihid.
** Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6a.ppt|itsissejuhatus6a.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6a.pdf|itsissejuhatus6a.pdf]].
** Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6a.ppt|itsissejuhatus6a.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6a.pdf|itsissejuhatus6a.pdf]].
** Tööta läbi nii palju [http://skilldrick.github.io/easy6502/ Easy 6502 pisiõpikust] kui jõuad.
** Tööta läbi nii palju [http://skilldrick.github.io/easy6502/ Easy 6502 pisiõpikust] kui jõuad.
276. rida: 202. rida:
** Loe [https://gist.github.com/jboner/2841832 Latency numbers every programmer should know]
** Loe [https://gist.github.com/jboner/2841832 Latency numbers every programmer should know]


* Teisipäeval: loeng andmetüüpidest masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne.
* Kell 14: <!-- loeng andmetüüpidest masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne.
** Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6b.ppt|itsissejuhatus6b.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6b.pdf|itsissejuhatus6b.pdf]]  
** Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6b.ppt|itsissejuhatus6b.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6b.pdf|itsissejuhatus6b.pdf]] -->


* Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid. Lihtsad andmetüübid (täisarvude, ujukoma-arvude, tähtede esitamine), stringid, massiivid, puud.
* Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid. Lihtsad andmetüübid (täisarvude, ujukoma-arvude, tähtede esitamine), stringid, massiivid, puud.
315. rida: 241. rida:
=== 6. nädal: Programmeerimiskeeled ja suurte infosüsteemide andmearhitektuur. ===
=== 6. nädal: Programmeerimiskeeled ja suurte infosüsteemide andmearhitektuur. ===


7. oktoober
8. oktoober


* Esmaspäeval: Erinevad programmeerimiskeeled, kompileerimine/interpreteerimine.
* Kell 12: Erinevad programmeerimiskeeled, kompileerimine/interpreteerimine.
** Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus7.ppt|itsissejuhatus7.ppt]], [[Media:itsissejuhatus7.pdf|itsissejuhatus7.pdf]]
** Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus7.ppt|itsissejuhatus7.ppt]], [[Media:itsissejuhatus7.pdf|itsissejuhatus7.pdf]]


* Teisipäeval: Kalle Tominga loeng suurte infosüsteemide andmevoogudest. [https://www.dropbox.com/s/i7vxux4vz7f4wxd/Information%20Systems%20Integration%20and%20Governance%20%28public%29.pdf?dl=0 Loengu slaidid siin], vaata ka videosalvestust. Kalle on startupi [https://www.oriongovernance.com/ Orion Governance] chief data scientist & co-founder, eelmine aasta kaitses ta TTU-s oma [https://digi.lib.ttu.ee/i/?9926 doktoritöö] samal teemal, mida Orion Governance teeb.
* Kell 14: <!-- Kalle Tominga loeng suurte infosüsteemide andmevoogudest. [https://www.dropbox.com/s/i7vxux4vz7f4wxd/Information%20Systems%20Integration%20and%20Governance%20%28public%29.pdf?dl=0 Loengu slaidid siin], vaata ka videosalvestust. Kalle on startupi [https://www.oriongovernance.com/ Orion Governance] chief data scientist & co-founder, eelmine aasta kaitses ta TTU-s oma [https://digi.lib.ttu.ee/i/?9926 doktoritöö] samal teemal, mida Orion Governance teeb. -->
<!--
<!--
[https://www.dropbox.com/s/i7vxux4vz7f4wxd/Information%20Systems%20Integration%20and%20Governance%20%28public%29.pdf?dl=0 Loengu slaidid siin], vaata ka videosalvestust.
[https://www.dropbox.com/s/i7vxux4vz7f4wxd/Information%20Systems%20Integration%20and%20Governance%20%28public%29.pdf?dl=0 Loengu slaidid siin], vaata ka videosalvestust.
369. rida: 295. rida:
=== 7. nädal: Operatsioonisüsteemid ja tekstitöötlus ===
=== 7. nädal: Operatsioonisüsteemid ja tekstitöötlus ===


14. oktoober.
15. oktoober.


* Esmaspäeval: Operatsioonisüsteemid.
* Kell 12: Operatsioonisüsteemid.
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus8a9.ppt|Itsissejuhatus8a9.ppt]],  [[Media:Itsissejuhatus8a9.pdf|Itsissejuhatus8a9.pdf]].
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus8a9.ppt|Itsissejuhatus8a9.ppt]],  [[Media:Itsissejuhatus8a9.pdf|Itsissejuhatus8a9.pdf]].


* Teisipäeval: tekstitöötlus (word, libreoffice, Latex, markdown, ...) Ivari Horm.
* Kell 14: <!-- tekstitöötlus (word, libreoffice, Latex, markdown, ...) Ivari Horm.
:Loengumaterjal: [https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine] (slaidid, näitefailid)
:Loengumaterjal: [https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine] (slaidid, näitefailid) -->


* Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown.
* Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown.
400. rida: 326. rida:
=== 8. nädal: Tarkvara arhitektuur ja tabelarvutus ===
=== 8. nädal: Tarkvara arhitektuur ja tabelarvutus ===


21. oktoober.
22. oktoober.


* Esmaspäeval: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid jms.
* Kell 12: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid jms.
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus9a9.ppt|Itsissejuhatus9a9.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus9a9.pdf|Itsissejuhatus9a9.pdf]].
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus9a9.ppt|Itsissejuhatus9a9.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus9a9.pdf|Itsissejuhatus9a9.pdf]].


* Teisipäeval: tabelarvutus, Ivari Horm.
* Kell 14: <!-- tabelarvutus, Ivari Horm. -->
:Loengumaterjal: [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted] (slaidid, näitefailid)
:Loengumaterjal: [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted] (slaidid, näitefailid)


437. rida: 363. rida:
-->
-->


=== 9. nädal: Võrgurakendused ja interneti funktsioneerimine ===
=== 9. nädal: Võrgurakendused (ja interneti funktsioneerimine?) ===


28. oktoober.
29. oktoober.


* Esmaspäeval: Võrgurakenduste tehnoloogia.  
* Kell 12: Võrgurakenduste tehnoloogia.  
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus10.ppt|Itsissejuhatus10.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10.pdf|Itsissejuhatus10.pdf]].
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus10.ppt|Itsissejuhatus10.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10.pdf|Itsissejuhatus10.pdf]].
<!--
<!--
447. rida: 373. rida:
-->
-->


* Teisipäeval: interneti funktsioneerimine
* Kell 14: <!-- interneti funktsioneerimine -->


:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus10o9.ppt|Itsissejuhatus10o9.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10o9.pdf|Itsissejuhatus10o9.pdf]].
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus10o9.ppt|Itsissejuhatus10o9.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10o9.pdf|Itsissejuhatus10o9.pdf]].
485. rida: 411. rida:
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]


=== 10. nädal: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine, reaalsed projektid ===
=== 10. nädal: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine, (reaalsed projektid ?)===


4. november.
5. november.


* Esmaspäeval: Rekursioon. Funktsionaalne ja loogiline programmeerimine.
* Kell 12: Rekursioon. Funktsionaalne ja loogiline programmeerimine.
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus11.ppt|Itsissejuhatus11.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus11.pdf|Itsissejuhatus11.pdf]].
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus11.ppt|Itsissejuhatus11.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus11.pdf|Itsissejuhatus11.pdf]].


* Teisipäeval: Reaalsetest arendusprojektidest räägib [https://www.linkedin.com/in/markus-karileet/ Markus Karileet] [https://www.helmes.com/ Helmesest]. Loengumaterjal: [[Media:Projects_mk.pptx|Projects_mk.pptx]], [[Media:Projects_mk.pdf|Projects_mk.pdf]]
* Kell 14: <!-- Reaalsetest arendusprojektidest räägib [https://www.linkedin.com/in/markus-karileet/ Markus Karileet] [https://www.helmes.com/ Helmesest]. Loengumaterjal: [[Media:Projects_mk.pptx|Projects_mk.pptx]], [[Media:Projects_mk.pdf|Projects_mk.pdf]] -->


* Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus. Prologi näide tuleb ära tunda (et on Prolog). Arendusprojektide kohta küsimusi ei tule.
* Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus. Prologi näide tuleb ära tunda (et on Prolog). Arendusprojektide kohta küsimusi ei tule.
520. rida: 446. rida:
=== 11. nädal: Algoritmid: lahenduvus ja keerukus. ===
=== 11. nädal: Algoritmid: lahenduvus ja keerukus. ===


11. november.
12. november.


* Esmaspäeval: Algoritmid: lahenduvus.  
* Kell 12: Algoritmid: lahenduvus.  
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus13a.ppt|Itsissejuhatus13a.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus13a.pdf|Itsissejuhatus13a.pdf]].
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus13a.ppt|Itsissejuhatus13a.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus13a.pdf|Itsissejuhatus13a.pdf]].


* Teisipäeval: Algoritmid: keerukus. Ülevaade kursusest. Õppejõud Marko Kääramees.
* Kell 14: Algoritmid: keerukus. Ülevaade kursusest. Õppejõud Marko Kääramees.
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2019.pdf|Algoritmid_2019.pdf]].
<!-- :Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2019.pdf|Algoritmid_2019.pdf]]. -->


<!--
<!--
548. rida: 474. rida:
;* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], [[TSP programmi Java lähtekood| optimaalset lahendust otsiva programmi Java lähtekood]], lokaalsete otsingute (optimaalsus ei ole tagatud) visualiseeringud [http://www.youtube.com/watch?v=SC5CX8drAtU siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=q6fPk0--eHY siin]
;* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], [[TSP programmi Java lähtekood| optimaalset lahendust otsiva programmi Java lähtekood]], lokaalsete otsingute (optimaalsus ei ole tagatud) visualiseeringud [http://www.youtube.com/watch?v=SC5CX8drAtU siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=q6fPk0--eHY siin]


=== 12. nädal: Tehisintellekt ja andmeteadus. ===
=== 12. nädal: Tehisintellekt (ja andmeteadus?). ===


18. november
19. november


* Esmaspäeval: Tehisintellekt: ülevaade, semantika, loomulik keel, loogika.
* Kell 12: Tehisintellekt: ülevaade, semantika, loomulik keel, loogika.
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus14o.ppt|Itsissejuhatus14o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus14o.pdf|Itsissejuhatus14o.pdf]].
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus14o.ppt|Itsissejuhatus14o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus14o.pdf|Itsissejuhatus14o.pdf]].


* Teisipäeval: [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_science andmeteadus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_mining andmekaeve], õppejõud [http://innar.com/ Innar Liiv]. NB! Selle loengu kohta ei ole slaidimaterjale, aga Innar lubas neid saata, kui kirjutad ja küsid innar.liiv@taltech.ee
* Kell 14: <!-- [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_science andmeteadus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_mining andmekaeve], õppejõud [http://innar.com/ Innar Liiv]. NB! Selle loengu kohta ei ole slaidimaterjale, aga Innar lubas neid saata, kui kirjutad ja küsid innar.liiv@taltech.ee -->


  <!-- Õppejõud Sven Nõmm. [https://www.dropbox.com/s/w5sod7ihfognn68/masinope_oppimismeetodid.pdf?dl=0 Loengumaterjal] -->
  <!-- Õppejõud Sven Nõmm. [https://www.dropbox.com/s/w5sod7ihfognn68/masinope_oppimismeetodid.pdf?dl=0 Loengumaterjal] -->
584. rida: 510. rida:
:* Loe [[Media:Aifilosoofia_ttmatrix.doc|Matrix, Skynet ja sõda teispoolsusega]], [http://ase.tufts.edu/cogstud/dennett/recent.html Dennetti artikleid], [http://aima.cs.berkeley.edu/ tuntud õpikut],
:* Loe [[Media:Aifilosoofia_ttmatrix.doc|Matrix, Skynet ja sõda teispoolsusega]], [http://ase.tufts.edu/cogstud/dennett/recent.html Dennetti artikleid], [http://aima.cs.berkeley.edu/ tuntud õpikut],


=== 13. nädal: Arendusprotsess, IT äri ja P2P võrgud, ledger, bitcoin ===
=== 13. nädal: Arendusprotsess, IT äri (ja P2P võrgud, ledger, bitcoin?) ===


25. november.
26. november.


* Esmaspäeval: Tarkvaraarendusprotsess, IT projektid ja äri.
* Kell 12: Tarkvaraarendusprotsess, IT projektid ja äri.
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus15o11.ppt|Itsissejuhatus15o11.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus15o11.pdf|Itsissejuhatus15o11.pdf]].
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus15o11.ppt|Itsissejuhatus15o11.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus15o11.pdf|Itsissejuhatus15o11.pdf]].


* Teisipäeval: Peer-to-peer võrgud, distributed ledger ja bitcoin.  [[Media:P2p_ledger_bitcoin.ppt|P2p_ledger_bitcoin.ppt]], [[Media:P2p_ledger_bitcoin.pdf|P2p_ledger_bitcoin.pdf]].
* Kell 14: <!-- Peer-to-peer võrgud, distributed ledger ja bitcoin.  [[Media:P2p_ledger_bitcoin.ppt|P2p_ledger_bitcoin.ppt]], [[Media:P2p_ledger_bitcoin.pdf|P2p_ledger_bitcoin.pdf]]. -->


* Eksamiks: Arendusprotsessi kohta loengumaterjalidest küsimusi ei tule. Küll aga on küsimused allpool kohustuslike artiklite kohta. P2P teemadel: peamised P2P liigid, milleks on / mida optimeerib Bittorrent, darkneti / TORi põhiideed, mis ja milleks on Bittorrentis kaevandamine / proof of work.
* Eksamiks: Arendusprotsessi kohta loengumaterjalidest küsimusi ei tule. Küll aga on küsimused allpool kohustuslike artiklite kohta. P2P teemadel: peamised P2P liigid, milleks on / mida optimeerib Bittorrent, darkneti / TORi põhiideed, mis ja milleks on Bittorrentis kaevandamine / proof of work.
632. rida: 558. rida:
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]


=== 14. nädal: Masinõpe ja projektide arendus ===
=== 14. nädal: Masinõpe (ja projektide arendus ?) ===


2. detsember
3. detsember


* Esmaspäeval: [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning masinõpe]. [[Media:ml_examples.pdf|Loenguslaidid näidetega]]. Priit Järv.
* Kell 12: [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning masinõpe]. [[Media:ml_examples.pdf|Loenguslaidid näidetega]]. Priit Järv.


* Teisipäeval: IT projektid, rollid, arendustöö: Markus Karileet Helmesest. [[Media:karileet2.pdf|Markuse loengumaterjal]].
* Teisipäeval: IT projektid, rollid, arendustöö: Markus Karileet Helmesest. [[Media:karileet2.pdf|Markuse loengumaterjal]].

Redaktsioon: 3. september 2020, kell 09:55

...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.

IT
IT

Ainekood: ITI0101
Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101

Õppejõud: Tanel Tammet
Kontakt: tanel.tammet@ttu.ee, 6203457, ICT 426
olemas on ka 2019 aasta arhiiv kõigi eelmise aasta materjalidega.


Kursuse eesmärk

  • Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.
  • Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.
  • Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel.

Videosalvestused

Enamik loenguid on vaadatatavad sellelt lingilt.

Maht, aeg, tulemus

Kaks loengut nädalas. Kui pole teisiti märgitud, toimuvad kõik loengud auditooriumites U06A-201 ning U06A-229 järgmistel aegadel:

  • Neljapäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. Õppejõud Tanel Tammet.
  • Neljapäeval kell 14:00: süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Erinevad õppejõud. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.

Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.

Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega kümne-kahekümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on iga kord kuni jooksva nädala laupäevani.

Nädala kontrolltööd publitseeritakse hiljemalt nädala teisipäeva õhtuks. Vahel publitseeritakse kontrolltööd ka varem.

Samuti antakse kursuse käigus teha harjutusi: need tuleb teha iseseisvalt ja tulemused vastata samades mikro-kontrolltöödes.

Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Igas kontrolltöös on ca kümme küsimust: kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.

Kontrolltöö ja koduülesanne

Ilmuvad siia hiljemalt loengupäva õhtuks ja jäävad üles järgmise loengupäevani, kuni tulevad uued küsimused.

Praktilised iseseisvad tööd

Kursuse käigus tuleb teha mõned iseseisvad praktilised tööd, mille kohta on jooksvates kontrolltöödes küsimusi ja mille ainetel tulevad mõned küsimused eksamil.


Loengute plaan ja materjalid

Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut. Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.

Kursus jaguneb kaheks blokiks: esimene kolmandik sissejuhatus ja ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade, järgmised kaks kolmandikku erinevad tehnoloogiad, arvutiteadus ja äri.

Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud.

Senised loengud peaksid olema vaadatavad sellelt lingilt

NB! Ei ole mingit garantiid, et loengud jäävad üles mitmeks kuuks või et kõik loengud võrku ilmuvad.

1. nädal. Sissejuhatus: arvuti ja info, ajaloo algus ... 1940

3. september.

  • Kell 12: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted.
Loengumaterjal: itsissejuhatus1a9.ppt, itsissejuhatus1a9.pdf.
  • Kell 14: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.
Loengumaterjal: itsissejuhatus2a.ppt, itsissejuhatus2a.pdf
  • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid.


Lisaks esimesele loengule:


Lisaks teisele loengule:

2. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja e-riik.

10. september.

  • Kell 12: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus3o.ppt, Itsissejuhatus3o.pdf.
  • Kell 14: hetkel kokkuleppimisel
  • Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee.

Lisaks:

3. nädal: Keskajalugu 1970 ... 1990 ja küberkaitse.

17. september

  • Kell 12: Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus4o.ppt, Itsissejuhatus4o.pdf.
  • Kell 14: kokkuleppimisel
  • Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering.

Lisaks:

4. nädal: Lähiajalugu 1990-... ja e-riik edasi: ohud, analoogid

24. september.

  • Kell 12: Lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2005. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid. Võrgundus ja veeb.
Loengumaterjal a osa:Itsissejuhatus5oa.ppt, Itsissejuhatus5oa.pdf.
Loengumaterjal b osa:Itsissejuhatus5ob.ppt, Itsissejuhatus5ob.pdf.
Loengumaterjal c osa:Itsissejuhatus5oc.ppt, Itsissejuhatus5oc.pdf.
  • Kell 14: kokkuleppimisel
  • Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee.

Lisaks:

5. nädal: Programmeerimise alused, masinalähedane programmeerimine ja andmetüübid

1. oktoober.

  • Kell 14:
  • Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid. Lihtsad andmetüübid (täisarvude, ujukoma-arvude, tähtede esitamine), stringid, massiivid, puud.

Lisaks tarkvarast:

Lisaks riistvarast:


6. nädal: Programmeerimiskeeled ja suurte infosüsteemide andmearhitektuur.

8. oktoober

  • Kell 14:
  • Eksamiks: kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Mis on data warehouse.


Lisaks: Tutvu veidi nende populaarsus-võrdlustega:

Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:

Siis vaata veidi neid asju:

Ja väga detailidesse minekuks on huvitav lugeda Javascripti interpretaatorite/kompilaatorite optimeeringutest:

7. nädal: Operatsioonisüsteemid ja tekstitöötlus

15. oktoober.

  • Kell 12: Operatsioonisüsteemid.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus8a9.ppt, Itsissejuhatus8a9.pdf.
  • Kell 14:
  • Eksamiks: opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown.

Soovitavat katsetamist:

Eriti soovitavat lugemist:
Muidu soovitavat lugemist:

8. nädal: Tarkvara arhitektuur ja tabelarvutus

22. oktoober.

  • Kell 12: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid jms.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus9a9.ppt, Itsissejuhatus9a9.pdf.
  • Kell 14:
Loengumaterjal: https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted (slaidid, näitefailid)


  • Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Tabelarvutuse kohta küsimusi ei tule.

Kohustuslikku lugemist

Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks:

9. nädal: Võrgurakendused (ja interneti funktsioneerimine?)

29. oktoober.

  • Kell 12: Võrgurakenduste tehnoloogia.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus10.ppt, Itsissejuhatus10.pdf.
  • Kell 14:
Loengumaterjal: Itsissejuhatus10o9.ppt, Itsissejuhatus10o9.pdf.


  • Eksamiks: mis on http, https, html, css, javascript, ajax, json, xml, kuidas üldjoontes töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita). Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.


Tutvuda lühidalt võrgurakendustest:

Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimisest:

10. nädal: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine, (reaalsed projektid ?)

5. november.

  • Kell 12: Rekursioon. Funktsionaalne ja loogiline programmeerimine.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus11.ppt, Itsissejuhatus11.pdf.
  • Kell 14:
  • Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus. Prologi näide tuleb ära tunda (et on Prolog). Arendusprojektide kohta küsimusi ei tule.

Lisaks proovi ja loe veidi:

Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:
Huvi korral installeeri ja proovi Prologi: SWI Prolog.

11. nädal: Algoritmid: lahenduvus ja keerukus.

12. november.

  • Kell 12: Algoritmid: lahenduvus.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus13a.ppt, Itsissejuhatus13a.pdf.
  • Kell 14: Algoritmid: keerukus. Ülevaade kursusest. Õppejõud Marko Kääramees.


  • Eksam: lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. Keerukusest: mis on algoritmide keerukus ja mis on O-notatsioon. Mis on sorteerimise parim keerukus halvimal juhul.


Vaata lisaks lahenduvuse teemal:

ja algoritmide teemal:

12. nädal: Tehisintellekt (ja andmeteadus?).

19. november

  • Kell 12: Tehisintellekt: ülevaade, semantika, loomulik keel, loogika.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus14o.ppt, Itsissejuhatus14o.pdf.
  • Kell 14:


  • Eksamiks: mis on tugev ja mis nõrk AI, mis on turingi test ja mis on eliza. Mis on otsimeetodites minimax ja alpha-beta (tehnilisi detaile ja näiteid ei tule). Mis on masinõpe. Mis on IBM Watson ja Wolfram Alpha. Võib tulla küsimus, et kas mingit sorti ülesannet praegused tehisintellektisüsteemid suudavad ok/väga hästi/väga halvasti lahendada. Andmeanalüüsi kohta küsimusi ei tule.


Väga hea mõte on teha ise läbi lihtne sissejuhatav MOOC-kursus tehisintellektist: eestikeelne või inglisekeelne.

Ajuteaduse teemadel tasub kõigepealt vaadata/kuulata Metzingeri loengut

Taustaks: tehisintellektinduse magistrikursus TTÜs ja ülevaade tehisintellektinduse valdkondadest
Lisaks tasub vaadata:

13. nädal: Arendusprotsess, IT äri (ja P2P võrgud, ledger, bitcoin?)

26. november.

  • Kell 12: Tarkvaraarendusprotsess, IT projektid ja äri.
Loengumaterjal: Itsissejuhatus15o11.ppt, Itsissejuhatus15o11.pdf.
  • Kell 14:
  • Eksamiks: Arendusprotsessi kohta loengumaterjalidest küsimusi ei tule. Küll aga on küsimused allpool kohustuslike artiklite kohta. P2P teemadel: peamised P2P liigid, milleks on / mida optimeerib Bittorrent, darkneti / TORi põhiideed, mis ja milleks on Bittorrentis kaevandamine / proof of work.

Lisaks projektidest:

Lisaks P2P-st, ledgerist ja bitcoinist:

14. nädal: Masinõpe (ja projektide arendus ?)

3. detsember


  • Eksamiks: peamised masinõppe liigid, mille jaoks nad sobivad (näited ja lühiselgitus).

15. nädal: Konsultatsioon ja e-valimised.

9. detsember.

  • Esmaspäeval: Konsultatsioon eksami teemal: mida küsitakse, kuidas toimub, kuidas hinnatakse, mida õppida jne.
  • Teisipäeval: T. Tammet räägib e-valimistest: tavavalimised, e-valimiste variandid, ülemaailne praktika, eesti e-valimiste areng, tähelepanekud, ohud, arenguvõimalused jne. Pluss hea võimalus eksami kohta küsida. Loengumaterjal: Evalimised2a.pdf
  • Eksamiks: mida peab hääletamissüsteem tagama, miks on i-hääletamine keerulisem, kui internetipangandus, mis on topeltümbriku süsteem ja kuidas see põhijoontes on Eesti i-hääletusel implementeeritud, mis on i-hääletamisel hääle töötlemise põhisammud (ehk, mida on protsessi käigus vaja teha).


Lisaks e-valimistest:


16. nädal: Andmebaasid ja loengud ettevõtetest.

16. detsember.

  • Teisipäeval: loeng Transferwisest: tehnoloogiad, arhitektuur, kasulikud oskused jne.

Proovi järgi; kui keeruline, tee algul läbi walkthrough ja/või w3schools SQL tutorial.


Näiteid vanadest eksamitest

Siin on näited ca 15 aastat tagasi tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.

Kohustuslikud lugemismaterjalid

Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:


Väga kasulikud lugemismaterjalid: loe neid!

Kursuse käigus on mõistlik lugeda valikut artikleid kõigist neist saitidest:

Kui kõik tundub liiga lihtne, siis:

Pärit leheküljelt "http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&oldid=17850"