Võrgurakendused 2 eksamiteemad 2018

NB! Siin on hetkel küsimustiku toorik, oota veel valmimist!

Eksamil tuleb neli kirjalikku küsimust alltoodud teemade kohta, seejuures ühe teema kohta ei tule mitut küsimust. Vastuses on sul vaja selgitada ja/või tuua näiteid ja/või pseudokoodi. Otseseid programmeerimisülesandeid ei tule.

Alltoodud materjalid ei ole nö kohustuslikud, vaid ainult soovituslikud: hea mõte on otsida ja lugeda ise juurde. Samuti leiad siintoodud materjalides - näiteks wikipedia artiklites - väga spetsiifilist tausta ja detaile: seda eksamil ei küsita. Küsimused on ainult olulistest toimimispõhimõtetest ja rakendamisvaldkondadest/fookusest.

A) API protokollid, konkreetsemalt HTTP 1.0, JSON, XML-RPC, SOAP, XML Schema, REST (põhipunktid). WSDL, UDDI, WS-I jne küsimusi ei tule.

• Memod ja lingikogud loengust: võrgurakenduste protokollid 1,võrgurakenduste protokollid 2, võrgurakenduste protokollid 3
• Otsi ja loe veidi ise juurde.

B) Vanemate P2P süsteemide põhimõtted, konkreetsemalt arusaamine järgmiste süsteemide põhimõtetest: Esialgne Napster, Gnutella, superpeer mehhanism (näiteks vana Skype).

• vikipeedia ülevaade
• Loengus tehtud ülevaade eri P2P tehnoloogiatest: esimesed osad

C) DHT (näiteks Chord või Kademlia), Bittorrent ja TOR. Mehhanismid ja eri arhitektuuride eesmärgid/fookused/eelised. Bittorrenti mehhanism ja optimeeringud.

• Sama Loengus tehtud ülevaade eri P2P tehnoloogiatest: järgmised osad
• DHT ülevaade wikipedias
• Chord:
  • Chord wikipedias
  • Põhimaterjal - Chordi põhimõtted - lugeda kuni Ivy osani (Ivy on antud juhul teemaväline)
• Kademlia:
  • Põhimaterjal presentatsioon autoritelt
  • Täiendavalt autorite artikkel
• Bittorrenti andmevahetuspõhimõtted
  • bittorrenti protokoll ja ülevaade
  • täiendavalt wikipediast
• TOR
  • TOR wikipedias

D) Blockchain ja bitcoin.

• : wikipedia ülevaade kogu teemast
• Gentle intro 1
• Gentle intro 2
• Gentle intro 3
• Bitcoini klientide leidmine
• Blockchaini demo: vajuta üleval "Hash", "Block", "Blockchain" linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja "Mine" nupule vajutada. "Mine" teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.

E) Paralleelrehendused (sh Lukustamine, transaktsioonid, spinlock, optimistlik paralleelsuskontroll)

• Põhiline Paralleelsus andmebaasides: slaidid.
• Lisaks võib lugeda
  • Paralleelsus: põhjalikum konspekt
  • Introduction to Transactions (slaidid)
  • Sünkroniseerimisprimitiivide slaidid
  • Thread, Queue ja Lock Pythonis
  • alguses oli fork(), hea pthreads tutorial.

F) Mapreduce ja memcached: mis need on ja tööpõhimõtted.

• Mapreduce vikipeedias
• memcached ülevaade