Võrgurakendused 2 eksamiteemad 2018

Eksamil tuleb neli kirjalikku küsimust alltoodud teemade kohta, seejuures ühe teema kohta ei tule mitut küsimust. Vastuses on sul vaja selgitada ja/või tuua näiteid ja/või pseudokoodi. Otseseid programmeerimisülesandeid ei tule.

Alltoodud materjalid ei ole nö kohustuslikud, vaid ainult soovituslikud: hea mõte on otsida ja lugeda ise juurde. Samuti leiad siintoodud materjalides - näiteks wikipedia artiklites - väga spetsiifilist tausta ja detaile: seda eksamil ei küsita. Küsimuste fookus on olulistel toimimispõhimõtetel - et sa saaksid aru, mis asi on ja kuidas põhimõtteliselt käib - ning veidi ka rakendamisvaldkondadest/fookusest (ehk, milleks hea).

1) API protokollid, konkreetsemalt HTTP 1.0, JSON, XML-RPC, SOAP, REST (põhipunktid). HTTP 2.0, XML Schema, websockets, WSDL, UDDI, WS-I jne küsimusi ei tule.

• Memod ja lingikogud loengust: võrgurakenduste protokollid 1,võrgurakenduste protokollid 2, võrgurakenduste protokollid 3
• Otsi ja loe veidi ise juurde.

2) Vanemate P2P süsteemide põhimõtted, konkreetsemalt arusaamine järgmiste süsteemide põhimõtetest: Esialgne Napster, Gnutella, superpeer mehhanism (näiteks vana Skype).

• vikipeedia ülevaade
• Loengus tehtud ülevaade eri P2P tehnoloogiatest: esimesed osad

3) DHT (näiteks Chord või Kademlia), Bittorrent ja TOR. Mehhanismid ja eri arhitektuuride eesmärgid/fookused/eelised. Bittorrenti mehhanism ja optimeeringud.

• Sama Loengus tehtud ülevaade eri P2P tehnoloogiatest: järgmised osad
• DHT ülevaade wikipedias
• Chord:
  • Chord wikipedias
  • Põhimaterjal - Chordi põhimõtted - lugeda kuni Ivy osani (Ivy on antud juhul teemaväline)
• Kademlia:
  • Põhimaterjal presentatsioon autoritelt
  • Täiendavalt autorite artikkel
• Bittorrenti andmevahetuspõhimõtted
  • bittorrenti protokoll ja ülevaade
  • täiendavalt wikipediast
• TOR
  • TOR wikipedias

4) Blockchain ja bitcoin.

• Wikipedia ülevaade kogu teemast
• Gentle intro 1
• Gentle intro 2
• Gentle intro 3
• Bitcoini klientide leidmine
• Blockchaini demo: vajuta üleval "Hash", "Block", "Blockchain" linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja "Mine" nupule vajutada. "Mine" teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.

5) Paralleelrehendused (sh Lukustamine, transaktsioonid, spinlock, optimistlik paralleelsuskontroll)

• Põhiline Paralleelsus andmebaasides: slaidid.
• Lisaks võib lugeda
  • Paralleelsus: põhjalikum konspekt
  • Introduction to Transactions (slaidid)
  • Sünkroniseerimisprimitiivide slaidid
  • Thread, Queue ja Lock Pythonis
  • alguses oli fork(), hea pthreads tutorial.

6) Mapreduce ja memcached: mis need on ja tööpõhimõtted.

• Mapreduce vikipeedias
• memcached ülevaade