Võrgurakendused 2 eksamiteemad 2018: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Lambda
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
← Vanem muudatus
Resümee puudub
Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 10 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
<b>NB! Siin on hetkel küsimustiku toorik, oota veel valmimist!</b>


Eksamil tuleb ca neli kirjalikku küsimust alltoodud teemade kohta, seejuures ühe teema kohta ei tule mitut küsimust. Vastuses on sul vaja selgitada ja/või tuua näiteid ja/või pseudokoodi. Otseseid programmeerimisülesandeid ei tule. Alltoodud materjalid ei ole nö kohustuslikud, vaid ainult soovituslikud: hea mõte on otsida ja lugeda ise juurde.
Eksamil tuleb neli kirjalikku küsimust alltoodud teemade kohta, seejuures ühe teema kohta ei tule mitut küsimust. Vastuses on sul vaja selgitada ja/või tuua näiteid ja/või pseudokoodi. Otseseid programmeerimisülesandeid ei tule.  


Alltoodud materjalid ei ole nö kohustuslikud, vaid ainult soovituslikud: hea mõte on otsida ja lugeda ise juurde. Samuti leiad siintoodud materjalides - näiteks wikipedia artiklites - väga spetsiifilist tausta ja detaile: seda eksamil ei küsita. Küsimuste fookus on olulistel toimimispõhimõtetel - et sa saaksid aru, mis asi on ja kuidas põhimõtteliselt käib - ning veidi ka rakendamisvaldkondadest/fookusest (ehk, milleks hea).


A) API protokollid, konkreetsemalt HTTP 1.0, JSON, XML-RPC, SOAP, XML Schema, REST (põhipunktid). WSDL, UDDI, WS-I jne küsimusi ei tule.
 
1) API protokollid, konkreetsemalt HTTP 1.0, JSON, XML-RPC, SOAP, REST (põhipunktid). HTTP 2.0, XML Schema, websockets, WSDL, UDDI, WS-I jne küsimusi ei tule.


* Memod ja lingikogud loengust: [[võrgurakenduste protokollid 1]],[[võrgurakenduste protokollid 2]], [[võrgurakenduste protokollid 3]]
* Memod ja lingikogud loengust: [[võrgurakenduste protokollid 1]],[[võrgurakenduste protokollid 2]], [[võrgurakenduste protokollid 3]]
* Otsi ja loe veidi ise juurde.
* Otsi ja loe veidi ise juurde.


B) Vanemate P2P süsteemide põhimõtted, konkreetsemalt arusaamine järgmiste süsteemide  põhimõtetest: Esialgne Napster, Gnutella, superpeer mehhanism (näiteks vana Skype).
2) Vanemate P2P süsteemide põhimõtted, konkreetsemalt arusaamine järgmiste süsteemide  põhimõtetest: Esialgne Napster, Gnutella, superpeer mehhanism (näiteks vana Skype).


* [http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]
15. rida: 16. rida:




C)  DHT (näiteks Chord või Kademlia), Bittorrent ja TOR. Mehhanismid ja eri arhitektuuride eesmärgid/fookused/eelised. Bittorrenti mehhanism ja optimeeringud.
3)  DHT (näiteks Chord või Kademlia), Bittorrent ja TOR. Mehhanismid ja eri arhitektuuride eesmärgid/fookused/eelised. Bittorrenti mehhanism ja optimeeringud. NB! Mix networkinduse kohta küsimusi ei tule, erandina võib tulla küsimus TORi kohta.


* Sama [[Media:P2p_overview.ppt|Loengus tehtud ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]: järgmised osad
* Sama [[Media:P2p_overview.ppt|Loengus tehtud ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]: järgmised osad
31. rida: 32. rida:
** [http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]
** [http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]


D) Blockchain ja bitcoin.
4) Blockchain ja bitcoin.
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain : wikipedia ülevaade kogu teemast]
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain Wikipedia ülevaade kogu teemast]
* [https://bitsonblocks.net/2015/09/01/a-gentle-introduction-to-bitcoin/ Gentle intro 1]
* [https://bitsonblocks.net/2015/09/01/a-gentle-introduction-to-bitcoin/ Gentle intro 1]
* [https://bitsonblocks.net/2015/09/09/a-gentle-introduction-to-blockchain-technology/ Gentle intro 2]
* [https://bitsonblocks.net/2015/09/09/a-gentle-introduction-to-blockchain-technology/ Gentle intro 2]
39. rida: 40. rida:
* [https://anders.com/blockchain/ Blockchaini demo]: vajuta üleval "Hash", "Block", "Blockchain" linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja "Mine" nupule vajutada. "Mine" teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.
* [https://anders.com/blockchain/ Blockchaini demo]: vajuta üleval "Hash", "Block", "Blockchain" linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja "Mine" nupule vajutada. "Mine" teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.
      
      
E) Paralleelrehendused (sh Lukustamine, transaktsioonid, spinlock, optimistlik paralleelsuskontroll)
5) Paralleelrehendused (sh Lukustamine, transaktsioonid, spinlock, optimistlik paralleelsuskontroll)


* Põhiline [[Media:na2_ccdb_slides.pdf|Paralleelsus andmebaasides: slaidid]].
* Põhiline [[Media:na2_ccdb_slides.pdf|Paralleelsus andmebaasides: slaidid]].
46. rida: 47. rida:
**[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]
**[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]
**[[Media:na2_sync_slides.pdf|Sünkroniseerimisprimitiivide slaidid]]
**[[Media:na2_sync_slides.pdf|Sünkroniseerimisprimitiivide slaidid]]
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis
** [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis
* alguses oli [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork()], hea [https://computing.llnl.gov/tutorials/pthreads/ pthreads tutorial].
** alguses oli [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork()], hea [https://computing.llnl.gov/tutorials/pthreads/ pthreads tutorial].
 
Mittekohustuslik lisalugemine:
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.
:[[Media:Locking_v2.ppt|T.Tammeti slaidid]]


* Skaleeruvus praktikas: [http://merbist.com/2011/01/18/causality-of-scalability/ Causality of Scalability], [http://merbist.com/2011/01/31/designing-for-scalability/ Designing for Scalability].


F) Mapreduce ja memcached: mis need on ja tööpõhimõtted.
6) Mapreduce ja memcached: mis need on ja tööpõhimõtted.
* [http://research.google.com/archive/mapreduce.html Mapreduce klassikaline põhiartikkel]
* [https://en.wikipedia.org/wiki/MapReduce Mapreduce vikipeedias]
* [http://www.majordojo.com/2007/03/memcached-howto.php memcached ülevaade]
* [http://www.majordojo.com/2007/03/memcached-howto.php memcached ülevaade]
G) Andmebaaside koondamine/data warehouses: mis need on ja milleks.

Viimane redaktsioon: 17. mai 2018, kell 09:30

Eksamil tuleb neli kirjalikku küsimust alltoodud teemade kohta, seejuures ühe teema kohta ei tule mitut küsimust. Vastuses on sul vaja selgitada ja/või tuua näiteid ja/või pseudokoodi. Otseseid programmeerimisülesandeid ei tule.

Alltoodud materjalid ei ole nö kohustuslikud, vaid ainult soovituslikud: hea mõte on otsida ja lugeda ise juurde. Samuti leiad siintoodud materjalides - näiteks wikipedia artiklites - väga spetsiifilist tausta ja detaile: seda eksamil ei küsita. Küsimuste fookus on olulistel toimimispõhimõtetel - et sa saaksid aru, mis asi on ja kuidas põhimõtteliselt käib - ning veidi ka rakendamisvaldkondadest/fookusest (ehk, milleks hea).


1) API protokollid, konkreetsemalt HTTP 1.0, JSON, XML-RPC, SOAP, REST (põhipunktid). HTTP 2.0, XML Schema, websockets, WSDL, UDDI, WS-I jne küsimusi ei tule.

2) Vanemate P2P süsteemide põhimõtted, konkreetsemalt arusaamine järgmiste süsteemide põhimõtetest: Esialgne Napster, Gnutella, superpeer mehhanism (näiteks vana Skype).


3) DHT (näiteks Chord või Kademlia), Bittorrent ja TOR. Mehhanismid ja eri arhitektuuride eesmärgid/fookused/eelised. Bittorrenti mehhanism ja optimeeringud. NB! Mix networkinduse kohta küsimusi ei tule, erandina võib tulla küsimus TORi kohta.

4) Blockchain ja bitcoin.

5) Paralleelrehendused (sh Lukustamine, transaktsioonid, spinlock, optimistlik paralleelsuskontroll)


6) Mapreduce ja memcached: mis need on ja tööpõhimõtted.

Pärit leheküljelt "http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Võrgurakendused_2_eksamiteemad_2018&oldid=14649"