Ab admin praktikum 1: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Lambda
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Petai (arutelu | kaastöö)
Juhan (arutelu | kaastöö)
 
(ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
3. rida: 3. rida:
== Logi sisse oma virtuaalmasinasse ==
== Logi sisse oma virtuaalmasinasse ==


Praktikumiülesannete läbiviimiseks kasutame virtuaalmasinaid milles jookseb Debian Sarge. Igaüks kas
Praktikumiülesannete läbiviimiseks kasutame virtuaalmasinaid milles jookseb Ubuntu 7.10 serveri versioon. Igaüks kas
utab kogu kursuse jooksul ühte ja sedasama virtuaalmasinat.
utab kogu kursuse jooksul ühte ja sedasama virtuaalmasinat. Vaata [[Ab admin virtuaalmasinad | virtuaalmasinate kasutamise juhiseid]].


=== Ettevalmistus ===
=== Ettevalmistus ===


Kõigepealt tuleb SSH'ga sisse logida masinasse dijkstra.cs.ttu.ee. Ligi pääseb täpselt samade kasutajatunnustega kui arvutiklassi arvutitele. NB! see masin ei ole failide hoidmise koht, kasutage ressursse mõistlikult. Samuti võib igal hetkel juhtuda et masin tehakse tühjaks.
Pange kopeerige itv0090-lingitud kataloog oma arvutisse ja käivitage sealt kataloogist itv0090-lingitud.vmx failist virtuaalmasin.
Kui masin tuleb üles, siis logige sisse: kasutaja tudeng, parool itv0090. Vaadate käsuga


SSH kasutamiseks on kõige lihtsam vahend PUTTY. Kui teil seda vahendit oma arvutis ei ole, siis leiate google'i abiga sisestades otsingukriteeriumiks 'Putty dowload'. Tõmmake lihtsal leitud fail alla, installeerida ei ole vaja vaid fail on kohe kasutatav.
ip addr show


Oma virtuaalmasina käimapanemiseks peate käivitama käsu 'vlinux /fast/uml/sarge.1 [oma_matrikkel]',
milline ip aadress masinal on. Seejärel saate masinasse sisse logida SSH-ga (Windowsis nt Putty-ga), sest siis töötab teksti kopeerimine ja asetamine (Putty-s on kopeerimine hiirega valimine ja asetamine hiire parema nupu klõps).
näiteks 'vlinux /fast/uml/sarge.1 990999' Hiljem saate sama käsuga uuesti omaenda masinale ligi.


Pärast eelneva käsu käivitamist tuleb sisse logida kasutajatunnusega 'root', parool on samuti 'root'. Osade ülesannete teostamiseks peab kasutama tavakasutajat 'klaabu'. Tavakasutaja õigustesse saab kasutada käsuga 'su - klaabu'. Proovige seda käsku, klaabu õigustest tagasi root kasutaja õigustesse saab käsuga 'exit'.
=== Töö virtuaalmasinas ===


Pärast töö lõppu tuleb virtuaalmasin alati kinni panna käsuga 'halt', et vabastada ressursid.  
Olulisemad töövahendid on apt-get, apt-cache, wget ja tar.


=== Töö virtuaalmasinas ===
apt-get on Debiani ja ka Ubuntu standardpakettide installeerimiseks ning eemaldamiseks kasutatav vahend. Installimiseks tuleb anda käsklus 'apt-get install [pakinimi]', näiteks 'apt-get install wget'. Anda võib  ka mitu parameetrit. Paki eemaldamiseks tuleb anda käsklus 'apt-get remove [paketinimi]'. Aegajalt küsib apt-get installeerimisel kinnitust, võite julgelt küsimuse kohal Enterit vajutada. Kui baasmasinas ei ole peal kõiki vajalikke pakette, siis installeerige kohe praktikumis vajaminevad paketid käsuga 'apt-get install wget gcc libc6-dev g++ make'. Kui pakid on juba installeeritud, siis apt-get annab sellest teada.
 
apt-cache on vajalik pakkide otsimiseks. Kasutamiseks on käsklus 'apt-cache search [pakinime_osa]'. Näiteks 'apt-cache search sqlite'.


Olulisemad töövahendid on apt-get, apt-cache, wget ja tar.
wget on failide internetist allalaadimise vahend. Kasutamine käib väga lihtsalt käsuga 'wget [failinimi]', näiteks 'wget [http://www.sqlite.org/sqlite-amalgamation-3.5.6.tar.gz http://www.sqlite.org/sqlite-amalgamation-3.5.6.tar.gz]'.


apt-get on Debiani standardpakettide installeerimiseks ning eemaldamiseks kasutatav vahend. Installi miseks tuleb anda käsklus 'apt-get install [paketinimi]', näiteks 'apt-get install wget'. Anda võib  ka mitu parameetrit. Paketi eemaldamiseks tuleb anda käsklus 'apt-get remove [paketinimi]'. Aegajalt küsib apt-get installeerimisel kinnitust, võite julgelt küsimuse kohal Enterit vajutada. Kuna baasmasinas ei ole peal kõiki vajalikke pakette, siis installeerige kohe praktikumis vajaminevad paketid käsuga 'apt-get install wget gcc libc6-dev g++ make'.
tar on arhiivide loomise ja lahtipakkimise vahend. Kui tõmbame internetist alla koodi, siis üldjuhul saab selle lahti pakkida käsuga 'tar xzf [failinimi]'. Näiteks 'tar xzf stable.tar.gz'.


apt-cache on vajalik pakettide otsimiseks. Kasutamiseks on käsklus 'apt-cache search [paketinime_osa]'. Näiteks 'apt-cache search sqlite'.
Virtuaalmasinates võib tekkida probleeme kasutajaliidese Midnight Commanderi  (mc) kasutamisel. Kui teil ei toimi unktsiooniklahvid, siis saate kätte sama funktsionaalsuse vajutades järjest ESC ja vastav number tähtede kohal. Näiteks faili vaatamiseks vajutage ESC ja 3.


wget on failide internetist allalaadimise vahend. Kasutamine käib väga lihtsalt käsuga 'wget [failinimi]', näiteks 'wget http://sqlite.org/stable.tar.gz'.
Debianis ja Ubuntus on tarkvara pakendatud deb pakkidesse. Pakimajandus võimaldab automatiseeritud tarkvarauuendust ja pakkidevaheliste samanimeliste failide ülekirjutamise avastamist installeerimise hetkel. Seetõttu on tihtipeale otstarbekas tarkvara kompileerida vastavalt vajadusele modifitseeritud võtmetega siiski vastava süsteemi pakiks, et ülejäänud süsteem teie installeeritud tarkvarast teadlik oleks.


tar on failide lahtipakkimiseks vajalik vahend. Kui tõmbame internetist alla koodi, siis üldjuhul saab selle lahti pakkida käsuga 'tar xzf [failinimi]'. Näiteks 'tar xzf stable.tar.gz'.
Lisaks pakkidele saab Debianis ja Ubuntus lihtsa vaevaga kätte ka pakkide lähtekoodi. Käsk 'apt-get source sqlite3' sikutab parasjagu kasutusel olevasse kataloogi sqlite3 lähtekoodi, Ubuntu spetsiifilised muudatused ja pakihalduse juhtimise direktiivid.


Teada on, et virtuaalmasinates võib tekkida probleeme graafilise kasutajaliidese Midnight Commanderi  (mc) kasutamisel. Kui teil ei toimi unktsiooniklahvid, siis saate kätte sama funktsionaalsuse vajutades järjest ESC ja vastav number tähtede kohal. Näiteks faili vaatamiseks vajutage ESC ja 3.
Pakkide ehitamiseks on tihtipeale vaja kohale tõmmata veel hulk muid tööriistu. Seda saab teha käsuga näiteks 'apt-get build-dep sqlite3'. Paki ehitamiseks on käsk 'dpkg-buildpackage'. Enamasti pole vaja pakki kompileerida
root kasutaja õigustes, kuna paki ehitamiseks saab kasutada käsku 'fakeroot', näiteks lähete 'apt-get source sqlite3' käsuga tekkinud lähtekoodi kataloogi ja käivitate 'fakeroot dpkg-buildpackage'. Tekkinud deb pakke saate installeerida käsuga 'dpkg -i deb_faili_nimi'. Pakihaldusest on lähemalt kirjutatud vastavas [http://www.debian.org/doc/maint-guide/ Debiani juhendis].


== Installeeri sqlite kahel moel ning katseta kasutamist ==
== Installeeri sqlite kolmel moel ning katseta kasutamist ==


Esimese praktikumi ülesanded
Esimese praktikumi ülesanded
40. rida: 43. rida:
# Luua vastavalt õppejõu poolt näidatud ülesandele sqlite'i kasutamiseks C's kirjutatud programm
# Luua vastavalt õppejõu poolt näidatud ülesandele sqlite'i kasutamiseks C's kirjutatud programm
# eemaldada paketid sqlite3, libsqlite3-dev
# eemaldada paketid sqlite3, libsqlite3-dev
# Tõmmata alla sqlite'i versiooni 3.2.8 lähtekood.
# Tõmmata alla sqlite'i versiooni 3.5.6 lähtekood.
# Installeerida sqlite. Installeerimiseks tuleb kõigepealt lähtekood lahti pakkida ning tegutseda vastavalt lähtekoodis olevale README failile.
# Installeerida sqlite. Installeerimiseks tuleb kõigepealt lähtekood lahti pakkida ning tegutseda vastavalt lähtekoodis olevale README failile.
# Kontrollida, et eelnevalt koostatud programm töötab.
# Kontrollida, et eelnevalt koostatud programm töötab.


NB! Kindlasti on vaja teha kahte asja:
NB! Kindlasti on vaja teha kolme asja:
* sqlite3 käsureaprogrammiga teha väike ühe-kahe tabeliga schema, sisestada sinna veidi andmeid ja teha mõni katsepäring.
* sqlite3 käsureaprogrammiga teha väike ühe-kahe tabeliga skeem, sisestada sinna veidi andmeid ja teha mõni katsepäring.
* kompileerida, linkida ja edukalt käivitada näiteprogramm sqlite saidist.
* kompileerida, linkida ja edukalt käivitada näiteprogramm sqlite saidist.
* kompileerida ise kokku sqlite3 deb pakk, see installeerida ja edukalt käivitada eelmises näites kirjutatud programm.


Juhendina kasuta [http://www.sqlite.org/quickstart.html quickstarti] ning [http://www.sqlite.org/docs.html lisamaterjale]
Juhendina kasuta [http://www.sqlite.org/quickstart.html quickstarti] ning [http://www.sqlite.org/docs.html lisamaterjale]

Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2008, kell 08:27

Esimese praktikumi teema on sqlite ning praktikumiülesanne on selline:

Logi sisse oma virtuaalmasinasse

Praktikumiülesannete läbiviimiseks kasutame virtuaalmasinaid milles jookseb Ubuntu 7.10 serveri versioon. Igaüks kas utab kogu kursuse jooksul ühte ja sedasama virtuaalmasinat. Vaata virtuaalmasinate kasutamise juhiseid.

Ettevalmistus

Pange kopeerige itv0090-lingitud kataloog oma arvutisse ja käivitage sealt kataloogist itv0090-lingitud.vmx failist virtuaalmasin. Kui masin tuleb üles, siis logige sisse: kasutaja tudeng, parool itv0090. Vaadate käsuga

ip addr show

milline ip aadress masinal on. Seejärel saate masinasse sisse logida SSH-ga (Windowsis nt Putty-ga), sest siis töötab teksti kopeerimine ja asetamine (Putty-s on kopeerimine hiirega valimine ja asetamine hiire parema nupu klõps).

Töö virtuaalmasinas

Olulisemad töövahendid on apt-get, apt-cache, wget ja tar.

apt-get on Debiani ja ka Ubuntu standardpakettide installeerimiseks ning eemaldamiseks kasutatav vahend. Installimiseks tuleb anda käsklus 'apt-get install [pakinimi]', näiteks 'apt-get install wget'. Anda võib ka mitu parameetrit. Paki eemaldamiseks tuleb anda käsklus 'apt-get remove [paketinimi]'. Aegajalt küsib apt-get installeerimisel kinnitust, võite julgelt küsimuse kohal Enterit vajutada. Kui baasmasinas ei ole peal kõiki vajalikke pakette, siis installeerige kohe praktikumis vajaminevad paketid käsuga 'apt-get install wget gcc libc6-dev g++ make'. Kui pakid on juba installeeritud, siis apt-get annab sellest teada.

apt-cache on vajalik pakkide otsimiseks. Kasutamiseks on käsklus 'apt-cache search [pakinime_osa]'. Näiteks 'apt-cache search sqlite'.

wget on failide internetist allalaadimise vahend. Kasutamine käib väga lihtsalt käsuga 'wget [failinimi]', näiteks 'wget http://www.sqlite.org/sqlite-amalgamation-3.5.6.tar.gz'.

tar on arhiivide loomise ja lahtipakkimise vahend. Kui tõmbame internetist alla koodi, siis üldjuhul saab selle lahti pakkida käsuga 'tar xzf [failinimi]'. Näiteks 'tar xzf stable.tar.gz'.

Virtuaalmasinates võib tekkida probleeme kasutajaliidese Midnight Commanderi (mc) kasutamisel. Kui teil ei toimi unktsiooniklahvid, siis saate kätte sama funktsionaalsuse vajutades järjest ESC ja vastav number tähtede kohal. Näiteks faili vaatamiseks vajutage ESC ja 3.

Debianis ja Ubuntus on tarkvara pakendatud deb pakkidesse. Pakimajandus võimaldab automatiseeritud tarkvarauuendust ja pakkidevaheliste samanimeliste failide ülekirjutamise avastamist installeerimise hetkel. Seetõttu on tihtipeale otstarbekas tarkvara kompileerida vastavalt vajadusele modifitseeritud võtmetega siiski vastava süsteemi pakiks, et ülejäänud süsteem teie installeeritud tarkvarast teadlik oleks.

Lisaks pakkidele saab Debianis ja Ubuntus lihtsa vaevaga kätte ka pakkide lähtekoodi. Käsk 'apt-get source sqlite3' sikutab parasjagu kasutusel olevasse kataloogi sqlite3 lähtekoodi, Ubuntu spetsiifilised muudatused ja pakihalduse juhtimise direktiivid.

Pakkide ehitamiseks on tihtipeale vaja kohale tõmmata veel hulk muid tööriistu. Seda saab teha käsuga näiteks 'apt-get build-dep sqlite3'. Paki ehitamiseks on käsk 'dpkg-buildpackage'. Enamasti pole vaja pakki kompileerida root kasutaja õigustes, kuna paki ehitamiseks saab kasutada käsku 'fakeroot', näiteks lähete 'apt-get source sqlite3' käsuga tekkinud lähtekoodi kataloogi ja käivitate 'fakeroot dpkg-buildpackage'. Tekkinud deb pakke saate installeerida käsuga 'dpkg -i deb_faili_nimi'. Pakihaldusest on lähemalt kirjutatud vastavas Debiani juhendis.

Installeeri sqlite kolmel moel ning katseta kasutamist

Esimese praktikumi ülesanded

  1. installeerida paketid sqlite3 ja libsqlite3-dev, esimsest piisab sqlite käsureaversiooni kasutamiseks, teises on teegi- ja päisefailid mida vajate järgnevas punktis tehtava programmi kompileerimiseks.
  2. Luua vastavalt õppejõu poolt näidatud ülesandele sqlite'i kasutamiseks C's kirjutatud programm
  3. eemaldada paketid sqlite3, libsqlite3-dev
  4. Tõmmata alla sqlite'i versiooni 3.5.6 lähtekood.
  5. Installeerida sqlite. Installeerimiseks tuleb kõigepealt lähtekood lahti pakkida ning tegutseda vastavalt lähtekoodis olevale README failile.
  6. Kontrollida, et eelnevalt koostatud programm töötab.

NB! Kindlasti on vaja teha kolme asja:

  • sqlite3 käsureaprogrammiga teha väike ühe-kahe tabeliga skeem, sisestada sinna veidi andmeid ja teha mõni katsepäring.
  • kompileerida, linkida ja edukalt käivitada näiteprogramm sqlite saidist.
  • kompileerida ise kokku sqlite3 deb pakk, see installeerida ja edukalt käivitada eelmises näites kirjutatud programm.

Juhendina kasuta quickstarti ning lisamaterjale