Sissejuhatus infotehnoloogiasse

...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.

IT	Ainekood: ITI0101 Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101 Õppejõud: Tanel Tammet Kontakt: tanel.tammet@taltech.ee, ICT 426 olemas on ka 2025 aasta arhiiv kõigi eelmise aasta materjalidega.

NB! Lambda serverarvuti on värskelt parandatud!

Serveri rikkisolek tähendas, et vahel leht avaneb OK, vahel mitte. Kui mitu korda proovida, enamasti korra õnnestus.

Praegu peaks kõik olema korras, aga testime.

Kursuse eesmärk

• Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.
• Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.
• Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel.

Videosalvestused

Loengu ajal on live feed ja video salvestatakse järelvaatamiseks. Põhilink on siin.

Konkreetsete videoalvestuste lingid leiad edaspidi lisaks allpool nädalate loengupresentatsioonide järel.

Maht, aeg, tulemus

Kaks järjestikkust loengut nädalas neljapäeviti kuuenda korpuse auditooriumis U06A-229.

• Neljapäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega.
• Neljapäeval kell 13:45: nii tavaloengud kui süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.

Reedel, 4. septembril kell 12:15 - 13:45 on eraldi sissejuhatav loeng rühmadele IADB10A, IADB10B ruumis ICO-314: loengu annab Otto Mättas.

Erinevate õppejõudude ja nende ainete tutvustamine on üks kursuse osa. Septembris annavad enamiku loengutest erinevad õppejõud, mitte Tanel. Oktoobris ja edasi annab enamiku loenguid Tanel, külalisõppejõude on veidi harvem.

Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.

Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega paarikümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on loengujärgse esmaspäeva hommikust järgmise loengupäeva (reede) lõpuni. Koduülesanded ja harjutused - kui neid antakse - on kontrolltöö üheks osaks.

Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.

Kontrolltööd ja koduülesanded

Siin on nüüd ka IT sissejuhatuse kontrolltööde tulemused september 2026

• Kontrolltöö 7, seitsmenda nädala teemadel.
• Kontrolltöö 8, kaheksanda nädala teemadel.

NB!Serveri vahepealse rikkisoleku tõttu jäävad mõlemad kontrolltööd üles kuni pühapäeva õhtuni (1 november), kaasa arvatud.

Kontrolltöö mõte on iganädalane süvenemine materjalidesse ja (vahel) väikeste harjutuse tegemine, et teemadest OK aru saada.

Kontrolltööd/koduülesanded on lihtsa veebivormi kujul ja ilmuvad siia lõiku tüüpiliselt järgmisel päeval peale loengut (reedel) ja jäävad üles vähemalt järgmise loengupäeva (neljapäev) lõpuni.

Lisaks ülesannetele küsime samal vormil ka küsimusi ja kogemusi, mida järgmises loengus (ja mujal) läbi mõelda ja arvestada.

Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada "Salvesta" nuppu.

Palun täida korrektselt alguse väljad tudengikood, nimi ja email: nende järgi lähevad tulemused sulle arvesse.

Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Küll aga öeldakse sulle vastuseks, kas salvestamine õnnestus või ei. Kui sa ei näe tulemust "Sinu vastus on salvestatud, aitäh!", siis on sul mõni väli täitmata, võrguühendus katkes vms: sel juhul palun kontrolli vormi sisu ja salvesta uuesti.

Süsteem lubab - tehniliselt - sul salvestada vastuseid mitu korda, aga arvesse läheb ainult esimene.

Vahetulemused pannakse üles ca kord kuus.

Loengute plaan ja materjalid

Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut. Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.

Kursus jaguneb mitmeks blokiks, mis toimuvad kuigivõrd segiläbi:

• Erinevad IT teemad, millest osa annab Tanel, osad teised õppejõud.
• Ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade: kuidas asjad töötavad, miks ja kuidas on nad selliseks arenenud.

Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud.

1. nädal. Sissejuhatus baasvärkidesse: arvuti ja info. Algoritmid ja keerukus.

3. september.

• Kell 12:00: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted. Loengu annab Otto Mättas.

Loengumaterjal: itsissejuhatus1a24.pptx, itsissejuhatus1a24.pdf.

• Kell 13:45: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab Marko Kääramees.

Loengumaterjal: Algoritmid_2024.pdf.

• Loenguvideo

• Eksamiks (esialgselt, muutub peale loengut): pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti, quick sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil.

Lisaks esimesele loengule:

• katseta datareps lehel erinevaid esitusi, püüa neist aru saada ja guugelda vajadusel juurde
• vaata korra ascii tabelit
• uuri veidi kooditabeleid unicode veebisaidil
• loe läbi mõni nendest Paul Grahami (Y combinatori asutaja) esseedest: Why nerds are unpopular?, The lesson to unlearn, How to think for yourself.
• valdkonnad

Täiendavalt algoritmide teemal:

• sorteerimisalgoritmide visualiseeringud siin ja siin
• Eriliselt tore ja ilus visualiseeringutega jutt mitmete algoritmidega
• Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride visualiseeringud
• Suur O wikipedias ja lihtne cheatsheet
• Travelling salesman problem, lahenduse visualiseering

2. nädal:Tehisintellekt: sissejuhatus ja loomulik keel ning keelemudelid

10. september.

• Kell 12:00: Tehisintellekt üldpildina ehk sissejuhatus. Räägib Tanel Tammet.

Loengumaterjal: ai_sissejuhatus_2026.pdf või ai_sissejuhatus_2026.pptx

• Kell 13:45:Tanel Alumäe räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: Keelemudelid_2026.pdf

• Loenguvideo

• Eksamiks, esialgselt (muudetakse peale loengut): Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis on minimax ja alpha-beta meetod, mis on tehis-närvivõrkude põhikomponendid, mida teevad suured keelemudelid. Mis ülesanded robootikas praegu õnnestuvad ja mis mitte. Mis on Turingi test ja AGI. Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine?

Täiendavalt üldise tehisintellekti teemal:

• Elements of AI
• Masinõpe vikipeedias
• Hiina tuba ehk AI filosoofia tuntuim mõtteharjutus.
• õppejõu õppe-veebisüsteem klassikalise symbolic AI loogikafookusega osa jaoks
• Deep learning otse brauseris
• Häid kirjutisi: arusaamisest, progemise keskklassi kadu ja selle arutelu, mis on progemise keerukad osad
• AI inimhävitamisvõimaluste taksonoomia
• Rodney Brooksi jutt humanoidrobotitest ja robotkätestja ennustused
• Olulised podcastid: Lex Fridman, Sam Harris, Sean Carroll, Dwarkesh Patel, mlst, latent space
• Francois Chollet (kuula podcastiepisoodi) ja ARC-AGI teema. Mh katseta ise lahendada ja oe ARCi lehelt blogi ja vaata kolmanda ARCi põlvkonna demo.
• AI inimhävitamisvõimaluste taksonoomia, v2.pdf, v2.pptx

Täiendavalt loomuliku keele teemal:

• Speech and Language Processing: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).
• arusaamise alguseks: embeddingud
• kuidas llmid töötavad
• LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parimad Andrey Karpathy õppevideod koos nullist tausta ja kogu vajaliku pythoni koodiga: nanochat ja vanem nanogpt ja veel niisama: microgpt
• kuidas claude code on ehitatud

3. nädal: Masinõpe ja veebirakendused

17. september

• Kell 12:00: Evelin Halling räägib masinõppest. Evelin õpetab ka masinõppe kursust.

Loengumaterjal 2025: ML_Introduction_c.pdf

• Kell 13:45. Martin Verrev teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud tervet kursust. Martini slaidid on siin: https://tinyurl.com/ITI01012603

• Loenguvideo

• Eksamiks esialgselt: Masinõppe peamised tüübid ja nende sobivamad rakendusvaldkonnad. Mida õppimise käigus mudelis muudetakse. Kuidas mudeli andmestikku tüüpiliselt jaotatakse ja mis on peamised tööd andmestikuga. Veebirakendused: mis on veebirakendustes front-end, back-end, mis on GET ja POST vahe, mis on SPA (single page application) ja nö klassikalise veebirakenduse vahe, mis on ja milleks kasutatakse: html, css, javascript, json, "ajax".

Täiendavalt masinõppe teemal:

• https://aidoc.pages.taltech.ee/
• Elements of AI eestikeelsed masinõppe ja närvivõrkude blokid.
• Neural networks from scratch
• Deep learning otse brauseris
• Eelmisest inspireeritud modernsem jätk ja selle jätk.

Veebirakenduste teemal vaata veel:

• http://www.w3schools.com/.
• Tehnoloogiastack
• Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks
• Ametlikud veebitehnoloogiate standardid.
• Veebirakendused kursus.
• lihtsaid cgi programminäiteid ja lisaks funktsioneerivate näidetena

4. nädal: A.I. assistendid ja andmebaasid

24. september

• Kell 12:00 Tarmo Koppel räägib LLMi kasutamisest ettevõtetes ja A.I. assistentidest

Loengumaterjal 2025 aastast: Tarmo_koppel.pdf. Loengus tehtud A.I. kasutuse-küsitluse kokkuvõte.

• Kell 13:45 Erki Eessaar räägib andmebaasidest. Andmed, informatsioon, andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. SQLis (PostgreSQL) väike näide tabelite loomise ning andmete otsimise ja muutmise kohta.

Loengumaterjal 2025 aastast: Andmebaasidest_2026.pdf ja täiendavalt xlsx näitefail 2026 ja sql näitefail 2026

• Loenguvideo

• Eksamiks: LLMdest: mis on LLMi kontekstiaken? Kui suur ta praegustel tippmudelitel umbes on? Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. Mis on "imperatiivne" vs "deklaratiivne"?

Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi walkthrough ja/või w3schools SQL tutorial.

• SQL murder mystery
• endale installeerimiseks ja katsetamiseks: sqlite
• väike näide, kuidas pythonist sqlite kasutada ilma midagi installeerimata.

5. nädal. Ajaloo algus ... 1940 ja arvuti riistvara

1. oktoober.

• Kell 12:00: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.

Loengumaterjal: itsissejuhatus1b26.pptx, itsissejuhatus1b26.pdf

• Kell 13:45: arvuti riistvara: transistorid, loogikalülitused, aritmeetika, mälu, programmid.

Loengumaterjal: riistvara_komponendid.pptx, riistvara_komponendid.pdf.

• Loenguvideo

• Eksamiks: Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Riistvarast: relee, lihtsad elektroonikaskeemid, mitme biti liitja ja lahutaja, lihtsad mälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis seda realiseerib, samuti koostada paaribitiste sisendite liitjat/lahutajat, samuti kolme eraldi biti liitjat ja trigerit.

Lisaks esimesele loengule:

• lausearvutuse sissejuhatus ja veidi keerulisem variant
• Kruusi diskreetse matemaatika kursus!
• Paul Graham: What you'll wish you'd known
• Sama asi diskreetse matemaatika kursuses: harjuta lausearvutuse tõeväärtustabelite tegemist: vaata vanu eksamiülesandeid (1, 2, 3) tee ülesandeid ise juurde ja kasuta logictools.org/prop.html enesekontrolliks. Vajuta algul "help" nuppu, siis näed, kuidas valemeid kirjutada. Tõeväärtustabeli jaoks vajuta '"Build" a truth table' nuppu.
• Vaata veidi ühte Turingi masina videot ja siis katseta:Turingi masina simulaator ja alternatiivne simulaator
• Alustada: Loogika aine ja ajalugu
• lõpmatuse osa BBC dokumentaalsarjast
• Varastest masinatest:
  • Jacquard'i kangasteljed
  • QWERTY klaviatuuri päritolust ja teistsugune arvamus ja mõne eritähe ajalugu
  • Näide olulisest analoogarvutist: Norden bombsight
  • Inglise krüptosaaga: Colossus, Turing, sakslaste Enigma ja Lorenz SZ 40
  • Esimesed digitaalsed elektriga töötavad arvutid:
    • Konrad Zuse
    • Atanasoffi elektronarvuti
    • Mark I: esimene programmeeritav elektromehaaniline arvuti.

Lisaks teisele loengule:

• nandgame
• Kuula Jim Kelleri episoodi "Moore's Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles"
• lühike lugu transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks ja vaata veidi täienduseks siit
• Ecki loogikalülituste simulaator. Kindlasti vaata ka infot ja veidi keerukamaid näiteid ja mälunäiteid.
• Alternatiivina on päris head ka logic.ly demo (also 4-bit adder) or try 4-bit adder tutorial in detail: you can try out and edit half-built parts. See also this. Samuti on-line ja selle tutorial ning see allalaetav
• Minecraft: redstone ja arvutid
  • introd siin ja siin ja loogikalülitused
  • shock and awe: täielik 4-bitine arvuti minecraftis
• Veidi tutvuda nende saitidega:
  • täiendavalt teemal transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks
  • Optimeeringud tegelikes protsessorites
• Loe, kuidas ARM chipid alguse said ja olid inspireeritud 6502 protsessorist:
  • arm chippide alguse lugu
• Protsessori simuleerimine ja ise ehitamine:
  • Ecki xComputer: lihtne simulaator 6502 stiilis
  • easy6502.org: päris täpne 6502 simulaator
  • visual6502.org vt ka slaidid
  • Build an 8-bit computer from scratch
• Mikrokontrollerid ja system on a chip:
  • mikrokontrollerite ülevaade detailidega
  • Raspberry Pi SOC

6. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja masinalähedane programmeerimine

8. oktoober

• Kell 12:00: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus3o.ppt, Itsissejuhatus3o.pdf.

• Kell 13:45: Masinalähedane programmeerimine: assembler ja C.

NB! Loengu powerpointi algus on hetkel põhiliselt kordamine: tegelik uus osa algab ca lk 21 ja seda kaetakse põhiliselt loengus interaktiivse demona, st materjalis on infot vähe. Väga soovitav on ise lisaks lugeda ja veidi harjutada Easy 6502 pisiõpikuga.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus_progealused_20.ppt, Itsissejuhatus_progealused_20.pdf.

• Loenguvideo

• Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb loader.

Lisaks esimesele loengule:

• Paul Graham: Undergraduation pluss järelmärkused: more advice for undergrads
• IBM-i varased mehaanilised tabulaatorid
• ferriitmälu
• Fortran ja IBM 704 ja taustaks raadiolampidega arvutite suur tabel
• Brittide varaseimad arvutid Manchesteris
• PDP-1 restoration project, Spacewar: esimene graafiline arvutimäng, ja ajaloo-video,töötav versioon javascriptis ja taustaks esimeste arvutimängude tabel
• Ivan Sutherland's sketchpad video vt ka sketchpadi artikkel
• Douglas Engelbart "mother of all demos"
• SAGE
• Counterculture
• Silicon Valley vt ka seda kaarti
• Whole earth catalog wikis

Lisaks teisele loengule:

• tagasihüpe elektroonikasse: nandgame ja raamatu fulltext, millel ta nö baseerub.
• easy 6502: vaatame pikemalt loengus
• Segaduses algajad
• Väga hea raamat riistvaralähedasest programmeerimisest: Computer Systems: A Programmer's Perspective. Randal E. Bryant and David R. O'Hallaron, Carnegie Mellon University
  • raamatu sait
  • googeldades leitud täistekst
• Vaata, kuidas eri kompilaatorid assemblerit genereerivad
• Loe veidi ja uuri What every programmer should know about memory
• Väga vanade koduarvutite lag oli väiksem, kui praegustel: Computer latency: 1977-2017

7. nädal: Keskajalugu 1970 ... 1990 ja andmetüübid masinalähedaselt

15. oktoober

• Kell 12:00: Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus4o.ppt, Itsissejuhatus4o.pdf.

• Kell 13:45: andmetüübid masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne.

Loengumaterjal: itsissejuhatus6b.ppt, itsissejuhatus6b.pdf

• Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Lihtsad andmetüübid (täisarvud, ujukoma-arvud, üksiktähed, tõeväärtused), stringid, massiivid, puud, mis on pointer.

Lisaks esimesele loengule:

• Jätk küsimusele "mida ülikoolis teha?". Joel Spolsky: Advice for Computer Science College Students
• soovitav kuulata: episood arvutimängudest MindScape podcastist ja mängi episoodi külalise paperclips mängu ja loe tausta
• Apple 1984 Macintosh: reklaamklipp ja Steve Jobs esitlemas ja 1985 mac office lemmings ja wiki
• intel 4004 skeemid, simulaatorid ja ajalugu, simulaator
• MOS 6502 simulaator ja easy 6502 pisiõpik ja terminaator oli progetud 6502 assembleris klipp
• Spacewar: esimene graafiline arvutimäng,töötav versioon javascriptis
• Atari muuseum
• mehaaniline pong ja taustaks
• SRI international
• Bell labs
• What the dormouse said raamatu täistekst ehk "how the 60s counterculture shaped the personal computer"
• Eric Raymond: How to become a hacker
• Colossal Cave (adventure) teksti-seiklusmäng online ja veidi vigane javascripti versioon. Vaata ka suuremat kollektsiooni vanade teksti-seiklusmängude javascripti-versioonidest.
• Magnavox odyssey
• Popular Science täielik arhiiv. Vaata oktoober 1977 ja märts 1979
• Apple II Karateka simu (mängimiseks qwaszx(? või all paremal klahvid ?), tühik ja nooleklahvid). Vaata taustaks Karateka, Jordan Mechner ja Prince of Persia. Prince of Persia lähtekood (Apple II 6502 assembler).

Lisaks andmete esitusest:

• ujukoma-arvude seletus ja detailsemalt wikipedias ja ajaloost
• ujukoma-arvude esituse katsetamine/visualiseering
• how to implement strings
• ja kuidas python stringe optimeerib
• pythoni listid sisemiselt
• kataloog puude visualiseerimise viisidest
• hulk eri andmetüüpide visualiseeringuid

8. nädal: Interneti funktsioneerimine ja lähiajalugu 1990-2009

22. oktoober

• Kell 12:00: Interneti funktsioneerimine: loengu annab Ivo Müürsepp.

Loengumaterjal: ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf

• Kell 13:45: lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2009. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid, võrgundus ja veeb, market crash, iPhone, Android, Bitcoin, e-valimised.

Loengumaterjal a osa:Itsissejuhatus5oa.ppt, Itsissejuhatus5oa.pdf.

Loengumaterjal b osa:Itsissejuhatus5ob.ppt, Itsissejuhatus5ob.pdf.

Loengumaterjal c osa:Itsissejuhatus5oc1.ppt, Itsissejuhatus5oc1.pdf.

• Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.

Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:

• Veeluste internetikaablite zoomitav kaart ja veel detailsem zoomitav kaart
• Kuidas veealused kaablid välja näevad
• https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite
• https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things
• steampunk film pakettide liikumisest
• How does the internet work?
• Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: Andmeside protokollid

9. nädal: tekstitöötlus ja tabelarvutus

29. oktoober

Kummagi loengu annab Ivari Horm

• Kell 12:00: tekstitöötlus: Loengumaterjalid: Teksti Toimetamine. Lisaks (mittekohustuslik) on siin allpool lingid näitefailide algfailidele ja tulemustele.

• Kell 13:45: tabelarvutus: Loengumaterjalide leht.

Eksamiks: Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, reavahetused, mis on tex, latex, markdown, nende plussid ja miinused, kus kasutatakse. Tabelarvutuse kohta küsimusi ei tule.

NB! Siit edasi läheb loengute järjekord muutmisele

6. nädal: lähiajalugu 1990-2009 ja andmetüübid masinalähedaselt

9. oktoober

• Kell 12:15: lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2009. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid, võrgundus ja veeb, market crash, iPhone, Android, Bitcoin, e-valimised.

Loengumaterjal a osa:Itsissejuhatus5oa.ppt, Itsissejuhatus5oa.pdf.

Loengumaterjal b osa:Itsissejuhatus5ob.ppt, Itsissejuhatus5ob.pdf.

Loengumaterjal c osa:Itsissejuhatus5oc1.ppt, Itsissejuhatus5oc1.pdf.

• Kell 14:00: andmetüübid masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne.

Loengumaterjal: itsissejuhatus6b.ppt, itsissejuhatus6b.pdf

• loenguvideo.

• Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. Lihtsad andmetüübid (täisarvud, ujukoma-arvud, üksiktähed, tõeväärtused), stringid, massiivid, puud, mis on pointer.

Lisaks andmete esitusest:

• ujukoma-arvude seletus ja detailsemalt wikipedias ja ajaloost
• ujukoma-arvude esituse katsetamine/visualiseering
• how to implement strings
• ja kuidas python stringe optimeerib
• pythoni listid sisemiselt
• kataloog puude visualiseerimise viisidest
• hulk eri andmetüüpide visualiseeringuid

Muud huvitavat:

• ladder of abstraction
• Reality has a surprising amount of detail
• Maciej Ceg?owski loeng barely succeed: it is easier

7. nädal: programmeerimiskeeled ja opsüsteemid

16. oktoober

• Kell 12:15: Erinevad programmeerimiskeeled ja kompileerimine/interpreteerimine.

Loengumaterjal: itsissejuhatus_keeled.ppt, itsissejuhatus_keeled.pdf,

• Kell 14:00: opsüsteemid

Loengumaterjal: Itsissejuhatus_opsyst.ppt, Itsissejuhatus_opsyst.pdf.

• loenguvideo. NB! Episoodides, kus käsureal on näha pikemad numbrid või ajamõõdud millisekundi täpsusega, ütleb õppejõud pidevalt numbreid valesti, samuti teeb vea java näiteid käivitades (seega java timingud täiesti valed): põhjuseks külmetus ja tugev nohu :) . Soovitus ise vaadata numbreid ja leida, kus õppejõud jälle midagi valesti ütles :)

• Eksamiks: Kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu.

Lisaks produktiivsuse kasvu ja innovatsiooni aeglustumisest:

• global productivity slowdown
• biotechi innovatsiooni aeglustumine ja kiirelt kasvavad kulud
• has progress in science and technology come to a halt?
• freakonomicsi podcast samal teemal

Lisaks ajaloost:

• Arvutimuuseum Tartu ülikoolis
• GUI ajalugu
• 101 arvutireklaami
• Arvutite ajaloolised tv-reklaamid
• "Teejuht võrgumeediasse" toorik aastatest 1995-1996. Pakub eeskätt ajaloolist huvi.
• Tutvu: J.Penjami lühiülevaade Eestis tehtud ja olnud varastest arvutitest

Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:

• õppejõu mikro-interpretaator pythonis
• tilluke lispi-interpretaator pythonis ja selle lähtekood. Autoriks Peter Norvig, vt ka Norvigi oma veebileht.
• tilluke lispi kompilaator pythonis
• pythonis kirjutatud pythoni interpretaator
• Keerukam: põhjalik interpretaatori-kirjutamise veebiraamat algajatele ja veel põhjalikum veebiraamat ja lihtsa kompilaatori näide ja õpetus

Tutvu veidi nende progekeelte populaarsus-võrdlustega:

• Tiobe programmeerimiskeelte populaarsusindeks
• Githubi progekeelte populaarsusindeks requestide ja repodes kasutatavuse järgi.
• PYPL: populaarsus tutorialite Google-otsingute järgi
• Nõudluse järgi üks populaarsusindeks ja teine.

Siis vaata veidi neid asju:

• Programming languages influence network
• Computer languages history
• Wikpedia list ja Wikipedia võrdlused
• Computer language benchmarks

Soovitavat katsetamist opsüsteemidega:

• levinux: eksperimenteerimiseks mõeldud mikro-linux: "tiny virtual Linux server that runs from USB or Dropbox with a double-click (no install or admin rights required) on Macs, Windows or Linux PCs"
• Linux windowsis - WSL - Microsofti õpetus

Eriti soovitavat lugemist opsüsteemidest:

• Duarte blog sisemisest elust, mh kuidas programmi mälus hoitakse, mälu haldamine, bootimine 1 ja bootimine 2

Muidu soovitavat lugemist opsüsteemidest:

• Wikipedia artikkel opsüsteemidest
• Linux distributions
• päris hea opsüsteemide ehituse pisi-tutorial
• Ulrich Drepperi cache-lühiülevaade ja paralleelsuse-ülevaade
• Minix: Linuxi inspiratsiooniks olnud mini-UNIX ja loe seda! ja viimase taustaks ja Intel Management Engine wikist.
• Unix history
• virtuaalmälu vikipeedias
• understanding paging
• multitasking vikipeedias
• Väga detailne ülevaade mälu organiseerimisest
• Windows NT vs UNIX design
• Hea väike tehniline raamat sise-ehitusest
• Unixi autorite väike varane ülevaade põhi-ideedest

Muud huvitavat masintest, optimeerimisest ja progekeeltest, mitte niivõrd opsüsteemidest:

• fast machines slow machines
• minuteman guidance computer
• bendix central air data computer
• sissejuhatus optimeerimisse
• veel veidi sügavamalt optimeerimisest
• gcc optimeerimisparameetrid
• Why is SQLite written in C

8. nädal: Robootika ja veebirakendused

23. oktoober

• Kell 12:15: Maarja Kruusmaa: robootika alused. Vaata ka biorobootika keskus. Presentatsioon 2023 aastast: Robootika alused

• Kell 14:00: Martin Verrev teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud tervet kursust. Martini slaidid on [siin]; lisaks Taneli varasemad slaidid,

• Loenguvideo

Veebirakenduste teemal vaata veel:

• http://www.w3schools.com/.
• Tehnoloogiastack
• Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks
• Ametlikud veebitehnoloogiate standardid.
• Veebirakendused kursus.
• lihtsaid cgi programminäiteid ja lisaks funktsioneerivate näidetena

9. nädal: Tarkvara arhitektuur ja algoritmid

30. oktoober

• Kell 12:15: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid, litsentsid jms.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus9a21.ppt, Itsissejuhatus9a21.pdf.

• Kell 14:00: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab Marko Kääramees.

Loengumaterjal: Algoritmid_2024.pdf.

• Loenguvideo

• Eksamiks: Tarkvara arhitektuur: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti, quick sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil.

Kohustuslikku lugemist arhitektuuri teemal eksamiks:

• Martin Fowler tarkvara arhitektuurist
• The law of leaky abstractions
• No silver bullet ja lühem kokkuvõte
• Paul Reeves: What is software design? vana artikkel ja What Is Software Design: 13 Years Later
• mis on vabatarkvara Gnu interpretatsiooni kohaselt

Lisaks mittekohustuslikku, aga eriti soovitavat lugemist arhitektuurist, tähtsuse järjekorras:

• Software architecture is overrated ja HN kommentaarid
• Out of the tar pit
• Stack Overflow serveerimise ülesehitusest eriti selle esimene osa
• veidi Facebooki arhitektuurist
• Fundamentals of software architecture: see ei ole vähetähtis, aga on pikk ja detailne hästi illustreeritud jutt.

Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks:

• Why features do not matter any more
• Teach yourself programming in ten years
• Gnu manifestid ja
• Gnu litsentsid ja paljud erinevad vabavara litsentsid

Täiendavalt algoritmide teemal:

• sorteerimisalgoritmide visualiseeringud siin ja siin
• Eriliselt tore ja ilus visualiseeringutega jutt mitmete algoritmidega
• Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride visualiseeringud
• Suur O wikipedias ja lihtne cheatsheet
• Travelling salesman problem, lahenduse visualiseering

10. nädal: rekursioon, rekursiivsed keeled, algoritmid ja lahenduvus

6. november

• Kell 12:15: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus11.ppt, Itsissejuhatus11.pdf

• Kell 14:00: Algoritmid: lahenduvus.

Loengumaterjal: Itsissejuhatus13a.ppt, Itsissejuhatus13a.pdf.

• Loenguvideo

• Eksamiks: Rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus, näidete rehkendamise tulemused. Prologi ja lambda-arvutuse näited tuleb ära tunda ja näidete puhul aru saada, mis nende rehkendamise tulemus on. Lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee.

Lisaks proovi ja loe veidi rekursiooni teemadel:

• Fraktaalid wikipedias
• Mandelbub ja selle videoklipid Mandelbox and Flying Lights, Like in a dream II, Weird planet II. Taustaks veel Geometric visual hallucinations, Euclidean symmetry and the functional architecture of striate cortex
• kiire Mandelbroti fraktaal online ja veidi aeglasem
• Mandelbroti hulga (pildi) joonistamise programme mitmes eri keeles
• Lihtne fraktaal-puu javascriptis draw.html ja keerulisem moving fractal trees in javascript. Siit edasi arvutigraafika veebiraamat.
• Tower of Hanoi
• Lambda-arvutus

Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:

• Vaata ja modifitseeri Ecki mandelbroti joonistajat ja kilpkonnagraafikat. Viimasest võta menüüst recursion tutorial ja recursive bush näide.

Huvi korral katseta

• Lambda-arvutuse kalkulaator näidete ja detailsete sammudega
• Proovi Prolog online või installeeri SWI Prolog.
• Prolog tõenäosustega

Vaata lisaks lahenduvuse teemal:

• Kardinaal
• Cantori teoreem
• Halting problem
• Incompleteness theorems
• Raamat Gödeli tõestus koos õppejõu järelsõnaga täiendavate seostega nii lõpmatuse kui mittelahenduvusega.

11. nädal: Tehisintellekt: sissejuhatus ja ajuteadus

13. november

• Kell 12:15: Tehisintellekt üldpildina ehk sissejuhatus.

Loengumaterjal: ai_sissejuhatus_2025.pdf või ai_sissejuhatus_2025.pptx

• Kell 14:00: Ajuteadus: ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.

Loengumaterjal: Brain_science.pdf.

• Loenguvideo

• Eksamiks: Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis on minimax ja alpha-beta meetod, mis on tehis-närvivõrkude põhikomponendid, mida teevad suured keelemudelid. Mis ülesanded robootikas praegu õnnestuvad ja mis mitte. Mis on Turingi test ja AGI. Ajuteaduse kohta: mis on neuroni põhiosad, mis mehhanismidega neuronid omavahel suhtlevad. Mis on sotsiobioloogia ja evolutsioonipsühholoogia.

Täiendavalt tehisintellekti teemal:

• Elements of AI
• Masinõpe vikipeedias
• Hiina tuba ehk AI filosoofia tuntuim mõtteharjutus.
• õppejõu õppe-veebisüsteem klassikalise symbolic AI loogikafookusega osa jaoks
• Deep learning otse brauseris
• Rodney Brooksi väike AI sari part 1, part 2 , part 3 , part 4 ja ennustused scorecard 2020, scorecard 2024. Kaks head esseed samast ooperist: What Will Transformers Transform? ja Three Things That LLMs Have Made Us Rethink
• machine learning street talk (mlst) podcast
• Väga populaarsel Lex Fridmani podcastil on vahel süvaintervjuud AI rahvaga. Eri vaatenurkade jaoks näiteks Francois Chollet, Yann LeCun, Gary Marcus, Demis Hassabis, Ilya Sutskever, Ben Goertzel.
• Mindscape podcast of an important physicist has often quite philosophically interesting or cognitive science and AI interviews. Some recommendations: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.
• Francois Chollet ja ARC-AGI teema. Mh
  • katseta ise lahendada ja
  • ntx loe ARCi lehelt blogi ja
  • vaata kolmanda ARCi põlvkonna eeldemo.
  • Hea mõte on lugeda 2024 ühe hea tulemuse meetodi pikemat seletust: seal seletatakse ka lihtsalt lahti, et milles ARC ülesanne seisneb.
  • Francois Chollet in Lex Fridman interview
  • Chollet oma lehelt mõni vestlus, soovitavalt Mindscape podcasti episood või siis Dwarkeshiga
  • MLST 29.4% ARC-AGI-2 interview (not Chollet himself) or on youtube

Täiendavalt ajuteaduse teemal:

• Loe suunaseadmiseks neurons are more complex than what we have imagined
• Vaata/kuula TED loenguid Metzinger, Wolpert, Graziano, Hoffman.
• Süvitsi minemiseks on parim podcast Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge
• Mindscape podcast sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks Damasio episood, Poeppeli episood

12. nädal: Kvantarvutite algoritmid

20. november

• Kell 12:15: Dirk Draheim räägib kvantarvutite algoritmidest: I osa. Loeng on inglise keeles.

• Kell 14:00: Dirk Draheim räägib kvantarvutite algoritmidest: II osa. Loeng on inglise keeles.

• Loengumaterjal ehk presentatsioon

• Loenguvideo

• Eksamil kvantarvutite algoritmide küsimusi ei tule.

Taustaks soovitav:

• Wikipedia leht

• Mindscape podcast quantum computing with John Preskill episood.

• Mindscape podcast quantum computing with Scott Aaronson episood.

• Scott Aaronsoni blogi

13. nädal: Teoreetiline arvutiteadus ja masinõpe

27. november

• Kell 12:15: Pawel Sobocinski räägib teoreetilisest arvutiteadusest (inglise keeles).

Loengumaterjal: Logic2025bis.pdf

• Kell 14:00: Evelin Halling räägib masinõppest. Evelin õpetab ka masinõppe kursust.

Loengumaterjal: ML_Introduction_c.pdf

• Loenguvideo

• Eksamiks on küsimused ainult masinõppe teema (kell 14:00 loeng siin ülal) kohta. Masinõppe peamised tüübid ja nende sobivamad rakendusvaldkonnad. Mida õppimise käigus mudelis muudetakse. Kuidas mudeli andmestikku tüüpiliselt jaotatakse ja mis on peamised tööd andmestikuga.

Täiendavalt:

• https://aidoc.pages.taltech.ee/
• Elements of AI eestikeelsed masinõppe ja närvivõrkude blokid.
• Neural networks from scratch
• Deep learning otse brauseris
• Eelmisest inspireeritud modernsem jätk ja selle jätk.

14. nädal: AI assistendid ja tarkvara arendusprotsess

4. detsember

• Kell 12:15: Tarmo Koppel räägib LLMi põhistest ai assistentidest ja annab koduülesande: google ai studio build apps with gemini.

Loengumaterjal: Tarmo_koppel.pdf

Google AI studioga rakenduse ehitamise juhend: GoogleAIstudioBuildApps.docx või sama GoogleAIstudioBuildApps.pdf variant.

• Kell 14:00: Uku (endine Wise, praegune https://handhold.io/) räägib tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal.

Loengumaterjal: Uku_taltech_2025.pdf

• Loenguvideo

• Eksamiks: LLMdest: mis on LLMi kontekstiaken? Ettevõtetest: mis on tootefirma / traditsioonilise "agency" põhierinevused. Mida tähendab data-driven tootearendus. Mis on selles kontekstis MVP ja mis on PMF?

Lisaks projektidest:

• How projects really work ja selle pikk ajalugu
• Agile, agile manifesto ja selle põhimõtted ja lisaks selle juurde Martin Fowleri vana artikkel ja uuem artikkel
• Paul Graham alustamisest: do things that do not scale
• Sam Altmani startup-kursus ja video-playlist
• Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):
  • Paul Graham: How to start a startup?
  • Paul Graham: Great hackers
  • Joel Spolsky: The iceberg secret revealed
  • Joel Spolsky: IT firma töökorraldus: 12 steps
  • Paul Reeves: What is software design? vana artikkel ja What Is Software Design: 13 Years Later
  • Fred Brooks 1986: No Silver Bullet
  • Random ramblings: Top ten geek business myths

15. nädal: Loomulik keel, keelemudelid, veel IT ärist/projektidest ja konsultatsioon eksamiks

11. detsember

• Kell 12:15: konsultatsioon eksamiks ja täiendavalt tarkvara arendusprotsessist. Loengumaterjal: Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf.

• Kell 14:00:Tanel Alumäe räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: LLM, GPT ja muu cutting edge värk. Loengumaterjal 2024 aastast: Keelemudelid.pdf

• Loenguvideo

• Eksamiks: Projektidest: projekti jaotus etappideks, kosemudel vs agiilne arendus. Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine?

Täiendavalt loomuliku keele teemal:

• Speech and Language Processing: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).
• LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy õppevideo koos nullist tausta ja kogu vajaliku pythoni-koodiga
• LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant OpenAI API

Lisaks projektidest:

• How projects really work ja selle pikk ajalugu
• Agile, agile manifesto ja selle põhimõtted ja lisaks selle juurde Martin Fowleri vana artikkel ja uuem artikkel
• Paul Graham alustamisest: do things that do not scale
• Sam Altmani startup-kursus ja video-playlist
• Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):
  • Paul Graham: How to start a startup?
  • Paul Graham: Great hackers
  • Joel Spolsky: The iceberg secret revealed
  • Joel Spolsky: IT firma töökorraldus: 12 steps
  • Paul Reeves: What is software design? vana artikkel ja What Is Software Design: 13 Years Later
  • Fred Brooks 1986: No Silver Bullet
  • Random ramblings: Top ten geek business myths

16. nädal: Küberkaitse ja andmeteadus

18. detsember

• Kell 12:15. Rain Ottis räägib küberkaitsest. Loengumaterjal 2023 aastast

• Kell 14:00. Innar Liiv räägib andmeteadusest ja andmekaevest. Loengumaterjal: INNAR_2025.pdf

• Loenguvideo

Näiteid vanadest eksamitest

Siin on näited väga ammu tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.

• vana eksam 1
• vana eksam 2
• vana eksam 3

Kohustuslikud lugemismaterjalid

Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:

• Loogika ainest ja ajaloost: T.Tammet: Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni".
• Alan Turing Computing Machinery and intelligence
• Abstraktsioonidest ja tehnoloogiatükkidest: Law of leaky abstractions
• Paul Graham Hackers and painters
• Stiilist või midagi: The Tao of Programming. Selle teksti inspiratsiooniks/taustaks on daodejing, see tausta-originaal-daodejing ei ole kohustulik lugemine.
• Kohustuslikud artiklid IT projektide, ideoloogia, äri ja juhtimise teemal on järgmised. Neid "ära õppida" vms pole vaja, piisab lihtsast mõnusast kiirest läbilugemisest:
  • Paul Graham: How to start a startup?
  • Paul Graham: Great hackers
  • Joel Spolsky: The iceberg secret revealed
  • Joel Spolsky: IT firma töökorraldus: 12 steps
  • Paul Reeves: What is software design? vana artikkel ja What Is Software Design: 13 Years Later
  • Gnu manifestid The Free Software Definition ja Selling Free Software
  • Fred Brooks 1986: No Silver Bullet
  • Random ramblings: Top ten geek business myths

Loe iga päev

• http://news.ycombinator.com/
• http://www.reddit.com (hea mõte on registreeruda ja valida sobivad alamredditid, näiteks
  • http://www.reddit.com/r/programming
  • http://www.reddit.com/r/technology
  • http://www.reddit.com/r/artificial

Kuula

Mh vaata läbi varasemate episoodide loetelu ja kuula, kui tundub põnev:

• Ülipopulaarse Lex Fridmani podcasti (varem nimega AI podcast) tehnoloogia-episoode (varem rohkem, viimasel ajal harvemini), näiteks Jim Kelleri episood. Spetsiifiliselt AI osas tasub kuulata näiteks neid väga erinevaid vaatenurki eri sorti tipptegijatelt ja mõtteliidritelt: Francois Chollet, Yann LeCun, Gary Marcus, Demis Hassabis, Ilya Sutskever, Ben Goertzel.
• Kvantfüüsiku Mindscape podcasti valitud osi. Mõned soovitused: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.

Tehnilisemate podcastide osas on väga head (jällegi, vaata varasemaid episoode läbi ja vali) näiteks:

• Brain Inspired: päris neuroteaduse podcast, kerge fookusega seostele AI-ga
• machine learning street talk (mlst)

Mõned väga head valikepisoodid teistest podcastidest:

• Jonathan Webber on deceiving with words episood. Väga lühike, algab justkui triviaalselt, aga varsti enam nii mitte väga.
• Andy Clarki episood (predictive brain, embodied cognition, and the extended mind) täisvariant Sam Harrise podcastist. Kui ei tööta, siis üldlink lühendatud versioonile siin.
• Donald Hoffman: The Illusion of Reality. Eriti radikaalse ja eksootilise, samas populaarse teadvuseteooria näide. Hoffmanni lühem ja fokuseeritud esitus on see TED talk. Vbl alusta viimasega. Vahepeal viidatud "illusionisti" superklassiku Dennetti TED talki ideed on samamoodi eksootilised, aga vastupidises suunas.