ITV0110 2. töö: CSS, javascript, veebiserver

IT

selle lingi alt saad vaadata vana, 2011 aasta varianti

Rakenduse ülevaade

Sinu ülesandeks on kirjutada puhtalt brauseris jooksev, javascripti ja css-i peale ehitatud tuntud kahe inimese mäng Memory. Reeglid ja huvitavat lisainfot leiad wikipedia artiklist

Ühe mängija asemel mängib sinu programmis arvuti, st programmi kasutaja mängib arvuti vastu. Järgmises praktikumis tuleb teha sama mäng kahe inimese vahel, mis toimub siis serverirakenduse vahendusel.

Kaartidena võid kasutada näiteks neid suuri pildifaile, mida ei tasu tükkideks lõigata, vaid kuvada iga kaart kui väike osa pildifailist (seda saab teha css-ga). Ei ole keelatud ka teistsuguste kaardipiltide kasutamine, mh on mitmeid projekte, kus kaardipildid on joonistatud puhtalt css-ga.

Mängu näidetena võid kasutada classicmemorygame või pexeso või wineverygame variante.

Mäng ise käib nii:

• Kaartideks on N mängukaarti, kus on N on 16 või 26 või 52. Alguses peab saama valida, mis variandi võtad.
• Algul kuvatakse ekraanile hulk kaarte ruudu või ristkülikuna, kõik tagurpidi.
• Vajutad hiirega ühele kaardile ja sulle näidatakse, mis kaart on.
• Vajutad hiirega teisele kaardile, ja sulle näidatakse, mis kaart on.
• Kui mõlemad kaardid olid samasugused, siis eemaldatakse nad laualt (nende asemele jääb tühi taust) ja sa saad valida uued kaks kaarti.
• Kui kaardid olid erinevad, siis saad miinuspunkti ja kaardid pööratakse uuesti tagurpidi.
• "Samadeks kaartideks" arvestamise variante on kaks. Alguses peab saama valida, kumba mängida:
  • samadeks loetakse kaarte sõltumata mastist ja värvist (risti 5 ja ruutu 5 on samad kaardid)
  • samadeks loetakse kaarte, mis on sama sorti ja sama värvi (risti 5 ja pada 5 on mustad, seega samad kaardid)

Eesmärgiks on saada võimalikult vähe miinuspunkte ja/või tühjendada laud võimalikult kiiresti.

Arvesta, et sõltumatult keerukusvariandist peab kaardipakk olema selline, et samadeks loetavaid kaarte on pakis igat ainult üks paar. Näiteks, kui samadeks loetakse kaarte sõltumata mastist ja värvist, siis ei saa kasutada 52-st pakki, vaid ainult 26-st pakki või väiksemat. Kui samadeks loetakse kaarte, mis on sama sorti ja värvi, saab kasutada 52-st pakki.

Info paigutus ekraanil peab olema stabiilne, tekst/kaardid ei tohi hüpata vahel ühte, vahel teise kohta. Leht peab olema selge, arusaadava ja kena disainiga, mõttetut/segast infot ja arusaamist raskendavaid kujunduselemente ära kasuta. Arvesta kindlasti selle juhendi soovitustega.

Tee programm kõigepealt valmis oma arvutis ja seejärel riputa kogu materjal - html, css, javascript ja pildid - serverisse. TTÜ serveri (dijkstra) kasutamiseks registreeri loengus/praksis õppejõu juures oma matriklinumber: täpsemalt loe altpoolt. Soovi korral võid kasutada ka mõnda muud serverit, kuid siis pead saama seal järgmistes praksides kasutada pythonit, php-d ja mysql-i.

Soovitusi htmli ja cssi osas

Hea mõte on jagada lehekülg kõigepealt mitmeks vertikaalseks kõrvuti tulbaks. Kõige lihtsam - ja selle rakenduse jaoks piisav - on seada tulpadele fikseeritud laiused ja kõrgused. NB! Selline fiks laiuste/kõrguste lähenemine ei ole harilike veebisaitide jaoks kuigi hea mõte.

Tulpade tegemine puhtalt div-dega ei ole päris triviaalne. Vaata seda ja seda või seda seletust põhimõtete osas. Kogu värgi lehekülje keskele panekuks, headeri ja footeri lisamiseks jne pakuvad ideid ja näiteid need õpetused, alates lihtsamast ja lõpetades põhjalikuga:

• w3cschooli hea väike terviknäide
• see suhteliselt vana tutorial.
• väga põhjalik paigutuse ja floatide õpetus, lõpus terviknäited

Soovitusi javascripti osas

Kuidas käiku teha? Tee iga käiguvalik (kaart) väikese piltnupuna ja pane sinna nupule onclick atribuudina javascripti call, mis kutsub välja käigutegemise funktsiooni näiteks nii:

...
function move(x) {
 ...
}
...
<img src="..." onclick="move(1);"></img>

Tehnoloogianõuded

Lehel ei tohi kasutada freime ega ifreime. Html lehed võivad kasutada sisselaetavaid css ja javascripti faile ja pilte.

Kogu rakendus peab kasutama ainult html+css+javascripti ja olema üles laetud serverisse staatiliste lehtedena. Flashi, java jms tehnoloogiate kasutamine on keelatud.

CSS-i harjutamise eesmärgil tuleb vältida puht-kujunduslikke html tage (font, b, center jne) ja teha kujundus puhtalt CSS-ga. Elementaarsed tagid nagu p ja br ning head, script, body, mitte-nestitud tabelid, h1, h2 jms on ok. Põhiliselt soovitav kasutada id-de ja class-dega varustatud div ja span tage.

Dijkstra server

Kodutööde tarbeks on kasutusel server nimega dijkstra (see keeruline nimi on ühe tuntud arvutiteaduse teerajaja nimi ja keeruline seepärast, et see nimi teile paremini meelde jääks).

Enne failide serverisse riputamist on mõistlik teha kogu süsteem valmis lihtsalt oma arvutis/arvutiklassi arvutis.

Ligipääs

Dijkstrasse sisselogimiseks on vaja end registreerida: kirjutada loengus/praksis õppejõu registreerimisfaili või paberile oma nimi ja matriklinumber.

Sisselogimine

Sisselogimiseks kasutatakse SSL ühendust: kõige lihtsam on kasutada programmi putty (Windows) või ssh (Linux). Tegemist on siis käsurealigipääsuga Linuxipõhisele serverile.

Putty on lihtsalt üks exe fail, mis tuleb otse käima lasta: mingit installeerimist ei toimu.

• Dijkstra aadress: dijkstra.cs.ttu.ee (see tuleb puttyl sisestada "Host name" väljale)
• Teie kasutajanimi ja parool: TTÜ arvutiklasside kasutaja + parool (neid küsib putty siis, kui ta serveriakna avab).

Puttyl tasub Window/appearance alt seada meeldiv font ja Window/color alt meeldiv värv (ntx valge tagapõhi ja must värv). Samuti tasub kindlasti teha "save session" (enne pane "Saved session" väljale endale meeldiv nimi), siis jätab Putty settingud meelde ja sisenemisel ei pea enam arvuti nime sisestama: valid listist sessiooninime ja teed "Load" ja seejärel "open".

Failide laadimine

Failide laadimiseks sinna kasutage SFTP protokolli. Soovitavad programmid selleks on windowsil winscp ja Filezilla. Linuxist kopeerimiseks kasutage scp-d.

Winscp esmakordsel käivitamisel vajuta "New" ja täida host (dijkstra.cs.ttu.ee) ja kasutajanime ning parooli väljad, muid asju pole vaja seada.

Winscp kasutamise juures tasub teda veidi mugavamaks sättida:

• Options->preferences menüü alt mine Environment/interface ja vali "Commander", siis tekib kahe alamaknaga kasutajaliides, kus ühes on sinu masin ja teises server: nii on mugavam faile kopeerida.
• Options->preferences menüü alt mine "Editors", vajuta "add", vali oma progeredaktor ja nihuta ta seejärel samal lehel tabelis päris üles (vali tabelist tema rida ja vajuta "up" kuni lõpuni): siis saad sellesama redaktoriga oma masinast otse redigeerida serveris olevaid faile (katsetatud scite-ga, töötab).
• Options->preferences menüü alt mine Integration/applications ja vali sealt "Browse" abil oma masinast putty.exe (täispath) ja sea "Remember password ..." peale: siis saad winscp tööriistariba keskel oleva väikese putty ikooni abil otse putty käivitada ja seal piisab siis ainult kasutajanimest.
• Session menüü alt tee "Save session" ja checki "Save password", siis on edaspidi serverisse logimine lihtsam: ei pea sisestama kasutajanime ega parooli.

Need muutused käivituvad - vist - alles peale winscp taaskäivitamist.

Filezilla puhul vali menüüst File->Site Manager, vajuta "New site", täida "Host" (dijkstra.cs.ttu.ee), vali Protocol: FTP asemel SFTP, Logon type Normal ja täida seejärel User ja Password ning vajuta Connect. Nagu ka Winscp puhul, tasub teda mugavamaks sättida. Mine Edit->Settings ja sea sealt "File editing" endale meeldivama redaktori peale oma masinas. Muid settinguid, nagu Interface->Layout jne tasub ka korra vaadata.

Lisaks on täiesti OK variant windowsil kasutada putty-ga komplektis olevat DOS-i käsurea programmi pscp.exe näiteks nii (loomulikult pead oma failide, programmide asukohad ja nime ära muutma):

    F:\Lectures\Vorgurak1\Cgilect>c:\Users\tanel\Desktop\pscp tst1.html tammet@dijkstra.cs.ttu.ee:public_html/
    F:\Lectures\Vorgurak1\Cgilect>c:\Users\tanel\Desktop\pscp * tammet@dijkstra.cs.ttu.ee:public_html/

Linuxi käsurida ja serveris tegutsemine

Linuxi käsurea kasutamist tuleb uurida omal käel. Sobivat lugemist:

• päris algajatele on hea see leht (hakatuseks kolm lühikest lehekülge, aga vaata ka "Similar articles" linke lehekülje all),
• selles praksis peaks piisama nendest käskudest,
• seejärel tasub korra lisaks vaadata seda kompaktset kokkuvõtet erinevatest käskudest (enamust vaja ei lähe)
• ning lugeda seda väga head ja põhjalikku õpetust funtoo saidilt (vt ka järgmisi sarja osi lehe lõpust!)
• või alternatiivina seda põhjalikumat õpetust.
• Alati tasub lisaks ise googeldada.

Väga kasulikud asjad meelde jätta:

• Üles ja alla nooleklahvid võtavad automaatselt ette varasemaid/hilisemaid käske, et neid ei peaks uuesti sisse tippima
• kui tipid failinime esimese otsa ja vajutad tab klahvi, otsib süsteem automaatselt failinime lõpu (kui sul muidugi pole mitut sama algusega faili)
• Suured ja väikesed tähed on unixis täiesti erinevad asjad, erinevalt windowsist. Näiteks sinu html/javascript sources olevad failinimed peavad olema antud täpselt selliselt, nagu failinimi tegelikult on (kui sources failinimi pilt.jgp, siis peab olema tegeliku faili nimi ka pilt.jpg, aga mitte näiteks pilt.JPG).
• Üldiselt ei ole hea mõte kasutada failinimesid, kus sees tühikud ja/või täpitähed. See on võimalik, kuid tekitab rohkem probleeme ja ebamugavusi, kui asi väärt on. Seega kasuta näiteks "minu überpilt.jpg" asemel "minu_yberpilt.jpg" vms.
• oma programmide käivitamiseks (oletame, et sul on kataloogis programm minuproge) tipi ./minuproge . Seda punkt-slashi ei ole vaja panna, kui sul on PATH muutuja sobivaks seatud, aga selle seadmisega pole tingimata vaja jännata.
• otse serveris failide muutmiseks on kõige mõistlikum kasutada vi redaktorit: see redaktor on kõikides unixites alati olemas ja töötab suurepäraselt üle võrgu. Hea õpetuse leiad siit. Temaga alustamine on veidi harjumist vajav, aga elementaarsed oskused kiireteks väikesteks redigeerimisteks kuluvad väga ära. Praksides saab muidugi hakkama ka ilma vi-d kasutamata. Loe lisaks.

Failide muutmine otse serveris

Siin on kolm veidi erinevat võimalust:

• redigeerida faile mõne serveris oleva redaktoriga, näiteks vi
• redigeerida faile oma masinas ja kopeerida nad peale muutmist serverisse (nagu varem kirjeldatud)
• redigeerida faile oma masinas oleva redaktoriga, mis võimaldab neid otse serverist avada ja sinna kirjutada (hea variant selleks on winscp, eriti kui oled seal seadnud endale meeldiva redaktori, nagu eelnevalt seletatud)

Üldiselt on kõige mugavam teha võimalikult kõik oma masinas valmis, katsetada ära ja alles siis kopeerida valmis asjad serverisse.

Veebikeskkonna ettevalmistamine

Kõik asjad, mis paigutate oma dijkstra kodukataloogi alamkataloogi "public_html", on veebis nähtavad. See kataloog tuleb kõigepealt luua:

$mkdir public_html

"$" rea alguses tähistab nüüd ja edaspidi Linuxi käsurealt antavaid käske (enamus praeguse näite failioperatsioonidest peaks olema tehtavad ka SFTP graafilise liidese alt.

Käsurea saamiseks tuleks üle SSH ühenduse dijkstra käsureale logida (ssh või putty vms) )

Kui kataloog on olemas, suunake oma brauser dijkstra aadressile, mille saate kui lisate serveri nime järgi tudengikoodi (näiteks sedasi, aga asendage oma tudengikood ära): http://dijkstra.cs.ttu.ee/~t0XXX/

Kui kõik töötab õigesti, peaksite nägema kataloogi nimistut, mis on tühi, sest te pole sinna faile pannud. Tekitage index.html nimeline fail ja kontrollige, et see hakkab endist tühja kataloogilistingut asendama. Rakenduse html-failid võite panna sinnasamasse public_html alla.

Failiõiguste probleemid

Juhul, kui te kataloogi või oma index.html sisu ei näe, kontrollige, et nii teie kodukataloog kui public_html kuuluksid grupile "tudengid" ja et sellel grupil oleks nii lugemis-kui kataloogisisu vaatamise pääsuõigused. Samuti peab tudengigrupil olema võimalus lugeda kõiki veebi ülesminevaid faile.

Kataloogile lugemis-ja nimekirjanäitamise õiguse andmine:

$chmod  g+rx public_html

Failile lugemisõiguse andmine:

$chmod g+r index.html