Tarkvaratehnoloogiad: erinevus redaktsioonide vahel
| 33. rida: | 33. rida: | ||
== Praktilised ülesanded == | == Praktilised ülesanded == | ||
Kursuse kodu-või-praktikumiülesandeks on reaalse rakenduse ehitamine, mis kuvab kasutajale lihtsa veebirakendusena mõistetavalt ja otsitavalt mingit reaalset andmestikku, mis on soovitavalt teie enda töökohast pärit. | |||
Väga soovitavalt tuleks tulemus panna üles avalikku veebiserverisse (soovitus: ja kood avalikku koodihoidlasse (soovitus: github). | |||
Ülesannet võib teha üksi või kahekesi. | |||
Kursuse praktikumipäevadel tegelemegi selle ülesande etappidega, ning iga etapi/praktikumipäeva lõpuks vaatame üle hetkeseisu ja anname esialgsed hinnangud, kui kaugele on jõutud ja mis on edasised sammud, veidi sarnaselt tüüpiliste agiilse arenduse hetkeseisu-koosolekutega. | |||
Selleks peab iga grupp tegema praktikumipäeva lõpus üheminutise ettekande, kus on öeldud: | |||
* mida sel päeval üritati teha ja kuhu jõuti | |||
* mis on plaan järgmise praktikumikorraga saavutada | |||
Lõpp-presentatsioon viimasel päeval peaks olema pikem, ca 5 minutit, ja kirjeldama | |||
* mis oli algne plaan | |||
* kuhu jõuti: reaalne demo | |||
* probleemid, mis tekkisid ja võtsid rohkem aega | |||
* ootamatud asjad, mida töö käigus õppisite või tähele panite | |||
Põhiplaan praktikumipäevade kaupa on järgmine, kuid väga soovitav on neid samme kiiremini teha. | |||
=== 1. päev: ülesande valik, soovitud tulemuse kirjeldus, keskkonna ülesseadmine === | |||
* Otsi andmestik, uuri, kas see on sulle kättesaadav/töödeldav. | |||
* Otsusta, kuidas seda avalikkusele ilusamini kuvada ja millised filtrid/valikud lasta kasutajatel teha. | |||
* Installeeri endale sobiv tekstiredaktor, Python, Flask. | |||
* Tee konto (soovitavalt) digitaloceani serverisse ja githubi koodihoidlasse. | |||
* Logi serverisse sisse, kopeeri sinna katseks faile, pane katseks faile githubi. | |||
=== 2. päev: andmete töötlemine ja baasi panek, esmase html lehe tegemine serveris === | |||
=== 3. päev: veebilehe kasutajaliidese tegemine ja seostamine andmebaasiga == | |||
=== 4. päev: puhver, kujunduse parandamine, lisafunktsioonide ehitamine, lõpp-presentatsioon === | |||
== Loengud ja materjalid == | == Loengud ja materjalid == | ||
Redaktsioon: 31. jaanuar 2019, kell 14:07
|
Ainekood: ITO8020 |
Kursuse eesmärk
Mõista IT-süsteemide tehnoloogilist konstruktsiooni, arendusvahendeid ja arendusprotsesse.
Saada aru riistvara, tarkvara ja kommunikatsiooniprotokollide ehituse põhiideedest.
Mõista
- tarkvara peamisi arhitektuurivariante,
- erinevate programmeerimiskeelte olemust,
- teekide ja raamistike kasutamise üldisi põhimõtteid,
- erinevate arendusprotsesside ideid.
Maht, aeg, tulemus
Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi..
Hindamisel arvestatakse praktikumide tulemusi kaaluga 40% ja eksamitulemusi kaaluga 60%.
Praktilised ülesanded
Kursuse kodu-või-praktikumiülesandeks on reaalse rakenduse ehitamine, mis kuvab kasutajale lihtsa veebirakendusena mõistetavalt ja otsitavalt mingit reaalset andmestikku, mis on soovitavalt teie enda töökohast pärit.
Väga soovitavalt tuleks tulemus panna üles avalikku veebiserverisse (soovitus: ja kood avalikku koodihoidlasse (soovitus: github).
Ülesannet võib teha üksi või kahekesi.
Kursuse praktikumipäevadel tegelemegi selle ülesande etappidega, ning iga etapi/praktikumipäeva lõpuks vaatame üle hetkeseisu ja anname esialgsed hinnangud, kui kaugele on jõutud ja mis on edasised sammud, veidi sarnaselt tüüpiliste agiilse arenduse hetkeseisu-koosolekutega.
Selleks peab iga grupp tegema praktikumipäeva lõpus üheminutise ettekande, kus on öeldud:
- mida sel päeval üritati teha ja kuhu jõuti
- mis on plaan järgmise praktikumikorraga saavutada
Lõpp-presentatsioon viimasel päeval peaks olema pikem, ca 5 minutit, ja kirjeldama
- mis oli algne plaan
- kuhu jõuti: reaalne demo
- probleemid, mis tekkisid ja võtsid rohkem aega
- ootamatud asjad, mida töö käigus õppisite või tähele panite
Põhiplaan praktikumipäevade kaupa on järgmine, kuid väga soovitav on neid samme kiiremini teha.
1. päev: ülesande valik, soovitud tulemuse kirjeldus, keskkonna ülesseadmine
- Otsi andmestik, uuri, kas see on sulle kättesaadav/töödeldav.
- Otsusta, kuidas seda avalikkusele ilusamini kuvada ja millised filtrid/valikud lasta kasutajatel teha.
- Installeeri endale sobiv tekstiredaktor, Python, Flask.
- Tee konto (soovitavalt) digitaloceani serverisse ja githubi koodihoidlasse.
- Logi serverisse sisse, kopeeri sinna katseks faile, pane katseks faile githubi.
2. päev: andmete töötlemine ja baasi panek, esmase html lehe tegemine serveris
= 3. päev: veebilehe kasutajaliidese tegemine ja seostamine andmebaasiga
4. päev: puhver, kujunduse parandamine, lisafunktsioonide ehitamine, lõpp-presentatsioon
Loengud ja materjalid
Loengud on salvestatud youtube klippidena, iga loenguga on seotud presentatsioon ja soovitavad täiendavad materjalid ja lingid.
Videoloengute youtube üldlisti järjekord on suvaline, kasuta pigem allolevaid linke õiges järjekorras.
Sissejuhatus ja põhimõisted
- Sissejuhatus ja video
- Põhimõisted ja video.
Kuidas arvuti töötab
- Protsessor ja video
- Eelmise presentatsiooni lõpuosa ja seejärel reaalne näide protsessori käskudega: video
Interneti funktsioneerimine
- Esimene osa ja video
- Teine osa ja video
Programmeerimise sissejuhatus Pythonis
- Programmeerimise sissejuhatus: video
- Programmeerimine 2: python video
- Programmeerimine 3: tingimused, tsüklid, funktsioonid: video
- Programmeerimine 4: failitöötlus video
- Programmeerimine 5: andmeimport ja andmete seostamine video
Veebilehed
- Sissejuhatus teemasse
- Esimene osa, html: video
- Teine osa, css: video
- Kolmas osa, javascript: video
Server ja veebirakendus
- Põhipunktid ja koodinäited
- Esimene osa, server ja veebiteenus: video
- Teine osa, veebirakendus: video
Andmebaasiga serverirakenduse ehitamine
- Andmebaasid
- Serverirakendus ja SQL 1. osa video
- Serverirakendus ja SQL 2. osa video