<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="et">
	<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?action=history&amp;feed=atom&amp;title=Kriitiline_taust_blockcaini_m%C3%B5istmiseks</id>
	<title>Kriitiline taust blockcaini mõistmiseks - Redigeerimiste ajalugu</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?action=history&amp;feed=atom&amp;title=Kriitiline_taust_blockcaini_m%C3%B5istmiseks"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Kriitiline_taust_blockcaini_m%C3%B5istmiseks&amp;action=history"/>
	<updated>2026-11-07T01:08:44Z</updated>
	<subtitle>Selle lehekülje redigeerimiste ajalugu</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.43.11</generator>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Kriitiline_taust_blockcaini_m%C3%B5istmiseks&amp;diff=18542&amp;oldid=prev</id>
		<title>Tammet: Uus lehekülg: &#039;  * https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptographic_hash_function : ühtlaselt jaotuv hash, nii et kui püüad leida stringi S, et hash(S)=teadaolev_hash, siis parim viis S leidmisek...&#039;</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Kriitiline_taust_blockcaini_m%C3%B5istmiseks&amp;diff=18542&amp;oldid=prev"/>
		<updated>2021-02-25T10:47:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Uus lehekülg: &amp;#039;  * https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptographic_hash_function : ühtlaselt jaotuv hash, nii et kui püüad leida stringi S, et hash(S)=teadaolev_hash, siis parim viis S leidmisek...&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;p&gt;&lt;b&gt;Uus lehekülg&lt;/b&gt;&lt;/p&gt;&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptographic_hash_function : ühtlaselt jaotuv hash, nii et kui püüad leida stringi S, et hash(S)=teadaolev_hash, siis parim viis S leidmiseks on lihtsalt random S-de katsetamine. Bitcoin kasutab [https://en.wikipedia.org/wiki/SHA-2 SHA2] hash algoritmi varianti, mis annab tulemuseks 256 bitise (ehk 32 baiti) väärtuse.&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree : kirjete sidumine hashide puuna (veidi keerukam/efektiivsem, kui lihtne hashiahel). Mis on hashiahel: kui tahad siduda kirjeid K1, K2, K3, siis salvestad [K1,hash(K1)], [K2,hash(K2+eelmise hash (ehk hash(K1)))],  [K3,hash(K3+eelmise hash(ehk hash(K2+hash(K1))))], jne, kus hashi-osa node N jaoks on üldiselt hash(KN+(KN-1 hashi-osa)) ehk hash(KN+hash(KN-1+hash(KN-2+hash(KN-3+...) ...)&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Proof-of-work_system : arvuti sundimine mõttetut tööd tegema, et raskendada spammimist. Levinud meetod on nõuda, et hashi alguses oleks N nulli (mida suurem N, seda raskem leida). Selleks tuleb sul hash(S) asemel katsetada läbi palju hash(S+nonce) arvutusi, kus nonce on random string, kuni juhtumisi saad N nulliga algava hashi. Reaalselt kasutab Bitcoin ajas muutuvat keerukust (mida aeg edasi, seda keerulisem ülesanne), detaile vaata [https://en.bitcoin.it/wiki/Proof_of_work siit] ja [https://en.bitcoin.it/wiki/Target siit] ja [https://en.bitcoin.it/wiki/Difficulty siit].&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain : lihtsalt ülevaade kogu teemast&lt;br /&gt;
* [https://anders.com/blockchain/ Eelmiste asjade demo]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Tammet</name></author>
	</entry>
</feed>