1. praktikum - Tutvumine keskkonnaga (itv0020) - Redigeerimiste ajalugu

Irve – 21. september 2010, kell 17:06

2010-09-21T17:06:17Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 21. september 2010, kell 19:06
1. rida:		1. rida:
	{{itv0020}}Kodutööd peavad töötama dijkstra masinas, seega tuleks sinna korra vähemasti sisse saada.		{{itv0020}}
			Kodutööd peavad töötama dijkstra masinas, seega tuleks sinna korra vähemasti sisse saada.

	Muidu võib laboris rahulikult kasutada ka olemasolevaid masinaid.		Muidu võib laboris rahulikult kasutada ka olemasolevaid masinaid.

Irve – 21. september 2010, kell 17:05

2010-09-21T17:05:00Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 21. september 2010, kell 19:05
1. rida:		1. rida:
	Kodutööd peavad töötama dijkstra masinas, seega tuleks sinna korra vähemasti sisse saada.		{{itv0020}}Kodutööd peavad töötama dijkstra masinas, seega tuleks sinna korra vähemasti sisse saada.

	Muidu võib laboris rahulikult kasutada ka olemasolevaid masinaid.		Muidu võib laboris rahulikult kasutada ka olemasolevaid masinaid.

Irve – 14. september 2010, kell 12:04

2010-09-14T12:04:30Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 14. september 2010, kell 14:04
83. rida:		83. rida:

	* Vihje: vt eelnev tekst, Google, nuruge õppejõult infot (võib ka varasemate punktide puhul)		* Vihje: vt eelnev tekst, Google, nuruge õppejõult infot (võib ka varasemate punktide puhul)

			[[Kategooria:itv0020]]

Irve: /* Dijkstra */

2010-08-31T14:29:39Z

Dijkstra

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. august 2010, kell 16:29
6. rida:		6. rida:
	== Dijkstra ==		== Dijkstra ==

	~~TTÜ sisevõrgust: dijkstra.tud.ttu.ee~~
	TTÜ sisevõrgust ja väljastpoolt: dijkstra.cs.ttu.ee		TTÜ sisevõrgust ja väljastpoolt: dijkstra.cs.ttu.ee
	(Windowsi all ja kodus võite näiteks Putty või SSH Secure Shell nimelist programmi kasutada)		(Windowsi all ja kodus võite näiteks Putty või SSH Secure Shell nimelist programmi kasutada)

Irve: /* Dijkstra */

2010-08-31T14:13:20Z

Dijkstra

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. august 2010, kell 16:13
7. rida:		7. rida:

	TTÜ sisevõrgust: dijkstra.tud.ttu.ee		TTÜ sisevõrgust: dijkstra.tud.ttu.ee
	TTÜ sisevõrgust ja väljastpoolt: dijkstra.cs.ttu.ee (Windowsi all ja kodus võite näiteks Putty või SSH Secure Shell nimelist programmi kasutada)		TTÜ sisevõrgust ja väljastpoolt: dijkstra.cs.ttu.ee
			(Windowsi all ja kodus võite näiteks Putty või SSH Secure Shell nimelist programmi kasutada)

	Ligipääs TTÜ parooli ja kasutajanimega üle ssh		Ligipääs TTÜ parooli ja kasutajanimega üle ssh

Irve – 31. august 2010, kell 13:51

2010-08-31T13:51:01Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. august 2010, kell 15:51
1. rida:		1. rida:
	* Registreerige minu juures Dijkstra kasutajaks.
	* Esialgne juhend [http://cs.ttu.ee/tiki-index.php?page=ITV0020+Praktikum+1 siin]. (Kujundan ta siia sobivaks).

	Kodutööd peavad töötama dijkstra masinas, seega tuleks sinna korra vähemasti sisse saada.		Kodutööd peavad töötama dijkstra masinas, seega tuleks sinna korra vähemasti sisse saada.

Irve – 31. august 2010, kell 13:50

2010-08-31T13:50:46Z

←Vanem redaktsioon		Redaktsioon: 31. august 2010, kell 15:50
1. rida:		1. rida:
	* Registreerige minu juures Dijkstra kasutajaks.		* Registreerige minu juures Dijkstra kasutajaks.
	* Esialgne juhend [http://cs.ttu.ee/tiki-index.php?page=ITV0020+Praktikum+1 siin]. (Kujundan ta siia sobivaks).		* Esialgne juhend [http://cs.ttu.ee/tiki-index.php?page=ITV0020+Praktikum+1 siin]. (Kujundan ta siia sobivaks).

			Kodutööd peavad töötama dijkstra masinas, seega tuleks sinna korra vähemasti sisse saada.

			Muidu võib laboris rahulikult kasutada ka olemasolevaid masinaid.


			== Dijkstra ==

			TTÜ sisevõrgust: dijkstra.tud.ttu.ee
			TTÜ sisevõrgust ja väljastpoolt: dijkstra.cs.ttu.ee (Windowsi all ja kodus võite näiteks Putty või SSH Secure Shell nimelist programmi kasutada)

			Ligipääs TTÜ parooli ja kasutajanimega üle ssh
			ssh kasutajanimi@dijkstra.cs.ttu.ee


			'''NB!''' Dijkstrasse sisselogimiseks on tarvis oma kasutajanimi õppejõule edasi öelda: niisama tudengeid enam sisse ei lasta.

			== Info ==

			Tekstiredaktoriks vim: kes ei oska võtke joe või pico. (pico-ga on osadel praegu miskipärast probleemid)
			[http://blog.interlinked.org/tutorials/vim_tutorial.html Vimi tutvustus]

			Tutvuge praktikumiülesannetega.

			== 1. Hello, World ==

			Kirjutage programm "Hello, World", salvestage nimega hello.c . Kompileerige see käsuga
			gcc hello.c -o hello


			-o argument ütleb gcc-le, mis nimega soovid väljundit (vaikimisi pakutakse sulle faili a.out).

			* Vihje: programmiteksti leiate loenguslaididelt
			* Vihje2: programmi käivitamiseks kataloogist, kus te viibite kirjutage ./hello .

			== 2. Kompileerimise etapid ==

			Kompileerimine koosneb etappidest: preprocessing, compilation proper, assembly, linking. Leidke viis kompileerimise peatamiseks nii, et tulemuseks oleks:
			# preprotsessori poolt eeltöödeldud C kood
			# assemblerisse söödetav kood

			Tutvuge nende failidega. Esimeses failis on teie tekstile lisatud stdio.h fail, teises näete assemblerkeele käske juba konkreetselt oma arvutisüsteemi jaoks. C loodi selleks, et programmeerija ei peaks assemblerkeeles kirjutama.

			* Vihje: man gcc (täpsemalt siis Controlling output all (gcc manuaali leiab praegu sun-i arvutist)
			* Vihje2: otsing on nupuga /, väljumine nupuga q, [http://bama.ua.edu/cgi-bin/man-cgi?gcc HTML versioon käsust]


			== 3. Hoiatused ==

			Minimaalne "Hello, World" kood ei ole täiesti korrektne. Leidke viis panna gcc hoiatama võimalike vigade eest programmikoodis.

			Vihje: vt vihje eelmises punktis (all optional warnings)

			== 4. Mitme faili kompileerimine ==

			Suuremate programmide paremaks haldamiseks jagatakse programm mitmeks osaks. Tehke programm nimega Hello2, mille kood jaguneb kolmeks: esimeses failis (hello.c) on funktsioon main(), teises failis (sayHello.c) funktsioon sayHello() kolmandas failis (sayHello.h) sayHello() deklaratsioon.

			Leidke viis säärase programmi kompileerimiseks.

			* Vihje: #include reas kasutage jutumärke, sest kantsulud on süsteemilibrade lisamiseks
			* Vihje2: gcc-le saab ette anda mitu lähtefaili (ilma mingite lisaargumentideta)

			== 5. Makefile ==

			Suuremate projektide puhul kasutatakse kompileerimiseks programmi "make". Make näeb programmi kui omavahel sõltuvaid faile. Make reeglid kirjutatakse faili, mille levinud nimi on kas makefile või Makefile, selles failis on reeglid järgmiselt:

			tulemusenimi: eeldused (eralda tühikuga)
			''tab'' käsud

			see ''tab'' on vaja nupuga vajutada, mitte kirjutada nii nagu ma siia kirjutasin

			Nt "Hello, World" kompileerimiseks on makefile
			hello: hello.c
			''tab'' gcc hello.c -o hello


			Kompileerimine käivitub kui kasutada käsku:
			make hello


			Eeldus võib olla nii failinimi kui reegel millegi muu tegemiseks.

			'''Ülesanne:''' Kohandada eelmises punktis tehtud kahe programmikoodifaili tekste nii, et neid kompileeritaks make'i abil. Sealjuures nii, et esimeses järgus luuakse 2 .o laiendiga objektfaili ja teises järgus toimub objektfailide linkimine. Teha seda nii, et objektfaile kompileeritakse ainult juhul kui vastava objektfaili lähtekood muutub.

			* Vihje: vt eelnev tekst, Google, nuruge õppejõult infot (võib ka varasemate punktide puhul)

Irve – 31. august 2010, kell 12:10

2010-08-31T12:10:54Z

Uus lehekülg

* Registreerige minu juures Dijkstra kasutajaks.
* Esialgne juhend [http://cs.ttu.ee/tiki-index.php?page=ITV0020+Praktikum+1 siin]. (Kujundan ta siia sobivaks).