<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="et">
	<id>http://www.lambda.ee/w/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Martinv</id>
	<title>Lambda - Kasutaja kaastöö [et]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="http://www.lambda.ee/w/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Martinv"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Martinv"/>
	<updated>2026-11-19T01:19:21Z</updated>
	<subtitle>Kasutaja kaastöö</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.43.11</generator>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=23084</id>
		<title>Sissejuhatus infotehnoloogiasse</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=23084"/>
		<updated>2026-09-17T13:01:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* 3. nädal: Masinõpe ja veebirakendused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:matrix.jpg|left|IT]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekood: ITI0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõud: [http://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontakt: tanel.tammet@taltech.ee, ICT 426&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
olemas on ka [[iti0101 2025| 2025 aasta arhiiv]] kõigi eelmise aasta materjalidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Palun registreeru praegu! ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palve kõigile tudengitele: registreeruge palun selle nädala loengusse siit lingilt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://fienta.com/et/tallinn-tehisaru-tootuba-tehisintellektist-ja-suurtest-keelemudelitest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise mõte: ülikool on eesti.ai-ga kokku leppinud, et me registreerime taolisi avalikult ligipääsetavate AI-loengute/seminaride osalemisi. &lt;br /&gt;
Oktoobris teeme järgmise jne. Loengu enda jaoks pole registreerumisi vaja, tegu siis puhtalt ülikooli ja eesti.ai kokkuleppega.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kursuse eesmärk ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.&lt;br /&gt;
* Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.&lt;br /&gt;
* Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Videosalvestused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu ajal on live feed ja video salvestatakse järelvaatamiseks. Põhilink on [https://echo360.org.uk/section/5b13d01a-9b98-466c-8682-85cf6b5d97d6/public siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetsete videoalvestuste lingid leiad edaspidi lisaks allpool nädalate loengupresentatsioonide järel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Maht, aeg, tulemus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks järjestikkust loengut nädalas neljapäeviti kuuenda korpuse auditooriumis U06A-229. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. &lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 13:45: nii tavaloengud kui süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reedel, 4. septembril kell 12:15 - 13:45 on eraldi sissejuhatav loeng rühmadele IADB10A, IADB10B ruumis ICO-314: loengu annab Otto Mättas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevate õppejõudude ja nende ainete tutvustamine on üks kursuse osa.&lt;br /&gt;
Septembris annavad enamiku loengutest erinevad õppejõud, mitte Tanel. Oktoobris ja edasi annab enamiku loenguid Tanel, külalisõppejõude on veidi harvem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega paarikümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on &lt;br /&gt;
loengujärgse esmaspäeva hommikust järgmise loengupäeva (reede) lõpuni. Koduülesanded ja harjutused - kui neid antakse - on kontrolltöö üheks osaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kontrolltööd ja koduülesanded ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/cgi-bin/qshow2.py Kontrolltöö 2, teise nädala teemadel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö mõte on iganädalane süvenemine materjalidesse ja (vahel) väikeste harjutuse tegemine, et teemadest OK aru saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltööd/koduülesanded on lihtsa veebivormi kujul ja ilmuvad siia lõiku tüüpiliselt järgmisel päeval peale loengut (reedel) ja jäävad üles vähemalt järgmise loengupäeva (neljapäev) lõpuni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ülesannetele küsime samal vormil ka küsimusi ja kogemusi, mida järgmises loengus (ja mujal) läbi mõelda ja arvestada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada &amp;quot;Salvesta&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täida korrektselt alguse väljad tudengikood, nimi ja email: nende järgi lähevad tulemused sulle arvesse. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Küll aga öeldakse sulle vastuseks, kas salvestamine&lt;br /&gt;
õnnestus või ei. Kui sa ei näe tulemust &amp;quot;Sinu vastus on salvestatud, aitäh!&amp;quot;, siis on sul mõni väli täitmata, võrguühendus katkes vms: sel juhul palun kontrolli vormi sisu ja salvesta uuesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsteem lubab - tehniliselt - sul salvestada vastuseid mitu korda, aga arvesse läheb ainult esimene.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vahetulemused pannakse üles ca kord kuus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loengute plaan ja materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut.  Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb mitmeks blokiks, mis toimuvad kuigivõrd segiläbi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Erinevad IT teemad, millest osa annab Tanel, osad teised õppejõud.&lt;br /&gt;
* Ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade: kuidas asjad töötavad, miks ja kuidas on nad selliseks arenenud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 1. nädal. Sissejuhatus baasvärkidesse: arvuti ja info. Algoritmid ja keerukus. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted. Loengu annab [https://github.com/ottomattas Otto Mättas].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1a24.pptx|itsissejuhatus1a24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1a24.pdf|itsissejuhatus1a24.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab [https://taltech.ee/kontaktid/tarkvarateaduse-instituut/marko-kaaramees Marko Kääramees].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1b24.pptx|itsissejuhatus1b24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1b24.pdf|itsissejuhatus1b24.pdf]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a8019ef7-cbd7-4ec1-8003-6453d1e7883e/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks (esialgselt, muutub peale loengut): pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm.  Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti, quick sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* katseta [https://math.hws.edu/eck/js/datareps/xDataReps.html datareps] lehel erinevaid esitusi, püüa neist aru saada ja guugelda vajadusel juurde&lt;br /&gt;
:* vaata korra [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/ASCII-Table-wide.svg ascii tabelit]&lt;br /&gt;
;* uuri veidi [https://www.unicode.org/charts/ kooditabeleid] [https://home.unicode.org/ unicode] veebisaidil&lt;br /&gt;
:* loe läbi mõni nendest [https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Graham_(programmer) Paul Grahami] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Y_Combinator Y combinatori] asutaja) esseedest: [http://www.paulgraham.com/nerds.html Why nerds are unpopular?], [http://www.paulgraham.com/lesson.html The lesson to unlearn], [http://www.paulgraham.com/think.html How to think for yourself].&lt;br /&gt;
:* [https://external-preview.redd.it/ihLiGBXOGFBWd_2UV9XyZM2hXQviZHmcFh1OAmCEnxE.png?auto=webp&amp;amp;s=9591f04e3a857441f63247c65830ac3e41047e5a valdkonnad]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] &amp;lt;!-- ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 2. nädal:Tehisintellekt: sissejuhatus ja loomulik keel ning keelemudelid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
10. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00:  Tehisintellekt üldpildina ehk sissejuhatus. Räägib Tanel Tammet.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2026.pdf ai_sissejuhatus_2026.pdf] või [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2026.pptx ai_sissejuhatus_2026.pptx]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45:[https://taltech.ee/uudised/nuud-tenuuris-tanel-alumae Tanel Alumäe] räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: [[Media:Keelemudelid_2026.pdf|Keelemudelid_2026.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks, esialgselt (muudetakse peale loengut): Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis on minimax ja alpha-beta meetod, mis on tehis-närvivõrkude põhikomponendid, mida teevad suured keelemudelid. Mis ülesanded robootikas praegu õnnestuvad ja mis mitte. Mis on Turingi test ja AGI. Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt üldise tehisintellekti teemal:&lt;br /&gt;
* [https://course.elementsofai.com/ee/ Elements of AI] &lt;br /&gt;
* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_Room Hiina tuba] ehk AI filosoofia tuntuim mõtteharjutus.&lt;br /&gt;
* [https://logictools.org õppejõu õppe-veebisüsteem klassikalise symbolic AI loogikafookusega osa jaoks]&lt;br /&gt;
* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
* Häid kirjutisi: [https://www.geoffreylitt.com/2026/07/02/understanding-is-the-new-bottleneck arusaamisest], [https://blog.florianherrengt.com/ai-removing-middle-class-software-engineering.html progemise keskklassi kadu] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=49271994 selle arutelu], [https://blog.senko.net/code-was-never-the-hard-part-is-an-insult-to-all-programmers mis on progemise keerukad osad]&lt;br /&gt;
* [https://arxiv.org/abs/2507.09369 AI inimhävitamisvõimaluste taksonoomia]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] jutt [https://rodneybrooks.com/why-todays-humanoids-wont-learn-dexterity/ humanoidrobotitest ja robotkätest]ja [https://rodneybrooks.com/category/dated-predictions/ ennustused]&lt;br /&gt;
* Olulised podcastid: [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridman], [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes Sam Harris], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Sean Carroll], [https://www.dwarkesh.com/podcast Dwarkesh Patel], [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR?si=db75901c64e649c0 mlst], [https://www.latent.space/podcast latent space]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_Chollet Francois Chollet] (kuula [https://creators.spotify.com/pod/profile/ycombinator/episodes/How-Franois-Chollet-Is-Building-A-New-Path-To-AGI-e3h1jve/a-acia0b8 podcastiepisoodi]) ja [https://arcprize.org/arc-agi ARC-AGI] teema. Mh [https://liusida.github.io/ARC/ katseta ise lahendada] ja oe ARCi lehelt [https://arcprize.org/blog blogi] ja vaata kolmanda ARCi põlvkonna [https://three.arcprize.org/ demo].&lt;br /&gt;
* [https://arxiv.org/abs/2507.09369 AI inimhävitamisvõimaluste taksonoomia]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* [https://sgnt.ai/p/embeddings-explainer/ arusaamise alguseks: embeddingud] &lt;br /&gt;
* [https://ynarwal.github.io/how-llms-work/ kuidas llmid töötavad]&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parimad [https://karpathy.ai/ Andrey Karpathy õppevideod] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku  pythoni koodiga:  [https://github.com/karpathy/nanochat nanochat] ja vanem [https://github.com/karpathy/nanoGPT nanogpt] ja veel niisama: [https://karpathy.ai/microgpt.html microgpt]&lt;br /&gt;
* [https://zainhas.github.io/blog/2026/inside-claude-code-architecture/?cmid=db80ac83-874f-4a90-90a9-561b9a95c5c7#claude-code-v2188--architecture-deep-dive kuidas claude code on ehitatud]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 3. nädal: Masinõpe ja veebirakendused ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
17. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00: [https://healthandfood.taltech.ee/liige/evelin-halling/ Evelin Halling] räägib masinõppest. Evelin õpetab ka masinõppe kursust. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal 2025: [[Media:ML_Introduction_c.pdf|ML_Introduction_c.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45. [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Martini slaidid on siin: https://tinyurl.com/ITI01012603 &amp;lt;!-- ; lisaks Taneli [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|varasemad slaidid]], --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/a2a1471a-60c6-40ce-b936-2e9e782d4744/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt: Masinõppe peamised tüübid ja nende sobivamad rakendusvaldkonnad. Mida õppimise käigus mudelis muudetakse. Kuidas mudeli andmestikku tüüpiliselt jaotatakse ja mis on peamised tööd andmestikuga. Veebirakendused: mis on veebirakendustes front-end, back-end, mis on GET ja POST vahe, mis on SPA (single page application) ja nö klassikalise veebirakenduse vahe, mis on ja milleks kasutatakse: html, css, javascript, json, &amp;quot;ajax&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt masinõppe teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* https://aidoc.pages.taltech.ee/&lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* Eelmisest inspireeritud [https://playground.tensorflow.org/ modernsem jätk] ja [https://deeperplayground.org/ selle jätk].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Siit edasi läheb loengute järjekord muutmisele =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X. nädal: tekstitöötlus ja tabelarvutus: loengud annab Ivari Horm ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: tekstitöötlus: [https://ivari.horm.ee/cv Ivari Horm] Loengumaterjalid: [https://study.risk.ee/wp-content/uploads/sites/3/2024/11/Teksti-toimetamine-2024.pdf Teksti Toimetamine]. Lisaks (mittekohustuslik) on [https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine/ siin allpool] lingid näitefailide algfailidele ja tulemustele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: tabelarvutus: [https://ivari.horm.ee/cv Ivari Horm]. [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted/ Loengumaterjalide leht].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/c4ab59e2-8988-41bd-9364-de9c299676ea/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks: Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, reavahetused, mis on tex, latex, markdown, nende plussid ja miinused, kus kasutatakse. Tabelarvutuse kohta küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja arvuti riistvara ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus3o.ppt|Itsissejuhatus3o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus3o.pdf|Itsissejuhatus3o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: arvuti riistvara: transistorid, loogikalülitused, aritmeetika, mälu, programmid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.ppt|Itsissejuhatus_proc_23.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.pdf|Itsissejuhatus_proc_23.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/5e6f05d8-d087-4323-9c3f-531a724713ee/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore&#039;s law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. Relee, lihtsad elektroonikaskeemid, mitme biti liitja ja lahutaja, lihtsad mälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis seda realiseerib, samuti koostada paaribitiste sisendite liitjat/lahutajat, samuti kolme eraldi biti liitjat ja trigerit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/college.html Undergraduation] pluss järelmärkused: [http://www.paulgraham.com/undergrad2.html more advice for undergrads]&lt;br /&gt;
:* [http://www.columbia.edu/cu/computinghistory/tabulator.html IBM-i varased mehaanilised tabulaatorid]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic-core_memory ferriitmälu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fortran Fortran] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/IBM_704 IBM 704] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_vacuum_tube_computers raadiolampidega arvutite suur tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Manchester_computers Brittide varaseimad arvutid Manchesteris]&lt;br /&gt;
:* [https://www.computerhistory.org/pdp-1/ PDP-1 restoration project], [https://www.youtube.com/watch?v=Rmvb4Hktv7U Spacewar: esimene graafiline arvutimäng], [http://www.computerhistory.org/revolution/computer-games/16/189/2213 ja ajaloo-video],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/First_video_game esimeste arvutimängude tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=6orsmFndx_o Ivan Sutherland&#039;s sketchpad video] vt ka [http://en.wikipedia.org/wiki/Sketchpad sketchpadi artikkel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=yJDv-zdhzMY Douglas Engelbart &amp;quot;mother of all demos&amp;quot;]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Semi_Automatic_Ground_Environment SAGE]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Counterculture_of_the_1960s Counterculture] &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Silicon_Valley Silicon Valley] vt ka [https://www.siliconvalleymap.org/ seda kaarti]&lt;br /&gt;
:* Whole earth catalog [http://en.wikipedia.org/wiki/Whole_Earth_Catalog wikis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule riistvarast:&lt;br /&gt;
:* [https://nandgame.com/ nandgame] ja [https://mrce.in/ebooks/Computing%20Systems%20Elements%202nd%20Ed.pdf raamatu fulltext], millel ta nö baseerub.&lt;br /&gt;
:* [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episood] A.I. podcastist&lt;br /&gt;
:* [http://www.pctechguide.com/cpu-architecture/principles-of-cpu-architecture-logic-gates-mosfets-and-voltage lühike lugu transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks] ja vaata veidi täienduseks  [http://en.wikipedia.org/wiki/Logic_gate siit] &lt;br /&gt;
:* Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html loogikalülituste simulaator]. Kindlasti vaata ka [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/info.html infot] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=combinational.txt veidi keerukamaid näiteid] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=sequential.txt mälunäiteid].&lt;br /&gt;
:* Alternatiivina on päris head ka [https://logic.ly/demo/ logic.ly demo] (also 4-bit adder) or try [https://simulator.io/samples 4-bit adder tutorial in detail: you can try out and edit half-built parts]. See also [https://www.geeksforgeeks.org/half-adder-in-digital-logic/?ref=lbp this]. Samuti [https://circuitverse.org/simulator on-line] ja [https://learn.circuitverse.org/ selle tutorial]  ning [http://www.kolls.net/gatesim/ see allalaetav]&lt;br /&gt;
:* Minecraft: redstone ja arvutid&lt;br /&gt;
:** introd [http://www.youtube.com/watch?v=aLTX-sBbo_U siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=XN_MIX7M460 siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=QpvJ9wiywL4 loogikalülitused]&lt;br /&gt;
:** shock and awe: [http://www.youtube.com/watch?v=rmKNahFDcAQ täielik 4-bitine arvuti minecraftis]&lt;br /&gt;
:* Veidi tutvuda nende saitidega:&lt;br /&gt;
:** [http://www.quadibloc.com/comp/cp01.htm täiendavalt teemal transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks]&lt;br /&gt;
:** [http://www.lighterra.com/papers/modernmicroprocessors/ Optimeeringud tegelikes protsessorites]&lt;br /&gt;
:* Loe, kuidas ARM chipid alguse said ja olid inspireeritud 6502 protsessorist:&lt;br /&gt;
:** [https://www.theregister.co.uk/2012/05/03/unsung_heroes_of_tech_arm_creators_sophie_wilson_and_steve_furber/?page=1 arm chippide alguse lugu]&lt;br /&gt;
:* Protsessori simuleerimine ja ise ehitamine:&lt;br /&gt;
:** [https://math.hws.edu/eck/js/xComputer/xComputer.html Ecki xComputer]: lihtne simulaator 6502 stiilis&lt;br /&gt;
:**[http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502.org]: päris täpne 6502 simulaator&lt;br /&gt;
:**[http://www.visual6502.org/ visual6502.org] vt ka [http://www.visual6502.org/docs/6502_in_action_14_web.pdf slaidid]&lt;br /&gt;
:**[https://eater.net/8bit Build an 8-bit computer from scratch]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Microcontroller Mikrokontrollerid] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/System_on_a_chip system on a chip]:&lt;br /&gt;
:** [https://jaycarlson.net/microcontrollers/ mikrokontrollerite ülevaade] detailidega: kõik alla 1 dollari&lt;br /&gt;
:** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raspberry_Pi Raspberry Pi] SOC&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 4. nädal: Andmebaasid ja arvutivõrgud: Erki Eessaar ja Ivo Müürsepp ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
25. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Erki Eessaar räägib andmebaasidest. Andmed, informatsioon, andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. SQLis (PostgreSQL) väike näide tabelite loomise ning andmete otsimise ja muutmise kohta.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal 2024 aastast: [[Media:Andmebaasidest_s2025s.pdf|Andmebaasidest_s2025s.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2025.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2025.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Interneti funktsioneerimine: loengu annab Ivo Müürsepp.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf|ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f3960050-50a8-460e-8b78-3e42481bef1f/public  Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Media:Andmebaasidest_s2021.pdf|Andmebaasidest_s2021.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_s2020_2.zip|xlsx ja sql näitefailid]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/87cb873e-5bbd-4e5e-a970-cf5dcbc60d2f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Eksamiks:   Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 5. nädal:  Keskajalugu 1970 ... 1990  ja masinalähedane programmeerimine  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus4o.ppt|Itsissejuhatus4o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus4o.pdf|Itsissejuhatus4o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  Masinalähedane programmeerimine: assembler ja C. &lt;br /&gt;
:NB! Loengu powerpointi algus on hetkel põhiliselt kordamine: tegelik uus osa algab ca lk 21 ja seda kaetakse põhiliselt loengus interaktiivse demona, st materjalis on infot vähe. Väga soovitav on ise lisaks lugeda ja veidi harjutada Easy 6502 pisiõpikuga.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.ppt|Itsissejuhatus_progealused_20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.pdf|Itsissejuhatus_progealused_20.pdf]].&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/d61b8f91-942f-4e06-938f-aefaa224cc36/public Loenguvideo].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
** Tööta läbi nii palju [http://skilldrick.github.io/easy6502/ Easy 6502 pisiõpikust] kui jõuad.&lt;br /&gt;
** Loe [https://blog.codinghorror.com/the-infinite-space-between-words/ The infinite space between words]&lt;br /&gt;
** Loe [https://www.freecodecamp.org/news/must-know-numbers-for-every-computer-engineer/ Latency numbers] ja soovitavalt lisaks [https://www.forrestthewoods.com/blog/memory-bandwidth-napkin-math/ palju detailsemalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb loader. &amp;lt;!-- Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Jätk küsimusele &amp;quot;mida ülikoolis teha?&amp;quot;. Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/CollegeAdvice.html Advice for Computer Science College Students]&lt;br /&gt;
:* soovitav kuulata: [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/06/24/episode-52-frank-lantz-on-the-logic-and-emotion-of-games/  episood arvutimängudest] MindScape [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ podcastist] ja mängi episoodi külalise [https://www.decisionproblem.com/paperclips/ paperclips mängu] ja loe [https://wiki.lesswrong.com/wiki/Paperclip_maximizer tausta]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=2zfqw8nhUwA Apple 1984 Macintosh: reklaamklipp] ja [https://www.youtube.com/watch?v=8bepzUM1x3w Steve Jobs esitlemas] ja 1985 mac office [https://www.youtube.com/watch?v=V-SJQdREDKM lemmings] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs#Apple_(1976%E2%80%931985) wiki]&lt;br /&gt;
:* [http://www.4004.com/ intel 4004 skeemid, simulaatorid ja ajalugu], [http://e4004.szyc.org/ simulaator]&lt;br /&gt;
:* [http://www.visual6502.org/JSSim/index.html MOS 6502 simulaator] ja [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy 6502 pisiõpik] ja [https://www.pagetable.com/?p=64 terminaator oli progetud 6502 assembleris] [https://www.youtube.com/watch?v=zgb763elfok klipp]&lt;br /&gt;
:* [http://www.computerhistory.org/pdp-1/index.php?f=theme&amp;amp;s=4&amp;amp;ss=3 Spacewar: esimene graafiline arvutimäng],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis]&lt;br /&gt;
:* [https://www.atarimuseum.de Atari muuseum]&lt;br /&gt;
:* [https://archive.org/details/NiklasRoyPongmechanik mehaaniline pong] ja [http://www.cyberniklas.de/pongmechanik/indexen.html taustaks]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/SRI_International SRI international]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Bell_Labs Bell labs]&lt;br /&gt;
:* [https://vdoc.pub/documents/what-the-dormouse-said-how-the-60s-counterculture-shaped-the-personal-computer-333q53kptb20 What the dormouse said raamatu täistekst] ehk &amp;quot;how the 60s counterculture shaped the personal computer&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Eric Raymond: [http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html How to become a hacker]&lt;br /&gt;
:* [http://www.rickadams.org/adventure/ Colossal Cave (adventure)] teksti-seiklusmäng [https://quuxplusone.github.io/Advent/ online] ja veidi vigane [http://www.xenoveritas.org/static/advent/advent.html  javascripti versioon]. Vaata ka [http://www.web-adventures.org/ suuremat kollektsiooni vanade teksti-seiklusmängude] javascripti-versioonidest.&lt;br /&gt;
:* [http://www.pong-story.com/odyssey.htm Magnavox odyssey]&lt;br /&gt;
:* Popular Science [https://books.google.ee/books/about/Popular_Science.html?id=qR8DAAAAMBAJ&amp;amp;redir_esc=y täielik arhiiv]. Vaata [https://books.google.ee/books?id=bQEAAAAAMBAJ&amp;amp;hl=et&amp;amp;source=gbs_all_issues_r&amp;amp;cad=1 oktoober 1977] ja  [https://books.google.ee/books?id=fgEAAAAAMBAJ&amp;amp;hl=et&amp;amp;source=gbs_all_issues_r&amp;amp;cad=1 märts 1979]&lt;br /&gt;
:* [http://porkrind.org/a2/?disk=Karateka.do Apple II Karateka simu] (mängimiseks qwaszx(? või all paremal klahvid ?), tühik ja nooleklahvid). Vaata taustaks [https://en.wikipedia.org/wiki/Karateka_(video_game) Karateka], [https://en.wikipedia.org/wiki/Jordan_Mechner Jordan Mechner] ja [http://www.jordanmechner.com/projects/prince-of-persia/ Prince of Persia].  [https://github.com/jmechner/Prince-of-Persia-Apple-II/tree/master/01%20POP%20Source/Source Prince of Persia lähtekood] (Apple II 6502 assembler).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* [https://nandgame.com/ tagasihüpe elektroonikasse: nandgame] ja [http://f.javier.io/rep/books/The%20Elements%20of%20Computing%20Systems.pdf raamatu fulltext], millel ta nö baseerub.&lt;br /&gt;
:* [https://blog.codinghorror.com/separating-programming-sheep-from-non-programming-goats/ Segaduses algajad]&lt;br /&gt;
:* Väga hea raamat riistvaralähedasest programmeerimisest: Computer Systems: A Programmer&#039;s Perspective. Randal E. Bryant and David R. O&#039;Hallaron, Carnegie Mellon University&lt;br /&gt;
:** [http://csapp.cs.cmu.edu/ raamatu sait]&lt;br /&gt;
:** [https://www.google.com/url?sa=t&amp;amp;rct=j&amp;amp;q=&amp;amp;esrc=s&amp;amp;source=web&amp;amp;cd=3&amp;amp;cad=rja&amp;amp;uact=8&amp;amp;ved=2ahUKEwjelpbAsPbdAhUIDywKHbCNA30QFjACegQICRAC&amp;amp;url=https%3A%2F%2Fpiazza.com%2Fclass_profile%2Fget_resource%2Fj7ly9riuca97on%2Fja86xbbpp0b73b&amp;amp;usg=AOvVaw2jvbidUujKI0bznBPL9hfL googeldades leitud täistekst]&lt;br /&gt;
:* Vaata, kuidas eri kompilaatorid [https://godbolt.org/ assemblerit genereerivad]&lt;br /&gt;
:* Loe veidi ja uuri [https://lwn.net/Articles/250967/ What every programmer should know about memory]&lt;br /&gt;
:* Väga vanade koduarvutite lag oli väiksem, kui praegustel: [https://danluu.com/input-lag/ Computer latency: 1977-2017]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 6. nädal:  lähiajalugu 1990-2009 ja andmetüübid masinalähedaselt ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
9. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2009. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid, võrgundus ja veeb, market crash, iPhone, Android, Bitcoin, e-valimised.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal a osa:[[Media:Itsissejuhatus5oa.ppt|Itsissejuhatus5oa.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oa.pdf|Itsissejuhatus5oa.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal b osa:[[Media:Itsissejuhatus5ob.ppt|Itsissejuhatus5ob.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5ob.pdf|Itsissejuhatus5ob.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal c osa:[[Media:Itsissejuhatus5oc1.ppt|Itsissejuhatus5oc1.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oc1.pdf|Itsissejuhatus5oc1.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: andmetüübid masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6b.ppt|itsissejuhatus6b.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6b.pdf|itsissejuhatus6b.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/35cb9fd0-6bea-451c-ac93-d0b55316018f/public loenguvideo]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee.  Lihtsad andmetüübid (täisarvud, ujukoma-arvud, üksiktähed, tõeväärtused), stringid, massiivid, puud, mis on pointer. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks andmete esitusest:&lt;br /&gt;
:* [https://fabiensanglard.net/floating_point_visually_explained/ ujukoma-arvude seletus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Floating-point_arithmetic detailsemalt wikipedias] ja [http://www.mrob.com/pub/math/floatformats.html ajaloost]&lt;br /&gt;
:* [https://float.exposed/0x44bf9400 ujukoma-arvude esituse katsetamine/visualiseering]&lt;br /&gt;
:* [http://beza1e1.tuxen.de/strings.html how to implement strings]&lt;br /&gt;
:* ja kuidas python [https://rushter.com/blog/python-strings-and-memory/  stringe optimeerib]&lt;br /&gt;
:* [http://www.laurentluce.com/posts/python-list-implementation/ pythoni listid sisemiselt]&lt;br /&gt;
:* kataloog [https://treevis.net/ puude visualiseerimise viisidest]&lt;br /&gt;
:* hulk eri andmetüüpide [https://www.cs.usfca.edu/~galles/visualization/Algorithms.html visualiseeringuid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.eurekalert.org/pub_releases/2006-06/uosc-fk062006.php Thirst for knowledge may be opium craving] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/LadderOfAbstraction/ ladder of abstraction]&lt;br /&gt;
:* [http://johnsalvatier.org/blog/2017/reality-has-a-surprising-amount-of-detail Reality has a surprising amount of detail]&lt;br /&gt;
:* Maciej Ceg?owski loeng [https://www.youtube.com/watch?v=5Vt8zqhHe_c barely succeed: it is easier]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 7. nädal:  programmeerimiskeeled ja opsüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
16. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Erinevad programmeerimiskeeled ja kompileerimine/interpreteerimine.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus_keeled.ppt|itsissejuhatus_keeled.ppt]], [[Media:itsissejuhatus_keeled.pdf|itsissejuhatus_keeled.pdf]], &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  opsüsteemid&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.ppt|Itsissejuhatus_opsyst.ppt]],  [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.pdf|Itsissejuhatus_opsyst.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/84a2551d-1e05-4029-b08b-1e50bed777c8/public loenguvideo]. NB! Episoodides, kus käsureal on näha pikemad numbrid või ajamõõdud millisekundi täpsusega, ütleb õppejõud pidevalt numbreid valesti, samuti teeb vea java näiteid käivitades (seega java timingud täiesti valed): põhjuseks külmetus ja tugev nohu :) . Soovitus ise vaadata numbreid ja leida, kus õppejõud jälle midagi valesti ütles :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python).  Opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks produktiivsuse kasvu ja innovatsiooni aeglustumisest:&lt;br /&gt;
:* [https://www.intereconomics.eu/contents/year/2017/number/1/article/the-global-productivity-slowdown-diagnosis-causes-and-remedies.html global productivity slowdown]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Peter Thiel: we wanted flying cars, instead we got 140 characters [https://som.yale.edu/blog/peter-thiel-at-yale-we-wanted-flying-cars-instead-we-got-140-characters ja hariduse eesmärkidest] ja [https://medium.com/@danwwang/why-is-peter-thiel-pessimistic-about-the-future-of-technology-d2897f9659bb kommentaare sellele] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* biotechi [https://www.innovationgrowthlab.org/blog/innovation-slowing-down-if-so-what-can-be-done-about-it innovatsiooni aeglustumine ja kiirelt kasvavad kulud]&lt;br /&gt;
:* [https://aeon.co/essays/has-progress-in-science-and-technology-come-to-a-halt has progress in science and technology come to a halt?]&lt;br /&gt;
:* freakonomicsi [https://freakonomics.com/podcast/no-new-ideas/ podcast samal teemal]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ajaloost:&lt;br /&gt;
:* [http://arvutimuuseum.ut.ee/ Arvutimuuseum Tartu ülikoolis]&lt;br /&gt;
:* [http://toastytech.com/guis/guitimeline.html GUI ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [https://www.pinterest.com/pin/440649144769793165/ 101 arvutireklaami]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/playlist?list=PL92052A2D1E20A014 Arvutite ajaloolised tv-reklaamid]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.sciam.com/print_version.cfm?articleID=00010347-101C-14C1-8F9E83414B7F4945 The expert mind] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [[Media:teejuhtvorgundus_raamat.html |&amp;quot;Teejuht võrgumeediasse&amp;quot;]] toorik aastatest 1995-1996. Pakub eeskätt ajaloolist huvi.&lt;br /&gt;
:* Tutvu: [[Media:eestiajalugu.ppt|J.Penjami lühiülevaade Eestis tehtud ja olnud varastest arvutitest]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [[mikrointerpretaator|õppejõu mikro-interpretaator pythonis]]&lt;br /&gt;
:* [http://norvig.com/lispy.html tilluke lispi-interpretaator pythonis] ja [https://github.com/norvig/pytudes/blob/master/py/lis.py selle lähtekood]. Autoriks [https://en.wikipedia.org/wiki/Peter_Norvig Peter Norvig], vt ka [http://norvig.com/ Norvigi oma veebileht].&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/josegomezr/the-super-tiny-compiler tilluke lispi kompilaator pythonis]&lt;br /&gt;
:* [http://www.aosabook.org/en/500L/a-python-interpreter-written-in-python.html pythonis kirjutatud pythoni interpretaator]&lt;br /&gt;
:* Keerukam: [https://ruslanspivak.com/lsbasi-part1/ põhjalik interpretaatori-kirjutamise veebiraamat] algajatele ja [https://craftinginterpreters.com/ veel põhjalikum veebiraamat] ja [https://github.com/AZHenley/teenytinycompiler lihtsa kompilaatori näide ja õpetus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvu veidi nende progekeelte populaarsus-võrdlustega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Tiobe [https://www.tiobe.com/tiobe-index/ programmeerimiskeelte populaarsusindeks] &amp;lt;!-- ja [https://www.techworm.net/wp-content/uploads/2018/01/tiobe.png selle graafik] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Githubi progekeelte [https://madnight.github.io/githut/  populaarsusindeks requestide] ja [https://octoverse.github.com/2022/top-programming-languages repodes kasutatavuse] järgi.  &amp;lt;!-- [https://octoverse.github.com/  populaarsusindeks]  --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://pypl.github.io/PYPL.html PYPL: populaarsus tutorialite Google-otsingute järgi]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Põhjalik [https://boyter.org/posts/an-informal-survey-of-10-million-github-bitbucket-gitlab-projects/ Githubi repode analüüs mh keelte kaupa] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Nõudluse järgi [https://www.devjobsscanner.com/blog/top-8-most-demanded-programming-languages/ üks populaarsusindeks] ja [https://www.codeplatoon.org/the-best-paying-and-most-in-demand-programming-languages/ teine].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis vaata veidi neid asju:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://exploringdata.github.io/vis/programming-languages-influence-network/ Programming languages influence network]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://skilldrick.github.io/easy6502/ cool 6502 protsessori simulaator javascriptis] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/lang/ Computer languages history]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programming_languages Wikpedia list] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_programming_languages Wikipedia võrdlused]&lt;br /&gt;
:* [https://benchmarksgame-team.pages.debian.net/benchmarksgame/ Computer language benchmarks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitavat katsetamist opsüsteemidega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [http://levinux.com/ levinux: eksperimenteerimiseks mõeldud mikro-linux]: &amp;quot;tiny virtual Linux server that runs from USB or Dropbox with a double-click (no install or admin rights required) on Macs, Windows or Linux PCs&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Linux windowsis - [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Subsystem_for_Linux WSL] - [https://docs.microsoft.com/en-us/windows/wsl/ Microsofti õpetus]&lt;br /&gt;
Eriti soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* [http://duartes.org/gustavo/blog/category/software-illustrated/ Duarte blog sisemisest elust], mh [http://duartes.org/gustavo/blog/post/anatomy-of-a-program-in-memory/ kuidas programmi mälus hoitakse], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-the-kernel-manages-your-memory/ mälu haldamine], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-computers-boot-up/ bootimine 1] ja [http://duartes.org/gustavo/blog/post/kernel-boot-process/ bootimine 2]&lt;br /&gt;
Muidu soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* Wikipedia artikkel [http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system opsüsteemidest]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Linux_distribution Linux distributions]&lt;br /&gt;
:* päris hea [https://www.tutorialspoint.com/operating_system/index.htm opsüsteemide ehituse pisi-tutorial]&lt;br /&gt;
:* Ulrich Drepperi [http://people.redhat.com/drepper/cpucache-slides.pdf cache-lühiülevaade] ja [http://people.redhat.com/drepper/parallelprog.pdf paralleelsuse-ülevaade]&lt;br /&gt;
:* [http://www.minix3.org/ Minix: Linuxi inspiratsiooniks olnud mini-UNIX] ja &amp;lt;b&amp;gt;[https://www.cs.vu.nl/~ast/intel/ loe seda!]&amp;lt;/b&amp;gt; ja [https://hexus.net/tech/news/software/111857-intel-management-engine-runs-minix-3-os/ viimase taustaks] ja  [https://en.wikipedia.org/wiki/Intel_Management_Engine Intel Management Engine wikist].&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/unix/ Unix history]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory virtuaalmälu vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://zolutal.github.io/understanding-paging/ understanding paging]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_multitasking multitasking vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://landley.net/writing/memory-faq.txt Väga detailne ülevaade mälu organiseerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://blogsystem5.substack.com/p/windows-nt-vs-unix-design Windows NT vs UNIX design]&lt;br /&gt;
:* [https://pdos.csail.mit.edu/6.828/2018/xv6/book-rev11.pdf Hea väike tehniline raamat sise-ehitusest]&lt;br /&gt;
:* [https://people.eecs.berkeley.edu/~brewer/cs262/UNIX-annotated.pdf Unixi autorite väike varane ülevaade põhi-ideedest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat masintest, optimeerimisest ja progekeeltest, mitte niivõrd opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://jmmv.dev/2023/06/fast-machines-slow-machines.html fast machines slow machines]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2024/08/minuteman-guidance-computer.html minuteman guidance computer]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2023/02/bendix-central-air-data-computer-cadc.html bendix central air data computer]&lt;br /&gt;
:* [https://www.embedded.com/advanced-compiler-optimization-techniques/ sissejuhatus optimeerimisse]&lt;br /&gt;
:* [https://cacm.acm.org/magazines/2020/2/242347-optimizations-in-c-compilers/fulltext veel veidi sügavamalt optimeerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://gcc.gnu.org/onlinedocs/gcc/Optimize-Options.html gcc optimeerimisparameetrid]&lt;br /&gt;
:* [https://www.sqlite.org/whyc.html Why is SQLite written in C]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8. nädal:  Robootika ja veebirakendused  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
23. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   [https://www.akadeemia.ee/member/kruusmaa/ Maarja Kruusmaa]: robootika alused. Vaata ka [https://taltech.ee/en/biorobotics biorobootika keskus]. Presentatsioon 2023 aastast: [[Media:Robootika alused compressed3.pdf|Robootika alused]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:   [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Martini slaidid on [[https://drive.google.com/file/d/1ikFG0NbRN-Tu8m8Z4cdxNSkzktXvO3Fk/view?usp=sharing| siin]]; lisaks Taneli [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|varasemad slaidid]],&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/055cb699-1475-445c-903c-ca8c20369103/public  Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt:  Robotitest: tüüpilised andurid, tagasisidega ja ilma selleta juhtimine, miks on robotniidukid, aga mitte robotnõudekoristajad? &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   sisu ilmub edaspidi. Võimalik variant: [[Media:arvutivorgud_ivo_2024.pdf|arvutivorgud_ivo_2024.pdf]]: see on 2024 aasta Ivo materjal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:   sisu ilmub edaspidi. Võimalik variant: andmebaasid, näiteks [[Media:andmebaasidest_2024.pdf|andmebaasidest_2024.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks?: Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.  Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 9. nädal:  Tarkvara arhitektuur ja algoritmid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid, litsentsid jms.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus9a21.ppt|Itsissejuhatus9a21.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus9a21.pdf|Itsissejuhatus9a21.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab [https://taltech.ee/kontaktid/tarkvarateaduse-instituut/marko-kaaramees Marko Kääramees].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/3d141fd4-f2a7-4867-8b99-5b18eba22837/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Tarkvara arhitektuur: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti, quick sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kohustuslikku lugemist arhitektuuri teemal eksamiks:&lt;br /&gt;
:* [https://martinfowler.com/architecture/ Martin Fowler tarkvara arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html The law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No silver bullet] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/No_Silver_Bullet lühem kokkuvõte]&lt;br /&gt;
:* Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html mis on vabatarkvara] Gnu interpretatsiooni kohaselt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks mittekohustuslikku, aga eriti soovitavat lugemist arhitektuurist, tähtsuse järjekorras:&lt;br /&gt;
:* [https://blog.pragmaticengineer.com/software-architecture-is-overrated/ Software architecture is overrated] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=21001676 HN kommentaarid]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/papers-we-love/papers-we-love/blob/master/design/out-of-the-tar-pit.pdf Out of the tar pit]&lt;br /&gt;
:* [https://nickcraver.com/blog/2016/02/03/stack-overflow-a-technical-deconstruction/ Stack Overflow serveerimise ülesehitusest] eriti [https://nickcraver.com/blog/2016/02/17/stack-overflow-the-architecture-2016-edition/ selle esimene osa]&lt;br /&gt;
:* [http://muratbuffalo.blogspot.com/2014/10/facebooks-software-architecture.html?spref=tw veidi Facebooki arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/zhangjunhd/reading-notes/blob/master/software/FundamentalsOfSoftwareArchitecture.md Fundamentals of software architecture]: see ei ole vähetähtis, aga on pikk ja detailne hästi illustreeritud jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks: &lt;br /&gt;
:* [http://damienkatz.net/2006/02/why_features_do.html Why features do not matter any more]&lt;br /&gt;
:* [http://www.norvig.com/21-days.html Teach yourself programming in ten years]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid] ja &lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/licenses/licenses.html Gnu litsentsid] ja paljud [http://www.gnu.org/licenses/license-list.html erinevad vabavara litsentsid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] &amp;lt;!-- ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 10. nädal: rekursioon, rekursiivsed keeled, algoritmid ja lahenduvus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
6. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus11.ppt|Itsissejuhatus11.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus11.pdf|Itsissejuhatus11.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Algoritmid: lahenduvus. &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus13a.ppt|Itsissejuhatus13a.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus13a.pdf|Itsissejuhatus13a.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/211c72e8-91cd-4871-8658-bb8ca8ed24f0/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus, näidete rehkendamise tulemused. Prologi ja lambda-arvutuse näited tuleb ära tunda ja näidete puhul aru saada, mis nende rehkendamise tulemus on.  Lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks proovi ja loe veidi rekursiooni teemadel: &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fractal Fraktaalid wikipedias]&lt;br /&gt;
:* [http://blog.hvidtfeldts.net/index.php/category/mandelbulb/ Mandelbub] ja [https://www.youtube.com/results?search_query=mandelbub selle videoklipid] [https://www.youtube.com/watch?v=Tj6rip3G62Y&amp;amp;feature=youtu.be Mandelbox and Flying Lights], [https://www.youtube.com/watch?v=bKknJvZIn24&amp;amp;feature=youtu.be Like in a dream II], [https://www.youtube.com/watch?v=APsLfpfDGOI&amp;amp;feature=youtu.be Weird planet II]. Taustaks veel [http://www.math.utah.edu/~bresslof/publications/01-1.pdf Geometric visual hallucinations, Euclidean symmetry and the functional architecture of striate cortex]&lt;br /&gt;
:* [http://tilde.club/~david/m/ kiire Mandelbroti fraktaal online] ja [https://guciek.github.io/web_mandelbrot.html#-0.5;0;2;1000  veidi aeglasem]&lt;br /&gt;
:* [http://rosettacode.org/wiki/Mandelbrot_set Mandelbroti hulga (pildi) joonistamise programme mitmes eri keeles]&lt;br /&gt;
:* Lihtne fraktaal-puu javascriptis [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/draw.html draw.html] ja keerulisem [https://stackoverflow.com/questions/49785734/animating-a-fractal-tree-inside-a-javascript-canvas moving fractal trees in javascript]. Siit edasi [http://math.hws.edu/graphicsbook/ arvutigraafika veebiraamat].&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Tower_of_Hanoi Tower of Hanoi]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Lambda_calculus Lambda-arvutus] &lt;br /&gt;
:Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:&lt;br /&gt;
:* Vaata ja modifitseeri Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/mandelbrot/MB.html mandelbroti joonistajat] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xTurtle/xTurtle.html kilpkonnagraafikat]. Viimasest võta menüüst recursion tutorial ja recursive bush näide.&lt;br /&gt;
:Huvi korral katseta &lt;br /&gt;
:* [https://lambdacalc.io/ Lambda-arvutuse kalkulaator] näidete ja detailsete sammudega&lt;br /&gt;
:* Proovi [https://swish.swi-prolog.org/ Prolog online] või installeeri  [http://www.swi-prolog.org/ SWI Prolog].&lt;br /&gt;
:* [https://dtai.cs.kuleuven.be/problog/tutorial.html Prolog tõenäosustega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata lisaks lahenduvuse teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cardinality Kardinaal]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cantor%27s_diagonal_argument Cantori teoreem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Halting_problem Halting problem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6del%27s_incompleteness_theorems Incompleteness theorems]&lt;br /&gt;
:* Raamat [https://www.apollo.ee/godeli-toestus.html Gödeli tõestus] koos õppejõu [[Media:Jarelsona_godel.pdf|järelsõnaga]] täiendavate seostega nii lõpmatuse kui mittelahenduvusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 11. nädal:  Tehisintellekt: sissejuhatus ja ajuteadus  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
13. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  Tehisintellekt üldpildina ehk sissejuhatus.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2025.pdf ai_sissejuhatus_2025.pdf] või [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2025.pptx ai_sissejuhatus_2025.pptx]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Ajuteadus: ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/ef0bdf37-4d37-466e-8066-f4a03217b9c9/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis on minimax ja alpha-beta meetod, mis on tehis-närvivõrkude põhikomponendid, mida teevad suured keelemudelid. Mis ülesanded robootikas praegu õnnestuvad ja mis mitte. Mis on Turingi test ja AGI. Ajuteaduse kohta: mis on neuroni põhiosad, mis mehhanismidega neuronid omavahel suhtlevad. Mis on sotsiobioloogia ja evolutsioonipsühholoogia.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt tehisintellekti teemal:&lt;br /&gt;
* [https://course.elementsofai.com/ee/ Elements of AI] &lt;br /&gt;
* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_Room Hiina tuba] ehk AI filosoofia tuntuim mõtteharjutus.&lt;br /&gt;
* [https://logictools.org õppejõu õppe-veebisüsteem klassikalise symbolic AI loogikafookusega osa jaoks]&lt;br /&gt;
* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] väike AI sari [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-i-how-we-got-here/ part 1], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-ii-beyond-the-turing-test/ part 2] , [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iii-hard-things-today/ part 3] ,  [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iv-things-to-work-on-now/ part 4]  ja ennustused [https://rodneybrooks.com/predictions-scorecard-2020-january-01/ scorecard 2020], [https://rodneybrooks.com/predictions-scorecard-2024-january-01/ scorecard 2024]. Kaks head esseed samast ooperist: [https://rodneybrooks.com/what-will-transformers-transform/ What Will Transformers Transform?] ja [https://rodneybrooks.com/three-things-that-llms-have-made-us-rethink/ Three Things That LLMs Have Made Us Rethink] &lt;br /&gt;
* [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR machine learning street talk (mlst)] podcast&lt;br /&gt;
* Väga populaarsel [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcastil] on vahel süvaintervjuud AI rahvaga.  Eri vaatenurkade jaoks näiteks [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] of an important physicist has often quite philosophically interesting or cognitive science and AI interviews. Some recommendations: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_Chollet Francois Chollet] ja [https://arcprize.org/arc-agi ARC-AGI] teema. Mh &lt;br /&gt;
** [https://liusida.github.io/ARC/ katseta ise lahendada] ja &lt;br /&gt;
** ntx loe ARCi lehelt [https://arcprize.org/blog blogi] ja &lt;br /&gt;
** vaata kolmanda ARCi põlvkonna [https://three.arcprize.org/ eeldemo]. &lt;br /&gt;
** Hea mõte on lugeda 2024 ühe hea tulemuse meetodi [https://www.lesswrong.com/posts/Rdwui3wHxCeKb7feK/getting-50-sota-on-arc-agi-with-gpt-4o pikemat seletust]: seal seletatakse ka lihtsalt lahti, et milles ARC ülesanne seisneb.&lt;br /&gt;
** [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet in Lex Fridman interview]&lt;br /&gt;
** [https://fchollet.com/ Chollet oma lehelt] mõni vestlus, soovitavalt [https://www.youtube.com/watch?v=rTh3UcPj_7o Mindscape podcasti episood] või siis [https://www.dwarkesh.com/p/francois-chollet Dwarkeshiga]&lt;br /&gt;
** [https://open.spotify.com/episode/5f3bFen98gEQkb0J5CCjEt MLST 29.4% ARC-AGI-2 interview (not Chollet himself)] or [https://www.youtube.com/watch?v=FcnLiPyfRZM&amp;amp;pp=0gcJCfwJAYcqIYzv on youtube]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- Teoreetiline arvutiteadus. &lt;br /&gt;
:[[Media:pawel_logic.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 12. nädal: Kvantarvutite algoritmid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
20. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  [https://taltech.ee/en/dirk-draheim Dirk Draheim] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computing kvantarvutite] algoritmidest: I osa. Loeng on inglise keeles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: [https://taltech.ee/en/dirk-draheim Dirk Draheim] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computing kvantarvutite] algoritmidest: II osa. Loeng on inglise keeles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:DirkGrover.pdf|Loengumaterjal ehk presentatsioon]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a2c280c4-b5d6-415a-8091-e63f61d70783/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamil kvantarvutite algoritmide küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustaks soovitav:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computing Wikipedia leht]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mindscape podcast [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2021/06/28/153-john-preskill-on-quantum-computers-and-what-theyre-good-for/ quantum computing with John Preskill] episood.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mindscape podcast [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2020/06/01/99-scott-aaronson-on-complexity-computation-and-quantum-gravity/ quantum computing with Scott Aaronson] episood.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Scott Aaronsoni [https://scottaaronson.blog/ blogi]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 13. nädal: Teoreetiline arvutiteadus ja masinõpe ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: [https://www.ioc.ee/~pawel/ Pawel Sobocinski] räägib teoreetilisest arvutiteadusest (inglise keeles). &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Logic2025bis.pdf|Logic2025bis.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: [https://healthandfood.taltech.ee/liige/evelin-halling/ Evelin Halling] räägib masinõppest. Evelin õpetab ka masinõppe kursust. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:ML_Introduction_c.pdf|ML_Introduction_c.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a2a1471a-60c6-40ce-b936-2e9e782d4744/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks on küsimused ainult masinõppe teema (kell 14:00 loeng siin ülal) kohta. Masinõppe peamised tüübid ja nende sobivamad rakendusvaldkonnad. Mida õppimise käigus mudelis muudetakse. Kuidas mudeli andmestikku tüüpiliselt jaotatakse ja mis on peamised tööd andmestikuga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* https://aidoc.pages.taltech.ee/&lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* Eelmisest inspireeritud [https://playground.tensorflow.org/ modernsem jätk] ja [https://deeperplayground.org/ selle jätk].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Eksamiks:   Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 14. nädal:  AI assistendid ja tarkvara arendusprotsess ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: [https://koppel.ee Tarmo Koppel] räägib LLMi põhistest ai assistentidest ja annab koduülesande: google ai studio build apps with gemini.&lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Tarmo_koppel.pdf|Tarmo_koppel.pdf]]&lt;br /&gt;
: Google AI studioga rakenduse ehitamise juhend: [[Media:GoogleAIstudioBuildApps.docx|GoogleAIstudioBuildApps.docx]] või sama [[Media:GoogleAIstudioBuildApps.pdf|GoogleAIstudioBuildApps.pdf]] variant.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- Hajussüsteemid, plokiahelad ja krüptoraha. &lt;br /&gt;
:Kasutame osi mõlemist materjalist: [[Media:Blockchain_lecture_1.pdf|Dirk Drahemi loenguslaidid]] ja [[Media:P2p_ledger_bitcoin.ppt|T.Tammeti P2P loenguslaidid]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: [https://www.linkedin.com/in/uku-tammet/ Uku] (endine [http://wise.com Wise], praegune [https://handhold.io/ https://handhold.io/]) räägib tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal.&amp;lt;!-- Presentatsioon 2023: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Uku_taltech_2025.pdf|Uku_taltech_2025.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/b76c8706-3e63-4d36-a0a5-300deda5a36a/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: LLMdest: mis on LLMi kontekstiaken? Ettevõtetest: mis on tootefirma / traditsioonilise &amp;quot;agency&amp;quot; põhierinevused. Mida tähendab data-driven tootearendus. Mis on selles kontekstis MVP ja mis on PMF?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://coinmarketcap.com/ Erinevad krüptorahad, nende hetkehinnad, turumahud jms]&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://archive.is/FgxPK selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uuem artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://playbook.samaltman.com Sam Altmani startup-kursus] ja [https://www.youtube.com/playlist?list=PL5q_lef6zVkaTY_cT1k7qFNF2TidHCe-1 video-playlist]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt hajussüsteemidest: vaata [http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid seda kursust].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://coinmarketcap.com/ Erinevad krüptorahad, nende hetkehinnad, turumahud jms]&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
:* Klassikaline podcastisari [https://brainsciencepodcast.com/ Brain Science] on samuti päris hea.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 15. nädal:  Loomulik keel, keelemudelid, veel IT ärist/projektidest ja konsultatsioon eksamiks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  konsultatsioon eksamiks ja täiendavalt tarkvara arendusprotsessist. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf|Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:[https://taltech.ee/uudised/nuud-tenuuris-tanel-alumae Tanel Alumäe] räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: LLM, GPT ja muu cutting edge värk. Loengumaterjal 2024 aastast: [[Media:Keelemudelid.pdf|Keelemudelid.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/2e5d9772-576f-4e3b-bdcd-5b3472439904/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Projektidest: projekti jaotus etappideks, kosemudel vs agiilne arendus. Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://www.businessballs.com/amusement-stress-relief/tree-swing-cartoon-pictures-early-versions/ selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uuem artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://playbook.samaltman.com Sam Altmani startup-kursus] ja [https://www.youtube.com/playlist?list=PL5q_lef6zVkaTY_cT1k7qFNF2TidHCe-1 video-playlist]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 16. nädal:  Küberkaitse ja andmeteadus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18.  detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15. [https://et.wikipedia.org/wiki/Rain_Ottis Rain Ottis] räägib küberkaitsest. [[Media:rain_kyberkaitsest.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00. [http://innar.com/ Innar Liiv] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_science andmeteadusest] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_mining andmekaevest]. Loengumaterjal: [[Media:INNAR_2025.pdf|INNAR_2025.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/b5bfb873-07ac-4346-9e01-a2794dbecf6f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  It äri: tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal. Presentatsioon 2023: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Eksamiks näiteks: Ettevõtetest: mis on tootefirma / traditsioonilise &amp;quot;agency&amp;quot; põhierinevused. Mida tähendab data-driven tootearendus. Mis on MVP. Mis stsenaariumites/olukordades on mõistlik kasutada &amp;quot;asynchronous messaging&amp;quot;-u?&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näiteid vanadest eksamitest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on näited väga ammu tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|vana eksam 1]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|vana eksam 2]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|vana eksam 3]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kohustuslikud lugemismaterjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loogika ainest ja ajaloost: T.Tammet: [[Media:Loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule &amp;quot;Mõtlemisest tõestamiseni&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Opsüsteemidest laiemas kontekstis: Kohustuslik on algusosa (esimene 1/4) pikast artiklist [[Media:Commandlinebook.html| In the Beginning was the Command Line]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Alan Turing [https://www.csee.umbc.edu/courses/471/papers/turing.pdf Computing Machinery and intelligence] &lt;br /&gt;
* Abstraktsioonidest ja tehnoloogiatükkidest: [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html Law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
* Paul Graham [http://paulgraham.com/hp.html Hackers and painters]&lt;br /&gt;
* Stiilist või midagi: [https://www.mit.edu/~xela/tao.html The Tao of Programming]. Selle teksti inspiratsiooniks/taustaks on [http://raulpage.org/daodej2.html daodejing], see tausta-originaal-daodejing ei ole kohustulik lugemine.&lt;br /&gt;
* Kohustuslikud artiklid IT projektide, ideoloogia, äri ja juhtimise teemal on järgmised. Neid &amp;quot;ära õppida&amp;quot; vms pole vaja, piisab lihtsast mõnusast kiirest läbilugemisest:&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
** Gnu manifestid [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html The Free Software Definition] ja [http://www.gnu.org/philosophy/selling.html Selling Free Software]&lt;br /&gt;
** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/bronze.html Why smart people have bad ideas]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Funktsionaalsuse spec:Painless Functional Specifications (1 osa): http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000036.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Projekti planeerimine: Painless Software Schedules: http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000245.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loe iga päev ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* http://news.ycombinator.com/&lt;br /&gt;
* http://www.reddit.com (hea mõte on registreeruda ja valida sobivad alamredditid, näiteks&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/programming&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/technology&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/artificial&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.engadget.com&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.news.com&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on mõistlik lugeda valikut artikleid kõigist neist saitidest:&lt;br /&gt;
* [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseed, uusi suhteliselt harva].&lt;br /&gt;
* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid]: suur ideoloogiline taustajõud&lt;br /&gt;
* [http://math.hws.edu/TMCM/java/index.html David Eck: Labs and Applets for &amp;quot;The Most Complex Machine&amp;quot;]: harjutamiseks&lt;br /&gt;
* [http://catb.org/~esr/jargon Jargon leksikon ja the New Hacker&#039;s Dictionary]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
* [http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/cathedral-bazaar/ The cathedral and Bazaar]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kuula ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mh vaata läbi varasemate episoodide loetelu ja kuula, kui tundub põnev:&lt;br /&gt;
* Ülipopulaarse [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcasti] (varem nimega AI podcast) tehnoloogia-episoode (varem rohkem, viimasel ajal harvemini), näiteks [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri] episood. Spetsiifiliselt AI osas tasub kuulata näiteks neid väga erinevaid vaatenurki eri sorti tipptegijatelt ja mõtteliidritelt: [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* Kvantfüüsiku [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcasti] valitud osi.  Mõned soovitused: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehnilisemate podcastide osas on väga head (jällegi, vaata varasemaid episoode läbi ja vali) näiteks:&lt;br /&gt;
* [https://braininspired.co Brain Inspired]: päris neuroteaduse podcast, &amp;lt;i&amp;gt;kerge&amp;lt;/i&amp;gt; fookusega seostele AI-ga&lt;br /&gt;
* [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR machine learning street talk (mlst)]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://thegradientpub.substack.com/s/podcast The Gradient]: hea üldisem AI podcast, samas päris deep --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned väga head valikepisoodid teistest podcastidest:&lt;br /&gt;
* [https://philosophybites.com/podcast/jonathan-webber-on-deceiving-with-words/ Jonathan Webber on deceiving with words] episood. Väga lühike, algab justkui triviaalselt, aga varsti enam nii mitte väga.&lt;br /&gt;
* [https://samharris.org/episode/SEF4786499D Andy Clarki] episood (predictive brain, embodied cognition, and the extended mind) täisvariant Sam Harrise podcastist. Kui ei tööta, siis üldlink lühendatud versioonile [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes/322-predicting-reality siin].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1725206400 Michael Graziano] episood. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1692547200 Donald Hoffman]: The Illusion of Reality. Eriti radikaalse ja eksootilise, samas populaarse teadvuseteooria näide. Hoffmanni lühem ja fokuseeritud esitus on [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is?subtitle=en see TED talk]. Vbl alusta viimasega. Vahepeal viidatud &amp;quot;illusionisti&amp;quot; superklassiku Dennetti [https://www.youtube.com/watch?v=fjbWr3ODbAo TED talki] ideed on samamoodi eksootilised, aga vastupidises suunas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Kui kõik tundub liiga lihtne, siis: ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loe läbi enamus [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseid].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe läbi Steven Raymondi raamat (NB! algajatel raske õieti mõista :-) [http://www.faqs.org/docs/artu/ The Art of Unix Programming]&lt;br /&gt;
* Võta ette programmeerimise &amp;lt;i&amp;gt;süvendatud&amp;lt;/i&amp;gt; algkursus.&lt;br /&gt;
* Tee omal käel ette läbi terve [http://courses.cs.ttu.ee/pages/ITI0011 Programmeerimise põhikursus] (peaasi: tee kõik harjutustööd: programmeerimise õppimiseks ainus viis on palju programmeerida :-)&lt;br /&gt;
* [http://webster.cs.ucr.edu/ Õpi assembleris programmeerima] (üpris ebapraktiline oskus, aga hästi hariv :-)&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=23083</id>
		<title>Sissejuhatus infotehnoloogiasse</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=23083"/>
		<updated>2026-09-17T13:00:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* 3. nädal: Masinõpe ja veebirakendused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:matrix.jpg|left|IT]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekood: ITI0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõud: [http://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontakt: tanel.tammet@taltech.ee, ICT 426&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
olemas on ka [[iti0101 2025| 2025 aasta arhiiv]] kõigi eelmise aasta materjalidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Palun registreeru praegu! ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palve kõigile tudengitele: registreeruge palun selle nädala loengusse siit lingilt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://fienta.com/et/tallinn-tehisaru-tootuba-tehisintellektist-ja-suurtest-keelemudelitest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise mõte: ülikool on eesti.ai-ga kokku leppinud, et me registreerime taolisi avalikult ligipääsetavate AI-loengute/seminaride osalemisi. &lt;br /&gt;
Oktoobris teeme järgmise jne. Loengu enda jaoks pole registreerumisi vaja, tegu siis puhtalt ülikooli ja eesti.ai kokkuleppega.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kursuse eesmärk ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.&lt;br /&gt;
* Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.&lt;br /&gt;
* Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Videosalvestused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu ajal on live feed ja video salvestatakse järelvaatamiseks. Põhilink on [https://echo360.org.uk/section/5b13d01a-9b98-466c-8682-85cf6b5d97d6/public siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetsete videoalvestuste lingid leiad edaspidi lisaks allpool nädalate loengupresentatsioonide järel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Maht, aeg, tulemus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks järjestikkust loengut nädalas neljapäeviti kuuenda korpuse auditooriumis U06A-229. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. &lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 13:45: nii tavaloengud kui süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reedel, 4. septembril kell 12:15 - 13:45 on eraldi sissejuhatav loeng rühmadele IADB10A, IADB10B ruumis ICO-314: loengu annab Otto Mättas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevate õppejõudude ja nende ainete tutvustamine on üks kursuse osa.&lt;br /&gt;
Septembris annavad enamiku loengutest erinevad õppejõud, mitte Tanel. Oktoobris ja edasi annab enamiku loenguid Tanel, külalisõppejõude on veidi harvem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega paarikümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on &lt;br /&gt;
loengujärgse esmaspäeva hommikust järgmise loengupäeva (reede) lõpuni. Koduülesanded ja harjutused - kui neid antakse - on kontrolltöö üheks osaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kontrolltööd ja koduülesanded ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/cgi-bin/qshow2.py Kontrolltöö 2, teise nädala teemadel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö mõte on iganädalane süvenemine materjalidesse ja (vahel) väikeste harjutuse tegemine, et teemadest OK aru saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltööd/koduülesanded on lihtsa veebivormi kujul ja ilmuvad siia lõiku tüüpiliselt järgmisel päeval peale loengut (reedel) ja jäävad üles vähemalt järgmise loengupäeva (neljapäev) lõpuni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ülesannetele küsime samal vormil ka küsimusi ja kogemusi, mida järgmises loengus (ja mujal) läbi mõelda ja arvestada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada &amp;quot;Salvesta&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täida korrektselt alguse väljad tudengikood, nimi ja email: nende järgi lähevad tulemused sulle arvesse. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Küll aga öeldakse sulle vastuseks, kas salvestamine&lt;br /&gt;
õnnestus või ei. Kui sa ei näe tulemust &amp;quot;Sinu vastus on salvestatud, aitäh!&amp;quot;, siis on sul mõni väli täitmata, võrguühendus katkes vms: sel juhul palun kontrolli vormi sisu ja salvesta uuesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsteem lubab - tehniliselt - sul salvestada vastuseid mitu korda, aga arvesse läheb ainult esimene.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vahetulemused pannakse üles ca kord kuus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loengute plaan ja materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut.  Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb mitmeks blokiks, mis toimuvad kuigivõrd segiläbi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Erinevad IT teemad, millest osa annab Tanel, osad teised õppejõud.&lt;br /&gt;
* Ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade: kuidas asjad töötavad, miks ja kuidas on nad selliseks arenenud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 1. nädal. Sissejuhatus baasvärkidesse: arvuti ja info. Algoritmid ja keerukus. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted. Loengu annab [https://github.com/ottomattas Otto Mättas].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1a24.pptx|itsissejuhatus1a24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1a24.pdf|itsissejuhatus1a24.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab [https://taltech.ee/kontaktid/tarkvarateaduse-instituut/marko-kaaramees Marko Kääramees].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1b24.pptx|itsissejuhatus1b24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1b24.pdf|itsissejuhatus1b24.pdf]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a8019ef7-cbd7-4ec1-8003-6453d1e7883e/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks (esialgselt, muutub peale loengut): pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm.  Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti, quick sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* katseta [https://math.hws.edu/eck/js/datareps/xDataReps.html datareps] lehel erinevaid esitusi, püüa neist aru saada ja guugelda vajadusel juurde&lt;br /&gt;
:* vaata korra [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/ASCII-Table-wide.svg ascii tabelit]&lt;br /&gt;
;* uuri veidi [https://www.unicode.org/charts/ kooditabeleid] [https://home.unicode.org/ unicode] veebisaidil&lt;br /&gt;
:* loe läbi mõni nendest [https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Graham_(programmer) Paul Grahami] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Y_Combinator Y combinatori] asutaja) esseedest: [http://www.paulgraham.com/nerds.html Why nerds are unpopular?], [http://www.paulgraham.com/lesson.html The lesson to unlearn], [http://www.paulgraham.com/think.html How to think for yourself].&lt;br /&gt;
:* [https://external-preview.redd.it/ihLiGBXOGFBWd_2UV9XyZM2hXQviZHmcFh1OAmCEnxE.png?auto=webp&amp;amp;s=9591f04e3a857441f63247c65830ac3e41047e5a valdkonnad]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] &amp;lt;!-- ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 2. nädal:Tehisintellekt: sissejuhatus ja loomulik keel ning keelemudelid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
10. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00:  Tehisintellekt üldpildina ehk sissejuhatus. Räägib Tanel Tammet.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2026.pdf ai_sissejuhatus_2026.pdf] või [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2026.pptx ai_sissejuhatus_2026.pptx]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45:[https://taltech.ee/uudised/nuud-tenuuris-tanel-alumae Tanel Alumäe] räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: [[Media:Keelemudelid_2026.pdf|Keelemudelid_2026.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks, esialgselt (muudetakse peale loengut): Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis on minimax ja alpha-beta meetod, mis on tehis-närvivõrkude põhikomponendid, mida teevad suured keelemudelid. Mis ülesanded robootikas praegu õnnestuvad ja mis mitte. Mis on Turingi test ja AGI. Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt üldise tehisintellekti teemal:&lt;br /&gt;
* [https://course.elementsofai.com/ee/ Elements of AI] &lt;br /&gt;
* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_Room Hiina tuba] ehk AI filosoofia tuntuim mõtteharjutus.&lt;br /&gt;
* [https://logictools.org õppejõu õppe-veebisüsteem klassikalise symbolic AI loogikafookusega osa jaoks]&lt;br /&gt;
* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
* Häid kirjutisi: [https://www.geoffreylitt.com/2026/07/02/understanding-is-the-new-bottleneck arusaamisest], [https://blog.florianherrengt.com/ai-removing-middle-class-software-engineering.html progemise keskklassi kadu] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=49271994 selle arutelu], [https://blog.senko.net/code-was-never-the-hard-part-is-an-insult-to-all-programmers mis on progemise keerukad osad]&lt;br /&gt;
* [https://arxiv.org/abs/2507.09369 AI inimhävitamisvõimaluste taksonoomia]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] jutt [https://rodneybrooks.com/why-todays-humanoids-wont-learn-dexterity/ humanoidrobotitest ja robotkätest]ja [https://rodneybrooks.com/category/dated-predictions/ ennustused]&lt;br /&gt;
* Olulised podcastid: [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridman], [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes Sam Harris], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Sean Carroll], [https://www.dwarkesh.com/podcast Dwarkesh Patel], [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR?si=db75901c64e649c0 mlst], [https://www.latent.space/podcast latent space]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_Chollet Francois Chollet] (kuula [https://creators.spotify.com/pod/profile/ycombinator/episodes/How-Franois-Chollet-Is-Building-A-New-Path-To-AGI-e3h1jve/a-acia0b8 podcastiepisoodi]) ja [https://arcprize.org/arc-agi ARC-AGI] teema. Mh [https://liusida.github.io/ARC/ katseta ise lahendada] ja oe ARCi lehelt [https://arcprize.org/blog blogi] ja vaata kolmanda ARCi põlvkonna [https://three.arcprize.org/ demo].&lt;br /&gt;
* [https://arxiv.org/abs/2507.09369 AI inimhävitamisvõimaluste taksonoomia]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* [https://sgnt.ai/p/embeddings-explainer/ arusaamise alguseks: embeddingud] &lt;br /&gt;
* [https://ynarwal.github.io/how-llms-work/ kuidas llmid töötavad]&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parimad [https://karpathy.ai/ Andrey Karpathy õppevideod] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku  pythoni koodiga:  [https://github.com/karpathy/nanochat nanochat] ja vanem [https://github.com/karpathy/nanoGPT nanogpt] ja veel niisama: [https://karpathy.ai/microgpt.html microgpt]&lt;br /&gt;
* [https://zainhas.github.io/blog/2026/inside-claude-code-architecture/?cmid=db80ac83-874f-4a90-90a9-561b9a95c5c7#claude-code-v2188--architecture-deep-dive kuidas claude code on ehitatud]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 3. nädal: Masinõpe ja veebirakendused ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
17. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00: [https://healthandfood.taltech.ee/liige/evelin-halling/ Evelin Halling] räägib masinõppest. Evelin õpetab ka masinõppe kursust. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal 2025: [[Media:ML_Introduction_c.pdf|ML_Introduction_c.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45. [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Martini slaidid on [https://tinyurl.com/ITI01012603|siin] &amp;lt;!-- ; lisaks Taneli [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|varasemad slaidid]], --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/a2a1471a-60c6-40ce-b936-2e9e782d4744/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt: Masinõppe peamised tüübid ja nende sobivamad rakendusvaldkonnad. Mida õppimise käigus mudelis muudetakse. Kuidas mudeli andmestikku tüüpiliselt jaotatakse ja mis on peamised tööd andmestikuga. Veebirakendused: mis on veebirakendustes front-end, back-end, mis on GET ja POST vahe, mis on SPA (single page application) ja nö klassikalise veebirakenduse vahe, mis on ja milleks kasutatakse: html, css, javascript, json, &amp;quot;ajax&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt masinõppe teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* https://aidoc.pages.taltech.ee/&lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* Eelmisest inspireeritud [https://playground.tensorflow.org/ modernsem jätk] ja [https://deeperplayground.org/ selle jätk].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Siit edasi läheb loengute järjekord muutmisele =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X. nädal: tekstitöötlus ja tabelarvutus: loengud annab Ivari Horm ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: tekstitöötlus: [https://ivari.horm.ee/cv Ivari Horm] Loengumaterjalid: [https://study.risk.ee/wp-content/uploads/sites/3/2024/11/Teksti-toimetamine-2024.pdf Teksti Toimetamine]. Lisaks (mittekohustuslik) on [https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine/ siin allpool] lingid näitefailide algfailidele ja tulemustele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: tabelarvutus: [https://ivari.horm.ee/cv Ivari Horm]. [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted/ Loengumaterjalide leht].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/c4ab59e2-8988-41bd-9364-de9c299676ea/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks: Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, reavahetused, mis on tex, latex, markdown, nende plussid ja miinused, kus kasutatakse. Tabelarvutuse kohta küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja arvuti riistvara ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus3o.ppt|Itsissejuhatus3o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus3o.pdf|Itsissejuhatus3o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: arvuti riistvara: transistorid, loogikalülitused, aritmeetika, mälu, programmid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.ppt|Itsissejuhatus_proc_23.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.pdf|Itsissejuhatus_proc_23.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/5e6f05d8-d087-4323-9c3f-531a724713ee/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore&#039;s law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. Relee, lihtsad elektroonikaskeemid, mitme biti liitja ja lahutaja, lihtsad mälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis seda realiseerib, samuti koostada paaribitiste sisendite liitjat/lahutajat, samuti kolme eraldi biti liitjat ja trigerit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/college.html Undergraduation] pluss järelmärkused: [http://www.paulgraham.com/undergrad2.html more advice for undergrads]&lt;br /&gt;
:* [http://www.columbia.edu/cu/computinghistory/tabulator.html IBM-i varased mehaanilised tabulaatorid]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic-core_memory ferriitmälu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fortran Fortran] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/IBM_704 IBM 704] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_vacuum_tube_computers raadiolampidega arvutite suur tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Manchester_computers Brittide varaseimad arvutid Manchesteris]&lt;br /&gt;
:* [https://www.computerhistory.org/pdp-1/ PDP-1 restoration project], [https://www.youtube.com/watch?v=Rmvb4Hktv7U Spacewar: esimene graafiline arvutimäng], [http://www.computerhistory.org/revolution/computer-games/16/189/2213 ja ajaloo-video],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/First_video_game esimeste arvutimängude tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=6orsmFndx_o Ivan Sutherland&#039;s sketchpad video] vt ka [http://en.wikipedia.org/wiki/Sketchpad sketchpadi artikkel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=yJDv-zdhzMY Douglas Engelbart &amp;quot;mother of all demos&amp;quot;]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Semi_Automatic_Ground_Environment SAGE]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Counterculture_of_the_1960s Counterculture] &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Silicon_Valley Silicon Valley] vt ka [https://www.siliconvalleymap.org/ seda kaarti]&lt;br /&gt;
:* Whole earth catalog [http://en.wikipedia.org/wiki/Whole_Earth_Catalog wikis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule riistvarast:&lt;br /&gt;
:* [https://nandgame.com/ nandgame] ja [https://mrce.in/ebooks/Computing%20Systems%20Elements%202nd%20Ed.pdf raamatu fulltext], millel ta nö baseerub.&lt;br /&gt;
:* [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episood] A.I. podcastist&lt;br /&gt;
:* [http://www.pctechguide.com/cpu-architecture/principles-of-cpu-architecture-logic-gates-mosfets-and-voltage lühike lugu transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks] ja vaata veidi täienduseks  [http://en.wikipedia.org/wiki/Logic_gate siit] &lt;br /&gt;
:* Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html loogikalülituste simulaator]. Kindlasti vaata ka [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/info.html infot] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=combinational.txt veidi keerukamaid näiteid] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=sequential.txt mälunäiteid].&lt;br /&gt;
:* Alternatiivina on päris head ka [https://logic.ly/demo/ logic.ly demo] (also 4-bit adder) or try [https://simulator.io/samples 4-bit adder tutorial in detail: you can try out and edit half-built parts]. See also [https://www.geeksforgeeks.org/half-adder-in-digital-logic/?ref=lbp this]. Samuti [https://circuitverse.org/simulator on-line] ja [https://learn.circuitverse.org/ selle tutorial]  ning [http://www.kolls.net/gatesim/ see allalaetav]&lt;br /&gt;
:* Minecraft: redstone ja arvutid&lt;br /&gt;
:** introd [http://www.youtube.com/watch?v=aLTX-sBbo_U siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=XN_MIX7M460 siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=QpvJ9wiywL4 loogikalülitused]&lt;br /&gt;
:** shock and awe: [http://www.youtube.com/watch?v=rmKNahFDcAQ täielik 4-bitine arvuti minecraftis]&lt;br /&gt;
:* Veidi tutvuda nende saitidega:&lt;br /&gt;
:** [http://www.quadibloc.com/comp/cp01.htm täiendavalt teemal transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks]&lt;br /&gt;
:** [http://www.lighterra.com/papers/modernmicroprocessors/ Optimeeringud tegelikes protsessorites]&lt;br /&gt;
:* Loe, kuidas ARM chipid alguse said ja olid inspireeritud 6502 protsessorist:&lt;br /&gt;
:** [https://www.theregister.co.uk/2012/05/03/unsung_heroes_of_tech_arm_creators_sophie_wilson_and_steve_furber/?page=1 arm chippide alguse lugu]&lt;br /&gt;
:* Protsessori simuleerimine ja ise ehitamine:&lt;br /&gt;
:** [https://math.hws.edu/eck/js/xComputer/xComputer.html Ecki xComputer]: lihtne simulaator 6502 stiilis&lt;br /&gt;
:**[http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502.org]: päris täpne 6502 simulaator&lt;br /&gt;
:**[http://www.visual6502.org/ visual6502.org] vt ka [http://www.visual6502.org/docs/6502_in_action_14_web.pdf slaidid]&lt;br /&gt;
:**[https://eater.net/8bit Build an 8-bit computer from scratch]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Microcontroller Mikrokontrollerid] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/System_on_a_chip system on a chip]:&lt;br /&gt;
:** [https://jaycarlson.net/microcontrollers/ mikrokontrollerite ülevaade] detailidega: kõik alla 1 dollari&lt;br /&gt;
:** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raspberry_Pi Raspberry Pi] SOC&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 4. nädal: Andmebaasid ja arvutivõrgud: Erki Eessaar ja Ivo Müürsepp ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
25. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Erki Eessaar räägib andmebaasidest. Andmed, informatsioon, andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. SQLis (PostgreSQL) väike näide tabelite loomise ning andmete otsimise ja muutmise kohta.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal 2024 aastast: [[Media:Andmebaasidest_s2025s.pdf|Andmebaasidest_s2025s.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2025.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2025.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Interneti funktsioneerimine: loengu annab Ivo Müürsepp.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf|ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f3960050-50a8-460e-8b78-3e42481bef1f/public  Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Media:Andmebaasidest_s2021.pdf|Andmebaasidest_s2021.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_s2020_2.zip|xlsx ja sql näitefailid]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/87cb873e-5bbd-4e5e-a970-cf5dcbc60d2f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Eksamiks:   Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 5. nädal:  Keskajalugu 1970 ... 1990  ja masinalähedane programmeerimine  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus4o.ppt|Itsissejuhatus4o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus4o.pdf|Itsissejuhatus4o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  Masinalähedane programmeerimine: assembler ja C. &lt;br /&gt;
:NB! Loengu powerpointi algus on hetkel põhiliselt kordamine: tegelik uus osa algab ca lk 21 ja seda kaetakse põhiliselt loengus interaktiivse demona, st materjalis on infot vähe. Väga soovitav on ise lisaks lugeda ja veidi harjutada Easy 6502 pisiõpikuga.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.ppt|Itsissejuhatus_progealused_20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.pdf|Itsissejuhatus_progealused_20.pdf]].&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/d61b8f91-942f-4e06-938f-aefaa224cc36/public Loenguvideo].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
** Tööta läbi nii palju [http://skilldrick.github.io/easy6502/ Easy 6502 pisiõpikust] kui jõuad.&lt;br /&gt;
** Loe [https://blog.codinghorror.com/the-infinite-space-between-words/ The infinite space between words]&lt;br /&gt;
** Loe [https://www.freecodecamp.org/news/must-know-numbers-for-every-computer-engineer/ Latency numbers] ja soovitavalt lisaks [https://www.forrestthewoods.com/blog/memory-bandwidth-napkin-math/ palju detailsemalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb loader. &amp;lt;!-- Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Jätk küsimusele &amp;quot;mida ülikoolis teha?&amp;quot;. Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/CollegeAdvice.html Advice for Computer Science College Students]&lt;br /&gt;
:* soovitav kuulata: [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/06/24/episode-52-frank-lantz-on-the-logic-and-emotion-of-games/  episood arvutimängudest] MindScape [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ podcastist] ja mängi episoodi külalise [https://www.decisionproblem.com/paperclips/ paperclips mängu] ja loe [https://wiki.lesswrong.com/wiki/Paperclip_maximizer tausta]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=2zfqw8nhUwA Apple 1984 Macintosh: reklaamklipp] ja [https://www.youtube.com/watch?v=8bepzUM1x3w Steve Jobs esitlemas] ja 1985 mac office [https://www.youtube.com/watch?v=V-SJQdREDKM lemmings] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs#Apple_(1976%E2%80%931985) wiki]&lt;br /&gt;
:* [http://www.4004.com/ intel 4004 skeemid, simulaatorid ja ajalugu], [http://e4004.szyc.org/ simulaator]&lt;br /&gt;
:* [http://www.visual6502.org/JSSim/index.html MOS 6502 simulaator] ja [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy 6502 pisiõpik] ja [https://www.pagetable.com/?p=64 terminaator oli progetud 6502 assembleris] [https://www.youtube.com/watch?v=zgb763elfok klipp]&lt;br /&gt;
:* [http://www.computerhistory.org/pdp-1/index.php?f=theme&amp;amp;s=4&amp;amp;ss=3 Spacewar: esimene graafiline arvutimäng],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis]&lt;br /&gt;
:* [https://www.atarimuseum.de Atari muuseum]&lt;br /&gt;
:* [https://archive.org/details/NiklasRoyPongmechanik mehaaniline pong] ja [http://www.cyberniklas.de/pongmechanik/indexen.html taustaks]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/SRI_International SRI international]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Bell_Labs Bell labs]&lt;br /&gt;
:* [https://vdoc.pub/documents/what-the-dormouse-said-how-the-60s-counterculture-shaped-the-personal-computer-333q53kptb20 What the dormouse said raamatu täistekst] ehk &amp;quot;how the 60s counterculture shaped the personal computer&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Eric Raymond: [http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html How to become a hacker]&lt;br /&gt;
:* [http://www.rickadams.org/adventure/ Colossal Cave (adventure)] teksti-seiklusmäng [https://quuxplusone.github.io/Advent/ online] ja veidi vigane [http://www.xenoveritas.org/static/advent/advent.html  javascripti versioon]. Vaata ka [http://www.web-adventures.org/ suuremat kollektsiooni vanade teksti-seiklusmängude] javascripti-versioonidest.&lt;br /&gt;
:* [http://www.pong-story.com/odyssey.htm Magnavox odyssey]&lt;br /&gt;
:* Popular Science [https://books.google.ee/books/about/Popular_Science.html?id=qR8DAAAAMBAJ&amp;amp;redir_esc=y täielik arhiiv]. Vaata [https://books.google.ee/books?id=bQEAAAAAMBAJ&amp;amp;hl=et&amp;amp;source=gbs_all_issues_r&amp;amp;cad=1 oktoober 1977] ja  [https://books.google.ee/books?id=fgEAAAAAMBAJ&amp;amp;hl=et&amp;amp;source=gbs_all_issues_r&amp;amp;cad=1 märts 1979]&lt;br /&gt;
:* [http://porkrind.org/a2/?disk=Karateka.do Apple II Karateka simu] (mängimiseks qwaszx(? või all paremal klahvid ?), tühik ja nooleklahvid). Vaata taustaks [https://en.wikipedia.org/wiki/Karateka_(video_game) Karateka], [https://en.wikipedia.org/wiki/Jordan_Mechner Jordan Mechner] ja [http://www.jordanmechner.com/projects/prince-of-persia/ Prince of Persia].  [https://github.com/jmechner/Prince-of-Persia-Apple-II/tree/master/01%20POP%20Source/Source Prince of Persia lähtekood] (Apple II 6502 assembler).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* [https://nandgame.com/ tagasihüpe elektroonikasse: nandgame] ja [http://f.javier.io/rep/books/The%20Elements%20of%20Computing%20Systems.pdf raamatu fulltext], millel ta nö baseerub.&lt;br /&gt;
:* [https://blog.codinghorror.com/separating-programming-sheep-from-non-programming-goats/ Segaduses algajad]&lt;br /&gt;
:* Väga hea raamat riistvaralähedasest programmeerimisest: Computer Systems: A Programmer&#039;s Perspective. Randal E. Bryant and David R. O&#039;Hallaron, Carnegie Mellon University&lt;br /&gt;
:** [http://csapp.cs.cmu.edu/ raamatu sait]&lt;br /&gt;
:** [https://www.google.com/url?sa=t&amp;amp;rct=j&amp;amp;q=&amp;amp;esrc=s&amp;amp;source=web&amp;amp;cd=3&amp;amp;cad=rja&amp;amp;uact=8&amp;amp;ved=2ahUKEwjelpbAsPbdAhUIDywKHbCNA30QFjACegQICRAC&amp;amp;url=https%3A%2F%2Fpiazza.com%2Fclass_profile%2Fget_resource%2Fj7ly9riuca97on%2Fja86xbbpp0b73b&amp;amp;usg=AOvVaw2jvbidUujKI0bznBPL9hfL googeldades leitud täistekst]&lt;br /&gt;
:* Vaata, kuidas eri kompilaatorid [https://godbolt.org/ assemblerit genereerivad]&lt;br /&gt;
:* Loe veidi ja uuri [https://lwn.net/Articles/250967/ What every programmer should know about memory]&lt;br /&gt;
:* Väga vanade koduarvutite lag oli väiksem, kui praegustel: [https://danluu.com/input-lag/ Computer latency: 1977-2017]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 6. nädal:  lähiajalugu 1990-2009 ja andmetüübid masinalähedaselt ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
9. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2009. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid, võrgundus ja veeb, market crash, iPhone, Android, Bitcoin, e-valimised.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal a osa:[[Media:Itsissejuhatus5oa.ppt|Itsissejuhatus5oa.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oa.pdf|Itsissejuhatus5oa.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal b osa:[[Media:Itsissejuhatus5ob.ppt|Itsissejuhatus5ob.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5ob.pdf|Itsissejuhatus5ob.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal c osa:[[Media:Itsissejuhatus5oc1.ppt|Itsissejuhatus5oc1.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oc1.pdf|Itsissejuhatus5oc1.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: andmetüübid masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6b.ppt|itsissejuhatus6b.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6b.pdf|itsissejuhatus6b.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/35cb9fd0-6bea-451c-ac93-d0b55316018f/public loenguvideo]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee.  Lihtsad andmetüübid (täisarvud, ujukoma-arvud, üksiktähed, tõeväärtused), stringid, massiivid, puud, mis on pointer. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks andmete esitusest:&lt;br /&gt;
:* [https://fabiensanglard.net/floating_point_visually_explained/ ujukoma-arvude seletus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Floating-point_arithmetic detailsemalt wikipedias] ja [http://www.mrob.com/pub/math/floatformats.html ajaloost]&lt;br /&gt;
:* [https://float.exposed/0x44bf9400 ujukoma-arvude esituse katsetamine/visualiseering]&lt;br /&gt;
:* [http://beza1e1.tuxen.de/strings.html how to implement strings]&lt;br /&gt;
:* ja kuidas python [https://rushter.com/blog/python-strings-and-memory/  stringe optimeerib]&lt;br /&gt;
:* [http://www.laurentluce.com/posts/python-list-implementation/ pythoni listid sisemiselt]&lt;br /&gt;
:* kataloog [https://treevis.net/ puude visualiseerimise viisidest]&lt;br /&gt;
:* hulk eri andmetüüpide [https://www.cs.usfca.edu/~galles/visualization/Algorithms.html visualiseeringuid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.eurekalert.org/pub_releases/2006-06/uosc-fk062006.php Thirst for knowledge may be opium craving] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/LadderOfAbstraction/ ladder of abstraction]&lt;br /&gt;
:* [http://johnsalvatier.org/blog/2017/reality-has-a-surprising-amount-of-detail Reality has a surprising amount of detail]&lt;br /&gt;
:* Maciej Ceg?owski loeng [https://www.youtube.com/watch?v=5Vt8zqhHe_c barely succeed: it is easier]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 7. nädal:  programmeerimiskeeled ja opsüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
16. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Erinevad programmeerimiskeeled ja kompileerimine/interpreteerimine.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus_keeled.ppt|itsissejuhatus_keeled.ppt]], [[Media:itsissejuhatus_keeled.pdf|itsissejuhatus_keeled.pdf]], &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  opsüsteemid&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.ppt|Itsissejuhatus_opsyst.ppt]],  [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.pdf|Itsissejuhatus_opsyst.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/84a2551d-1e05-4029-b08b-1e50bed777c8/public loenguvideo]. NB! Episoodides, kus käsureal on näha pikemad numbrid või ajamõõdud millisekundi täpsusega, ütleb õppejõud pidevalt numbreid valesti, samuti teeb vea java näiteid käivitades (seega java timingud täiesti valed): põhjuseks külmetus ja tugev nohu :) . Soovitus ise vaadata numbreid ja leida, kus õppejõud jälle midagi valesti ütles :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python).  Opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks produktiivsuse kasvu ja innovatsiooni aeglustumisest:&lt;br /&gt;
:* [https://www.intereconomics.eu/contents/year/2017/number/1/article/the-global-productivity-slowdown-diagnosis-causes-and-remedies.html global productivity slowdown]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Peter Thiel: we wanted flying cars, instead we got 140 characters [https://som.yale.edu/blog/peter-thiel-at-yale-we-wanted-flying-cars-instead-we-got-140-characters ja hariduse eesmärkidest] ja [https://medium.com/@danwwang/why-is-peter-thiel-pessimistic-about-the-future-of-technology-d2897f9659bb kommentaare sellele] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* biotechi [https://www.innovationgrowthlab.org/blog/innovation-slowing-down-if-so-what-can-be-done-about-it innovatsiooni aeglustumine ja kiirelt kasvavad kulud]&lt;br /&gt;
:* [https://aeon.co/essays/has-progress-in-science-and-technology-come-to-a-halt has progress in science and technology come to a halt?]&lt;br /&gt;
:* freakonomicsi [https://freakonomics.com/podcast/no-new-ideas/ podcast samal teemal]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ajaloost:&lt;br /&gt;
:* [http://arvutimuuseum.ut.ee/ Arvutimuuseum Tartu ülikoolis]&lt;br /&gt;
:* [http://toastytech.com/guis/guitimeline.html GUI ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [https://www.pinterest.com/pin/440649144769793165/ 101 arvutireklaami]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/playlist?list=PL92052A2D1E20A014 Arvutite ajaloolised tv-reklaamid]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.sciam.com/print_version.cfm?articleID=00010347-101C-14C1-8F9E83414B7F4945 The expert mind] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [[Media:teejuhtvorgundus_raamat.html |&amp;quot;Teejuht võrgumeediasse&amp;quot;]] toorik aastatest 1995-1996. Pakub eeskätt ajaloolist huvi.&lt;br /&gt;
:* Tutvu: [[Media:eestiajalugu.ppt|J.Penjami lühiülevaade Eestis tehtud ja olnud varastest arvutitest]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [[mikrointerpretaator|õppejõu mikro-interpretaator pythonis]]&lt;br /&gt;
:* [http://norvig.com/lispy.html tilluke lispi-interpretaator pythonis] ja [https://github.com/norvig/pytudes/blob/master/py/lis.py selle lähtekood]. Autoriks [https://en.wikipedia.org/wiki/Peter_Norvig Peter Norvig], vt ka [http://norvig.com/ Norvigi oma veebileht].&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/josegomezr/the-super-tiny-compiler tilluke lispi kompilaator pythonis]&lt;br /&gt;
:* [http://www.aosabook.org/en/500L/a-python-interpreter-written-in-python.html pythonis kirjutatud pythoni interpretaator]&lt;br /&gt;
:* Keerukam: [https://ruslanspivak.com/lsbasi-part1/ põhjalik interpretaatori-kirjutamise veebiraamat] algajatele ja [https://craftinginterpreters.com/ veel põhjalikum veebiraamat] ja [https://github.com/AZHenley/teenytinycompiler lihtsa kompilaatori näide ja õpetus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvu veidi nende progekeelte populaarsus-võrdlustega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Tiobe [https://www.tiobe.com/tiobe-index/ programmeerimiskeelte populaarsusindeks] &amp;lt;!-- ja [https://www.techworm.net/wp-content/uploads/2018/01/tiobe.png selle graafik] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Githubi progekeelte [https://madnight.github.io/githut/  populaarsusindeks requestide] ja [https://octoverse.github.com/2022/top-programming-languages repodes kasutatavuse] järgi.  &amp;lt;!-- [https://octoverse.github.com/  populaarsusindeks]  --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://pypl.github.io/PYPL.html PYPL: populaarsus tutorialite Google-otsingute järgi]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Põhjalik [https://boyter.org/posts/an-informal-survey-of-10-million-github-bitbucket-gitlab-projects/ Githubi repode analüüs mh keelte kaupa] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Nõudluse järgi [https://www.devjobsscanner.com/blog/top-8-most-demanded-programming-languages/ üks populaarsusindeks] ja [https://www.codeplatoon.org/the-best-paying-and-most-in-demand-programming-languages/ teine].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis vaata veidi neid asju:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://exploringdata.github.io/vis/programming-languages-influence-network/ Programming languages influence network]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://skilldrick.github.io/easy6502/ cool 6502 protsessori simulaator javascriptis] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/lang/ Computer languages history]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programming_languages Wikpedia list] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_programming_languages Wikipedia võrdlused]&lt;br /&gt;
:* [https://benchmarksgame-team.pages.debian.net/benchmarksgame/ Computer language benchmarks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitavat katsetamist opsüsteemidega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [http://levinux.com/ levinux: eksperimenteerimiseks mõeldud mikro-linux]: &amp;quot;tiny virtual Linux server that runs from USB or Dropbox with a double-click (no install or admin rights required) on Macs, Windows or Linux PCs&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Linux windowsis - [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Subsystem_for_Linux WSL] - [https://docs.microsoft.com/en-us/windows/wsl/ Microsofti õpetus]&lt;br /&gt;
Eriti soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* [http://duartes.org/gustavo/blog/category/software-illustrated/ Duarte blog sisemisest elust], mh [http://duartes.org/gustavo/blog/post/anatomy-of-a-program-in-memory/ kuidas programmi mälus hoitakse], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-the-kernel-manages-your-memory/ mälu haldamine], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-computers-boot-up/ bootimine 1] ja [http://duartes.org/gustavo/blog/post/kernel-boot-process/ bootimine 2]&lt;br /&gt;
Muidu soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* Wikipedia artikkel [http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system opsüsteemidest]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Linux_distribution Linux distributions]&lt;br /&gt;
:* päris hea [https://www.tutorialspoint.com/operating_system/index.htm opsüsteemide ehituse pisi-tutorial]&lt;br /&gt;
:* Ulrich Drepperi [http://people.redhat.com/drepper/cpucache-slides.pdf cache-lühiülevaade] ja [http://people.redhat.com/drepper/parallelprog.pdf paralleelsuse-ülevaade]&lt;br /&gt;
:* [http://www.minix3.org/ Minix: Linuxi inspiratsiooniks olnud mini-UNIX] ja &amp;lt;b&amp;gt;[https://www.cs.vu.nl/~ast/intel/ loe seda!]&amp;lt;/b&amp;gt; ja [https://hexus.net/tech/news/software/111857-intel-management-engine-runs-minix-3-os/ viimase taustaks] ja  [https://en.wikipedia.org/wiki/Intel_Management_Engine Intel Management Engine wikist].&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/unix/ Unix history]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory virtuaalmälu vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://zolutal.github.io/understanding-paging/ understanding paging]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_multitasking multitasking vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://landley.net/writing/memory-faq.txt Väga detailne ülevaade mälu organiseerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://blogsystem5.substack.com/p/windows-nt-vs-unix-design Windows NT vs UNIX design]&lt;br /&gt;
:* [https://pdos.csail.mit.edu/6.828/2018/xv6/book-rev11.pdf Hea väike tehniline raamat sise-ehitusest]&lt;br /&gt;
:* [https://people.eecs.berkeley.edu/~brewer/cs262/UNIX-annotated.pdf Unixi autorite väike varane ülevaade põhi-ideedest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat masintest, optimeerimisest ja progekeeltest, mitte niivõrd opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://jmmv.dev/2023/06/fast-machines-slow-machines.html fast machines slow machines]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2024/08/minuteman-guidance-computer.html minuteman guidance computer]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2023/02/bendix-central-air-data-computer-cadc.html bendix central air data computer]&lt;br /&gt;
:* [https://www.embedded.com/advanced-compiler-optimization-techniques/ sissejuhatus optimeerimisse]&lt;br /&gt;
:* [https://cacm.acm.org/magazines/2020/2/242347-optimizations-in-c-compilers/fulltext veel veidi sügavamalt optimeerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://gcc.gnu.org/onlinedocs/gcc/Optimize-Options.html gcc optimeerimisparameetrid]&lt;br /&gt;
:* [https://www.sqlite.org/whyc.html Why is SQLite written in C]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8. nädal:  Robootika ja veebirakendused  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
23. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   [https://www.akadeemia.ee/member/kruusmaa/ Maarja Kruusmaa]: robootika alused. Vaata ka [https://taltech.ee/en/biorobotics biorobootika keskus]. Presentatsioon 2023 aastast: [[Media:Robootika alused compressed3.pdf|Robootika alused]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:   [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Martini slaidid on [[https://drive.google.com/file/d/1ikFG0NbRN-Tu8m8Z4cdxNSkzktXvO3Fk/view?usp=sharing| siin]]; lisaks Taneli [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|varasemad slaidid]],&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/055cb699-1475-445c-903c-ca8c20369103/public  Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt:  Robotitest: tüüpilised andurid, tagasisidega ja ilma selleta juhtimine, miks on robotniidukid, aga mitte robotnõudekoristajad? &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   sisu ilmub edaspidi. Võimalik variant: [[Media:arvutivorgud_ivo_2024.pdf|arvutivorgud_ivo_2024.pdf]]: see on 2024 aasta Ivo materjal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:   sisu ilmub edaspidi. Võimalik variant: andmebaasid, näiteks [[Media:andmebaasidest_2024.pdf|andmebaasidest_2024.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks?: Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.  Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 9. nädal:  Tarkvara arhitektuur ja algoritmid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid, litsentsid jms.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus9a21.ppt|Itsissejuhatus9a21.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus9a21.pdf|Itsissejuhatus9a21.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab [https://taltech.ee/kontaktid/tarkvarateaduse-instituut/marko-kaaramees Marko Kääramees].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/3d141fd4-f2a7-4867-8b99-5b18eba22837/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Tarkvara arhitektuur: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti, quick sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kohustuslikku lugemist arhitektuuri teemal eksamiks:&lt;br /&gt;
:* [https://martinfowler.com/architecture/ Martin Fowler tarkvara arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html The law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No silver bullet] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/No_Silver_Bullet lühem kokkuvõte]&lt;br /&gt;
:* Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html mis on vabatarkvara] Gnu interpretatsiooni kohaselt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks mittekohustuslikku, aga eriti soovitavat lugemist arhitektuurist, tähtsuse järjekorras:&lt;br /&gt;
:* [https://blog.pragmaticengineer.com/software-architecture-is-overrated/ Software architecture is overrated] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=21001676 HN kommentaarid]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/papers-we-love/papers-we-love/blob/master/design/out-of-the-tar-pit.pdf Out of the tar pit]&lt;br /&gt;
:* [https://nickcraver.com/blog/2016/02/03/stack-overflow-a-technical-deconstruction/ Stack Overflow serveerimise ülesehitusest] eriti [https://nickcraver.com/blog/2016/02/17/stack-overflow-the-architecture-2016-edition/ selle esimene osa]&lt;br /&gt;
:* [http://muratbuffalo.blogspot.com/2014/10/facebooks-software-architecture.html?spref=tw veidi Facebooki arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/zhangjunhd/reading-notes/blob/master/software/FundamentalsOfSoftwareArchitecture.md Fundamentals of software architecture]: see ei ole vähetähtis, aga on pikk ja detailne hästi illustreeritud jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks: &lt;br /&gt;
:* [http://damienkatz.net/2006/02/why_features_do.html Why features do not matter any more]&lt;br /&gt;
:* [http://www.norvig.com/21-days.html Teach yourself programming in ten years]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid] ja &lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/licenses/licenses.html Gnu litsentsid] ja paljud [http://www.gnu.org/licenses/license-list.html erinevad vabavara litsentsid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] &amp;lt;!-- ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 10. nädal: rekursioon, rekursiivsed keeled, algoritmid ja lahenduvus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
6. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus11.ppt|Itsissejuhatus11.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus11.pdf|Itsissejuhatus11.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Algoritmid: lahenduvus. &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus13a.ppt|Itsissejuhatus13a.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus13a.pdf|Itsissejuhatus13a.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/211c72e8-91cd-4871-8658-bb8ca8ed24f0/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus, näidete rehkendamise tulemused. Prologi ja lambda-arvutuse näited tuleb ära tunda ja näidete puhul aru saada, mis nende rehkendamise tulemus on.  Lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks proovi ja loe veidi rekursiooni teemadel: &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fractal Fraktaalid wikipedias]&lt;br /&gt;
:* [http://blog.hvidtfeldts.net/index.php/category/mandelbulb/ Mandelbub] ja [https://www.youtube.com/results?search_query=mandelbub selle videoklipid] [https://www.youtube.com/watch?v=Tj6rip3G62Y&amp;amp;feature=youtu.be Mandelbox and Flying Lights], [https://www.youtube.com/watch?v=bKknJvZIn24&amp;amp;feature=youtu.be Like in a dream II], [https://www.youtube.com/watch?v=APsLfpfDGOI&amp;amp;feature=youtu.be Weird planet II]. Taustaks veel [http://www.math.utah.edu/~bresslof/publications/01-1.pdf Geometric visual hallucinations, Euclidean symmetry and the functional architecture of striate cortex]&lt;br /&gt;
:* [http://tilde.club/~david/m/ kiire Mandelbroti fraktaal online] ja [https://guciek.github.io/web_mandelbrot.html#-0.5;0;2;1000  veidi aeglasem]&lt;br /&gt;
:* [http://rosettacode.org/wiki/Mandelbrot_set Mandelbroti hulga (pildi) joonistamise programme mitmes eri keeles]&lt;br /&gt;
:* Lihtne fraktaal-puu javascriptis [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/draw.html draw.html] ja keerulisem [https://stackoverflow.com/questions/49785734/animating-a-fractal-tree-inside-a-javascript-canvas moving fractal trees in javascript]. Siit edasi [http://math.hws.edu/graphicsbook/ arvutigraafika veebiraamat].&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Tower_of_Hanoi Tower of Hanoi]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Lambda_calculus Lambda-arvutus] &lt;br /&gt;
:Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:&lt;br /&gt;
:* Vaata ja modifitseeri Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/mandelbrot/MB.html mandelbroti joonistajat] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xTurtle/xTurtle.html kilpkonnagraafikat]. Viimasest võta menüüst recursion tutorial ja recursive bush näide.&lt;br /&gt;
:Huvi korral katseta &lt;br /&gt;
:* [https://lambdacalc.io/ Lambda-arvutuse kalkulaator] näidete ja detailsete sammudega&lt;br /&gt;
:* Proovi [https://swish.swi-prolog.org/ Prolog online] või installeeri  [http://www.swi-prolog.org/ SWI Prolog].&lt;br /&gt;
:* [https://dtai.cs.kuleuven.be/problog/tutorial.html Prolog tõenäosustega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata lisaks lahenduvuse teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cardinality Kardinaal]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cantor%27s_diagonal_argument Cantori teoreem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Halting_problem Halting problem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6del%27s_incompleteness_theorems Incompleteness theorems]&lt;br /&gt;
:* Raamat [https://www.apollo.ee/godeli-toestus.html Gödeli tõestus] koos õppejõu [[Media:Jarelsona_godel.pdf|järelsõnaga]] täiendavate seostega nii lõpmatuse kui mittelahenduvusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 11. nädal:  Tehisintellekt: sissejuhatus ja ajuteadus  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
13. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  Tehisintellekt üldpildina ehk sissejuhatus.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2025.pdf ai_sissejuhatus_2025.pdf] või [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2025.pptx ai_sissejuhatus_2025.pptx]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Ajuteadus: ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/ef0bdf37-4d37-466e-8066-f4a03217b9c9/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis on minimax ja alpha-beta meetod, mis on tehis-närvivõrkude põhikomponendid, mida teevad suured keelemudelid. Mis ülesanded robootikas praegu õnnestuvad ja mis mitte. Mis on Turingi test ja AGI. Ajuteaduse kohta: mis on neuroni põhiosad, mis mehhanismidega neuronid omavahel suhtlevad. Mis on sotsiobioloogia ja evolutsioonipsühholoogia.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt tehisintellekti teemal:&lt;br /&gt;
* [https://course.elementsofai.com/ee/ Elements of AI] &lt;br /&gt;
* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_Room Hiina tuba] ehk AI filosoofia tuntuim mõtteharjutus.&lt;br /&gt;
* [https://logictools.org õppejõu õppe-veebisüsteem klassikalise symbolic AI loogikafookusega osa jaoks]&lt;br /&gt;
* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] väike AI sari [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-i-how-we-got-here/ part 1], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-ii-beyond-the-turing-test/ part 2] , [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iii-hard-things-today/ part 3] ,  [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iv-things-to-work-on-now/ part 4]  ja ennustused [https://rodneybrooks.com/predictions-scorecard-2020-january-01/ scorecard 2020], [https://rodneybrooks.com/predictions-scorecard-2024-january-01/ scorecard 2024]. Kaks head esseed samast ooperist: [https://rodneybrooks.com/what-will-transformers-transform/ What Will Transformers Transform?] ja [https://rodneybrooks.com/three-things-that-llms-have-made-us-rethink/ Three Things That LLMs Have Made Us Rethink] &lt;br /&gt;
* [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR machine learning street talk (mlst)] podcast&lt;br /&gt;
* Väga populaarsel [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcastil] on vahel süvaintervjuud AI rahvaga.  Eri vaatenurkade jaoks näiteks [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] of an important physicist has often quite philosophically interesting or cognitive science and AI interviews. Some recommendations: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_Chollet Francois Chollet] ja [https://arcprize.org/arc-agi ARC-AGI] teema. Mh &lt;br /&gt;
** [https://liusida.github.io/ARC/ katseta ise lahendada] ja &lt;br /&gt;
** ntx loe ARCi lehelt [https://arcprize.org/blog blogi] ja &lt;br /&gt;
** vaata kolmanda ARCi põlvkonna [https://three.arcprize.org/ eeldemo]. &lt;br /&gt;
** Hea mõte on lugeda 2024 ühe hea tulemuse meetodi [https://www.lesswrong.com/posts/Rdwui3wHxCeKb7feK/getting-50-sota-on-arc-agi-with-gpt-4o pikemat seletust]: seal seletatakse ka lihtsalt lahti, et milles ARC ülesanne seisneb.&lt;br /&gt;
** [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet in Lex Fridman interview]&lt;br /&gt;
** [https://fchollet.com/ Chollet oma lehelt] mõni vestlus, soovitavalt [https://www.youtube.com/watch?v=rTh3UcPj_7o Mindscape podcasti episood] või siis [https://www.dwarkesh.com/p/francois-chollet Dwarkeshiga]&lt;br /&gt;
** [https://open.spotify.com/episode/5f3bFen98gEQkb0J5CCjEt MLST 29.4% ARC-AGI-2 interview (not Chollet himself)] or [https://www.youtube.com/watch?v=FcnLiPyfRZM&amp;amp;pp=0gcJCfwJAYcqIYzv on youtube]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- Teoreetiline arvutiteadus. &lt;br /&gt;
:[[Media:pawel_logic.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 12. nädal: Kvantarvutite algoritmid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
20. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  [https://taltech.ee/en/dirk-draheim Dirk Draheim] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computing kvantarvutite] algoritmidest: I osa. Loeng on inglise keeles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: [https://taltech.ee/en/dirk-draheim Dirk Draheim] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computing kvantarvutite] algoritmidest: II osa. Loeng on inglise keeles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:DirkGrover.pdf|Loengumaterjal ehk presentatsioon]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a2c280c4-b5d6-415a-8091-e63f61d70783/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamil kvantarvutite algoritmide küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustaks soovitav:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computing Wikipedia leht]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mindscape podcast [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2021/06/28/153-john-preskill-on-quantum-computers-and-what-theyre-good-for/ quantum computing with John Preskill] episood.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mindscape podcast [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2020/06/01/99-scott-aaronson-on-complexity-computation-and-quantum-gravity/ quantum computing with Scott Aaronson] episood.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Scott Aaronsoni [https://scottaaronson.blog/ blogi]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 13. nädal: Teoreetiline arvutiteadus ja masinõpe ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: [https://www.ioc.ee/~pawel/ Pawel Sobocinski] räägib teoreetilisest arvutiteadusest (inglise keeles). &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Logic2025bis.pdf|Logic2025bis.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: [https://healthandfood.taltech.ee/liige/evelin-halling/ Evelin Halling] räägib masinõppest. Evelin õpetab ka masinõppe kursust. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:ML_Introduction_c.pdf|ML_Introduction_c.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a2a1471a-60c6-40ce-b936-2e9e782d4744/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks on küsimused ainult masinõppe teema (kell 14:00 loeng siin ülal) kohta. Masinõppe peamised tüübid ja nende sobivamad rakendusvaldkonnad. Mida õppimise käigus mudelis muudetakse. Kuidas mudeli andmestikku tüüpiliselt jaotatakse ja mis on peamised tööd andmestikuga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* https://aidoc.pages.taltech.ee/&lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* Eelmisest inspireeritud [https://playground.tensorflow.org/ modernsem jätk] ja [https://deeperplayground.org/ selle jätk].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Eksamiks:   Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 14. nädal:  AI assistendid ja tarkvara arendusprotsess ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: [https://koppel.ee Tarmo Koppel] räägib LLMi põhistest ai assistentidest ja annab koduülesande: google ai studio build apps with gemini.&lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Tarmo_koppel.pdf|Tarmo_koppel.pdf]]&lt;br /&gt;
: Google AI studioga rakenduse ehitamise juhend: [[Media:GoogleAIstudioBuildApps.docx|GoogleAIstudioBuildApps.docx]] või sama [[Media:GoogleAIstudioBuildApps.pdf|GoogleAIstudioBuildApps.pdf]] variant.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- Hajussüsteemid, plokiahelad ja krüptoraha. &lt;br /&gt;
:Kasutame osi mõlemist materjalist: [[Media:Blockchain_lecture_1.pdf|Dirk Drahemi loenguslaidid]] ja [[Media:P2p_ledger_bitcoin.ppt|T.Tammeti P2P loenguslaidid]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: [https://www.linkedin.com/in/uku-tammet/ Uku] (endine [http://wise.com Wise], praegune [https://handhold.io/ https://handhold.io/]) räägib tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal.&amp;lt;!-- Presentatsioon 2023: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Uku_taltech_2025.pdf|Uku_taltech_2025.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/b76c8706-3e63-4d36-a0a5-300deda5a36a/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: LLMdest: mis on LLMi kontekstiaken? Ettevõtetest: mis on tootefirma / traditsioonilise &amp;quot;agency&amp;quot; põhierinevused. Mida tähendab data-driven tootearendus. Mis on selles kontekstis MVP ja mis on PMF?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://coinmarketcap.com/ Erinevad krüptorahad, nende hetkehinnad, turumahud jms]&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://archive.is/FgxPK selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uuem artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://playbook.samaltman.com Sam Altmani startup-kursus] ja [https://www.youtube.com/playlist?list=PL5q_lef6zVkaTY_cT1k7qFNF2TidHCe-1 video-playlist]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt hajussüsteemidest: vaata [http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid seda kursust].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://coinmarketcap.com/ Erinevad krüptorahad, nende hetkehinnad, turumahud jms]&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
:* Klassikaline podcastisari [https://brainsciencepodcast.com/ Brain Science] on samuti päris hea.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 15. nädal:  Loomulik keel, keelemudelid, veel IT ärist/projektidest ja konsultatsioon eksamiks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  konsultatsioon eksamiks ja täiendavalt tarkvara arendusprotsessist. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf|Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:[https://taltech.ee/uudised/nuud-tenuuris-tanel-alumae Tanel Alumäe] räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: LLM, GPT ja muu cutting edge värk. Loengumaterjal 2024 aastast: [[Media:Keelemudelid.pdf|Keelemudelid.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/2e5d9772-576f-4e3b-bdcd-5b3472439904/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Projektidest: projekti jaotus etappideks, kosemudel vs agiilne arendus. Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://www.businessballs.com/amusement-stress-relief/tree-swing-cartoon-pictures-early-versions/ selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uuem artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://playbook.samaltman.com Sam Altmani startup-kursus] ja [https://www.youtube.com/playlist?list=PL5q_lef6zVkaTY_cT1k7qFNF2TidHCe-1 video-playlist]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 16. nädal:  Küberkaitse ja andmeteadus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18.  detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15. [https://et.wikipedia.org/wiki/Rain_Ottis Rain Ottis] räägib küberkaitsest. [[Media:rain_kyberkaitsest.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00. [http://innar.com/ Innar Liiv] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_science andmeteadusest] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_mining andmekaevest]. Loengumaterjal: [[Media:INNAR_2025.pdf|INNAR_2025.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/b5bfb873-07ac-4346-9e01-a2794dbecf6f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  It äri: tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal. Presentatsioon 2023: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Eksamiks näiteks: Ettevõtetest: mis on tootefirma / traditsioonilise &amp;quot;agency&amp;quot; põhierinevused. Mida tähendab data-driven tootearendus. Mis on MVP. Mis stsenaariumites/olukordades on mõistlik kasutada &amp;quot;asynchronous messaging&amp;quot;-u?&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näiteid vanadest eksamitest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on näited väga ammu tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|vana eksam 1]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|vana eksam 2]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|vana eksam 3]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kohustuslikud lugemismaterjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loogika ainest ja ajaloost: T.Tammet: [[Media:Loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule &amp;quot;Mõtlemisest tõestamiseni&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Opsüsteemidest laiemas kontekstis: Kohustuslik on algusosa (esimene 1/4) pikast artiklist [[Media:Commandlinebook.html| In the Beginning was the Command Line]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Alan Turing [https://www.csee.umbc.edu/courses/471/papers/turing.pdf Computing Machinery and intelligence] &lt;br /&gt;
* Abstraktsioonidest ja tehnoloogiatükkidest: [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html Law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
* Paul Graham [http://paulgraham.com/hp.html Hackers and painters]&lt;br /&gt;
* Stiilist või midagi: [https://www.mit.edu/~xela/tao.html The Tao of Programming]. Selle teksti inspiratsiooniks/taustaks on [http://raulpage.org/daodej2.html daodejing], see tausta-originaal-daodejing ei ole kohustulik lugemine.&lt;br /&gt;
* Kohustuslikud artiklid IT projektide, ideoloogia, äri ja juhtimise teemal on järgmised. Neid &amp;quot;ära õppida&amp;quot; vms pole vaja, piisab lihtsast mõnusast kiirest läbilugemisest:&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
** Gnu manifestid [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html The Free Software Definition] ja [http://www.gnu.org/philosophy/selling.html Selling Free Software]&lt;br /&gt;
** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/bronze.html Why smart people have bad ideas]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Funktsionaalsuse spec:Painless Functional Specifications (1 osa): http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000036.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Projekti planeerimine: Painless Software Schedules: http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000245.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loe iga päev ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* http://news.ycombinator.com/&lt;br /&gt;
* http://www.reddit.com (hea mõte on registreeruda ja valida sobivad alamredditid, näiteks&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/programming&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/technology&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/artificial&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.engadget.com&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.news.com&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on mõistlik lugeda valikut artikleid kõigist neist saitidest:&lt;br /&gt;
* [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseed, uusi suhteliselt harva].&lt;br /&gt;
* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid]: suur ideoloogiline taustajõud&lt;br /&gt;
* [http://math.hws.edu/TMCM/java/index.html David Eck: Labs and Applets for &amp;quot;The Most Complex Machine&amp;quot;]: harjutamiseks&lt;br /&gt;
* [http://catb.org/~esr/jargon Jargon leksikon ja the New Hacker&#039;s Dictionary]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
* [http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/cathedral-bazaar/ The cathedral and Bazaar]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kuula ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mh vaata läbi varasemate episoodide loetelu ja kuula, kui tundub põnev:&lt;br /&gt;
* Ülipopulaarse [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcasti] (varem nimega AI podcast) tehnoloogia-episoode (varem rohkem, viimasel ajal harvemini), näiteks [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri] episood. Spetsiifiliselt AI osas tasub kuulata näiteks neid väga erinevaid vaatenurki eri sorti tipptegijatelt ja mõtteliidritelt: [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* Kvantfüüsiku [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcasti] valitud osi.  Mõned soovitused: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehnilisemate podcastide osas on väga head (jällegi, vaata varasemaid episoode läbi ja vali) näiteks:&lt;br /&gt;
* [https://braininspired.co Brain Inspired]: päris neuroteaduse podcast, &amp;lt;i&amp;gt;kerge&amp;lt;/i&amp;gt; fookusega seostele AI-ga&lt;br /&gt;
* [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR machine learning street talk (mlst)]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://thegradientpub.substack.com/s/podcast The Gradient]: hea üldisem AI podcast, samas päris deep --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned väga head valikepisoodid teistest podcastidest:&lt;br /&gt;
* [https://philosophybites.com/podcast/jonathan-webber-on-deceiving-with-words/ Jonathan Webber on deceiving with words] episood. Väga lühike, algab justkui triviaalselt, aga varsti enam nii mitte väga.&lt;br /&gt;
* [https://samharris.org/episode/SEF4786499D Andy Clarki] episood (predictive brain, embodied cognition, and the extended mind) täisvariant Sam Harrise podcastist. Kui ei tööta, siis üldlink lühendatud versioonile [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes/322-predicting-reality siin].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1725206400 Michael Graziano] episood. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1692547200 Donald Hoffman]: The Illusion of Reality. Eriti radikaalse ja eksootilise, samas populaarse teadvuseteooria näide. Hoffmanni lühem ja fokuseeritud esitus on [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is?subtitle=en see TED talk]. Vbl alusta viimasega. Vahepeal viidatud &amp;quot;illusionisti&amp;quot; superklassiku Dennetti [https://www.youtube.com/watch?v=fjbWr3ODbAo TED talki] ideed on samamoodi eksootilised, aga vastupidises suunas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Kui kõik tundub liiga lihtne, siis: ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loe läbi enamus [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseid].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe läbi Steven Raymondi raamat (NB! algajatel raske õieti mõista :-) [http://www.faqs.org/docs/artu/ The Art of Unix Programming]&lt;br /&gt;
* Võta ette programmeerimise &amp;lt;i&amp;gt;süvendatud&amp;lt;/i&amp;gt; algkursus.&lt;br /&gt;
* Tee omal käel ette läbi terve [http://courses.cs.ttu.ee/pages/ITI0011 Programmeerimise põhikursus] (peaasi: tee kõik harjutustööd: programmeerimise õppimiseks ainus viis on palju programmeerida :-)&lt;br /&gt;
* [http://webster.cs.ucr.edu/ Õpi assembleris programmeerima] (üpris ebapraktiline oskus, aga hästi hariv :-)&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=23082</id>
		<title>Sissejuhatus infotehnoloogiasse</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=23082"/>
		<updated>2026-09-17T12:56:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* 3. nädal: Masinõpe ja veebirakendused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:matrix.jpg|left|IT]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekood: ITI0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõud: [http://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontakt: tanel.tammet@taltech.ee, ICT 426&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
olemas on ka [[iti0101 2025| 2025 aasta arhiiv]] kõigi eelmise aasta materjalidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Palun registreeru praegu! ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palve kõigile tudengitele: registreeruge palun selle nädala loengusse siit lingilt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://fienta.com/et/tallinn-tehisaru-tootuba-tehisintellektist-ja-suurtest-keelemudelitest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise mõte: ülikool on eesti.ai-ga kokku leppinud, et me registreerime taolisi avalikult ligipääsetavate AI-loengute/seminaride osalemisi. &lt;br /&gt;
Oktoobris teeme järgmise jne. Loengu enda jaoks pole registreerumisi vaja, tegu siis puhtalt ülikooli ja eesti.ai kokkuleppega.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kursuse eesmärk ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.&lt;br /&gt;
* Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.&lt;br /&gt;
* Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Videosalvestused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu ajal on live feed ja video salvestatakse järelvaatamiseks. Põhilink on [https://echo360.org.uk/section/5b13d01a-9b98-466c-8682-85cf6b5d97d6/public siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetsete videoalvestuste lingid leiad edaspidi lisaks allpool nädalate loengupresentatsioonide järel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Maht, aeg, tulemus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks järjestikkust loengut nädalas neljapäeviti kuuenda korpuse auditooriumis U06A-229. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. &lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 13:45: nii tavaloengud kui süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reedel, 4. septembril kell 12:15 - 13:45 on eraldi sissejuhatav loeng rühmadele IADB10A, IADB10B ruumis ICO-314: loengu annab Otto Mättas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevate õppejõudude ja nende ainete tutvustamine on üks kursuse osa.&lt;br /&gt;
Septembris annavad enamiku loengutest erinevad õppejõud, mitte Tanel. Oktoobris ja edasi annab enamiku loenguid Tanel, külalisõppejõude on veidi harvem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega paarikümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on &lt;br /&gt;
loengujärgse esmaspäeva hommikust järgmise loengupäeva (reede) lõpuni. Koduülesanded ja harjutused - kui neid antakse - on kontrolltöö üheks osaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kontrolltööd ja koduülesanded ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/cgi-bin/qshow2.py Kontrolltöö 2, teise nädala teemadel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö mõte on iganädalane süvenemine materjalidesse ja (vahel) väikeste harjutuse tegemine, et teemadest OK aru saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltööd/koduülesanded on lihtsa veebivormi kujul ja ilmuvad siia lõiku tüüpiliselt järgmisel päeval peale loengut (reedel) ja jäävad üles vähemalt järgmise loengupäeva (neljapäev) lõpuni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ülesannetele küsime samal vormil ka küsimusi ja kogemusi, mida järgmises loengus (ja mujal) läbi mõelda ja arvestada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada &amp;quot;Salvesta&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täida korrektselt alguse väljad tudengikood, nimi ja email: nende järgi lähevad tulemused sulle arvesse. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Küll aga öeldakse sulle vastuseks, kas salvestamine&lt;br /&gt;
õnnestus või ei. Kui sa ei näe tulemust &amp;quot;Sinu vastus on salvestatud, aitäh!&amp;quot;, siis on sul mõni väli täitmata, võrguühendus katkes vms: sel juhul palun kontrolli vormi sisu ja salvesta uuesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsteem lubab - tehniliselt - sul salvestada vastuseid mitu korda, aga arvesse läheb ainult esimene.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vahetulemused pannakse üles ca kord kuus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loengute plaan ja materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut.  Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb mitmeks blokiks, mis toimuvad kuigivõrd segiläbi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Erinevad IT teemad, millest osa annab Tanel, osad teised õppejõud.&lt;br /&gt;
* Ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade: kuidas asjad töötavad, miks ja kuidas on nad selliseks arenenud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 1. nädal. Sissejuhatus baasvärkidesse: arvuti ja info. Algoritmid ja keerukus. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted. Loengu annab [https://github.com/ottomattas Otto Mättas].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1a24.pptx|itsissejuhatus1a24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1a24.pdf|itsissejuhatus1a24.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab [https://taltech.ee/kontaktid/tarkvarateaduse-instituut/marko-kaaramees Marko Kääramees].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1b24.pptx|itsissejuhatus1b24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1b24.pdf|itsissejuhatus1b24.pdf]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a8019ef7-cbd7-4ec1-8003-6453d1e7883e/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks (esialgselt, muutub peale loengut): pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm.  Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti, quick sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* katseta [https://math.hws.edu/eck/js/datareps/xDataReps.html datareps] lehel erinevaid esitusi, püüa neist aru saada ja guugelda vajadusel juurde&lt;br /&gt;
:* vaata korra [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/ASCII-Table-wide.svg ascii tabelit]&lt;br /&gt;
;* uuri veidi [https://www.unicode.org/charts/ kooditabeleid] [https://home.unicode.org/ unicode] veebisaidil&lt;br /&gt;
:* loe läbi mõni nendest [https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Graham_(programmer) Paul Grahami] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Y_Combinator Y combinatori] asutaja) esseedest: [http://www.paulgraham.com/nerds.html Why nerds are unpopular?], [http://www.paulgraham.com/lesson.html The lesson to unlearn], [http://www.paulgraham.com/think.html How to think for yourself].&lt;br /&gt;
:* [https://external-preview.redd.it/ihLiGBXOGFBWd_2UV9XyZM2hXQviZHmcFh1OAmCEnxE.png?auto=webp&amp;amp;s=9591f04e3a857441f63247c65830ac3e41047e5a valdkonnad]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] &amp;lt;!-- ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 2. nädal:Tehisintellekt: sissejuhatus ja loomulik keel ning keelemudelid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
10. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00:  Tehisintellekt üldpildina ehk sissejuhatus. Räägib Tanel Tammet.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2026.pdf ai_sissejuhatus_2026.pdf] või [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2026.pptx ai_sissejuhatus_2026.pptx]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45:[https://taltech.ee/uudised/nuud-tenuuris-tanel-alumae Tanel Alumäe] räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: [[Media:Keelemudelid_2026.pdf|Keelemudelid_2026.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks, esialgselt (muudetakse peale loengut): Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis on minimax ja alpha-beta meetod, mis on tehis-närvivõrkude põhikomponendid, mida teevad suured keelemudelid. Mis ülesanded robootikas praegu õnnestuvad ja mis mitte. Mis on Turingi test ja AGI. Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt üldise tehisintellekti teemal:&lt;br /&gt;
* [https://course.elementsofai.com/ee/ Elements of AI] &lt;br /&gt;
* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_Room Hiina tuba] ehk AI filosoofia tuntuim mõtteharjutus.&lt;br /&gt;
* [https://logictools.org õppejõu õppe-veebisüsteem klassikalise symbolic AI loogikafookusega osa jaoks]&lt;br /&gt;
* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
* Häid kirjutisi: [https://www.geoffreylitt.com/2026/07/02/understanding-is-the-new-bottleneck arusaamisest], [https://blog.florianherrengt.com/ai-removing-middle-class-software-engineering.html progemise keskklassi kadu] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=49271994 selle arutelu], [https://blog.senko.net/code-was-never-the-hard-part-is-an-insult-to-all-programmers mis on progemise keerukad osad]&lt;br /&gt;
* [https://arxiv.org/abs/2507.09369 AI inimhävitamisvõimaluste taksonoomia]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] jutt [https://rodneybrooks.com/why-todays-humanoids-wont-learn-dexterity/ humanoidrobotitest ja robotkätest]ja [https://rodneybrooks.com/category/dated-predictions/ ennustused]&lt;br /&gt;
* Olulised podcastid: [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridman], [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes Sam Harris], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Sean Carroll], [https://www.dwarkesh.com/podcast Dwarkesh Patel], [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR?si=db75901c64e649c0 mlst], [https://www.latent.space/podcast latent space]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_Chollet Francois Chollet] (kuula [https://creators.spotify.com/pod/profile/ycombinator/episodes/How-Franois-Chollet-Is-Building-A-New-Path-To-AGI-e3h1jve/a-acia0b8 podcastiepisoodi]) ja [https://arcprize.org/arc-agi ARC-AGI] teema. Mh [https://liusida.github.io/ARC/ katseta ise lahendada] ja oe ARCi lehelt [https://arcprize.org/blog blogi] ja vaata kolmanda ARCi põlvkonna [https://three.arcprize.org/ demo].&lt;br /&gt;
* [https://arxiv.org/abs/2507.09369 AI inimhävitamisvõimaluste taksonoomia]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* [https://sgnt.ai/p/embeddings-explainer/ arusaamise alguseks: embeddingud] &lt;br /&gt;
* [https://ynarwal.github.io/how-llms-work/ kuidas llmid töötavad]&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parimad [https://karpathy.ai/ Andrey Karpathy õppevideod] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku  pythoni koodiga:  [https://github.com/karpathy/nanochat nanochat] ja vanem [https://github.com/karpathy/nanoGPT nanogpt] ja veel niisama: [https://karpathy.ai/microgpt.html microgpt]&lt;br /&gt;
* [https://zainhas.github.io/blog/2026/inside-claude-code-architecture/?cmid=db80ac83-874f-4a90-90a9-561b9a95c5c7#claude-code-v2188--architecture-deep-dive kuidas claude code on ehitatud]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 3. nädal: Masinõpe ja veebirakendused ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
17. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00: [https://healthandfood.taltech.ee/liige/evelin-halling/ Evelin Halling] räägib masinõppest. Evelin õpetab ka masinõppe kursust. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal 2025: [[Media:ML_Introduction_c.pdf|ML_Introduction_c.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45. [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Martini slaidid on [[Media:ITI0101_26_03_Web_Applications.pdf| siin]] &amp;lt;!-- ; lisaks Taneli [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|varasemad slaidid]], --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/a2a1471a-60c6-40ce-b936-2e9e782d4744/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt: Masinõppe peamised tüübid ja nende sobivamad rakendusvaldkonnad. Mida õppimise käigus mudelis muudetakse. Kuidas mudeli andmestikku tüüpiliselt jaotatakse ja mis on peamised tööd andmestikuga. Veebirakendused: mis on veebirakendustes front-end, back-end, mis on GET ja POST vahe, mis on SPA (single page application) ja nö klassikalise veebirakenduse vahe, mis on ja milleks kasutatakse: html, css, javascript, json, &amp;quot;ajax&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt masinõppe teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* https://aidoc.pages.taltech.ee/&lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* Eelmisest inspireeritud [https://playground.tensorflow.org/ modernsem jätk] ja [https://deeperplayground.org/ selle jätk].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Siit edasi läheb loengute järjekord muutmisele =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X. nädal: tekstitöötlus ja tabelarvutus: loengud annab Ivari Horm ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: tekstitöötlus: [https://ivari.horm.ee/cv Ivari Horm] Loengumaterjalid: [https://study.risk.ee/wp-content/uploads/sites/3/2024/11/Teksti-toimetamine-2024.pdf Teksti Toimetamine]. Lisaks (mittekohustuslik) on [https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine/ siin allpool] lingid näitefailide algfailidele ja tulemustele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: tabelarvutus: [https://ivari.horm.ee/cv Ivari Horm]. [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted/ Loengumaterjalide leht].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/c4ab59e2-8988-41bd-9364-de9c299676ea/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks: Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, reavahetused, mis on tex, latex, markdown, nende plussid ja miinused, kus kasutatakse. Tabelarvutuse kohta küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja arvuti riistvara ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus3o.ppt|Itsissejuhatus3o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus3o.pdf|Itsissejuhatus3o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: arvuti riistvara: transistorid, loogikalülitused, aritmeetika, mälu, programmid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.ppt|Itsissejuhatus_proc_23.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.pdf|Itsissejuhatus_proc_23.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/5e6f05d8-d087-4323-9c3f-531a724713ee/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore&#039;s law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. Relee, lihtsad elektroonikaskeemid, mitme biti liitja ja lahutaja, lihtsad mälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis seda realiseerib, samuti koostada paaribitiste sisendite liitjat/lahutajat, samuti kolme eraldi biti liitjat ja trigerit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/college.html Undergraduation] pluss järelmärkused: [http://www.paulgraham.com/undergrad2.html more advice for undergrads]&lt;br /&gt;
:* [http://www.columbia.edu/cu/computinghistory/tabulator.html IBM-i varased mehaanilised tabulaatorid]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic-core_memory ferriitmälu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fortran Fortran] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/IBM_704 IBM 704] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_vacuum_tube_computers raadiolampidega arvutite suur tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Manchester_computers Brittide varaseimad arvutid Manchesteris]&lt;br /&gt;
:* [https://www.computerhistory.org/pdp-1/ PDP-1 restoration project], [https://www.youtube.com/watch?v=Rmvb4Hktv7U Spacewar: esimene graafiline arvutimäng], [http://www.computerhistory.org/revolution/computer-games/16/189/2213 ja ajaloo-video],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/First_video_game esimeste arvutimängude tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=6orsmFndx_o Ivan Sutherland&#039;s sketchpad video] vt ka [http://en.wikipedia.org/wiki/Sketchpad sketchpadi artikkel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=yJDv-zdhzMY Douglas Engelbart &amp;quot;mother of all demos&amp;quot;]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Semi_Automatic_Ground_Environment SAGE]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Counterculture_of_the_1960s Counterculture] &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Silicon_Valley Silicon Valley] vt ka [https://www.siliconvalleymap.org/ seda kaarti]&lt;br /&gt;
:* Whole earth catalog [http://en.wikipedia.org/wiki/Whole_Earth_Catalog wikis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule riistvarast:&lt;br /&gt;
:* [https://nandgame.com/ nandgame] ja [https://mrce.in/ebooks/Computing%20Systems%20Elements%202nd%20Ed.pdf raamatu fulltext], millel ta nö baseerub.&lt;br /&gt;
:* [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episood] A.I. podcastist&lt;br /&gt;
:* [http://www.pctechguide.com/cpu-architecture/principles-of-cpu-architecture-logic-gates-mosfets-and-voltage lühike lugu transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks] ja vaata veidi täienduseks  [http://en.wikipedia.org/wiki/Logic_gate siit] &lt;br /&gt;
:* Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html loogikalülituste simulaator]. Kindlasti vaata ka [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/info.html infot] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=combinational.txt veidi keerukamaid näiteid] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=sequential.txt mälunäiteid].&lt;br /&gt;
:* Alternatiivina on päris head ka [https://logic.ly/demo/ logic.ly demo] (also 4-bit adder) or try [https://simulator.io/samples 4-bit adder tutorial in detail: you can try out and edit half-built parts]. See also [https://www.geeksforgeeks.org/half-adder-in-digital-logic/?ref=lbp this]. Samuti [https://circuitverse.org/simulator on-line] ja [https://learn.circuitverse.org/ selle tutorial]  ning [http://www.kolls.net/gatesim/ see allalaetav]&lt;br /&gt;
:* Minecraft: redstone ja arvutid&lt;br /&gt;
:** introd [http://www.youtube.com/watch?v=aLTX-sBbo_U siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=XN_MIX7M460 siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=QpvJ9wiywL4 loogikalülitused]&lt;br /&gt;
:** shock and awe: [http://www.youtube.com/watch?v=rmKNahFDcAQ täielik 4-bitine arvuti minecraftis]&lt;br /&gt;
:* Veidi tutvuda nende saitidega:&lt;br /&gt;
:** [http://www.quadibloc.com/comp/cp01.htm täiendavalt teemal transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks]&lt;br /&gt;
:** [http://www.lighterra.com/papers/modernmicroprocessors/ Optimeeringud tegelikes protsessorites]&lt;br /&gt;
:* Loe, kuidas ARM chipid alguse said ja olid inspireeritud 6502 protsessorist:&lt;br /&gt;
:** [https://www.theregister.co.uk/2012/05/03/unsung_heroes_of_tech_arm_creators_sophie_wilson_and_steve_furber/?page=1 arm chippide alguse lugu]&lt;br /&gt;
:* Protsessori simuleerimine ja ise ehitamine:&lt;br /&gt;
:** [https://math.hws.edu/eck/js/xComputer/xComputer.html Ecki xComputer]: lihtne simulaator 6502 stiilis&lt;br /&gt;
:**[http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502.org]: päris täpne 6502 simulaator&lt;br /&gt;
:**[http://www.visual6502.org/ visual6502.org] vt ka [http://www.visual6502.org/docs/6502_in_action_14_web.pdf slaidid]&lt;br /&gt;
:**[https://eater.net/8bit Build an 8-bit computer from scratch]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Microcontroller Mikrokontrollerid] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/System_on_a_chip system on a chip]:&lt;br /&gt;
:** [https://jaycarlson.net/microcontrollers/ mikrokontrollerite ülevaade] detailidega: kõik alla 1 dollari&lt;br /&gt;
:** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raspberry_Pi Raspberry Pi] SOC&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 4. nädal: Andmebaasid ja arvutivõrgud: Erki Eessaar ja Ivo Müürsepp ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
25. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Erki Eessaar räägib andmebaasidest. Andmed, informatsioon, andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. SQLis (PostgreSQL) väike näide tabelite loomise ning andmete otsimise ja muutmise kohta.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal 2024 aastast: [[Media:Andmebaasidest_s2025s.pdf|Andmebaasidest_s2025s.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2025.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2025.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Interneti funktsioneerimine: loengu annab Ivo Müürsepp.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf|ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f3960050-50a8-460e-8b78-3e42481bef1f/public  Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Media:Andmebaasidest_s2021.pdf|Andmebaasidest_s2021.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_s2020_2.zip|xlsx ja sql näitefailid]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/87cb873e-5bbd-4e5e-a970-cf5dcbc60d2f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Eksamiks:   Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 5. nädal:  Keskajalugu 1970 ... 1990  ja masinalähedane programmeerimine  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus4o.ppt|Itsissejuhatus4o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus4o.pdf|Itsissejuhatus4o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  Masinalähedane programmeerimine: assembler ja C. &lt;br /&gt;
:NB! Loengu powerpointi algus on hetkel põhiliselt kordamine: tegelik uus osa algab ca lk 21 ja seda kaetakse põhiliselt loengus interaktiivse demona, st materjalis on infot vähe. Väga soovitav on ise lisaks lugeda ja veidi harjutada Easy 6502 pisiõpikuga.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.ppt|Itsissejuhatus_progealused_20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.pdf|Itsissejuhatus_progealused_20.pdf]].&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/d61b8f91-942f-4e06-938f-aefaa224cc36/public Loenguvideo].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
** Tööta läbi nii palju [http://skilldrick.github.io/easy6502/ Easy 6502 pisiõpikust] kui jõuad.&lt;br /&gt;
** Loe [https://blog.codinghorror.com/the-infinite-space-between-words/ The infinite space between words]&lt;br /&gt;
** Loe [https://www.freecodecamp.org/news/must-know-numbers-for-every-computer-engineer/ Latency numbers] ja soovitavalt lisaks [https://www.forrestthewoods.com/blog/memory-bandwidth-napkin-math/ palju detailsemalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb loader. &amp;lt;!-- Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Jätk küsimusele &amp;quot;mida ülikoolis teha?&amp;quot;. Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/CollegeAdvice.html Advice for Computer Science College Students]&lt;br /&gt;
:* soovitav kuulata: [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/06/24/episode-52-frank-lantz-on-the-logic-and-emotion-of-games/  episood arvutimängudest] MindScape [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ podcastist] ja mängi episoodi külalise [https://www.decisionproblem.com/paperclips/ paperclips mängu] ja loe [https://wiki.lesswrong.com/wiki/Paperclip_maximizer tausta]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=2zfqw8nhUwA Apple 1984 Macintosh: reklaamklipp] ja [https://www.youtube.com/watch?v=8bepzUM1x3w Steve Jobs esitlemas] ja 1985 mac office [https://www.youtube.com/watch?v=V-SJQdREDKM lemmings] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs#Apple_(1976%E2%80%931985) wiki]&lt;br /&gt;
:* [http://www.4004.com/ intel 4004 skeemid, simulaatorid ja ajalugu], [http://e4004.szyc.org/ simulaator]&lt;br /&gt;
:* [http://www.visual6502.org/JSSim/index.html MOS 6502 simulaator] ja [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy 6502 pisiõpik] ja [https://www.pagetable.com/?p=64 terminaator oli progetud 6502 assembleris] [https://www.youtube.com/watch?v=zgb763elfok klipp]&lt;br /&gt;
:* [http://www.computerhistory.org/pdp-1/index.php?f=theme&amp;amp;s=4&amp;amp;ss=3 Spacewar: esimene graafiline arvutimäng],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis]&lt;br /&gt;
:* [https://www.atarimuseum.de Atari muuseum]&lt;br /&gt;
:* [https://archive.org/details/NiklasRoyPongmechanik mehaaniline pong] ja [http://www.cyberniklas.de/pongmechanik/indexen.html taustaks]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/SRI_International SRI international]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Bell_Labs Bell labs]&lt;br /&gt;
:* [https://vdoc.pub/documents/what-the-dormouse-said-how-the-60s-counterculture-shaped-the-personal-computer-333q53kptb20 What the dormouse said raamatu täistekst] ehk &amp;quot;how the 60s counterculture shaped the personal computer&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Eric Raymond: [http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html How to become a hacker]&lt;br /&gt;
:* [http://www.rickadams.org/adventure/ Colossal Cave (adventure)] teksti-seiklusmäng [https://quuxplusone.github.io/Advent/ online] ja veidi vigane [http://www.xenoveritas.org/static/advent/advent.html  javascripti versioon]. Vaata ka [http://www.web-adventures.org/ suuremat kollektsiooni vanade teksti-seiklusmängude] javascripti-versioonidest.&lt;br /&gt;
:* [http://www.pong-story.com/odyssey.htm Magnavox odyssey]&lt;br /&gt;
:* Popular Science [https://books.google.ee/books/about/Popular_Science.html?id=qR8DAAAAMBAJ&amp;amp;redir_esc=y täielik arhiiv]. Vaata [https://books.google.ee/books?id=bQEAAAAAMBAJ&amp;amp;hl=et&amp;amp;source=gbs_all_issues_r&amp;amp;cad=1 oktoober 1977] ja  [https://books.google.ee/books?id=fgEAAAAAMBAJ&amp;amp;hl=et&amp;amp;source=gbs_all_issues_r&amp;amp;cad=1 märts 1979]&lt;br /&gt;
:* [http://porkrind.org/a2/?disk=Karateka.do Apple II Karateka simu] (mängimiseks qwaszx(? või all paremal klahvid ?), tühik ja nooleklahvid). Vaata taustaks [https://en.wikipedia.org/wiki/Karateka_(video_game) Karateka], [https://en.wikipedia.org/wiki/Jordan_Mechner Jordan Mechner] ja [http://www.jordanmechner.com/projects/prince-of-persia/ Prince of Persia].  [https://github.com/jmechner/Prince-of-Persia-Apple-II/tree/master/01%20POP%20Source/Source Prince of Persia lähtekood] (Apple II 6502 assembler).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* [https://nandgame.com/ tagasihüpe elektroonikasse: nandgame] ja [http://f.javier.io/rep/books/The%20Elements%20of%20Computing%20Systems.pdf raamatu fulltext], millel ta nö baseerub.&lt;br /&gt;
:* [https://blog.codinghorror.com/separating-programming-sheep-from-non-programming-goats/ Segaduses algajad]&lt;br /&gt;
:* Väga hea raamat riistvaralähedasest programmeerimisest: Computer Systems: A Programmer&#039;s Perspective. Randal E. Bryant and David R. O&#039;Hallaron, Carnegie Mellon University&lt;br /&gt;
:** [http://csapp.cs.cmu.edu/ raamatu sait]&lt;br /&gt;
:** [https://www.google.com/url?sa=t&amp;amp;rct=j&amp;amp;q=&amp;amp;esrc=s&amp;amp;source=web&amp;amp;cd=3&amp;amp;cad=rja&amp;amp;uact=8&amp;amp;ved=2ahUKEwjelpbAsPbdAhUIDywKHbCNA30QFjACegQICRAC&amp;amp;url=https%3A%2F%2Fpiazza.com%2Fclass_profile%2Fget_resource%2Fj7ly9riuca97on%2Fja86xbbpp0b73b&amp;amp;usg=AOvVaw2jvbidUujKI0bznBPL9hfL googeldades leitud täistekst]&lt;br /&gt;
:* Vaata, kuidas eri kompilaatorid [https://godbolt.org/ assemblerit genereerivad]&lt;br /&gt;
:* Loe veidi ja uuri [https://lwn.net/Articles/250967/ What every programmer should know about memory]&lt;br /&gt;
:* Väga vanade koduarvutite lag oli väiksem, kui praegustel: [https://danluu.com/input-lag/ Computer latency: 1977-2017]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 6. nädal:  lähiajalugu 1990-2009 ja andmetüübid masinalähedaselt ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
9. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2009. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid, võrgundus ja veeb, market crash, iPhone, Android, Bitcoin, e-valimised.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal a osa:[[Media:Itsissejuhatus5oa.ppt|Itsissejuhatus5oa.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oa.pdf|Itsissejuhatus5oa.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal b osa:[[Media:Itsissejuhatus5ob.ppt|Itsissejuhatus5ob.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5ob.pdf|Itsissejuhatus5ob.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal c osa:[[Media:Itsissejuhatus5oc1.ppt|Itsissejuhatus5oc1.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oc1.pdf|Itsissejuhatus5oc1.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: andmetüübid masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6b.ppt|itsissejuhatus6b.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6b.pdf|itsissejuhatus6b.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/35cb9fd0-6bea-451c-ac93-d0b55316018f/public loenguvideo]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee.  Lihtsad andmetüübid (täisarvud, ujukoma-arvud, üksiktähed, tõeväärtused), stringid, massiivid, puud, mis on pointer. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks andmete esitusest:&lt;br /&gt;
:* [https://fabiensanglard.net/floating_point_visually_explained/ ujukoma-arvude seletus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Floating-point_arithmetic detailsemalt wikipedias] ja [http://www.mrob.com/pub/math/floatformats.html ajaloost]&lt;br /&gt;
:* [https://float.exposed/0x44bf9400 ujukoma-arvude esituse katsetamine/visualiseering]&lt;br /&gt;
:* [http://beza1e1.tuxen.de/strings.html how to implement strings]&lt;br /&gt;
:* ja kuidas python [https://rushter.com/blog/python-strings-and-memory/  stringe optimeerib]&lt;br /&gt;
:* [http://www.laurentluce.com/posts/python-list-implementation/ pythoni listid sisemiselt]&lt;br /&gt;
:* kataloog [https://treevis.net/ puude visualiseerimise viisidest]&lt;br /&gt;
:* hulk eri andmetüüpide [https://www.cs.usfca.edu/~galles/visualization/Algorithms.html visualiseeringuid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.eurekalert.org/pub_releases/2006-06/uosc-fk062006.php Thirst for knowledge may be opium craving] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/LadderOfAbstraction/ ladder of abstraction]&lt;br /&gt;
:* [http://johnsalvatier.org/blog/2017/reality-has-a-surprising-amount-of-detail Reality has a surprising amount of detail]&lt;br /&gt;
:* Maciej Ceg?owski loeng [https://www.youtube.com/watch?v=5Vt8zqhHe_c barely succeed: it is easier]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 7. nädal:  programmeerimiskeeled ja opsüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
16. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Erinevad programmeerimiskeeled ja kompileerimine/interpreteerimine.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus_keeled.ppt|itsissejuhatus_keeled.ppt]], [[Media:itsissejuhatus_keeled.pdf|itsissejuhatus_keeled.pdf]], &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  opsüsteemid&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.ppt|Itsissejuhatus_opsyst.ppt]],  [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.pdf|Itsissejuhatus_opsyst.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/84a2551d-1e05-4029-b08b-1e50bed777c8/public loenguvideo]. NB! Episoodides, kus käsureal on näha pikemad numbrid või ajamõõdud millisekundi täpsusega, ütleb õppejõud pidevalt numbreid valesti, samuti teeb vea java näiteid käivitades (seega java timingud täiesti valed): põhjuseks külmetus ja tugev nohu :) . Soovitus ise vaadata numbreid ja leida, kus õppejõud jälle midagi valesti ütles :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python).  Opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks produktiivsuse kasvu ja innovatsiooni aeglustumisest:&lt;br /&gt;
:* [https://www.intereconomics.eu/contents/year/2017/number/1/article/the-global-productivity-slowdown-diagnosis-causes-and-remedies.html global productivity slowdown]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Peter Thiel: we wanted flying cars, instead we got 140 characters [https://som.yale.edu/blog/peter-thiel-at-yale-we-wanted-flying-cars-instead-we-got-140-characters ja hariduse eesmärkidest] ja [https://medium.com/@danwwang/why-is-peter-thiel-pessimistic-about-the-future-of-technology-d2897f9659bb kommentaare sellele] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* biotechi [https://www.innovationgrowthlab.org/blog/innovation-slowing-down-if-so-what-can-be-done-about-it innovatsiooni aeglustumine ja kiirelt kasvavad kulud]&lt;br /&gt;
:* [https://aeon.co/essays/has-progress-in-science-and-technology-come-to-a-halt has progress in science and technology come to a halt?]&lt;br /&gt;
:* freakonomicsi [https://freakonomics.com/podcast/no-new-ideas/ podcast samal teemal]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ajaloost:&lt;br /&gt;
:* [http://arvutimuuseum.ut.ee/ Arvutimuuseum Tartu ülikoolis]&lt;br /&gt;
:* [http://toastytech.com/guis/guitimeline.html GUI ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [https://www.pinterest.com/pin/440649144769793165/ 101 arvutireklaami]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/playlist?list=PL92052A2D1E20A014 Arvutite ajaloolised tv-reklaamid]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.sciam.com/print_version.cfm?articleID=00010347-101C-14C1-8F9E83414B7F4945 The expert mind] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [[Media:teejuhtvorgundus_raamat.html |&amp;quot;Teejuht võrgumeediasse&amp;quot;]] toorik aastatest 1995-1996. Pakub eeskätt ajaloolist huvi.&lt;br /&gt;
:* Tutvu: [[Media:eestiajalugu.ppt|J.Penjami lühiülevaade Eestis tehtud ja olnud varastest arvutitest]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [[mikrointerpretaator|õppejõu mikro-interpretaator pythonis]]&lt;br /&gt;
:* [http://norvig.com/lispy.html tilluke lispi-interpretaator pythonis] ja [https://github.com/norvig/pytudes/blob/master/py/lis.py selle lähtekood]. Autoriks [https://en.wikipedia.org/wiki/Peter_Norvig Peter Norvig], vt ka [http://norvig.com/ Norvigi oma veebileht].&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/josegomezr/the-super-tiny-compiler tilluke lispi kompilaator pythonis]&lt;br /&gt;
:* [http://www.aosabook.org/en/500L/a-python-interpreter-written-in-python.html pythonis kirjutatud pythoni interpretaator]&lt;br /&gt;
:* Keerukam: [https://ruslanspivak.com/lsbasi-part1/ põhjalik interpretaatori-kirjutamise veebiraamat] algajatele ja [https://craftinginterpreters.com/ veel põhjalikum veebiraamat] ja [https://github.com/AZHenley/teenytinycompiler lihtsa kompilaatori näide ja õpetus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvu veidi nende progekeelte populaarsus-võrdlustega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Tiobe [https://www.tiobe.com/tiobe-index/ programmeerimiskeelte populaarsusindeks] &amp;lt;!-- ja [https://www.techworm.net/wp-content/uploads/2018/01/tiobe.png selle graafik] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Githubi progekeelte [https://madnight.github.io/githut/  populaarsusindeks requestide] ja [https://octoverse.github.com/2022/top-programming-languages repodes kasutatavuse] järgi.  &amp;lt;!-- [https://octoverse.github.com/  populaarsusindeks]  --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://pypl.github.io/PYPL.html PYPL: populaarsus tutorialite Google-otsingute järgi]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Põhjalik [https://boyter.org/posts/an-informal-survey-of-10-million-github-bitbucket-gitlab-projects/ Githubi repode analüüs mh keelte kaupa] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Nõudluse järgi [https://www.devjobsscanner.com/blog/top-8-most-demanded-programming-languages/ üks populaarsusindeks] ja [https://www.codeplatoon.org/the-best-paying-and-most-in-demand-programming-languages/ teine].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis vaata veidi neid asju:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://exploringdata.github.io/vis/programming-languages-influence-network/ Programming languages influence network]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://skilldrick.github.io/easy6502/ cool 6502 protsessori simulaator javascriptis] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/lang/ Computer languages history]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programming_languages Wikpedia list] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_programming_languages Wikipedia võrdlused]&lt;br /&gt;
:* [https://benchmarksgame-team.pages.debian.net/benchmarksgame/ Computer language benchmarks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitavat katsetamist opsüsteemidega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [http://levinux.com/ levinux: eksperimenteerimiseks mõeldud mikro-linux]: &amp;quot;tiny virtual Linux server that runs from USB or Dropbox with a double-click (no install or admin rights required) on Macs, Windows or Linux PCs&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Linux windowsis - [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Subsystem_for_Linux WSL] - [https://docs.microsoft.com/en-us/windows/wsl/ Microsofti õpetus]&lt;br /&gt;
Eriti soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* [http://duartes.org/gustavo/blog/category/software-illustrated/ Duarte blog sisemisest elust], mh [http://duartes.org/gustavo/blog/post/anatomy-of-a-program-in-memory/ kuidas programmi mälus hoitakse], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-the-kernel-manages-your-memory/ mälu haldamine], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-computers-boot-up/ bootimine 1] ja [http://duartes.org/gustavo/blog/post/kernel-boot-process/ bootimine 2]&lt;br /&gt;
Muidu soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* Wikipedia artikkel [http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system opsüsteemidest]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Linux_distribution Linux distributions]&lt;br /&gt;
:* päris hea [https://www.tutorialspoint.com/operating_system/index.htm opsüsteemide ehituse pisi-tutorial]&lt;br /&gt;
:* Ulrich Drepperi [http://people.redhat.com/drepper/cpucache-slides.pdf cache-lühiülevaade] ja [http://people.redhat.com/drepper/parallelprog.pdf paralleelsuse-ülevaade]&lt;br /&gt;
:* [http://www.minix3.org/ Minix: Linuxi inspiratsiooniks olnud mini-UNIX] ja &amp;lt;b&amp;gt;[https://www.cs.vu.nl/~ast/intel/ loe seda!]&amp;lt;/b&amp;gt; ja [https://hexus.net/tech/news/software/111857-intel-management-engine-runs-minix-3-os/ viimase taustaks] ja  [https://en.wikipedia.org/wiki/Intel_Management_Engine Intel Management Engine wikist].&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/unix/ Unix history]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory virtuaalmälu vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://zolutal.github.io/understanding-paging/ understanding paging]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_multitasking multitasking vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://landley.net/writing/memory-faq.txt Väga detailne ülevaade mälu organiseerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://blogsystem5.substack.com/p/windows-nt-vs-unix-design Windows NT vs UNIX design]&lt;br /&gt;
:* [https://pdos.csail.mit.edu/6.828/2018/xv6/book-rev11.pdf Hea väike tehniline raamat sise-ehitusest]&lt;br /&gt;
:* [https://people.eecs.berkeley.edu/~brewer/cs262/UNIX-annotated.pdf Unixi autorite väike varane ülevaade põhi-ideedest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat masintest, optimeerimisest ja progekeeltest, mitte niivõrd opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://jmmv.dev/2023/06/fast-machines-slow-machines.html fast machines slow machines]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2024/08/minuteman-guidance-computer.html minuteman guidance computer]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2023/02/bendix-central-air-data-computer-cadc.html bendix central air data computer]&lt;br /&gt;
:* [https://www.embedded.com/advanced-compiler-optimization-techniques/ sissejuhatus optimeerimisse]&lt;br /&gt;
:* [https://cacm.acm.org/magazines/2020/2/242347-optimizations-in-c-compilers/fulltext veel veidi sügavamalt optimeerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://gcc.gnu.org/onlinedocs/gcc/Optimize-Options.html gcc optimeerimisparameetrid]&lt;br /&gt;
:* [https://www.sqlite.org/whyc.html Why is SQLite written in C]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8. nädal:  Robootika ja veebirakendused  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
23. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   [https://www.akadeemia.ee/member/kruusmaa/ Maarja Kruusmaa]: robootika alused. Vaata ka [https://taltech.ee/en/biorobotics biorobootika keskus]. Presentatsioon 2023 aastast: [[Media:Robootika alused compressed3.pdf|Robootika alused]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:   [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Martini slaidid on [[https://drive.google.com/file/d/1ikFG0NbRN-Tu8m8Z4cdxNSkzktXvO3Fk/view?usp=sharing| siin]]; lisaks Taneli [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|varasemad slaidid]],&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/055cb699-1475-445c-903c-ca8c20369103/public  Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt:  Robotitest: tüüpilised andurid, tagasisidega ja ilma selleta juhtimine, miks on robotniidukid, aga mitte robotnõudekoristajad? &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   sisu ilmub edaspidi. Võimalik variant: [[Media:arvutivorgud_ivo_2024.pdf|arvutivorgud_ivo_2024.pdf]]: see on 2024 aasta Ivo materjal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:   sisu ilmub edaspidi. Võimalik variant: andmebaasid, näiteks [[Media:andmebaasidest_2024.pdf|andmebaasidest_2024.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks?: Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.  Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 9. nädal:  Tarkvara arhitektuur ja algoritmid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid, litsentsid jms.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus9a21.ppt|Itsissejuhatus9a21.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus9a21.pdf|Itsissejuhatus9a21.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab [https://taltech.ee/kontaktid/tarkvarateaduse-instituut/marko-kaaramees Marko Kääramees].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/3d141fd4-f2a7-4867-8b99-5b18eba22837/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Tarkvara arhitektuur: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti, quick sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kohustuslikku lugemist arhitektuuri teemal eksamiks:&lt;br /&gt;
:* [https://martinfowler.com/architecture/ Martin Fowler tarkvara arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html The law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No silver bullet] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/No_Silver_Bullet lühem kokkuvõte]&lt;br /&gt;
:* Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html mis on vabatarkvara] Gnu interpretatsiooni kohaselt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks mittekohustuslikku, aga eriti soovitavat lugemist arhitektuurist, tähtsuse järjekorras:&lt;br /&gt;
:* [https://blog.pragmaticengineer.com/software-architecture-is-overrated/ Software architecture is overrated] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=21001676 HN kommentaarid]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/papers-we-love/papers-we-love/blob/master/design/out-of-the-tar-pit.pdf Out of the tar pit]&lt;br /&gt;
:* [https://nickcraver.com/blog/2016/02/03/stack-overflow-a-technical-deconstruction/ Stack Overflow serveerimise ülesehitusest] eriti [https://nickcraver.com/blog/2016/02/17/stack-overflow-the-architecture-2016-edition/ selle esimene osa]&lt;br /&gt;
:* [http://muratbuffalo.blogspot.com/2014/10/facebooks-software-architecture.html?spref=tw veidi Facebooki arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/zhangjunhd/reading-notes/blob/master/software/FundamentalsOfSoftwareArchitecture.md Fundamentals of software architecture]: see ei ole vähetähtis, aga on pikk ja detailne hästi illustreeritud jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks: &lt;br /&gt;
:* [http://damienkatz.net/2006/02/why_features_do.html Why features do not matter any more]&lt;br /&gt;
:* [http://www.norvig.com/21-days.html Teach yourself programming in ten years]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid] ja &lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/licenses/licenses.html Gnu litsentsid] ja paljud [http://www.gnu.org/licenses/license-list.html erinevad vabavara litsentsid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] &amp;lt;!-- ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 10. nädal: rekursioon, rekursiivsed keeled, algoritmid ja lahenduvus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
6. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus11.ppt|Itsissejuhatus11.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus11.pdf|Itsissejuhatus11.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Algoritmid: lahenduvus. &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus13a.ppt|Itsissejuhatus13a.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus13a.pdf|Itsissejuhatus13a.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/211c72e8-91cd-4871-8658-bb8ca8ed24f0/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus, näidete rehkendamise tulemused. Prologi ja lambda-arvutuse näited tuleb ära tunda ja näidete puhul aru saada, mis nende rehkendamise tulemus on.  Lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks proovi ja loe veidi rekursiooni teemadel: &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fractal Fraktaalid wikipedias]&lt;br /&gt;
:* [http://blog.hvidtfeldts.net/index.php/category/mandelbulb/ Mandelbub] ja [https://www.youtube.com/results?search_query=mandelbub selle videoklipid] [https://www.youtube.com/watch?v=Tj6rip3G62Y&amp;amp;feature=youtu.be Mandelbox and Flying Lights], [https://www.youtube.com/watch?v=bKknJvZIn24&amp;amp;feature=youtu.be Like in a dream II], [https://www.youtube.com/watch?v=APsLfpfDGOI&amp;amp;feature=youtu.be Weird planet II]. Taustaks veel [http://www.math.utah.edu/~bresslof/publications/01-1.pdf Geometric visual hallucinations, Euclidean symmetry and the functional architecture of striate cortex]&lt;br /&gt;
:* [http://tilde.club/~david/m/ kiire Mandelbroti fraktaal online] ja [https://guciek.github.io/web_mandelbrot.html#-0.5;0;2;1000  veidi aeglasem]&lt;br /&gt;
:* [http://rosettacode.org/wiki/Mandelbrot_set Mandelbroti hulga (pildi) joonistamise programme mitmes eri keeles]&lt;br /&gt;
:* Lihtne fraktaal-puu javascriptis [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/draw.html draw.html] ja keerulisem [https://stackoverflow.com/questions/49785734/animating-a-fractal-tree-inside-a-javascript-canvas moving fractal trees in javascript]. Siit edasi [http://math.hws.edu/graphicsbook/ arvutigraafika veebiraamat].&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Tower_of_Hanoi Tower of Hanoi]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Lambda_calculus Lambda-arvutus] &lt;br /&gt;
:Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:&lt;br /&gt;
:* Vaata ja modifitseeri Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/mandelbrot/MB.html mandelbroti joonistajat] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xTurtle/xTurtle.html kilpkonnagraafikat]. Viimasest võta menüüst recursion tutorial ja recursive bush näide.&lt;br /&gt;
:Huvi korral katseta &lt;br /&gt;
:* [https://lambdacalc.io/ Lambda-arvutuse kalkulaator] näidete ja detailsete sammudega&lt;br /&gt;
:* Proovi [https://swish.swi-prolog.org/ Prolog online] või installeeri  [http://www.swi-prolog.org/ SWI Prolog].&lt;br /&gt;
:* [https://dtai.cs.kuleuven.be/problog/tutorial.html Prolog tõenäosustega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata lisaks lahenduvuse teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cardinality Kardinaal]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cantor%27s_diagonal_argument Cantori teoreem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Halting_problem Halting problem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6del%27s_incompleteness_theorems Incompleteness theorems]&lt;br /&gt;
:* Raamat [https://www.apollo.ee/godeli-toestus.html Gödeli tõestus] koos õppejõu [[Media:Jarelsona_godel.pdf|järelsõnaga]] täiendavate seostega nii lõpmatuse kui mittelahenduvusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 11. nädal:  Tehisintellekt: sissejuhatus ja ajuteadus  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
13. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  Tehisintellekt üldpildina ehk sissejuhatus.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2025.pdf ai_sissejuhatus_2025.pdf] või [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2025.pptx ai_sissejuhatus_2025.pptx]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Ajuteadus: ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/ef0bdf37-4d37-466e-8066-f4a03217b9c9/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis on minimax ja alpha-beta meetod, mis on tehis-närvivõrkude põhikomponendid, mida teevad suured keelemudelid. Mis ülesanded robootikas praegu õnnestuvad ja mis mitte. Mis on Turingi test ja AGI. Ajuteaduse kohta: mis on neuroni põhiosad, mis mehhanismidega neuronid omavahel suhtlevad. Mis on sotsiobioloogia ja evolutsioonipsühholoogia.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt tehisintellekti teemal:&lt;br /&gt;
* [https://course.elementsofai.com/ee/ Elements of AI] &lt;br /&gt;
* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_Room Hiina tuba] ehk AI filosoofia tuntuim mõtteharjutus.&lt;br /&gt;
* [https://logictools.org õppejõu õppe-veebisüsteem klassikalise symbolic AI loogikafookusega osa jaoks]&lt;br /&gt;
* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] väike AI sari [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-i-how-we-got-here/ part 1], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-ii-beyond-the-turing-test/ part 2] , [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iii-hard-things-today/ part 3] ,  [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iv-things-to-work-on-now/ part 4]  ja ennustused [https://rodneybrooks.com/predictions-scorecard-2020-january-01/ scorecard 2020], [https://rodneybrooks.com/predictions-scorecard-2024-january-01/ scorecard 2024]. Kaks head esseed samast ooperist: [https://rodneybrooks.com/what-will-transformers-transform/ What Will Transformers Transform?] ja [https://rodneybrooks.com/three-things-that-llms-have-made-us-rethink/ Three Things That LLMs Have Made Us Rethink] &lt;br /&gt;
* [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR machine learning street talk (mlst)] podcast&lt;br /&gt;
* Väga populaarsel [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcastil] on vahel süvaintervjuud AI rahvaga.  Eri vaatenurkade jaoks näiteks [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] of an important physicist has often quite philosophically interesting or cognitive science and AI interviews. Some recommendations: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_Chollet Francois Chollet] ja [https://arcprize.org/arc-agi ARC-AGI] teema. Mh &lt;br /&gt;
** [https://liusida.github.io/ARC/ katseta ise lahendada] ja &lt;br /&gt;
** ntx loe ARCi lehelt [https://arcprize.org/blog blogi] ja &lt;br /&gt;
** vaata kolmanda ARCi põlvkonna [https://three.arcprize.org/ eeldemo]. &lt;br /&gt;
** Hea mõte on lugeda 2024 ühe hea tulemuse meetodi [https://www.lesswrong.com/posts/Rdwui3wHxCeKb7feK/getting-50-sota-on-arc-agi-with-gpt-4o pikemat seletust]: seal seletatakse ka lihtsalt lahti, et milles ARC ülesanne seisneb.&lt;br /&gt;
** [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet in Lex Fridman interview]&lt;br /&gt;
** [https://fchollet.com/ Chollet oma lehelt] mõni vestlus, soovitavalt [https://www.youtube.com/watch?v=rTh3UcPj_7o Mindscape podcasti episood] või siis [https://www.dwarkesh.com/p/francois-chollet Dwarkeshiga]&lt;br /&gt;
** [https://open.spotify.com/episode/5f3bFen98gEQkb0J5CCjEt MLST 29.4% ARC-AGI-2 interview (not Chollet himself)] or [https://www.youtube.com/watch?v=FcnLiPyfRZM&amp;amp;pp=0gcJCfwJAYcqIYzv on youtube]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- Teoreetiline arvutiteadus. &lt;br /&gt;
:[[Media:pawel_logic.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 12. nädal: Kvantarvutite algoritmid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
20. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  [https://taltech.ee/en/dirk-draheim Dirk Draheim] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computing kvantarvutite] algoritmidest: I osa. Loeng on inglise keeles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: [https://taltech.ee/en/dirk-draheim Dirk Draheim] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computing kvantarvutite] algoritmidest: II osa. Loeng on inglise keeles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:DirkGrover.pdf|Loengumaterjal ehk presentatsioon]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a2c280c4-b5d6-415a-8091-e63f61d70783/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamil kvantarvutite algoritmide küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustaks soovitav:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computing Wikipedia leht]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mindscape podcast [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2021/06/28/153-john-preskill-on-quantum-computers-and-what-theyre-good-for/ quantum computing with John Preskill] episood.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mindscape podcast [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2020/06/01/99-scott-aaronson-on-complexity-computation-and-quantum-gravity/ quantum computing with Scott Aaronson] episood.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Scott Aaronsoni [https://scottaaronson.blog/ blogi]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 13. nädal: Teoreetiline arvutiteadus ja masinõpe ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: [https://www.ioc.ee/~pawel/ Pawel Sobocinski] räägib teoreetilisest arvutiteadusest (inglise keeles). &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Logic2025bis.pdf|Logic2025bis.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: [https://healthandfood.taltech.ee/liige/evelin-halling/ Evelin Halling] räägib masinõppest. Evelin õpetab ka masinõppe kursust. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:ML_Introduction_c.pdf|ML_Introduction_c.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a2a1471a-60c6-40ce-b936-2e9e782d4744/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks on küsimused ainult masinõppe teema (kell 14:00 loeng siin ülal) kohta. Masinõppe peamised tüübid ja nende sobivamad rakendusvaldkonnad. Mida õppimise käigus mudelis muudetakse. Kuidas mudeli andmestikku tüüpiliselt jaotatakse ja mis on peamised tööd andmestikuga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* https://aidoc.pages.taltech.ee/&lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* Eelmisest inspireeritud [https://playground.tensorflow.org/ modernsem jätk] ja [https://deeperplayground.org/ selle jätk].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Eksamiks:   Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 14. nädal:  AI assistendid ja tarkvara arendusprotsess ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: [https://koppel.ee Tarmo Koppel] räägib LLMi põhistest ai assistentidest ja annab koduülesande: google ai studio build apps with gemini.&lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Tarmo_koppel.pdf|Tarmo_koppel.pdf]]&lt;br /&gt;
: Google AI studioga rakenduse ehitamise juhend: [[Media:GoogleAIstudioBuildApps.docx|GoogleAIstudioBuildApps.docx]] või sama [[Media:GoogleAIstudioBuildApps.pdf|GoogleAIstudioBuildApps.pdf]] variant.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- Hajussüsteemid, plokiahelad ja krüptoraha. &lt;br /&gt;
:Kasutame osi mõlemist materjalist: [[Media:Blockchain_lecture_1.pdf|Dirk Drahemi loenguslaidid]] ja [[Media:P2p_ledger_bitcoin.ppt|T.Tammeti P2P loenguslaidid]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: [https://www.linkedin.com/in/uku-tammet/ Uku] (endine [http://wise.com Wise], praegune [https://handhold.io/ https://handhold.io/]) räägib tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal.&amp;lt;!-- Presentatsioon 2023: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Uku_taltech_2025.pdf|Uku_taltech_2025.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/b76c8706-3e63-4d36-a0a5-300deda5a36a/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: LLMdest: mis on LLMi kontekstiaken? Ettevõtetest: mis on tootefirma / traditsioonilise &amp;quot;agency&amp;quot; põhierinevused. Mida tähendab data-driven tootearendus. Mis on selles kontekstis MVP ja mis on PMF?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://coinmarketcap.com/ Erinevad krüptorahad, nende hetkehinnad, turumahud jms]&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://archive.is/FgxPK selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uuem artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://playbook.samaltman.com Sam Altmani startup-kursus] ja [https://www.youtube.com/playlist?list=PL5q_lef6zVkaTY_cT1k7qFNF2TidHCe-1 video-playlist]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt hajussüsteemidest: vaata [http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid seda kursust].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://coinmarketcap.com/ Erinevad krüptorahad, nende hetkehinnad, turumahud jms]&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
:* Klassikaline podcastisari [https://brainsciencepodcast.com/ Brain Science] on samuti päris hea.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 15. nädal:  Loomulik keel, keelemudelid, veel IT ärist/projektidest ja konsultatsioon eksamiks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  konsultatsioon eksamiks ja täiendavalt tarkvara arendusprotsessist. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf|Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:[https://taltech.ee/uudised/nuud-tenuuris-tanel-alumae Tanel Alumäe] räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: LLM, GPT ja muu cutting edge värk. Loengumaterjal 2024 aastast: [[Media:Keelemudelid.pdf|Keelemudelid.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/2e5d9772-576f-4e3b-bdcd-5b3472439904/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Projektidest: projekti jaotus etappideks, kosemudel vs agiilne arendus. Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://www.businessballs.com/amusement-stress-relief/tree-swing-cartoon-pictures-early-versions/ selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uuem artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://playbook.samaltman.com Sam Altmani startup-kursus] ja [https://www.youtube.com/playlist?list=PL5q_lef6zVkaTY_cT1k7qFNF2TidHCe-1 video-playlist]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 16. nädal:  Küberkaitse ja andmeteadus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18.  detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15. [https://et.wikipedia.org/wiki/Rain_Ottis Rain Ottis] räägib küberkaitsest. [[Media:rain_kyberkaitsest.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00. [http://innar.com/ Innar Liiv] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_science andmeteadusest] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_mining andmekaevest]. Loengumaterjal: [[Media:INNAR_2025.pdf|INNAR_2025.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/b5bfb873-07ac-4346-9e01-a2794dbecf6f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  It äri: tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal. Presentatsioon 2023: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Eksamiks näiteks: Ettevõtetest: mis on tootefirma / traditsioonilise &amp;quot;agency&amp;quot; põhierinevused. Mida tähendab data-driven tootearendus. Mis on MVP. Mis stsenaariumites/olukordades on mõistlik kasutada &amp;quot;asynchronous messaging&amp;quot;-u?&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näiteid vanadest eksamitest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on näited väga ammu tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|vana eksam 1]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|vana eksam 2]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|vana eksam 3]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kohustuslikud lugemismaterjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loogika ainest ja ajaloost: T.Tammet: [[Media:Loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule &amp;quot;Mõtlemisest tõestamiseni&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Opsüsteemidest laiemas kontekstis: Kohustuslik on algusosa (esimene 1/4) pikast artiklist [[Media:Commandlinebook.html| In the Beginning was the Command Line]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Alan Turing [https://www.csee.umbc.edu/courses/471/papers/turing.pdf Computing Machinery and intelligence] &lt;br /&gt;
* Abstraktsioonidest ja tehnoloogiatükkidest: [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html Law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
* Paul Graham [http://paulgraham.com/hp.html Hackers and painters]&lt;br /&gt;
* Stiilist või midagi: [https://www.mit.edu/~xela/tao.html The Tao of Programming]. Selle teksti inspiratsiooniks/taustaks on [http://raulpage.org/daodej2.html daodejing], see tausta-originaal-daodejing ei ole kohustulik lugemine.&lt;br /&gt;
* Kohustuslikud artiklid IT projektide, ideoloogia, äri ja juhtimise teemal on järgmised. Neid &amp;quot;ära õppida&amp;quot; vms pole vaja, piisab lihtsast mõnusast kiirest läbilugemisest:&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
** Gnu manifestid [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html The Free Software Definition] ja [http://www.gnu.org/philosophy/selling.html Selling Free Software]&lt;br /&gt;
** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/bronze.html Why smart people have bad ideas]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Funktsionaalsuse spec:Painless Functional Specifications (1 osa): http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000036.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Projekti planeerimine: Painless Software Schedules: http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000245.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loe iga päev ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* http://news.ycombinator.com/&lt;br /&gt;
* http://www.reddit.com (hea mõte on registreeruda ja valida sobivad alamredditid, näiteks&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/programming&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/technology&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/artificial&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.engadget.com&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.news.com&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on mõistlik lugeda valikut artikleid kõigist neist saitidest:&lt;br /&gt;
* [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseed, uusi suhteliselt harva].&lt;br /&gt;
* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid]: suur ideoloogiline taustajõud&lt;br /&gt;
* [http://math.hws.edu/TMCM/java/index.html David Eck: Labs and Applets for &amp;quot;The Most Complex Machine&amp;quot;]: harjutamiseks&lt;br /&gt;
* [http://catb.org/~esr/jargon Jargon leksikon ja the New Hacker&#039;s Dictionary]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
* [http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/cathedral-bazaar/ The cathedral and Bazaar]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kuula ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mh vaata läbi varasemate episoodide loetelu ja kuula, kui tundub põnev:&lt;br /&gt;
* Ülipopulaarse [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcasti] (varem nimega AI podcast) tehnoloogia-episoode (varem rohkem, viimasel ajal harvemini), näiteks [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri] episood. Spetsiifiliselt AI osas tasub kuulata näiteks neid väga erinevaid vaatenurki eri sorti tipptegijatelt ja mõtteliidritelt: [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* Kvantfüüsiku [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcasti] valitud osi.  Mõned soovitused: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehnilisemate podcastide osas on väga head (jällegi, vaata varasemaid episoode läbi ja vali) näiteks:&lt;br /&gt;
* [https://braininspired.co Brain Inspired]: päris neuroteaduse podcast, &amp;lt;i&amp;gt;kerge&amp;lt;/i&amp;gt; fookusega seostele AI-ga&lt;br /&gt;
* [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR machine learning street talk (mlst)]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://thegradientpub.substack.com/s/podcast The Gradient]: hea üldisem AI podcast, samas päris deep --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned väga head valikepisoodid teistest podcastidest:&lt;br /&gt;
* [https://philosophybites.com/podcast/jonathan-webber-on-deceiving-with-words/ Jonathan Webber on deceiving with words] episood. Väga lühike, algab justkui triviaalselt, aga varsti enam nii mitte väga.&lt;br /&gt;
* [https://samharris.org/episode/SEF4786499D Andy Clarki] episood (predictive brain, embodied cognition, and the extended mind) täisvariant Sam Harrise podcastist. Kui ei tööta, siis üldlink lühendatud versioonile [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes/322-predicting-reality siin].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1725206400 Michael Graziano] episood. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1692547200 Donald Hoffman]: The Illusion of Reality. Eriti radikaalse ja eksootilise, samas populaarse teadvuseteooria näide. Hoffmanni lühem ja fokuseeritud esitus on [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is?subtitle=en see TED talk]. Vbl alusta viimasega. Vahepeal viidatud &amp;quot;illusionisti&amp;quot; superklassiku Dennetti [https://www.youtube.com/watch?v=fjbWr3ODbAo TED talki] ideed on samamoodi eksootilised, aga vastupidises suunas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Kui kõik tundub liiga lihtne, siis: ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loe läbi enamus [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseid].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe läbi Steven Raymondi raamat (NB! algajatel raske õieti mõista :-) [http://www.faqs.org/docs/artu/ The Art of Unix Programming]&lt;br /&gt;
* Võta ette programmeerimise &amp;lt;i&amp;gt;süvendatud&amp;lt;/i&amp;gt; algkursus.&lt;br /&gt;
* Tee omal käel ette läbi terve [http://courses.cs.ttu.ee/pages/ITI0011 Programmeerimise põhikursus] (peaasi: tee kõik harjutustööd: programmeerimise õppimiseks ainus viis on palju programmeerida :-)&lt;br /&gt;
* [http://webster.cs.ucr.edu/ Õpi assembleris programmeerima] (üpris ebapraktiline oskus, aga hästi hariv :-)&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=23081</id>
		<title>Sissejuhatus infotehnoloogiasse</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=23081"/>
		<updated>2026-09-17T12:55:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* 3. nädal: Masinõpe ja veebirakendused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:matrix.jpg|left|IT]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekood: ITI0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõud: [http://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontakt: tanel.tammet@taltech.ee, ICT 426&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
olemas on ka [[iti0101 2025| 2025 aasta arhiiv]] kõigi eelmise aasta materjalidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Palun registreeru praegu! ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palve kõigile tudengitele: registreeruge palun selle nädala loengusse siit lingilt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://fienta.com/et/tallinn-tehisaru-tootuba-tehisintellektist-ja-suurtest-keelemudelitest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise mõte: ülikool on eesti.ai-ga kokku leppinud, et me registreerime taolisi avalikult ligipääsetavate AI-loengute/seminaride osalemisi. &lt;br /&gt;
Oktoobris teeme järgmise jne. Loengu enda jaoks pole registreerumisi vaja, tegu siis puhtalt ülikooli ja eesti.ai kokkuleppega.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kursuse eesmärk ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.&lt;br /&gt;
* Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.&lt;br /&gt;
* Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Videosalvestused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu ajal on live feed ja video salvestatakse järelvaatamiseks. Põhilink on [https://echo360.org.uk/section/5b13d01a-9b98-466c-8682-85cf6b5d97d6/public siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetsete videoalvestuste lingid leiad edaspidi lisaks allpool nädalate loengupresentatsioonide järel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Maht, aeg, tulemus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks järjestikkust loengut nädalas neljapäeviti kuuenda korpuse auditooriumis U06A-229. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. &lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 13:45: nii tavaloengud kui süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reedel, 4. septembril kell 12:15 - 13:45 on eraldi sissejuhatav loeng rühmadele IADB10A, IADB10B ruumis ICO-314: loengu annab Otto Mättas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevate õppejõudude ja nende ainete tutvustamine on üks kursuse osa.&lt;br /&gt;
Septembris annavad enamiku loengutest erinevad õppejõud, mitte Tanel. Oktoobris ja edasi annab enamiku loenguid Tanel, külalisõppejõude on veidi harvem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega paarikümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on &lt;br /&gt;
loengujärgse esmaspäeva hommikust järgmise loengupäeva (reede) lõpuni. Koduülesanded ja harjutused - kui neid antakse - on kontrolltöö üheks osaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kontrolltööd ja koduülesanded ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/cgi-bin/qshow2.py Kontrolltöö 2, teise nädala teemadel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö mõte on iganädalane süvenemine materjalidesse ja (vahel) väikeste harjutuse tegemine, et teemadest OK aru saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltööd/koduülesanded on lihtsa veebivormi kujul ja ilmuvad siia lõiku tüüpiliselt järgmisel päeval peale loengut (reedel) ja jäävad üles vähemalt järgmise loengupäeva (neljapäev) lõpuni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ülesannetele küsime samal vormil ka küsimusi ja kogemusi, mida järgmises loengus (ja mujal) läbi mõelda ja arvestada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada &amp;quot;Salvesta&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täida korrektselt alguse väljad tudengikood, nimi ja email: nende järgi lähevad tulemused sulle arvesse. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Küll aga öeldakse sulle vastuseks, kas salvestamine&lt;br /&gt;
õnnestus või ei. Kui sa ei näe tulemust &amp;quot;Sinu vastus on salvestatud, aitäh!&amp;quot;, siis on sul mõni väli täitmata, võrguühendus katkes vms: sel juhul palun kontrolli vormi sisu ja salvesta uuesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsteem lubab - tehniliselt - sul salvestada vastuseid mitu korda, aga arvesse läheb ainult esimene.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vahetulemused pannakse üles ca kord kuus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loengute plaan ja materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut.  Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb mitmeks blokiks, mis toimuvad kuigivõrd segiläbi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Erinevad IT teemad, millest osa annab Tanel, osad teised õppejõud.&lt;br /&gt;
* Ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade: kuidas asjad töötavad, miks ja kuidas on nad selliseks arenenud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 1. nädal. Sissejuhatus baasvärkidesse: arvuti ja info. Algoritmid ja keerukus. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted. Loengu annab [https://github.com/ottomattas Otto Mättas].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1a24.pptx|itsissejuhatus1a24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1a24.pdf|itsissejuhatus1a24.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab [https://taltech.ee/kontaktid/tarkvarateaduse-instituut/marko-kaaramees Marko Kääramees].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1b24.pptx|itsissejuhatus1b24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1b24.pdf|itsissejuhatus1b24.pdf]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a8019ef7-cbd7-4ec1-8003-6453d1e7883e/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks (esialgselt, muutub peale loengut): pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm.  Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti, quick sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* katseta [https://math.hws.edu/eck/js/datareps/xDataReps.html datareps] lehel erinevaid esitusi, püüa neist aru saada ja guugelda vajadusel juurde&lt;br /&gt;
:* vaata korra [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/ASCII-Table-wide.svg ascii tabelit]&lt;br /&gt;
;* uuri veidi [https://www.unicode.org/charts/ kooditabeleid] [https://home.unicode.org/ unicode] veebisaidil&lt;br /&gt;
:* loe läbi mõni nendest [https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Graham_(programmer) Paul Grahami] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Y_Combinator Y combinatori] asutaja) esseedest: [http://www.paulgraham.com/nerds.html Why nerds are unpopular?], [http://www.paulgraham.com/lesson.html The lesson to unlearn], [http://www.paulgraham.com/think.html How to think for yourself].&lt;br /&gt;
:* [https://external-preview.redd.it/ihLiGBXOGFBWd_2UV9XyZM2hXQviZHmcFh1OAmCEnxE.png?auto=webp&amp;amp;s=9591f04e3a857441f63247c65830ac3e41047e5a valdkonnad]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] &amp;lt;!-- ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 2. nädal:Tehisintellekt: sissejuhatus ja loomulik keel ning keelemudelid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
10. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00:  Tehisintellekt üldpildina ehk sissejuhatus. Räägib Tanel Tammet.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2026.pdf ai_sissejuhatus_2026.pdf] või [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2026.pptx ai_sissejuhatus_2026.pptx]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45:[https://taltech.ee/uudised/nuud-tenuuris-tanel-alumae Tanel Alumäe] räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: [[Media:Keelemudelid_2026.pdf|Keelemudelid_2026.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks, esialgselt (muudetakse peale loengut): Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis on minimax ja alpha-beta meetod, mis on tehis-närvivõrkude põhikomponendid, mida teevad suured keelemudelid. Mis ülesanded robootikas praegu õnnestuvad ja mis mitte. Mis on Turingi test ja AGI. Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt üldise tehisintellekti teemal:&lt;br /&gt;
* [https://course.elementsofai.com/ee/ Elements of AI] &lt;br /&gt;
* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_Room Hiina tuba] ehk AI filosoofia tuntuim mõtteharjutus.&lt;br /&gt;
* [https://logictools.org õppejõu õppe-veebisüsteem klassikalise symbolic AI loogikafookusega osa jaoks]&lt;br /&gt;
* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
* Häid kirjutisi: [https://www.geoffreylitt.com/2026/07/02/understanding-is-the-new-bottleneck arusaamisest], [https://blog.florianherrengt.com/ai-removing-middle-class-software-engineering.html progemise keskklassi kadu] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=49271994 selle arutelu], [https://blog.senko.net/code-was-never-the-hard-part-is-an-insult-to-all-programmers mis on progemise keerukad osad]&lt;br /&gt;
* [https://arxiv.org/abs/2507.09369 AI inimhävitamisvõimaluste taksonoomia]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] jutt [https://rodneybrooks.com/why-todays-humanoids-wont-learn-dexterity/ humanoidrobotitest ja robotkätest]ja [https://rodneybrooks.com/category/dated-predictions/ ennustused]&lt;br /&gt;
* Olulised podcastid: [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridman], [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes Sam Harris], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Sean Carroll], [https://www.dwarkesh.com/podcast Dwarkesh Patel], [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR?si=db75901c64e649c0 mlst], [https://www.latent.space/podcast latent space]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_Chollet Francois Chollet] (kuula [https://creators.spotify.com/pod/profile/ycombinator/episodes/How-Franois-Chollet-Is-Building-A-New-Path-To-AGI-e3h1jve/a-acia0b8 podcastiepisoodi]) ja [https://arcprize.org/arc-agi ARC-AGI] teema. Mh [https://liusida.github.io/ARC/ katseta ise lahendada] ja oe ARCi lehelt [https://arcprize.org/blog blogi] ja vaata kolmanda ARCi põlvkonna [https://three.arcprize.org/ demo].&lt;br /&gt;
* [https://arxiv.org/abs/2507.09369 AI inimhävitamisvõimaluste taksonoomia]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* [https://sgnt.ai/p/embeddings-explainer/ arusaamise alguseks: embeddingud] &lt;br /&gt;
* [https://ynarwal.github.io/how-llms-work/ kuidas llmid töötavad]&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parimad [https://karpathy.ai/ Andrey Karpathy õppevideod] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku  pythoni koodiga:  [https://github.com/karpathy/nanochat nanochat] ja vanem [https://github.com/karpathy/nanoGPT nanogpt] ja veel niisama: [https://karpathy.ai/microgpt.html microgpt]&lt;br /&gt;
* [https://zainhas.github.io/blog/2026/inside-claude-code-architecture/?cmid=db80ac83-874f-4a90-90a9-561b9a95c5c7#claude-code-v2188--architecture-deep-dive kuidas claude code on ehitatud]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 3. nädal: Masinõpe ja veebirakendused ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
17. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00: [https://healthandfood.taltech.ee/liige/evelin-halling/ Evelin Halling] räägib masinõppest. Evelin õpetab ka masinõppe kursust. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal 2025: [[Media:ML_Introduction_c.pdf|ML_Introduction_c.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45. [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Martini slaidid on [Media:ITI0101_26_03_Web_Applications.pdf| siin] &amp;lt;!-- ; lisaks Taneli [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|varasemad slaidid]], --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/a2a1471a-60c6-40ce-b936-2e9e782d4744/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt: Masinõppe peamised tüübid ja nende sobivamad rakendusvaldkonnad. Mida õppimise käigus mudelis muudetakse. Kuidas mudeli andmestikku tüüpiliselt jaotatakse ja mis on peamised tööd andmestikuga. Veebirakendused: mis on veebirakendustes front-end, back-end, mis on GET ja POST vahe, mis on SPA (single page application) ja nö klassikalise veebirakenduse vahe, mis on ja milleks kasutatakse: html, css, javascript, json, &amp;quot;ajax&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt masinõppe teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* https://aidoc.pages.taltech.ee/&lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* Eelmisest inspireeritud [https://playground.tensorflow.org/ modernsem jätk] ja [https://deeperplayground.org/ selle jätk].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Siit edasi läheb loengute järjekord muutmisele =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X. nädal: tekstitöötlus ja tabelarvutus: loengud annab Ivari Horm ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: tekstitöötlus: [https://ivari.horm.ee/cv Ivari Horm] Loengumaterjalid: [https://study.risk.ee/wp-content/uploads/sites/3/2024/11/Teksti-toimetamine-2024.pdf Teksti Toimetamine]. Lisaks (mittekohustuslik) on [https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine/ siin allpool] lingid näitefailide algfailidele ja tulemustele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: tabelarvutus: [https://ivari.horm.ee/cv Ivari Horm]. [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted/ Loengumaterjalide leht].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/c4ab59e2-8988-41bd-9364-de9c299676ea/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks: Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, reavahetused, mis on tex, latex, markdown, nende plussid ja miinused, kus kasutatakse. Tabelarvutuse kohta küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja arvuti riistvara ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus3o.ppt|Itsissejuhatus3o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus3o.pdf|Itsissejuhatus3o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: arvuti riistvara: transistorid, loogikalülitused, aritmeetika, mälu, programmid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.ppt|Itsissejuhatus_proc_23.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.pdf|Itsissejuhatus_proc_23.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/5e6f05d8-d087-4323-9c3f-531a724713ee/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore&#039;s law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. Relee, lihtsad elektroonikaskeemid, mitme biti liitja ja lahutaja, lihtsad mälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis seda realiseerib, samuti koostada paaribitiste sisendite liitjat/lahutajat, samuti kolme eraldi biti liitjat ja trigerit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/college.html Undergraduation] pluss järelmärkused: [http://www.paulgraham.com/undergrad2.html more advice for undergrads]&lt;br /&gt;
:* [http://www.columbia.edu/cu/computinghistory/tabulator.html IBM-i varased mehaanilised tabulaatorid]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic-core_memory ferriitmälu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fortran Fortran] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/IBM_704 IBM 704] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_vacuum_tube_computers raadiolampidega arvutite suur tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Manchester_computers Brittide varaseimad arvutid Manchesteris]&lt;br /&gt;
:* [https://www.computerhistory.org/pdp-1/ PDP-1 restoration project], [https://www.youtube.com/watch?v=Rmvb4Hktv7U Spacewar: esimene graafiline arvutimäng], [http://www.computerhistory.org/revolution/computer-games/16/189/2213 ja ajaloo-video],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/First_video_game esimeste arvutimängude tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=6orsmFndx_o Ivan Sutherland&#039;s sketchpad video] vt ka [http://en.wikipedia.org/wiki/Sketchpad sketchpadi artikkel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=yJDv-zdhzMY Douglas Engelbart &amp;quot;mother of all demos&amp;quot;]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Semi_Automatic_Ground_Environment SAGE]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Counterculture_of_the_1960s Counterculture] &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Silicon_Valley Silicon Valley] vt ka [https://www.siliconvalleymap.org/ seda kaarti]&lt;br /&gt;
:* Whole earth catalog [http://en.wikipedia.org/wiki/Whole_Earth_Catalog wikis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule riistvarast:&lt;br /&gt;
:* [https://nandgame.com/ nandgame] ja [https://mrce.in/ebooks/Computing%20Systems%20Elements%202nd%20Ed.pdf raamatu fulltext], millel ta nö baseerub.&lt;br /&gt;
:* [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episood] A.I. podcastist&lt;br /&gt;
:* [http://www.pctechguide.com/cpu-architecture/principles-of-cpu-architecture-logic-gates-mosfets-and-voltage lühike lugu transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks] ja vaata veidi täienduseks  [http://en.wikipedia.org/wiki/Logic_gate siit] &lt;br /&gt;
:* Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html loogikalülituste simulaator]. Kindlasti vaata ka [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/info.html infot] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=combinational.txt veidi keerukamaid näiteid] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=sequential.txt mälunäiteid].&lt;br /&gt;
:* Alternatiivina on päris head ka [https://logic.ly/demo/ logic.ly demo] (also 4-bit adder) or try [https://simulator.io/samples 4-bit adder tutorial in detail: you can try out and edit half-built parts]. See also [https://www.geeksforgeeks.org/half-adder-in-digital-logic/?ref=lbp this]. Samuti [https://circuitverse.org/simulator on-line] ja [https://learn.circuitverse.org/ selle tutorial]  ning [http://www.kolls.net/gatesim/ see allalaetav]&lt;br /&gt;
:* Minecraft: redstone ja arvutid&lt;br /&gt;
:** introd [http://www.youtube.com/watch?v=aLTX-sBbo_U siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=XN_MIX7M460 siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=QpvJ9wiywL4 loogikalülitused]&lt;br /&gt;
:** shock and awe: [http://www.youtube.com/watch?v=rmKNahFDcAQ täielik 4-bitine arvuti minecraftis]&lt;br /&gt;
:* Veidi tutvuda nende saitidega:&lt;br /&gt;
:** [http://www.quadibloc.com/comp/cp01.htm täiendavalt teemal transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks]&lt;br /&gt;
:** [http://www.lighterra.com/papers/modernmicroprocessors/ Optimeeringud tegelikes protsessorites]&lt;br /&gt;
:* Loe, kuidas ARM chipid alguse said ja olid inspireeritud 6502 protsessorist:&lt;br /&gt;
:** [https://www.theregister.co.uk/2012/05/03/unsung_heroes_of_tech_arm_creators_sophie_wilson_and_steve_furber/?page=1 arm chippide alguse lugu]&lt;br /&gt;
:* Protsessori simuleerimine ja ise ehitamine:&lt;br /&gt;
:** [https://math.hws.edu/eck/js/xComputer/xComputer.html Ecki xComputer]: lihtne simulaator 6502 stiilis&lt;br /&gt;
:**[http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502.org]: päris täpne 6502 simulaator&lt;br /&gt;
:**[http://www.visual6502.org/ visual6502.org] vt ka [http://www.visual6502.org/docs/6502_in_action_14_web.pdf slaidid]&lt;br /&gt;
:**[https://eater.net/8bit Build an 8-bit computer from scratch]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Microcontroller Mikrokontrollerid] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/System_on_a_chip system on a chip]:&lt;br /&gt;
:** [https://jaycarlson.net/microcontrollers/ mikrokontrollerite ülevaade] detailidega: kõik alla 1 dollari&lt;br /&gt;
:** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raspberry_Pi Raspberry Pi] SOC&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 4. nädal: Andmebaasid ja arvutivõrgud: Erki Eessaar ja Ivo Müürsepp ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
25. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Erki Eessaar räägib andmebaasidest. Andmed, informatsioon, andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. SQLis (PostgreSQL) väike näide tabelite loomise ning andmete otsimise ja muutmise kohta.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal 2024 aastast: [[Media:Andmebaasidest_s2025s.pdf|Andmebaasidest_s2025s.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2025.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2025.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Interneti funktsioneerimine: loengu annab Ivo Müürsepp.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf|ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f3960050-50a8-460e-8b78-3e42481bef1f/public  Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Media:Andmebaasidest_s2021.pdf|Andmebaasidest_s2021.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_s2020_2.zip|xlsx ja sql näitefailid]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/87cb873e-5bbd-4e5e-a970-cf5dcbc60d2f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Eksamiks:   Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 5. nädal:  Keskajalugu 1970 ... 1990  ja masinalähedane programmeerimine  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus4o.ppt|Itsissejuhatus4o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus4o.pdf|Itsissejuhatus4o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  Masinalähedane programmeerimine: assembler ja C. &lt;br /&gt;
:NB! Loengu powerpointi algus on hetkel põhiliselt kordamine: tegelik uus osa algab ca lk 21 ja seda kaetakse põhiliselt loengus interaktiivse demona, st materjalis on infot vähe. Väga soovitav on ise lisaks lugeda ja veidi harjutada Easy 6502 pisiõpikuga.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.ppt|Itsissejuhatus_progealused_20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.pdf|Itsissejuhatus_progealused_20.pdf]].&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/d61b8f91-942f-4e06-938f-aefaa224cc36/public Loenguvideo].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
** Tööta läbi nii palju [http://skilldrick.github.io/easy6502/ Easy 6502 pisiõpikust] kui jõuad.&lt;br /&gt;
** Loe [https://blog.codinghorror.com/the-infinite-space-between-words/ The infinite space between words]&lt;br /&gt;
** Loe [https://www.freecodecamp.org/news/must-know-numbers-for-every-computer-engineer/ Latency numbers] ja soovitavalt lisaks [https://www.forrestthewoods.com/blog/memory-bandwidth-napkin-math/ palju detailsemalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb loader. &amp;lt;!-- Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Jätk küsimusele &amp;quot;mida ülikoolis teha?&amp;quot;. Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/CollegeAdvice.html Advice for Computer Science College Students]&lt;br /&gt;
:* soovitav kuulata: [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/06/24/episode-52-frank-lantz-on-the-logic-and-emotion-of-games/  episood arvutimängudest] MindScape [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ podcastist] ja mängi episoodi külalise [https://www.decisionproblem.com/paperclips/ paperclips mängu] ja loe [https://wiki.lesswrong.com/wiki/Paperclip_maximizer tausta]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=2zfqw8nhUwA Apple 1984 Macintosh: reklaamklipp] ja [https://www.youtube.com/watch?v=8bepzUM1x3w Steve Jobs esitlemas] ja 1985 mac office [https://www.youtube.com/watch?v=V-SJQdREDKM lemmings] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs#Apple_(1976%E2%80%931985) wiki]&lt;br /&gt;
:* [http://www.4004.com/ intel 4004 skeemid, simulaatorid ja ajalugu], [http://e4004.szyc.org/ simulaator]&lt;br /&gt;
:* [http://www.visual6502.org/JSSim/index.html MOS 6502 simulaator] ja [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy 6502 pisiõpik] ja [https://www.pagetable.com/?p=64 terminaator oli progetud 6502 assembleris] [https://www.youtube.com/watch?v=zgb763elfok klipp]&lt;br /&gt;
:* [http://www.computerhistory.org/pdp-1/index.php?f=theme&amp;amp;s=4&amp;amp;ss=3 Spacewar: esimene graafiline arvutimäng],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis]&lt;br /&gt;
:* [https://www.atarimuseum.de Atari muuseum]&lt;br /&gt;
:* [https://archive.org/details/NiklasRoyPongmechanik mehaaniline pong] ja [http://www.cyberniklas.de/pongmechanik/indexen.html taustaks]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/SRI_International SRI international]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Bell_Labs Bell labs]&lt;br /&gt;
:* [https://vdoc.pub/documents/what-the-dormouse-said-how-the-60s-counterculture-shaped-the-personal-computer-333q53kptb20 What the dormouse said raamatu täistekst] ehk &amp;quot;how the 60s counterculture shaped the personal computer&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Eric Raymond: [http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html How to become a hacker]&lt;br /&gt;
:* [http://www.rickadams.org/adventure/ Colossal Cave (adventure)] teksti-seiklusmäng [https://quuxplusone.github.io/Advent/ online] ja veidi vigane [http://www.xenoveritas.org/static/advent/advent.html  javascripti versioon]. Vaata ka [http://www.web-adventures.org/ suuremat kollektsiooni vanade teksti-seiklusmängude] javascripti-versioonidest.&lt;br /&gt;
:* [http://www.pong-story.com/odyssey.htm Magnavox odyssey]&lt;br /&gt;
:* Popular Science [https://books.google.ee/books/about/Popular_Science.html?id=qR8DAAAAMBAJ&amp;amp;redir_esc=y täielik arhiiv]. Vaata [https://books.google.ee/books?id=bQEAAAAAMBAJ&amp;amp;hl=et&amp;amp;source=gbs_all_issues_r&amp;amp;cad=1 oktoober 1977] ja  [https://books.google.ee/books?id=fgEAAAAAMBAJ&amp;amp;hl=et&amp;amp;source=gbs_all_issues_r&amp;amp;cad=1 märts 1979]&lt;br /&gt;
:* [http://porkrind.org/a2/?disk=Karateka.do Apple II Karateka simu] (mängimiseks qwaszx(? või all paremal klahvid ?), tühik ja nooleklahvid). Vaata taustaks [https://en.wikipedia.org/wiki/Karateka_(video_game) Karateka], [https://en.wikipedia.org/wiki/Jordan_Mechner Jordan Mechner] ja [http://www.jordanmechner.com/projects/prince-of-persia/ Prince of Persia].  [https://github.com/jmechner/Prince-of-Persia-Apple-II/tree/master/01%20POP%20Source/Source Prince of Persia lähtekood] (Apple II 6502 assembler).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* [https://nandgame.com/ tagasihüpe elektroonikasse: nandgame] ja [http://f.javier.io/rep/books/The%20Elements%20of%20Computing%20Systems.pdf raamatu fulltext], millel ta nö baseerub.&lt;br /&gt;
:* [https://blog.codinghorror.com/separating-programming-sheep-from-non-programming-goats/ Segaduses algajad]&lt;br /&gt;
:* Väga hea raamat riistvaralähedasest programmeerimisest: Computer Systems: A Programmer&#039;s Perspective. Randal E. Bryant and David R. O&#039;Hallaron, Carnegie Mellon University&lt;br /&gt;
:** [http://csapp.cs.cmu.edu/ raamatu sait]&lt;br /&gt;
:** [https://www.google.com/url?sa=t&amp;amp;rct=j&amp;amp;q=&amp;amp;esrc=s&amp;amp;source=web&amp;amp;cd=3&amp;amp;cad=rja&amp;amp;uact=8&amp;amp;ved=2ahUKEwjelpbAsPbdAhUIDywKHbCNA30QFjACegQICRAC&amp;amp;url=https%3A%2F%2Fpiazza.com%2Fclass_profile%2Fget_resource%2Fj7ly9riuca97on%2Fja86xbbpp0b73b&amp;amp;usg=AOvVaw2jvbidUujKI0bznBPL9hfL googeldades leitud täistekst]&lt;br /&gt;
:* Vaata, kuidas eri kompilaatorid [https://godbolt.org/ assemblerit genereerivad]&lt;br /&gt;
:* Loe veidi ja uuri [https://lwn.net/Articles/250967/ What every programmer should know about memory]&lt;br /&gt;
:* Väga vanade koduarvutite lag oli väiksem, kui praegustel: [https://danluu.com/input-lag/ Computer latency: 1977-2017]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 6. nädal:  lähiajalugu 1990-2009 ja andmetüübid masinalähedaselt ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
9. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2009. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid, võrgundus ja veeb, market crash, iPhone, Android, Bitcoin, e-valimised.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal a osa:[[Media:Itsissejuhatus5oa.ppt|Itsissejuhatus5oa.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oa.pdf|Itsissejuhatus5oa.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal b osa:[[Media:Itsissejuhatus5ob.ppt|Itsissejuhatus5ob.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5ob.pdf|Itsissejuhatus5ob.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal c osa:[[Media:Itsissejuhatus5oc1.ppt|Itsissejuhatus5oc1.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oc1.pdf|Itsissejuhatus5oc1.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: andmetüübid masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6b.ppt|itsissejuhatus6b.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6b.pdf|itsissejuhatus6b.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/35cb9fd0-6bea-451c-ac93-d0b55316018f/public loenguvideo]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee.  Lihtsad andmetüübid (täisarvud, ujukoma-arvud, üksiktähed, tõeväärtused), stringid, massiivid, puud, mis on pointer. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks andmete esitusest:&lt;br /&gt;
:* [https://fabiensanglard.net/floating_point_visually_explained/ ujukoma-arvude seletus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Floating-point_arithmetic detailsemalt wikipedias] ja [http://www.mrob.com/pub/math/floatformats.html ajaloost]&lt;br /&gt;
:* [https://float.exposed/0x44bf9400 ujukoma-arvude esituse katsetamine/visualiseering]&lt;br /&gt;
:* [http://beza1e1.tuxen.de/strings.html how to implement strings]&lt;br /&gt;
:* ja kuidas python [https://rushter.com/blog/python-strings-and-memory/  stringe optimeerib]&lt;br /&gt;
:* [http://www.laurentluce.com/posts/python-list-implementation/ pythoni listid sisemiselt]&lt;br /&gt;
:* kataloog [https://treevis.net/ puude visualiseerimise viisidest]&lt;br /&gt;
:* hulk eri andmetüüpide [https://www.cs.usfca.edu/~galles/visualization/Algorithms.html visualiseeringuid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.eurekalert.org/pub_releases/2006-06/uosc-fk062006.php Thirst for knowledge may be opium craving] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/LadderOfAbstraction/ ladder of abstraction]&lt;br /&gt;
:* [http://johnsalvatier.org/blog/2017/reality-has-a-surprising-amount-of-detail Reality has a surprising amount of detail]&lt;br /&gt;
:* Maciej Ceg?owski loeng [https://www.youtube.com/watch?v=5Vt8zqhHe_c barely succeed: it is easier]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 7. nädal:  programmeerimiskeeled ja opsüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
16. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Erinevad programmeerimiskeeled ja kompileerimine/interpreteerimine.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus_keeled.ppt|itsissejuhatus_keeled.ppt]], [[Media:itsissejuhatus_keeled.pdf|itsissejuhatus_keeled.pdf]], &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  opsüsteemid&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.ppt|Itsissejuhatus_opsyst.ppt]],  [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.pdf|Itsissejuhatus_opsyst.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/84a2551d-1e05-4029-b08b-1e50bed777c8/public loenguvideo]. NB! Episoodides, kus käsureal on näha pikemad numbrid või ajamõõdud millisekundi täpsusega, ütleb õppejõud pidevalt numbreid valesti, samuti teeb vea java näiteid käivitades (seega java timingud täiesti valed): põhjuseks külmetus ja tugev nohu :) . Soovitus ise vaadata numbreid ja leida, kus õppejõud jälle midagi valesti ütles :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python).  Opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks produktiivsuse kasvu ja innovatsiooni aeglustumisest:&lt;br /&gt;
:* [https://www.intereconomics.eu/contents/year/2017/number/1/article/the-global-productivity-slowdown-diagnosis-causes-and-remedies.html global productivity slowdown]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Peter Thiel: we wanted flying cars, instead we got 140 characters [https://som.yale.edu/blog/peter-thiel-at-yale-we-wanted-flying-cars-instead-we-got-140-characters ja hariduse eesmärkidest] ja [https://medium.com/@danwwang/why-is-peter-thiel-pessimistic-about-the-future-of-technology-d2897f9659bb kommentaare sellele] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* biotechi [https://www.innovationgrowthlab.org/blog/innovation-slowing-down-if-so-what-can-be-done-about-it innovatsiooni aeglustumine ja kiirelt kasvavad kulud]&lt;br /&gt;
:* [https://aeon.co/essays/has-progress-in-science-and-technology-come-to-a-halt has progress in science and technology come to a halt?]&lt;br /&gt;
:* freakonomicsi [https://freakonomics.com/podcast/no-new-ideas/ podcast samal teemal]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ajaloost:&lt;br /&gt;
:* [http://arvutimuuseum.ut.ee/ Arvutimuuseum Tartu ülikoolis]&lt;br /&gt;
:* [http://toastytech.com/guis/guitimeline.html GUI ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [https://www.pinterest.com/pin/440649144769793165/ 101 arvutireklaami]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/playlist?list=PL92052A2D1E20A014 Arvutite ajaloolised tv-reklaamid]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.sciam.com/print_version.cfm?articleID=00010347-101C-14C1-8F9E83414B7F4945 The expert mind] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [[Media:teejuhtvorgundus_raamat.html |&amp;quot;Teejuht võrgumeediasse&amp;quot;]] toorik aastatest 1995-1996. Pakub eeskätt ajaloolist huvi.&lt;br /&gt;
:* Tutvu: [[Media:eestiajalugu.ppt|J.Penjami lühiülevaade Eestis tehtud ja olnud varastest arvutitest]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [[mikrointerpretaator|õppejõu mikro-interpretaator pythonis]]&lt;br /&gt;
:* [http://norvig.com/lispy.html tilluke lispi-interpretaator pythonis] ja [https://github.com/norvig/pytudes/blob/master/py/lis.py selle lähtekood]. Autoriks [https://en.wikipedia.org/wiki/Peter_Norvig Peter Norvig], vt ka [http://norvig.com/ Norvigi oma veebileht].&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/josegomezr/the-super-tiny-compiler tilluke lispi kompilaator pythonis]&lt;br /&gt;
:* [http://www.aosabook.org/en/500L/a-python-interpreter-written-in-python.html pythonis kirjutatud pythoni interpretaator]&lt;br /&gt;
:* Keerukam: [https://ruslanspivak.com/lsbasi-part1/ põhjalik interpretaatori-kirjutamise veebiraamat] algajatele ja [https://craftinginterpreters.com/ veel põhjalikum veebiraamat] ja [https://github.com/AZHenley/teenytinycompiler lihtsa kompilaatori näide ja õpetus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvu veidi nende progekeelte populaarsus-võrdlustega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Tiobe [https://www.tiobe.com/tiobe-index/ programmeerimiskeelte populaarsusindeks] &amp;lt;!-- ja [https://www.techworm.net/wp-content/uploads/2018/01/tiobe.png selle graafik] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Githubi progekeelte [https://madnight.github.io/githut/  populaarsusindeks requestide] ja [https://octoverse.github.com/2022/top-programming-languages repodes kasutatavuse] järgi.  &amp;lt;!-- [https://octoverse.github.com/  populaarsusindeks]  --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://pypl.github.io/PYPL.html PYPL: populaarsus tutorialite Google-otsingute järgi]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Põhjalik [https://boyter.org/posts/an-informal-survey-of-10-million-github-bitbucket-gitlab-projects/ Githubi repode analüüs mh keelte kaupa] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Nõudluse järgi [https://www.devjobsscanner.com/blog/top-8-most-demanded-programming-languages/ üks populaarsusindeks] ja [https://www.codeplatoon.org/the-best-paying-and-most-in-demand-programming-languages/ teine].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis vaata veidi neid asju:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://exploringdata.github.io/vis/programming-languages-influence-network/ Programming languages influence network]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://skilldrick.github.io/easy6502/ cool 6502 protsessori simulaator javascriptis] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/lang/ Computer languages history]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programming_languages Wikpedia list] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_programming_languages Wikipedia võrdlused]&lt;br /&gt;
:* [https://benchmarksgame-team.pages.debian.net/benchmarksgame/ Computer language benchmarks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitavat katsetamist opsüsteemidega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [http://levinux.com/ levinux: eksperimenteerimiseks mõeldud mikro-linux]: &amp;quot;tiny virtual Linux server that runs from USB or Dropbox with a double-click (no install or admin rights required) on Macs, Windows or Linux PCs&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Linux windowsis - [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Subsystem_for_Linux WSL] - [https://docs.microsoft.com/en-us/windows/wsl/ Microsofti õpetus]&lt;br /&gt;
Eriti soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* [http://duartes.org/gustavo/blog/category/software-illustrated/ Duarte blog sisemisest elust], mh [http://duartes.org/gustavo/blog/post/anatomy-of-a-program-in-memory/ kuidas programmi mälus hoitakse], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-the-kernel-manages-your-memory/ mälu haldamine], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-computers-boot-up/ bootimine 1] ja [http://duartes.org/gustavo/blog/post/kernel-boot-process/ bootimine 2]&lt;br /&gt;
Muidu soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* Wikipedia artikkel [http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system opsüsteemidest]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Linux_distribution Linux distributions]&lt;br /&gt;
:* päris hea [https://www.tutorialspoint.com/operating_system/index.htm opsüsteemide ehituse pisi-tutorial]&lt;br /&gt;
:* Ulrich Drepperi [http://people.redhat.com/drepper/cpucache-slides.pdf cache-lühiülevaade] ja [http://people.redhat.com/drepper/parallelprog.pdf paralleelsuse-ülevaade]&lt;br /&gt;
:* [http://www.minix3.org/ Minix: Linuxi inspiratsiooniks olnud mini-UNIX] ja &amp;lt;b&amp;gt;[https://www.cs.vu.nl/~ast/intel/ loe seda!]&amp;lt;/b&amp;gt; ja [https://hexus.net/tech/news/software/111857-intel-management-engine-runs-minix-3-os/ viimase taustaks] ja  [https://en.wikipedia.org/wiki/Intel_Management_Engine Intel Management Engine wikist].&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/unix/ Unix history]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory virtuaalmälu vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://zolutal.github.io/understanding-paging/ understanding paging]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_multitasking multitasking vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://landley.net/writing/memory-faq.txt Väga detailne ülevaade mälu organiseerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://blogsystem5.substack.com/p/windows-nt-vs-unix-design Windows NT vs UNIX design]&lt;br /&gt;
:* [https://pdos.csail.mit.edu/6.828/2018/xv6/book-rev11.pdf Hea väike tehniline raamat sise-ehitusest]&lt;br /&gt;
:* [https://people.eecs.berkeley.edu/~brewer/cs262/UNIX-annotated.pdf Unixi autorite väike varane ülevaade põhi-ideedest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat masintest, optimeerimisest ja progekeeltest, mitte niivõrd opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://jmmv.dev/2023/06/fast-machines-slow-machines.html fast machines slow machines]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2024/08/minuteman-guidance-computer.html minuteman guidance computer]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2023/02/bendix-central-air-data-computer-cadc.html bendix central air data computer]&lt;br /&gt;
:* [https://www.embedded.com/advanced-compiler-optimization-techniques/ sissejuhatus optimeerimisse]&lt;br /&gt;
:* [https://cacm.acm.org/magazines/2020/2/242347-optimizations-in-c-compilers/fulltext veel veidi sügavamalt optimeerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://gcc.gnu.org/onlinedocs/gcc/Optimize-Options.html gcc optimeerimisparameetrid]&lt;br /&gt;
:* [https://www.sqlite.org/whyc.html Why is SQLite written in C]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8. nädal:  Robootika ja veebirakendused  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
23. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   [https://www.akadeemia.ee/member/kruusmaa/ Maarja Kruusmaa]: robootika alused. Vaata ka [https://taltech.ee/en/biorobotics biorobootika keskus]. Presentatsioon 2023 aastast: [[Media:Robootika alused compressed3.pdf|Robootika alused]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:   [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Martini slaidid on [[https://drive.google.com/file/d/1ikFG0NbRN-Tu8m8Z4cdxNSkzktXvO3Fk/view?usp=sharing| siin]]; lisaks Taneli [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|varasemad slaidid]],&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/055cb699-1475-445c-903c-ca8c20369103/public  Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt:  Robotitest: tüüpilised andurid, tagasisidega ja ilma selleta juhtimine, miks on robotniidukid, aga mitte robotnõudekoristajad? &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   sisu ilmub edaspidi. Võimalik variant: [[Media:arvutivorgud_ivo_2024.pdf|arvutivorgud_ivo_2024.pdf]]: see on 2024 aasta Ivo materjal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:   sisu ilmub edaspidi. Võimalik variant: andmebaasid, näiteks [[Media:andmebaasidest_2024.pdf|andmebaasidest_2024.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks?: Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.  Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 9. nädal:  Tarkvara arhitektuur ja algoritmid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid, litsentsid jms.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus9a21.ppt|Itsissejuhatus9a21.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus9a21.pdf|Itsissejuhatus9a21.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab [https://taltech.ee/kontaktid/tarkvarateaduse-instituut/marko-kaaramees Marko Kääramees].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/3d141fd4-f2a7-4867-8b99-5b18eba22837/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Tarkvara arhitektuur: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti, quick sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kohustuslikku lugemist arhitektuuri teemal eksamiks:&lt;br /&gt;
:* [https://martinfowler.com/architecture/ Martin Fowler tarkvara arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html The law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No silver bullet] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/No_Silver_Bullet lühem kokkuvõte]&lt;br /&gt;
:* Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html mis on vabatarkvara] Gnu interpretatsiooni kohaselt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks mittekohustuslikku, aga eriti soovitavat lugemist arhitektuurist, tähtsuse järjekorras:&lt;br /&gt;
:* [https://blog.pragmaticengineer.com/software-architecture-is-overrated/ Software architecture is overrated] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=21001676 HN kommentaarid]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/papers-we-love/papers-we-love/blob/master/design/out-of-the-tar-pit.pdf Out of the tar pit]&lt;br /&gt;
:* [https://nickcraver.com/blog/2016/02/03/stack-overflow-a-technical-deconstruction/ Stack Overflow serveerimise ülesehitusest] eriti [https://nickcraver.com/blog/2016/02/17/stack-overflow-the-architecture-2016-edition/ selle esimene osa]&lt;br /&gt;
:* [http://muratbuffalo.blogspot.com/2014/10/facebooks-software-architecture.html?spref=tw veidi Facebooki arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/zhangjunhd/reading-notes/blob/master/software/FundamentalsOfSoftwareArchitecture.md Fundamentals of software architecture]: see ei ole vähetähtis, aga on pikk ja detailne hästi illustreeritud jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks: &lt;br /&gt;
:* [http://damienkatz.net/2006/02/why_features_do.html Why features do not matter any more]&lt;br /&gt;
:* [http://www.norvig.com/21-days.html Teach yourself programming in ten years]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid] ja &lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/licenses/licenses.html Gnu litsentsid] ja paljud [http://www.gnu.org/licenses/license-list.html erinevad vabavara litsentsid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] &amp;lt;!-- ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 10. nädal: rekursioon, rekursiivsed keeled, algoritmid ja lahenduvus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
6. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus11.ppt|Itsissejuhatus11.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus11.pdf|Itsissejuhatus11.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Algoritmid: lahenduvus. &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus13a.ppt|Itsissejuhatus13a.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus13a.pdf|Itsissejuhatus13a.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/211c72e8-91cd-4871-8658-bb8ca8ed24f0/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus, näidete rehkendamise tulemused. Prologi ja lambda-arvutuse näited tuleb ära tunda ja näidete puhul aru saada, mis nende rehkendamise tulemus on.  Lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks proovi ja loe veidi rekursiooni teemadel: &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fractal Fraktaalid wikipedias]&lt;br /&gt;
:* [http://blog.hvidtfeldts.net/index.php/category/mandelbulb/ Mandelbub] ja [https://www.youtube.com/results?search_query=mandelbub selle videoklipid] [https://www.youtube.com/watch?v=Tj6rip3G62Y&amp;amp;feature=youtu.be Mandelbox and Flying Lights], [https://www.youtube.com/watch?v=bKknJvZIn24&amp;amp;feature=youtu.be Like in a dream II], [https://www.youtube.com/watch?v=APsLfpfDGOI&amp;amp;feature=youtu.be Weird planet II]. Taustaks veel [http://www.math.utah.edu/~bresslof/publications/01-1.pdf Geometric visual hallucinations, Euclidean symmetry and the functional architecture of striate cortex]&lt;br /&gt;
:* [http://tilde.club/~david/m/ kiire Mandelbroti fraktaal online] ja [https://guciek.github.io/web_mandelbrot.html#-0.5;0;2;1000  veidi aeglasem]&lt;br /&gt;
:* [http://rosettacode.org/wiki/Mandelbrot_set Mandelbroti hulga (pildi) joonistamise programme mitmes eri keeles]&lt;br /&gt;
:* Lihtne fraktaal-puu javascriptis [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/draw.html draw.html] ja keerulisem [https://stackoverflow.com/questions/49785734/animating-a-fractal-tree-inside-a-javascript-canvas moving fractal trees in javascript]. Siit edasi [http://math.hws.edu/graphicsbook/ arvutigraafika veebiraamat].&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Tower_of_Hanoi Tower of Hanoi]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Lambda_calculus Lambda-arvutus] &lt;br /&gt;
:Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:&lt;br /&gt;
:* Vaata ja modifitseeri Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/mandelbrot/MB.html mandelbroti joonistajat] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xTurtle/xTurtle.html kilpkonnagraafikat]. Viimasest võta menüüst recursion tutorial ja recursive bush näide.&lt;br /&gt;
:Huvi korral katseta &lt;br /&gt;
:* [https://lambdacalc.io/ Lambda-arvutuse kalkulaator] näidete ja detailsete sammudega&lt;br /&gt;
:* Proovi [https://swish.swi-prolog.org/ Prolog online] või installeeri  [http://www.swi-prolog.org/ SWI Prolog].&lt;br /&gt;
:* [https://dtai.cs.kuleuven.be/problog/tutorial.html Prolog tõenäosustega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata lisaks lahenduvuse teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cardinality Kardinaal]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cantor%27s_diagonal_argument Cantori teoreem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Halting_problem Halting problem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6del%27s_incompleteness_theorems Incompleteness theorems]&lt;br /&gt;
:* Raamat [https://www.apollo.ee/godeli-toestus.html Gödeli tõestus] koos õppejõu [[Media:Jarelsona_godel.pdf|järelsõnaga]] täiendavate seostega nii lõpmatuse kui mittelahenduvusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 11. nädal:  Tehisintellekt: sissejuhatus ja ajuteadus  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
13. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  Tehisintellekt üldpildina ehk sissejuhatus.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2025.pdf ai_sissejuhatus_2025.pdf] või [https://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/ai_sissejuhatus_2025.pptx ai_sissejuhatus_2025.pptx]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Ajuteadus: ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/ef0bdf37-4d37-466e-8066-f4a03217b9c9/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis on minimax ja alpha-beta meetod, mis on tehis-närvivõrkude põhikomponendid, mida teevad suured keelemudelid. Mis ülesanded robootikas praegu õnnestuvad ja mis mitte. Mis on Turingi test ja AGI. Ajuteaduse kohta: mis on neuroni põhiosad, mis mehhanismidega neuronid omavahel suhtlevad. Mis on sotsiobioloogia ja evolutsioonipsühholoogia.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt tehisintellekti teemal:&lt;br /&gt;
* [https://course.elementsofai.com/ee/ Elements of AI] &lt;br /&gt;
* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_Room Hiina tuba] ehk AI filosoofia tuntuim mõtteharjutus.&lt;br /&gt;
* [https://logictools.org õppejõu õppe-veebisüsteem klassikalise symbolic AI loogikafookusega osa jaoks]&lt;br /&gt;
* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] väike AI sari [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-i-how-we-got-here/ part 1], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-ii-beyond-the-turing-test/ part 2] , [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iii-hard-things-today/ part 3] ,  [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iv-things-to-work-on-now/ part 4]  ja ennustused [https://rodneybrooks.com/predictions-scorecard-2020-january-01/ scorecard 2020], [https://rodneybrooks.com/predictions-scorecard-2024-january-01/ scorecard 2024]. Kaks head esseed samast ooperist: [https://rodneybrooks.com/what-will-transformers-transform/ What Will Transformers Transform?] ja [https://rodneybrooks.com/three-things-that-llms-have-made-us-rethink/ Three Things That LLMs Have Made Us Rethink] &lt;br /&gt;
* [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR machine learning street talk (mlst)] podcast&lt;br /&gt;
* Väga populaarsel [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcastil] on vahel süvaintervjuud AI rahvaga.  Eri vaatenurkade jaoks näiteks [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] of an important physicist has often quite philosophically interesting or cognitive science and AI interviews. Some recommendations: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_Chollet Francois Chollet] ja [https://arcprize.org/arc-agi ARC-AGI] teema. Mh &lt;br /&gt;
** [https://liusida.github.io/ARC/ katseta ise lahendada] ja &lt;br /&gt;
** ntx loe ARCi lehelt [https://arcprize.org/blog blogi] ja &lt;br /&gt;
** vaata kolmanda ARCi põlvkonna [https://three.arcprize.org/ eeldemo]. &lt;br /&gt;
** Hea mõte on lugeda 2024 ühe hea tulemuse meetodi [https://www.lesswrong.com/posts/Rdwui3wHxCeKb7feK/getting-50-sota-on-arc-agi-with-gpt-4o pikemat seletust]: seal seletatakse ka lihtsalt lahti, et milles ARC ülesanne seisneb.&lt;br /&gt;
** [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet in Lex Fridman interview]&lt;br /&gt;
** [https://fchollet.com/ Chollet oma lehelt] mõni vestlus, soovitavalt [https://www.youtube.com/watch?v=rTh3UcPj_7o Mindscape podcasti episood] või siis [https://www.dwarkesh.com/p/francois-chollet Dwarkeshiga]&lt;br /&gt;
** [https://open.spotify.com/episode/5f3bFen98gEQkb0J5CCjEt MLST 29.4% ARC-AGI-2 interview (not Chollet himself)] or [https://www.youtube.com/watch?v=FcnLiPyfRZM&amp;amp;pp=0gcJCfwJAYcqIYzv on youtube]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- Teoreetiline arvutiteadus. &lt;br /&gt;
:[[Media:pawel_logic.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 12. nädal: Kvantarvutite algoritmid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
20. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  [https://taltech.ee/en/dirk-draheim Dirk Draheim] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computing kvantarvutite] algoritmidest: I osa. Loeng on inglise keeles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: [https://taltech.ee/en/dirk-draheim Dirk Draheim] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computing kvantarvutite] algoritmidest: II osa. Loeng on inglise keeles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:DirkGrover.pdf|Loengumaterjal ehk presentatsioon]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a2c280c4-b5d6-415a-8091-e63f61d70783/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamil kvantarvutite algoritmide küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustaks soovitav:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_computing Wikipedia leht]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mindscape podcast [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2021/06/28/153-john-preskill-on-quantum-computers-and-what-theyre-good-for/ quantum computing with John Preskill] episood.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Mindscape podcast [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2020/06/01/99-scott-aaronson-on-complexity-computation-and-quantum-gravity/ quantum computing with Scott Aaronson] episood.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Scott Aaronsoni [https://scottaaronson.blog/ blogi]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 13. nädal: Teoreetiline arvutiteadus ja masinõpe ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: [https://www.ioc.ee/~pawel/ Pawel Sobocinski] räägib teoreetilisest arvutiteadusest (inglise keeles). &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Logic2025bis.pdf|Logic2025bis.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: [https://healthandfood.taltech.ee/liige/evelin-halling/ Evelin Halling] räägib masinõppest. Evelin õpetab ka masinõppe kursust. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:ML_Introduction_c.pdf|ML_Introduction_c.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a2a1471a-60c6-40ce-b936-2e9e782d4744/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks on küsimused ainult masinõppe teema (kell 14:00 loeng siin ülal) kohta. Masinõppe peamised tüübid ja nende sobivamad rakendusvaldkonnad. Mida õppimise käigus mudelis muudetakse. Kuidas mudeli andmestikku tüüpiliselt jaotatakse ja mis on peamised tööd andmestikuga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* https://aidoc.pages.taltech.ee/&lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* Eelmisest inspireeritud [https://playground.tensorflow.org/ modernsem jätk] ja [https://deeperplayground.org/ selle jätk].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Eksamiks:   Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 14. nädal:  AI assistendid ja tarkvara arendusprotsess ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: [https://koppel.ee Tarmo Koppel] räägib LLMi põhistest ai assistentidest ja annab koduülesande: google ai studio build apps with gemini.&lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Tarmo_koppel.pdf|Tarmo_koppel.pdf]]&lt;br /&gt;
: Google AI studioga rakenduse ehitamise juhend: [[Media:GoogleAIstudioBuildApps.docx|GoogleAIstudioBuildApps.docx]] või sama [[Media:GoogleAIstudioBuildApps.pdf|GoogleAIstudioBuildApps.pdf]] variant.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- Hajussüsteemid, plokiahelad ja krüptoraha. &lt;br /&gt;
:Kasutame osi mõlemist materjalist: [[Media:Blockchain_lecture_1.pdf|Dirk Drahemi loenguslaidid]] ja [[Media:P2p_ledger_bitcoin.ppt|T.Tammeti P2P loenguslaidid]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: [https://www.linkedin.com/in/uku-tammet/ Uku] (endine [http://wise.com Wise], praegune [https://handhold.io/ https://handhold.io/]) räägib tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal.&amp;lt;!-- Presentatsioon 2023: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:Uku_taltech_2025.pdf|Uku_taltech_2025.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/b76c8706-3e63-4d36-a0a5-300deda5a36a/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: LLMdest: mis on LLMi kontekstiaken? Ettevõtetest: mis on tootefirma / traditsioonilise &amp;quot;agency&amp;quot; põhierinevused. Mida tähendab data-driven tootearendus. Mis on selles kontekstis MVP ja mis on PMF?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://coinmarketcap.com/ Erinevad krüptorahad, nende hetkehinnad, turumahud jms]&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://archive.is/FgxPK selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uuem artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://playbook.samaltman.com Sam Altmani startup-kursus] ja [https://www.youtube.com/playlist?list=PL5q_lef6zVkaTY_cT1k7qFNF2TidHCe-1 video-playlist]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt hajussüsteemidest: vaata [http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid seda kursust].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://coinmarketcap.com/ Erinevad krüptorahad, nende hetkehinnad, turumahud jms]&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
:* Klassikaline podcastisari [https://brainsciencepodcast.com/ Brain Science] on samuti päris hea.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 15. nädal:  Loomulik keel, keelemudelid, veel IT ärist/projektidest ja konsultatsioon eksamiks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  konsultatsioon eksamiks ja täiendavalt tarkvara arendusprotsessist. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf|Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:[https://taltech.ee/uudised/nuud-tenuuris-tanel-alumae Tanel Alumäe] räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: LLM, GPT ja muu cutting edge värk. Loengumaterjal 2024 aastast: [[Media:Keelemudelid.pdf|Keelemudelid.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/2e5d9772-576f-4e3b-bdcd-5b3472439904/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Projektidest: projekti jaotus etappideks, kosemudel vs agiilne arendus. Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://www.businessballs.com/amusement-stress-relief/tree-swing-cartoon-pictures-early-versions/ selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uuem artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://playbook.samaltman.com Sam Altmani startup-kursus] ja [https://www.youtube.com/playlist?list=PL5q_lef6zVkaTY_cT1k7qFNF2TidHCe-1 video-playlist]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 16. nädal:  Küberkaitse ja andmeteadus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18.  detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15. [https://et.wikipedia.org/wiki/Rain_Ottis Rain Ottis] räägib küberkaitsest. [[Media:rain_kyberkaitsest.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00. [http://innar.com/ Innar Liiv] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_science andmeteadusest] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_mining andmekaevest]. Loengumaterjal: [[Media:INNAR_2025.pdf|INNAR_2025.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/b5bfb873-07ac-4346-9e01-a2794dbecf6f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  It äri: tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal. Presentatsioon 2023: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Eksamiks näiteks: Ettevõtetest: mis on tootefirma / traditsioonilise &amp;quot;agency&amp;quot; põhierinevused. Mida tähendab data-driven tootearendus. Mis on MVP. Mis stsenaariumites/olukordades on mõistlik kasutada &amp;quot;asynchronous messaging&amp;quot;-u?&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näiteid vanadest eksamitest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on näited väga ammu tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|vana eksam 1]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|vana eksam 2]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|vana eksam 3]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kohustuslikud lugemismaterjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loogika ainest ja ajaloost: T.Tammet: [[Media:Loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule &amp;quot;Mõtlemisest tõestamiseni&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Opsüsteemidest laiemas kontekstis: Kohustuslik on algusosa (esimene 1/4) pikast artiklist [[Media:Commandlinebook.html| In the Beginning was the Command Line]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Alan Turing [https://www.csee.umbc.edu/courses/471/papers/turing.pdf Computing Machinery and intelligence] &lt;br /&gt;
* Abstraktsioonidest ja tehnoloogiatükkidest: [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html Law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
* Paul Graham [http://paulgraham.com/hp.html Hackers and painters]&lt;br /&gt;
* Stiilist või midagi: [https://www.mit.edu/~xela/tao.html The Tao of Programming]. Selle teksti inspiratsiooniks/taustaks on [http://raulpage.org/daodej2.html daodejing], see tausta-originaal-daodejing ei ole kohustulik lugemine.&lt;br /&gt;
* Kohustuslikud artiklid IT projektide, ideoloogia, äri ja juhtimise teemal on järgmised. Neid &amp;quot;ära õppida&amp;quot; vms pole vaja, piisab lihtsast mõnusast kiirest läbilugemisest:&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
** Gnu manifestid [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html The Free Software Definition] ja [http://www.gnu.org/philosophy/selling.html Selling Free Software]&lt;br /&gt;
** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/bronze.html Why smart people have bad ideas]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Funktsionaalsuse spec:Painless Functional Specifications (1 osa): http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000036.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Projekti planeerimine: Painless Software Schedules: http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000245.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loe iga päev ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* http://news.ycombinator.com/&lt;br /&gt;
* http://www.reddit.com (hea mõte on registreeruda ja valida sobivad alamredditid, näiteks&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/programming&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/technology&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/artificial&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.engadget.com&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.news.com&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on mõistlik lugeda valikut artikleid kõigist neist saitidest:&lt;br /&gt;
* [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseed, uusi suhteliselt harva].&lt;br /&gt;
* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid]: suur ideoloogiline taustajõud&lt;br /&gt;
* [http://math.hws.edu/TMCM/java/index.html David Eck: Labs and Applets for &amp;quot;The Most Complex Machine&amp;quot;]: harjutamiseks&lt;br /&gt;
* [http://catb.org/~esr/jargon Jargon leksikon ja the New Hacker&#039;s Dictionary]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
* [http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/cathedral-bazaar/ The cathedral and Bazaar]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kuula ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mh vaata läbi varasemate episoodide loetelu ja kuula, kui tundub põnev:&lt;br /&gt;
* Ülipopulaarse [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcasti] (varem nimega AI podcast) tehnoloogia-episoode (varem rohkem, viimasel ajal harvemini), näiteks [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri] episood. Spetsiifiliselt AI osas tasub kuulata näiteks neid väga erinevaid vaatenurki eri sorti tipptegijatelt ja mõtteliidritelt: [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* Kvantfüüsiku [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcasti] valitud osi.  Mõned soovitused: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehnilisemate podcastide osas on väga head (jällegi, vaata varasemaid episoode läbi ja vali) näiteks:&lt;br /&gt;
* [https://braininspired.co Brain Inspired]: päris neuroteaduse podcast, &amp;lt;i&amp;gt;kerge&amp;lt;/i&amp;gt; fookusega seostele AI-ga&lt;br /&gt;
* [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR machine learning street talk (mlst)]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://thegradientpub.substack.com/s/podcast The Gradient]: hea üldisem AI podcast, samas päris deep --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned väga head valikepisoodid teistest podcastidest:&lt;br /&gt;
* [https://philosophybites.com/podcast/jonathan-webber-on-deceiving-with-words/ Jonathan Webber on deceiving with words] episood. Väga lühike, algab justkui triviaalselt, aga varsti enam nii mitte väga.&lt;br /&gt;
* [https://samharris.org/episode/SEF4786499D Andy Clarki] episood (predictive brain, embodied cognition, and the extended mind) täisvariant Sam Harrise podcastist. Kui ei tööta, siis üldlink lühendatud versioonile [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes/322-predicting-reality siin].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1725206400 Michael Graziano] episood. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1692547200 Donald Hoffman]: The Illusion of Reality. Eriti radikaalse ja eksootilise, samas populaarse teadvuseteooria näide. Hoffmanni lühem ja fokuseeritud esitus on [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is?subtitle=en see TED talk]. Vbl alusta viimasega. Vahepeal viidatud &amp;quot;illusionisti&amp;quot; superklassiku Dennetti [https://www.youtube.com/watch?v=fjbWr3ODbAo TED talki] ideed on samamoodi eksootilised, aga vastupidises suunas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Kui kõik tundub liiga lihtne, siis: ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loe läbi enamus [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseid].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe läbi Steven Raymondi raamat (NB! algajatel raske õieti mõista :-) [http://www.faqs.org/docs/artu/ The Art of Unix Programming]&lt;br /&gt;
* Võta ette programmeerimise &amp;lt;i&amp;gt;süvendatud&amp;lt;/i&amp;gt; algkursus.&lt;br /&gt;
* Tee omal käel ette läbi terve [http://courses.cs.ttu.ee/pages/ITI0011 Programmeerimise põhikursus] (peaasi: tee kõik harjutustööd: programmeerimise õppimiseks ainus viis on palju programmeerida :-)&lt;br /&gt;
* [http://webster.cs.ucr.edu/ Õpi assembleris programmeerima] (üpris ebapraktiline oskus, aga hästi hariv :-)&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22998</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22998"/>
		<updated>2026-05-22T14:20:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* NB! 12. ja 19. mai kaitsmised toimuvad Teamsis */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2025|2025 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Tehnilistel põhjustel lükkus 18. mai eksamikonsultatsioon edasi =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. mai eksamikonsultatsioon oli plaanis ainult teamsis, mitte auditooriumis, kuid tehnilistel põhjustel ei õnnestunud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle asemel: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
(a) teen väikese salvestuse teamsi, teemaks siis eksamikorraldus, ülesanded jne: [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Hajusssteemid2026/Shared%20Documents/General/Recordings/Eksami%C3%BClevaateks%20salvestus-20260520_081530-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=pQYjJe&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D salvestus siin], asub kursuse teamsi-salvestuste kataloogis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
(b)teen väikese ekstra-teamsi 20. ja 25. mail kell 10:00:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://teams.microsoft.com/meet/389598994335128?p=XBih7Eos2RrsfIHiM8 eksamikonsultatsioon] 20. mai kell 10:00-10:30&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eksamikorraldus ja materjalid õppimiseks =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks on kokku aega 2.5 tundi, aga enamik peaks saama hakkama ca 1.5 tunniga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksam on kirjalik, samas ruumis/ajal toimub ka teadmiste formaliseerimise kirjalik eksam.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks registreeruda ei ole vaja.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allolevad punase E1-ga on eksami jaoks kõige olulisemad materjalid, E2 veidi vähem olulised.&lt;br /&gt;
NB! Võrreldes varasemaga on lisandunud üks E2 materjal allpool ja teine märgitud E2-ks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Oluline tagapõhi: [https://en.wikipedia.org/wiki/Differential_privacy differential privacy] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [[x-tee märkmed loengust]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teemad, mille kohta küsimused eksamil tulevad:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*    Protokollid http (sh veidi teada ka uuematest versioonides), https, XML-RPC, Rest, SOAP baasosad&lt;br /&gt;
*    P2P süsteemid, sh klassikalised ning Chord, Bittorrent ja TOR&lt;br /&gt;
*    Distributed ledger ja Bitcoin&lt;br /&gt;
*    Konsensus hajutatud süsteemides.&lt;br /&gt;
*    Fork, thread, shared memory&lt;br /&gt;
*    Lukustamine, transaktsioonid&lt;br /&gt;
*    Xtee&lt;br /&gt;
*    Misasi on diferentsiaalprivaatsus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja nende teemade põhimõtteid/protokolle/algoritme selgitada ja mõnel puhul tuua ise väikeseid näiteid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülaltoodud teemade küsimused tulevad ainult asjadest, mida on loengus ja märgistatud materjalides käsitletud. Enamasti on lisaks loengusalvestusele allpool nende jaoks ka konkreetsete loengute materjalid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamil esitatakse küsimusi viie teema kohta, ja teil tuleb neist valida neli, mida vastata. Kui on vastatud viis, siis õppejõud hindab neist teemadest ikakgi nelja (valides parimate tulemustega neli), mitte ei summeeri kõiki viit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; 2. iseseisva töö kaitsmisjärjekord =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Link kaitsmisjärjekorra moodustamiseks on siin: https://forms.gle/ZF3aCboBSzfEwkgf9&lt;br /&gt;
Palun täitke see ära hiljemalt pühapäevaks 24.05 kell 23:59&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eksamipäevad =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on täpsustunud esimese kahe eksami ajad:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* 27 mai, kolmapäev, kell 11:00 (koos hajussüsteemide esitamise eksamiga). Ruumi täpsustame 22-sel.&lt;br /&gt;
* 1 juuni, esmaspäev: eraldi eksamiajad hajussüsteemide (11:00) ja teadmiste esitamise (14:00) jaoks.&lt;br /&gt;
* 8 juuni, esmaspäev: aja fikseerime hiljem. Kui vaja, teeme siin ka kaks eraldi aega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks registreeruda ei ole vaja.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; 11. mai loengu asemel iseõpe =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. mail loengut ei toimu: vaata läbi allpool 11 mai juures toodud varsem loengusalvestus suurte süsteemide hajutatud skaleerimisest wise näitel.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Endiselt on nüüd ja edaspidi praksid IT kolledzhis ICO-316, mitte Mektorys.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB! 13 aprill iseõpe loenguvideo ja materjalidega&amp;lt;/font&amp;gt; =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
13. aprillil tavalist loengut ei toimu. Tuleb (a) vaadata varasemat loenguvideot ja lugeda materjali (b) teha ise nädalaülesanne. Vaata allolevat 13 aprilli blokki, kus mh [https://echo360.org.uk/media/f80715c5-3632-410b-b331-209a4c6289af/public Priidu loenguvideo] ja muud materjalid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka siin all &amp;quot;nädala ülesanded&amp;quot; blokki: seal on uus ülesanne konkreetselt selle nädala teema kohta.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): esmaspäeval 10:00-11:30 ruumis SOC-414.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): teisipäeval kell 12:00-13:30 ruumis ICO-316.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3AtsyZMz2V46b91uKhTHd2ZCkrZ9jg7z_NAUfAxuzjT6M1%40thread.tacv2/conversations?groupId=f7508cf2-b882-43d4-b697-3f04573c7bb6&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on q1nrfb2.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/meet/3625241488921?p=xuNcAp5hlNYvG2htjz teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/meet/3561914989815?p=fgLPiNJJUBMDCQPOET teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2025 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The materials below marked with the red &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; are the main materials for the exam, while &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; materials will also come up, but less and/or in a simpler form.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- &lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;Uus&amp;lt;/font&amp;gt; nädalaülesanne, tähtaeg 21 aprill. Seekord on ülesanne veidi keerulisem, aga vabatahtlik ja annab ühe lisapunkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja koostada eksperimentaalprogramm, mis demonstreerib, et liitmine ei ole atomaarne operatsioon. Ehk siis, kui x=10 ja siis teed x=x+20, &lt;br /&gt;
siis tulemus ei pruugi olla 30. See saab juhtuda siis, kui sul on kaks reaalselt paralleelselt jooksvat threadi, millel mõlemil ligipääs muutujale x, ning kumbki thread tegutseb xi muutmisega. Selleks, et shanss oleks reaalne, peavad nad seda muutmist pidevalt tegema, ja mingi ajaperioodi jooksul on tõenäosus, et mõni liitmine läheb valesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arusaadavalt on sul vaja kasutada piisavalt low-level keelt, mis samas lubab threade kasutada (või siis forke või lihtsalt kaks eraldi käivitatavat programmi, &lt;br /&gt;
aga sel juhul peab x olema shared memorys). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja ka välja mõelda, kuidas tuvastada, et liitmine on valesti (näiteks, mingi liitmiste ahela lõpptulemus ei ole oodatav). NB! &lt;br /&gt;
* Optimeerivad kompilaatorid võivad sinu koodi põhjalikult segi pöörata, ole tähelepanelik!&lt;br /&gt;
* See, et teine thread lihtsalt muudab xi suvalt ära (a a la x=100, siis teeme x=100+10 ja x on 110, siis teine thread muudab xi 120ks) ei ole OK näide.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu ülesanne on eksperimenteerida, kuni taoline viga tekib, ja tuvastada umbkaudne tõenäosus, et ta mingi konkreetse ajaühiku jooksul vea annab.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Esimene nädalaülesanne, tähtaeg 9. märts: erinevate API-stiilide väike harjutus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtame wikipedia näite XML RPC callist:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;?xml version=&amp;quot;1.0&amp;quot;?&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;methodCall&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;methodName&amp;gt;examples.getStateName&amp;lt;/methodName&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;params&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;param&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;value&amp;gt;&amp;lt;i4&amp;gt;40&amp;lt;/i4&amp;gt;&amp;lt;/value&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/param&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;/params&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/methodCall&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu ülesanne on konverteerida see call neljale erinevale kujule. Iga kuju on lihtsalt tükk post-käsuga saadetavat teksti või (viimase punkti jaoks) URL koos argumentidega. Ühegi punkti jaoks ei ole olemas &amp;quot;ühte õiget&amp;quot; viisi, neid saab kõiki teha mitmel moel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kõige minimaalsem SOAP: nii vähe muutusi/täiendusi, kui veel võimalik, et oleks legaalne SOAP. Saatmiseks POST käsuga.&lt;br /&gt;
* &amp;quot;Normaalses&amp;quot; stiilis SOAP, nagu on tüüpiliselt kombeks (hulk variante, vali lihtsalt üks).&lt;br /&gt;
* REST: JSON postitamiseks.&lt;br /&gt;
* REST: GET ja parameetrid URLs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuhulgas pane tähele, et kui see call datat ei salvesta, oleks sisuliselt rohkem RESTFUL kasutada GET meetodit, kui aga salvestab, siis POST meetodit. Siin ülesandes ei eelda me otseselt ühte ega teist, esita lihtsalt mõlemi variandi jaoks.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesande vastused saada meiliga nii Tanelile kui Martinile. OK tehtud ülesande eest saab ühe lisapunkti. &amp;lt;!-- Seejures ei pea kõik neli punkti olema tehtud, piisab ka kolmest.--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2026 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on &#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 24. märts 2026. Virtuaalse kaitsmisjärjekorra moodustamiseks täida palun see vorm: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScuNxm815NwwgA1ftqfvQu6x9RcnsIgg0nsMmVmcfHk95BIWg/viewform?usp=sharing&amp;amp;ouid=115666979704635249359&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
** 24. märts [https://teams.microsoft.com/meet/35901742087439?p=JOYLLXpqYojDNRgbj4 kell 11:00 kaitsmiste teamsi link]&lt;br /&gt;
** 24. märts [https://teams.microsoft.com/meet/399321298889734?p=ur8NG5Tw9eY6YelGm7 kell 14:00 kaitsmiste teamsi link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 12. mai 2026. Teise praktikumi ülesandes võib  veel tulla väiksemaid muutusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus kolmeks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine (selle kohta teine praks)&lt;br /&gt;
* Näited reaalsetest hajutatud süsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Protokollid, 2. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt; &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 9. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus:  JSON-based tech, REST and API styles 16 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Old XML-based tech:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mainstream: REST, JSON, Graphql:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsa REST-tüüpi APIde head näited on LLMide apid:&lt;br /&gt;
* [https://developers.openai.com/api/reference/overview/ openai gpt API]&lt;br /&gt;
* [https://ai.google.dev/gemini-api/docs google gemini API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Tutvu Google soovitustega: [https://google.aip.dev/1 AIP].&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization, DHT, start distributed ledger: 2.märts  ===&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt;This lecture will be the following recording from 2024 pluss self-study reading and experiments only, not in the lecture room:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/dht_blockchain_intro.mp4 Recording]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]]. &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]  &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://alphabill.org/ Guardtime AlphaBill projekti], [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 siin artikkel]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasulikke linke spetsiifilise infoga: [https://coinmarketcap.com/all/views/all/ market cap], [https://www.blockchain.com/explorer blockchain explorer], [https://en.bitcoin.it/wiki/Main_Page Bitcoin wiki]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blockchain continues ja DHT: 9 märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Algul jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel distributed hash tables (DHT) :&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;.  Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides: 16. märts. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;  up to page 73 (allikas [https://people.disim.univaq.it/~guido.proietti/slide_algdist2017/ siin]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul rohkem huvi, siis on olemas näiteks &amp;lt;!-- [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] --&amp;gt; [http://lib.ysu.am/disciplines_bk/c95d04e111f3e28ae4cc589bfda1e18b.pdf põhjalik õpik] ja meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest (viimane sait paistab hetkel olevat maas: ehk taastub?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub 23. märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
* ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]. [https://medium.com/@ngneha090/understanding-the-cap-theorem-balancing-consistency-availability-and-partition-cb11c2b97e2b Lisaks 1 (definitsioonid)] &amp;lt;!-- ja [https://dev.to/katkelly/cap-theorem-why-you-can-t-have-it-all-ga1 lisaks 2] --&amp;gt; ja [https://www.ibm.com/think/topics/cap-theorem lisaks nosql-baasidest] ja [https://medium.com/@ajayverma23/demystifying-the-cap-theorem-understanding-consistency-availability-and-partition-tolerance-446de8452fac veel andmebaaside vaatest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustaks oluline: [[Phase king vs raft vs paxos vs zookeeper]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pluss:&lt;br /&gt;
* Konsensuse [https://decentralizedthoughts.github.io/start-here/ materjalikogu] ja [https://a16zcrypto.com/posts/article/consensus-canon/ veel üks]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Täiendavalt konsensusest, hulk algoritme: [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 1 (shared memory)] ja edasi message-passing [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 2] ja [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p3.pdf osa 3] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ practical byzantine fault tolerance (pbft)] teemal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread: 30 märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]]. &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Loengunäited paralleelvärkidest 2026]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://docs.python.org/3/library/multiprocessing.html multiprocessing] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://docs.python.org/3/library/threading.html threading] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Distributed databases and e-government IT systems: 6. april  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will jump into the examples of distributed systems before coming back to low-level stuff such as locking/transactions next week.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Themes:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]]&lt;br /&gt;
* X-road/UXP: [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- : this will be covered in detail by Margus Freudenthal in a separate lecture. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid ja transaktsioonid: 13. aprill ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See nädal loengut ei toimu: selle asemel iseõpe Priidu videosalvestusega: [https://echo360.org.uk/media/f80715c5-3632-410b-b331-209a4c6289af/public siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka ülal &amp;quot;nädala ülesanded&amp;quot; blokki: seal on uus ülesanne konkreetselt selle nädala teema kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest ja andmebaasi-transaktsioonidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paralleelsus andmebaasides: hulk probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest.&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Optsionaalselt võib olla abi nendest lukustamist seletavatest videotest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; &lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näited hajutatud süsteemidest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Nädalaülesandest, X-road / UXP and EU digital passport and the CIRPASS project: 20 April ===&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt paar tähelepanekut viimase nädalaülesande kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Then for X road see &lt;br /&gt;
* [[x-tee märkmed loengust]]  &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; &lt;br /&gt;
* [[Media:Distributed-systems-xroad2025.pdf|lecture materials by Margus Freudenthal]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* and [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Hajusssteemid2025/Shared%20Documents/General/Recordings/Hajuss%C3%BCsteemide%20kursuse%20loeng%202025-20250422_160133-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=v16wn1&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D the recording by Margus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
For the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it see:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport] &lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-032-11976-6_23 our recent paper]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== EU digital passport and the CIRPASS project: 20 April, second part ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel will focus on the details of the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Some links and materials:&lt;br /&gt;
* [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport &lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Exploring some very large distributed systems: 27 April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
A reading session: we will read and attempt to understand together some case studies.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://www.figma.com/ Figma] (see [https://en.wikipedia.org/wiki/Figma wikipedia]): [https://www.figma.com/blog/how-figmas-multiplayer-technology-works/ how Figma distributed tech works]&lt;br /&gt;
* Google [https://static.googleusercontent.com/media/research.google.com/en//archive/bigtable-osdi06.pdf bigtable] vs [https://static.googleusercontent.com/media/research.google.com/en//archive/spanner-osdi2012.pdf spanner]&lt;br /&gt;
* [https://www.uber.com/ Uber] (see [https://en.wikipedia.org/wiki/Uber wikipedia]):  [https://www.uber.com/us/en/blog/schemaless-part-one-mysql-datastore/?utm_source=chatgpt.com how Uber distributed tech works]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Combined machine learning (federated learning): 4 May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Oluline tagapõhi: [https://en.wikipedia.org/wiki/Differential_privacy differential privacy] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lecture by Priit Järv, focusing on applied research in combining machine learning by different hospitals / medical facilities.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Media:Fl.pdf|Lecture presentation]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Microservices, scaling large systems: 11 May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Your task is to look through the whole lecture recording from 2023 about [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/hajussysteemid_skaleerimine.mp4 scaling large distributed systems]. Slides in English, speech in Estonian.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Consultation for the exam: 18 May, &amp;lt;b&amp;gt;teams only&amp;lt;/b&amp;gt; ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Overview of the exam and consultation.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data warehouses, data lineage and related issues ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The talk will be given by Kalle Tomingas from [https://www.oriongovernance.com/ Orion governance]. Vt taustaks ka [https://digikogu.taltech.ee/et/item/a05c55e4-054a-4758-9b0b-e2671105055c dissertatsiooni].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Microservices, scaling large systems and related ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lecture will be on teams only (not the lecture room) and very briefly at the beginning: administrative stuff.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The main task is to look through the whole lecture recording from 2023 about [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/hajussysteemid_skaleerimine.mp4 scaling large distributed systems]. Slides in English, speech in Estonian.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Consultation for the exam ===&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials to be added later.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22967</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22967"/>
		<updated>2026-05-19T07:09:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* NB! 12. mai kaitsmised toimuvad Teamsis */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2025|2025 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Tehnilistel põhjustel lükkus 18. mai eksamikonsultatsioon edasi =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. mai eksamikonsultatsioon oli plaanis ainult teamsis, mitte auditooriumis, kuid tehnilistel põhjustel ei õnnestunud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle asemel on plaanis (a) teen väikese salvestuse teamsi 19-ks maiks, teemaks siis eksamikorraldus, ülesanded jne. (b) teen väikese ekstra-teamsi 20. ja 25. mail kell 10:00: lingi panen siia.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; 12. ja 19. mai kaitsmised toimuvad Teamsis =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Planeeritud eksamipäevad =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esialgu planeeritud päevad siin. Konkreetsed ajad ja auditooriumid ei ole veel fikseeritud. Plaanime alustada 12 ringis.&lt;br /&gt;
Vajadusel saame siin veel muutusi teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* 27 mai, kolmapäev &lt;br /&gt;
* 1 juuni, esmaspäev&lt;br /&gt;
* 8 juuni, esmaspäev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; 11. mai loengu asemel iseõpe =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. mail loengut ei toimu: vaata läbi allpool 11 mai juures toodud varsem loengusalvestus suurte süsteemide hajutatud skaleerimisest wise näitel.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Endiselt on nüüd ja edaspidi praksid IT kolledzhis ICO-316, mitte Mektorys.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB! 13 aprill iseõpe loenguvideo ja materjalidega&amp;lt;/font&amp;gt; =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
13. aprillil tavalist loengut ei toimu. Tuleb (a) vaadata varasemat loenguvideot ja lugeda materjali (b) teha ise nädalaülesanne. Vaata allolevat 13 aprilli blokki, kus mh [https://echo360.org.uk/media/f80715c5-3632-410b-b331-209a4c6289af/public Priidu loenguvideo] ja muud materjalid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka siin all &amp;quot;nädala ülesanded&amp;quot; blokki: seal on uus ülesanne konkreetselt selle nädala teema kohta.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): esmaspäeval 10:00-11:30 ruumis SOC-414.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): teisipäeval kell 12:00-13:30 ruumis ICO-316.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3AtsyZMz2V46b91uKhTHd2ZCkrZ9jg7z_NAUfAxuzjT6M1%40thread.tacv2/conversations?groupId=f7508cf2-b882-43d4-b697-3f04573c7bb6&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on q1nrfb2.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/meet/3625241488921?p=xuNcAp5hlNYvG2htjz teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/meet/3561914989815?p=fgLPiNJJUBMDCQPOET teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2025 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The materials below marked with the red &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; are the main materials for the exam, while &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; materials will also come up, but less and/or in a simpler form.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;Uus&amp;lt;/font&amp;gt; nädalaülesanne, tähtaeg 21 aprill. Seekord on ülesanne veidi keerulisem, aga vabatahtlik ja annab ühe lisapunkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja koostada eksperimentaalprogramm, mis demonstreerib, et liitmine ei ole atomaarne operatsioon. Ehk siis, kui x=10 ja siis teed x=x+20, &lt;br /&gt;
siis tulemus ei pruugi olla 30. See saab juhtuda siis, kui sul on kaks reaalselt paralleelselt jooksvat threadi, millel mõlemil ligipääs muutujale x, ning kumbki thread tegutseb xi muutmisega. Selleks, et shanss oleks reaalne, peavad nad seda muutmist pidevalt tegema, ja mingi ajaperioodi jooksul on tõenäosus, et mõni liitmine läheb valesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arusaadavalt on sul vaja kasutada piisavalt low-level keelt, mis samas lubab threade kasutada (või siis forke või lihtsalt kaks eraldi käivitatavat programmi, &lt;br /&gt;
aga sel juhul peab x olema shared memorys). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja ka välja mõelda, kuidas tuvastada, et liitmine on valesti (näiteks, mingi liitmiste ahela lõpptulemus ei ole oodatav). NB! &lt;br /&gt;
* Optimeerivad kompilaatorid võivad sinu koodi põhjalikult segi pöörata, ole tähelepanelik!&lt;br /&gt;
* See, et teine thread lihtsalt muudab xi suvalt ära (a a la x=100, siis teeme x=100+10 ja x on 110, siis teine thread muudab xi 120ks) ei ole OK näide.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu ülesanne on eksperimenteerida, kuni taoline viga tekib, ja tuvastada umbkaudne tõenäosus, et ta mingi konkreetse ajaühiku jooksul vea annab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Esimene nädalaülesanne, tähtaeg 9. märts: erinevate API-stiilide väike harjutus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtame wikipedia näite XML RPC callist:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;?xml version=&amp;quot;1.0&amp;quot;?&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;methodCall&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;methodName&amp;gt;examples.getStateName&amp;lt;/methodName&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;params&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;param&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;value&amp;gt;&amp;lt;i4&amp;gt;40&amp;lt;/i4&amp;gt;&amp;lt;/value&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/param&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;/params&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/methodCall&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu ülesanne on konverteerida see call neljale erinevale kujule. Iga kuju on lihtsalt tükk post-käsuga saadetavat teksti või (viimase punkti jaoks) URL koos argumentidega. Ühegi punkti jaoks ei ole olemas &amp;quot;ühte õiget&amp;quot; viisi, neid saab kõiki teha mitmel moel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kõige minimaalsem SOAP: nii vähe muutusi/täiendusi, kui veel võimalik, et oleks legaalne SOAP. Saatmiseks POST käsuga.&lt;br /&gt;
* &amp;quot;Normaalses&amp;quot; stiilis SOAP, nagu on tüüpiliselt kombeks (hulk variante, vali lihtsalt üks).&lt;br /&gt;
* REST: JSON postitamiseks.&lt;br /&gt;
* REST: GET ja parameetrid URLs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuhulgas pane tähele, et kui see call datat ei salvesta, oleks sisuliselt rohkem RESTFUL kasutada GET meetodit, kui aga salvestab, siis POST meetodit. Siin ülesandes ei eelda me otseselt ühte ega teist, esita lihtsalt mõlemi variandi jaoks.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesande vastused saada meiliga nii Tanelile kui Martinile. OK tehtud ülesande eest saab ühe lisapunkti. &amp;lt;!-- Seejures ei pea kõik neli punkti olema tehtud, piisab ka kolmest.--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2026 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on &#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 24. märts 2026. Virtuaalse kaitsmisjärjekorra moodustamiseks täida palun see vorm: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScuNxm815NwwgA1ftqfvQu6x9RcnsIgg0nsMmVmcfHk95BIWg/viewform?usp=sharing&amp;amp;ouid=115666979704635249359&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
** 24. märts [https://teams.microsoft.com/meet/35901742087439?p=JOYLLXpqYojDNRgbj4 kell 11:00 kaitsmiste teamsi link]&lt;br /&gt;
** 24. märts [https://teams.microsoft.com/meet/399321298889734?p=ur8NG5Tw9eY6YelGm7 kell 14:00 kaitsmiste teamsi link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 12. mai 2026. Teise praktikumi ülesandes võib  veel tulla väiksemaid muutusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus kolmeks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine (selle kohta teine praks)&lt;br /&gt;
* Näited reaalsetest hajutatud süsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Protokollid, 2. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt; &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 9. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus:  JSON-based tech, REST and API styles 16 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Old XML-based tech:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mainstream: REST, JSON, Graphql:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsa REST-tüüpi APIde head näited on LLMide apid:&lt;br /&gt;
* [https://developers.openai.com/api/reference/overview/ openai gpt API]&lt;br /&gt;
* [https://ai.google.dev/gemini-api/docs google gemini API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Tutvu Google soovitustega: [https://google.aip.dev/1 AIP].&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization, DHT, start distributed ledger: 2.märts  ===&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt;This lecture will be the following recording from 2024 pluss self-study reading and experiments only, not in the lecture room:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/dht_blockchain_intro.mp4 Recording]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]]. &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]  &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://alphabill.org/ Guardtime AlphaBill projekti], [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 siin artikkel]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasulikke linke spetsiifilise infoga: [https://coinmarketcap.com/all/views/all/ market cap], [https://www.blockchain.com/explorer blockchain explorer], [https://en.bitcoin.it/wiki/Main_Page Bitcoin wiki]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blockchain continues ja DHT: 9 märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Algul jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel distributed hash tables (DHT) :&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;.  Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides: 16. märts. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;  up to page 73 (allikas [https://people.disim.univaq.it/~guido.proietti/slide_algdist2017/ siin]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul rohkem huvi, siis on olemas näiteks &amp;lt;!-- [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] --&amp;gt; [http://lib.ysu.am/disciplines_bk/c95d04e111f3e28ae4cc589bfda1e18b.pdf põhjalik õpik] ja meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest (viimane sait paistab hetkel olevat maas: ehk taastub?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub 23. märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
* ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]. [https://medium.com/@ngneha090/understanding-the-cap-theorem-balancing-consistency-availability-and-partition-cb11c2b97e2b Lisaks 1 (definitsioonid)] &amp;lt;!-- ja [https://dev.to/katkelly/cap-theorem-why-you-can-t-have-it-all-ga1 lisaks 2] --&amp;gt; ja [https://www.ibm.com/think/topics/cap-theorem lisaks nosql-baasidest] ja [https://medium.com/@ajayverma23/demystifying-the-cap-theorem-understanding-consistency-availability-and-partition-tolerance-446de8452fac veel andmebaaside vaatest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustaks oluline: [[Phase king vs raft vs paxos vs zookeeper]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pluss:&lt;br /&gt;
* Konsensuse [https://decentralizedthoughts.github.io/start-here/ materjalikogu] ja [https://a16zcrypto.com/posts/article/consensus-canon/ veel üks]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Täiendavalt konsensusest, hulk algoritme: [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 1 (shared memory)] ja edasi message-passing [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 2] ja [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p3.pdf osa 3] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ practical byzantine fault tolerance (pbft)] teemal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread: 30 märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]]. &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Loengunäited paralleelvärkidest 2026]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://docs.python.org/3/library/multiprocessing.html multiprocessing] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://docs.python.org/3/library/threading.html threading] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Distributed databases and e-government IT systems: 6. april  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will jump into the examples of distributed systems before coming back to low-level stuff such as locking/transactions next week.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Themes:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]]&lt;br /&gt;
* X-road/UXP: [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- : this will be covered in detail by Margus Freudenthal in a separate lecture. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid ja transaktsioonid: 13. aprill ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See nädal loengut ei toimu: selle asemel iseõpe Priidu videosalvestusega: [https://echo360.org.uk/media/f80715c5-3632-410b-b331-209a4c6289af/public siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka ülal &amp;quot;nädala ülesanded&amp;quot; blokki: seal on uus ülesanne konkreetselt selle nädala teema kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest ja andmebaasi-transaktsioonidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paralleelsus andmebaasides: hulk probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest.&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Optsionaalselt võib olla abi nendest lukustamist seletavatest videotest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; &lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näited hajutatud süsteemidest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Nädalaülesandest, X-road / UXP and EU digital passport and the CIRPASS project: 20 April ===&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt paar tähelepanekut viimase nädalaülesande kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Then for X road see &lt;br /&gt;
* [[x-tee märkmed loengust]] &lt;br /&gt;
* [[Media:Distributed-systems-xroad2025.pdf|lecture materials by Margus Freudenthal]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* and [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Hajusssteemid2025/Shared%20Documents/General/Recordings/Hajuss%C3%BCsteemide%20kursuse%20loeng%202025-20250422_160133-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=v16wn1&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D the recording by Margus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
For the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it see:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport] &lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-032-11976-6_23 our recent paper]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== EU digital passport and the CIRPASS project: 20 April, second part ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel will focus on the details of the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Some links and materials:&lt;br /&gt;
* [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport &lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Exploring some very large distributed systems: 27 April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
A reading session: we will read and attempt to understand together some case studies.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://www.figma.com/ Figma] (see [https://en.wikipedia.org/wiki/Figma wikipedia]): [https://www.figma.com/blog/how-figmas-multiplayer-technology-works/ how Figma distributed tech works]&lt;br /&gt;
* Google [https://static.googleusercontent.com/media/research.google.com/en//archive/bigtable-osdi06.pdf bigtable] vs [https://static.googleusercontent.com/media/research.google.com/en//archive/spanner-osdi2012.pdf spanner]&lt;br /&gt;
* [https://www.uber.com/ Uber] (see [https://en.wikipedia.org/wiki/Uber wikipedia]):  [https://www.uber.com/us/en/blog/schemaless-part-one-mysql-datastore/?utm_source=chatgpt.com how Uber distributed tech works]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Combined machine learning (federated learning): 4 May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lecture by Priit Järv, focusing on applied research in combining machine learning by different hospitals / medical facilities.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Media:Fl.pdf|Lecture presentation]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Microservices, scaling large systems: 11 May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Your task is to look through the whole lecture recording from 2023 about [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/hajussysteemid_skaleerimine.mp4 scaling large distributed systems]. Slides in English, speech in Estonian.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Consultation for the exam: 18 May, &amp;lt;b&amp;gt;teams only&amp;lt;/b&amp;gt; ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Overview of the exam and consultation.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data warehouses, data lineage and related issues ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The talk will be given by Kalle Tomingas from [https://www.oriongovernance.com/ Orion governance]. Vt taustaks ka [https://digikogu.taltech.ee/et/item/a05c55e4-054a-4758-9b0b-e2671105055c dissertatsiooni].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Microservices, scaling large systems and related ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lecture will be on teams only (not the lecture room) and very briefly at the beginning: administrative stuff.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The main task is to look through the whole lecture recording from 2023 about [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/hajussysteemid_skaleerimine.mp4 scaling large distributed systems]. Slides in English, speech in Estonian.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Consultation for the exam ===&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials to be added later.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22960</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22960"/>
		<updated>2026-05-11T15:14:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2025|2025 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; 11. mai loengu asemel iseõpe =&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; 12. mai kaitsmised toimuvad Teamsis =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. mail loengut ei toimu: vaata läbi allpool 11 mai juures toodud varsem loengusalvestus suurte süsteemide hajutatud skaleerimisest wise näitel.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Endiselt on nüüd ja edaspidi praksid IT kolledzhis ICO-316, mitte Mektorys.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB! 13 aprill iseõpe loenguvideo ja materjalidega&amp;lt;/font&amp;gt; =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
13. aprillil tavalist loengut ei toimu. Tuleb (a) vaadata varasemat loenguvideot ja lugeda materjali (b) teha ise nädalaülesanne. Vaata allolevat 13 aprilli blokki, kus mh [https://echo360.org.uk/media/f80715c5-3632-410b-b331-209a4c6289af/public Priidu loenguvideo] ja muud materjalid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka siin all &amp;quot;nädala ülesanded&amp;quot; blokki: seal on uus ülesanne konkreetselt selle nädala teema kohta.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): esmaspäeval 10:00-11:30 ruumis SOC-414.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): teisipäeval kell 12:00-13:30 ruumis ICO-316.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3AtsyZMz2V46b91uKhTHd2ZCkrZ9jg7z_NAUfAxuzjT6M1%40thread.tacv2/conversations?groupId=f7508cf2-b882-43d4-b697-3f04573c7bb6&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on q1nrfb2.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/meet/3625241488921?p=xuNcAp5hlNYvG2htjz teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/meet/3561914989815?p=fgLPiNJJUBMDCQPOET teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2025 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The materials below marked with the red &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; are the main materials for the exam, while &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; materials will also come up, but less and/or in a simpler form.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;Uus&amp;lt;/font&amp;gt; nädalaülesanne, tähtaeg 21 aprill. Seekord on ülesanne veidi keerulisem, aga vabatahtlik ja annab ühe lisapunkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja koostada eksperimentaalprogramm, mis demonstreerib, et liitmine ei ole atomaarne operatsioon. Ehk siis, kui x=10 ja siis teed x=x+20, &lt;br /&gt;
siis tulemus ei pruugi olla 30. See saab juhtuda siis, kui sul on kaks reaalselt paralleelselt jooksvat threadi, millel mõlemil ligipääs muutujale x, ning kumbki thread tegutseb xi muutmisega. Selleks, et shanss oleks reaalne, peavad nad seda muutmist pidevalt tegema, ja mingi ajaperioodi jooksul on tõenäosus, et mõni liitmine läheb valesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arusaadavalt on sul vaja kasutada piisavalt low-level keelt, mis samas lubab threade kasutada (või siis forke või lihtsalt kaks eraldi käivitatavat programmi, &lt;br /&gt;
aga sel juhul peab x olema shared memorys). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja ka välja mõelda, kuidas tuvastada, et liitmine on valesti (näiteks, mingi liitmiste ahela lõpptulemus ei ole oodatav). NB! &lt;br /&gt;
* Optimeerivad kompilaatorid võivad sinu koodi põhjalikult segi pöörata, ole tähelepanelik!&lt;br /&gt;
* See, et teine thread lihtsalt muudab xi suvalt ära (a a la x=100, siis teeme x=100+10 ja x on 110, siis teine thread muudab xi 120ks) ei ole OK näide.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu ülesanne on eksperimenteerida, kuni taoline viga tekib, ja tuvastada umbkaudne tõenäosus, et ta mingi konkreetse ajaühiku jooksul vea annab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Esimene nädalaülesanne, tähtaeg 9. märts: erinevate API-stiilide väike harjutus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtame wikipedia näite XML RPC callist:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;?xml version=&amp;quot;1.0&amp;quot;?&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;methodCall&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;methodName&amp;gt;examples.getStateName&amp;lt;/methodName&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;params&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;param&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;value&amp;gt;&amp;lt;i4&amp;gt;40&amp;lt;/i4&amp;gt;&amp;lt;/value&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/param&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;/params&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/methodCall&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu ülesanne on konverteerida see call neljale erinevale kujule. Iga kuju on lihtsalt tükk post-käsuga saadetavat teksti või (viimase punkti jaoks) URL koos argumentidega. Ühegi punkti jaoks ei ole olemas &amp;quot;ühte õiget&amp;quot; viisi, neid saab kõiki teha mitmel moel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kõige minimaalsem SOAP: nii vähe muutusi/täiendusi, kui veel võimalik, et oleks legaalne SOAP. Saatmiseks POST käsuga.&lt;br /&gt;
* &amp;quot;Normaalses&amp;quot; stiilis SOAP, nagu on tüüpiliselt kombeks (hulk variante, vali lihtsalt üks).&lt;br /&gt;
* REST: JSON postitamiseks.&lt;br /&gt;
* REST: GET ja parameetrid URLs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuhulgas pane tähele, et kui see call datat ei salvesta, oleks sisuliselt rohkem RESTFUL kasutada GET meetodit, kui aga salvestab, siis POST meetodit. Siin ülesandes ei eelda me otseselt ühte ega teist, esita lihtsalt mõlemi variandi jaoks.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesande vastused saada meiliga nii Tanelile kui Martinile. OK tehtud ülesande eest saab ühe lisapunkti. &amp;lt;!-- Seejures ei pea kõik neli punkti olema tehtud, piisab ka kolmest.--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2026 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on &#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 24. märts 2026. Virtuaalse kaitsmisjärjekorra moodustamiseks täida palun see vorm: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScuNxm815NwwgA1ftqfvQu6x9RcnsIgg0nsMmVmcfHk95BIWg/viewform?usp=sharing&amp;amp;ouid=115666979704635249359&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
** 24. märts [https://teams.microsoft.com/meet/35901742087439?p=JOYLLXpqYojDNRgbj4 kell 11:00 kaitsmiste teamsi link]&lt;br /&gt;
** 24. märts [https://teams.microsoft.com/meet/399321298889734?p=ur8NG5Tw9eY6YelGm7 kell 14:00 kaitsmiste teamsi link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 12. mai 2026. Teise praktikumi ülesandes võib  veel tulla väiksemaid muutusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus kolmeks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine (selle kohta teine praks)&lt;br /&gt;
* Näited reaalsetest hajutatud süsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Protokollid, 2. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt; &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 9. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus:  JSON-based tech, REST and API styles 16 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Old XML-based tech:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mainstream: REST, JSON, Graphql:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsa REST-tüüpi APIde head näited on LLMide apid:&lt;br /&gt;
* [https://developers.openai.com/api/reference/overview/ openai gpt API]&lt;br /&gt;
* [https://ai.google.dev/gemini-api/docs google gemini API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Tutvu Google soovitustega: [https://google.aip.dev/1 AIP].&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization, DHT, start distributed ledger: 2.märts  ===&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt;This lecture will be the following recording from 2024 pluss self-study reading and experiments only, not in the lecture room:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/dht_blockchain_intro.mp4 Recording]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]]. &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]  &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://alphabill.org/ Guardtime AlphaBill projekti], [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 siin artikkel]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasulikke linke spetsiifilise infoga: [https://coinmarketcap.com/all/views/all/ market cap], [https://www.blockchain.com/explorer blockchain explorer], [https://en.bitcoin.it/wiki/Main_Page Bitcoin wiki]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blockchain continues ja DHT: 9 märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Algul jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel distributed hash tables (DHT) :&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;.  Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides: 16. märts. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;  up to page 73 (allikas [https://people.disim.univaq.it/~guido.proietti/slide_algdist2017/ siin]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul rohkem huvi, siis on olemas näiteks &amp;lt;!-- [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] --&amp;gt; [http://lib.ysu.am/disciplines_bk/c95d04e111f3e28ae4cc589bfda1e18b.pdf põhjalik õpik] ja meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest (viimane sait paistab hetkel olevat maas: ehk taastub?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub 23. märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
* ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]. [https://medium.com/@ngneha090/understanding-the-cap-theorem-balancing-consistency-availability-and-partition-cb11c2b97e2b Lisaks 1 (definitsioonid)] &amp;lt;!-- ja [https://dev.to/katkelly/cap-theorem-why-you-can-t-have-it-all-ga1 lisaks 2] --&amp;gt; ja [https://www.ibm.com/think/topics/cap-theorem lisaks nosql-baasidest] ja [https://medium.com/@ajayverma23/demystifying-the-cap-theorem-understanding-consistency-availability-and-partition-tolerance-446de8452fac veel andmebaaside vaatest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustaks oluline: [[Phase king vs raft vs paxos vs zookeeper]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pluss:&lt;br /&gt;
* Konsensuse [https://decentralizedthoughts.github.io/start-here/ materjalikogu] ja [https://a16zcrypto.com/posts/article/consensus-canon/ veel üks]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Täiendavalt konsensusest, hulk algoritme: [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 1 (shared memory)] ja edasi message-passing [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 2] ja [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p3.pdf osa 3] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ practical byzantine fault tolerance (pbft)] teemal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread: 30 märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]]. &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Loengunäited paralleelvärkidest 2026]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://docs.python.org/3/library/multiprocessing.html multiprocessing] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://docs.python.org/3/library/threading.html threading] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Distributed databases and e-government IT systems: 6. april  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will jump into the examples of distributed systems before coming back to low-level stuff such as locking/transactions next week.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Themes:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]]&lt;br /&gt;
* X-road/UXP: [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- : this will be covered in detail by Margus Freudenthal in a separate lecture. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid ja transaktsioonid: 13. aprill ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See nädal loengut ei toimu: selle asemel iseõpe Priidu videosalvestusega: [https://echo360.org.uk/media/f80715c5-3632-410b-b331-209a4c6289af/public siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka ülal &amp;quot;nädala ülesanded&amp;quot; blokki: seal on uus ülesanne konkreetselt selle nädala teema kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest ja andmebaasi-transaktsioonidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paralleelsus andmebaasides: hulk probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest.&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Optsionaalselt võib olla abi nendest lukustamist seletavatest videotest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; &lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näited hajutatud süsteemidest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Nädalaülesandest, X-road / UXP and EU digital passport and the CIRPASS project: 20 April ===&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt paar tähelepanekut viimase nädalaülesande kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Then for X road see &lt;br /&gt;
* [[x-tee märkmed loengust]] &lt;br /&gt;
* [[Media:Distributed-systems-xroad2025.pdf|lecture materials by Margus Freudenthal]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* and [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Hajusssteemid2025/Shared%20Documents/General/Recordings/Hajuss%C3%BCsteemide%20kursuse%20loeng%202025-20250422_160133-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=v16wn1&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D the recording by Margus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
For the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it see:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport] &lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-032-11976-6_23 our recent paper]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== EU digital passport and the CIRPASS project: 20 April, second part ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel will focus on the details of the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Some links and materials:&lt;br /&gt;
* [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport &lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Exploring some very large distributed systems: 27 April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
A reading session: we will read and attempt to understand together some case studies.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://www.figma.com/ Figma] (see [https://en.wikipedia.org/wiki/Figma wikipedia]): [https://www.figma.com/blog/how-figmas-multiplayer-technology-works/ how Figma distributed tech works]&lt;br /&gt;
* Google [https://static.googleusercontent.com/media/research.google.com/en//archive/bigtable-osdi06.pdf bigtable] vs [https://static.googleusercontent.com/media/research.google.com/en//archive/spanner-osdi2012.pdf spanner]&lt;br /&gt;
* [https://www.uber.com/ Uber] (see [https://en.wikipedia.org/wiki/Uber wikipedia]):  [https://www.uber.com/us/en/blog/schemaless-part-one-mysql-datastore/?utm_source=chatgpt.com how Uber distributed tech works]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Combined machine learning (federated learning): 4 May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lecture by Priit Järv, focusing on applied research in combining machine learning by different hospitals / medical facilities.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Media:Fl.pdf|Lecture presentation]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Microservices, scaling large systems: 11 May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Your task is to look through the whole lecture recording from 2023 about [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/hajussysteemid_skaleerimine.mp4 scaling large distributed systems]. Slides in English, speech in Estonian.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Consultation for the exam: 18 May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Overview of the exam and consultation.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data warehouses, data lineage and related issues ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The talk will be given by Kalle Tomingas from [https://www.oriongovernance.com/ Orion governance]. Vt taustaks ka [https://digikogu.taltech.ee/et/item/a05c55e4-054a-4758-9b0b-e2671105055c dissertatsiooni].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Microservices, scaling large systems and related ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lecture will be on teams only (not the lecture room) and very briefly at the beginning: administrative stuff.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The main task is to look through the whole lecture recording from 2023 about [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/hajussysteemid_skaleerimine.mp4 scaling large distributed systems]. Slides in English, speech in Estonian.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Consultation for the exam ===&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials to be added later.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22959</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22959"/>
		<updated>2026-05-11T15:14:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2025|2025 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; 11. mai loengu asemel iseõpe =&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; 12. mai kaitsmised toimuvad Teamsis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. mail loengut ei toimu: vaata läbi allpool 11 mai juures toodud varsem loengusalvestus suurte süsteemide hajutatud skaleerimisest wise näitel.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Endiselt on nüüd ja edaspidi praksid IT kolledzhis ICO-316, mitte Mektorys.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB! 13 aprill iseõpe loenguvideo ja materjalidega&amp;lt;/font&amp;gt; =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
13. aprillil tavalist loengut ei toimu. Tuleb (a) vaadata varasemat loenguvideot ja lugeda materjali (b) teha ise nädalaülesanne. Vaata allolevat 13 aprilli blokki, kus mh [https://echo360.org.uk/media/f80715c5-3632-410b-b331-209a4c6289af/public Priidu loenguvideo] ja muud materjalid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka siin all &amp;quot;nädala ülesanded&amp;quot; blokki: seal on uus ülesanne konkreetselt selle nädala teema kohta.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): esmaspäeval 10:00-11:30 ruumis SOC-414.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): teisipäeval kell 12:00-13:30 ruumis ICO-316.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3AtsyZMz2V46b91uKhTHd2ZCkrZ9jg7z_NAUfAxuzjT6M1%40thread.tacv2/conversations?groupId=f7508cf2-b882-43d4-b697-3f04573c7bb6&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on q1nrfb2.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/meet/3625241488921?p=xuNcAp5hlNYvG2htjz teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/meet/3561914989815?p=fgLPiNJJUBMDCQPOET teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2025 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The materials below marked with the red &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; are the main materials for the exam, while &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; materials will also come up, but less and/or in a simpler form.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;Uus&amp;lt;/font&amp;gt; nädalaülesanne, tähtaeg 21 aprill. Seekord on ülesanne veidi keerulisem, aga vabatahtlik ja annab ühe lisapunkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja koostada eksperimentaalprogramm, mis demonstreerib, et liitmine ei ole atomaarne operatsioon. Ehk siis, kui x=10 ja siis teed x=x+20, &lt;br /&gt;
siis tulemus ei pruugi olla 30. See saab juhtuda siis, kui sul on kaks reaalselt paralleelselt jooksvat threadi, millel mõlemil ligipääs muutujale x, ning kumbki thread tegutseb xi muutmisega. Selleks, et shanss oleks reaalne, peavad nad seda muutmist pidevalt tegema, ja mingi ajaperioodi jooksul on tõenäosus, et mõni liitmine läheb valesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arusaadavalt on sul vaja kasutada piisavalt low-level keelt, mis samas lubab threade kasutada (või siis forke või lihtsalt kaks eraldi käivitatavat programmi, &lt;br /&gt;
aga sel juhul peab x olema shared memorys). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja ka välja mõelda, kuidas tuvastada, et liitmine on valesti (näiteks, mingi liitmiste ahela lõpptulemus ei ole oodatav). NB! &lt;br /&gt;
* Optimeerivad kompilaatorid võivad sinu koodi põhjalikult segi pöörata, ole tähelepanelik!&lt;br /&gt;
* See, et teine thread lihtsalt muudab xi suvalt ära (a a la x=100, siis teeme x=100+10 ja x on 110, siis teine thread muudab xi 120ks) ei ole OK näide.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu ülesanne on eksperimenteerida, kuni taoline viga tekib, ja tuvastada umbkaudne tõenäosus, et ta mingi konkreetse ajaühiku jooksul vea annab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Esimene nädalaülesanne, tähtaeg 9. märts: erinevate API-stiilide väike harjutus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtame wikipedia näite XML RPC callist:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;?xml version=&amp;quot;1.0&amp;quot;?&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;methodCall&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;methodName&amp;gt;examples.getStateName&amp;lt;/methodName&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;params&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;param&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;value&amp;gt;&amp;lt;i4&amp;gt;40&amp;lt;/i4&amp;gt;&amp;lt;/value&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/param&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;/params&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/methodCall&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu ülesanne on konverteerida see call neljale erinevale kujule. Iga kuju on lihtsalt tükk post-käsuga saadetavat teksti või (viimase punkti jaoks) URL koos argumentidega. Ühegi punkti jaoks ei ole olemas &amp;quot;ühte õiget&amp;quot; viisi, neid saab kõiki teha mitmel moel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kõige minimaalsem SOAP: nii vähe muutusi/täiendusi, kui veel võimalik, et oleks legaalne SOAP. Saatmiseks POST käsuga.&lt;br /&gt;
* &amp;quot;Normaalses&amp;quot; stiilis SOAP, nagu on tüüpiliselt kombeks (hulk variante, vali lihtsalt üks).&lt;br /&gt;
* REST: JSON postitamiseks.&lt;br /&gt;
* REST: GET ja parameetrid URLs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuhulgas pane tähele, et kui see call datat ei salvesta, oleks sisuliselt rohkem RESTFUL kasutada GET meetodit, kui aga salvestab, siis POST meetodit. Siin ülesandes ei eelda me otseselt ühte ega teist, esita lihtsalt mõlemi variandi jaoks.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesande vastused saada meiliga nii Tanelile kui Martinile. OK tehtud ülesande eest saab ühe lisapunkti. &amp;lt;!-- Seejures ei pea kõik neli punkti olema tehtud, piisab ka kolmest.--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2026 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on &#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 24. märts 2026. Virtuaalse kaitsmisjärjekorra moodustamiseks täida palun see vorm: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScuNxm815NwwgA1ftqfvQu6x9RcnsIgg0nsMmVmcfHk95BIWg/viewform?usp=sharing&amp;amp;ouid=115666979704635249359&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
** 24. märts [https://teams.microsoft.com/meet/35901742087439?p=JOYLLXpqYojDNRgbj4 kell 11:00 kaitsmiste teamsi link]&lt;br /&gt;
** 24. märts [https://teams.microsoft.com/meet/399321298889734?p=ur8NG5Tw9eY6YelGm7 kell 14:00 kaitsmiste teamsi link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 12. mai 2026. Teise praktikumi ülesandes võib  veel tulla väiksemaid muutusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus kolmeks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine (selle kohta teine praks)&lt;br /&gt;
* Näited reaalsetest hajutatud süsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Protokollid, 2. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt; &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 9. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus:  JSON-based tech, REST and API styles 16 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Old XML-based tech:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mainstream: REST, JSON, Graphql:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsa REST-tüüpi APIde head näited on LLMide apid:&lt;br /&gt;
* [https://developers.openai.com/api/reference/overview/ openai gpt API]&lt;br /&gt;
* [https://ai.google.dev/gemini-api/docs google gemini API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Tutvu Google soovitustega: [https://google.aip.dev/1 AIP].&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization, DHT, start distributed ledger: 2.märts  ===&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt;This lecture will be the following recording from 2024 pluss self-study reading and experiments only, not in the lecture room:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/dht_blockchain_intro.mp4 Recording]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]]. &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]  &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://alphabill.org/ Guardtime AlphaBill projekti], [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 siin artikkel]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasulikke linke spetsiifilise infoga: [https://coinmarketcap.com/all/views/all/ market cap], [https://www.blockchain.com/explorer blockchain explorer], [https://en.bitcoin.it/wiki/Main_Page Bitcoin wiki]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blockchain continues ja DHT: 9 märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Algul jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel distributed hash tables (DHT) :&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;.  Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides: 16. märts. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;  up to page 73 (allikas [https://people.disim.univaq.it/~guido.proietti/slide_algdist2017/ siin]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul rohkem huvi, siis on olemas näiteks &amp;lt;!-- [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] --&amp;gt; [http://lib.ysu.am/disciplines_bk/c95d04e111f3e28ae4cc589bfda1e18b.pdf põhjalik õpik] ja meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest (viimane sait paistab hetkel olevat maas: ehk taastub?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub 23. märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
* ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]. [https://medium.com/@ngneha090/understanding-the-cap-theorem-balancing-consistency-availability-and-partition-cb11c2b97e2b Lisaks 1 (definitsioonid)] &amp;lt;!-- ja [https://dev.to/katkelly/cap-theorem-why-you-can-t-have-it-all-ga1 lisaks 2] --&amp;gt; ja [https://www.ibm.com/think/topics/cap-theorem lisaks nosql-baasidest] ja [https://medium.com/@ajayverma23/demystifying-the-cap-theorem-understanding-consistency-availability-and-partition-tolerance-446de8452fac veel andmebaaside vaatest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustaks oluline: [[Phase king vs raft vs paxos vs zookeeper]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pluss:&lt;br /&gt;
* Konsensuse [https://decentralizedthoughts.github.io/start-here/ materjalikogu] ja [https://a16zcrypto.com/posts/article/consensus-canon/ veel üks]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Täiendavalt konsensusest, hulk algoritme: [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 1 (shared memory)] ja edasi message-passing [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 2] ja [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p3.pdf osa 3] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ practical byzantine fault tolerance (pbft)] teemal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread: 30 märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]]. &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Loengunäited paralleelvärkidest 2026]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://docs.python.org/3/library/multiprocessing.html multiprocessing] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://docs.python.org/3/library/threading.html threading] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Distributed databases and e-government IT systems: 6. april  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will jump into the examples of distributed systems before coming back to low-level stuff such as locking/transactions next week.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Themes:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]]&lt;br /&gt;
* X-road/UXP: [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- : this will be covered in detail by Margus Freudenthal in a separate lecture. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid ja transaktsioonid: 13. aprill ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See nädal loengut ei toimu: selle asemel iseõpe Priidu videosalvestusega: [https://echo360.org.uk/media/f80715c5-3632-410b-b331-209a4c6289af/public siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka ülal &amp;quot;nädala ülesanded&amp;quot; blokki: seal on uus ülesanne konkreetselt selle nädala teema kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest ja andmebaasi-transaktsioonidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paralleelsus andmebaasides: hulk probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest.&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Optsionaalselt võib olla abi nendest lukustamist seletavatest videotest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; &lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näited hajutatud süsteemidest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Nädalaülesandest, X-road / UXP and EU digital passport and the CIRPASS project: 20 April ===&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt paar tähelepanekut viimase nädalaülesande kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Then for X road see &lt;br /&gt;
* [[x-tee märkmed loengust]] &lt;br /&gt;
* [[Media:Distributed-systems-xroad2025.pdf|lecture materials by Margus Freudenthal]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* and [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Hajusssteemid2025/Shared%20Documents/General/Recordings/Hajuss%C3%BCsteemide%20kursuse%20loeng%202025-20250422_160133-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=v16wn1&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D the recording by Margus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
For the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it see:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport] &lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-032-11976-6_23 our recent paper]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== EU digital passport and the CIRPASS project: 20 April, second part ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel will focus on the details of the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Some links and materials:&lt;br /&gt;
* [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport &lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Exploring some very large distributed systems: 27 April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
A reading session: we will read and attempt to understand together some case studies.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://www.figma.com/ Figma] (see [https://en.wikipedia.org/wiki/Figma wikipedia]): [https://www.figma.com/blog/how-figmas-multiplayer-technology-works/ how Figma distributed tech works]&lt;br /&gt;
* Google [https://static.googleusercontent.com/media/research.google.com/en//archive/bigtable-osdi06.pdf bigtable] vs [https://static.googleusercontent.com/media/research.google.com/en//archive/spanner-osdi2012.pdf spanner]&lt;br /&gt;
* [https://www.uber.com/ Uber] (see [https://en.wikipedia.org/wiki/Uber wikipedia]):  [https://www.uber.com/us/en/blog/schemaless-part-one-mysql-datastore/?utm_source=chatgpt.com how Uber distributed tech works]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Combined machine learning (federated learning): 4 May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lecture by Priit Järv, focusing on applied research in combining machine learning by different hospitals / medical facilities.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Media:Fl.pdf|Lecture presentation]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Microservices, scaling large systems: 11 May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Your task is to look through the whole lecture recording from 2023 about [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/hajussysteemid_skaleerimine.mp4 scaling large distributed systems]. Slides in English, speech in Estonian.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Consultation for the exam: 18 May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Overview of the exam and consultation.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data warehouses, data lineage and related issues ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The talk will be given by Kalle Tomingas from [https://www.oriongovernance.com/ Orion governance]. Vt taustaks ka [https://digikogu.taltech.ee/et/item/a05c55e4-054a-4758-9b0b-e2671105055c dissertatsiooni].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Microservices, scaling large systems and related ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lecture will be on teams only (not the lecture room) and very briefly at the beginning: administrative stuff.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The main task is to look through the whole lecture recording from 2023 about [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/hajussysteemid_skaleerimine.mp4 scaling large distributed systems]. Slides in English, speech in Estonian.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Consultation for the exam ===&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials to be added later.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22787</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22787"/>
		<updated>2026-03-22T19:30:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Praktikumid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2025|2025 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- = &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB! Materjalid hetkel uuendamisel&amp;lt;/font&amp;gt; = --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Endiselt on nüüd ja edaspidi praksid IT kolledzhis ICO-316, mitte Mektorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): esmaspäeval 10:00-11:30 ruumis SOC-414.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): teisipäeval kell 12:00-13:30 ruumis ICO-316.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3AtsyZMz2V46b91uKhTHd2ZCkrZ9jg7z_NAUfAxuzjT6M1%40thread.tacv2/conversations?groupId=f7508cf2-b882-43d4-b697-3f04573c7bb6&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on q1nrfb2.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/meet/3625241488921?p=xuNcAp5hlNYvG2htjz teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/meet/3561914989815?p=fgLPiNJJUBMDCQPOET teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2025 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The materials below marked with the red &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; are the main materials for the exam, while &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; materials will also come up, but less and/or in a simpler form.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene nädalaülesanne, tähtaeg 9. märts: erinevate API-stiilide väike harjutus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtame wikipedia näite XML RPC callist:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;?xml version=&amp;quot;1.0&amp;quot;?&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;methodCall&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;methodName&amp;gt;examples.getStateName&amp;lt;/methodName&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;params&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;param&amp;gt;&lt;br /&gt;
        &amp;lt;value&amp;gt;&amp;lt;i4&amp;gt;40&amp;lt;/i4&amp;gt;&amp;lt;/value&amp;gt;&lt;br /&gt;
    &amp;lt;/param&amp;gt;&lt;br /&gt;
  &amp;lt;/params&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/methodCall&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu ülesanne on konverteerida see call neljale erinevale kujule. Iga kuju on lihtsalt tükk post-käsuga saadetavat teksti või (viimase punkti jaoks) URL koos argumentidega. Ühegi punkti jaoks ei ole olemas &amp;quot;ühte õiget&amp;quot; viisi, neid saab kõiki teha mitmel moel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kõige minimaalsem SOAP: nii vähe muutusi/täiendusi, kui veel võimalik, et oleks legaalne SOAP. Saatmiseks POST käsuga.&lt;br /&gt;
* &amp;quot;Normaalses&amp;quot; stiilis SOAP, nagu on tüüpiliselt kombeks (hulk variante, vali lihtsalt üks).&lt;br /&gt;
* REST: JSON postitamiseks.&lt;br /&gt;
* REST: GET ja parameetrid URLs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuhulgas pane tähele, et kui see call datat ei salvesta, oleks sisuliselt rohkem RESTFUL kasutada GET meetodit, kui aga salvestab, siis POST meetodit. Siin ülesandes ei eelda me otseselt ühte ega teist, esita lihtsalt mõlemi variandi jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesande vastused saada meiliga nii Tanelile kui Martinile. OK tehtud ülesande eest saab ühe lisapunkti. Seejures ei pea kõik neli punkti olema tehtud, piisab ka kolmest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2026 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on &#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 24. märts 2026. Virtuaalse kaitsmisjärjekorra moodustamiseks täida palun see vorm: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScuNxm815NwwgA1ftqfvQu6x9RcnsIgg0nsMmVmcfHk95BIWg/viewform?usp=sharing&amp;amp;ouid=115666979704635249359&lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 12. mai 2026. Teise praktikumi ülesandes võib  veel tulla väiksemaid muutusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus kolmeks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine (selle kohta teine praks)&lt;br /&gt;
* Näited reaalsetest hajutatud süsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Protokollid, 2. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt; &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 9. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus:  JSON-based tech, REST and API styles 16 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Old XML-based tech:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mainstream: REST, JSON, Graphql:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsa REST-tüüpi APIde head näited on LLMide apid:&lt;br /&gt;
* [https://developers.openai.com/api/reference/overview/ openai gpt API]&lt;br /&gt;
* [https://ai.google.dev/gemini-api/docs google gemini API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Tutvu Google soovitustega: [https://google.aip.dev/1 AIP].&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization, DHT, start distributed ledger: 2.märts  ===&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt;This lecture will be the following recording from 2024 pluss self-study reading and experiments only, not in the lecture room:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/dht_blockchain_intro.mp4 Recording]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]]. &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]  &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://alphabill.org/ Guardtime AlphaBill projekti], [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 siin artikkel]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasulikke linke spetsiifilise infoga: [https://coinmarketcap.com/all/views/all/ market cap], [https://www.blockchain.com/explorer blockchain explorer], [https://en.bitcoin.it/wiki/Main_Page Bitcoin wiki]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blockchain continues ja DHT: 9 märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Algul jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel distributed hash tables (DHT) :&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;.  Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides: 16. märts. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;  up to page 73 (allikas [https://people.disim.univaq.it/~guido.proietti/slide_algdist2017/ siin]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul rohkem huvi, siis on olemas näiteks &amp;lt;!-- [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] --&amp;gt; [http://lib.ysu.am/disciplines_bk/c95d04e111f3e28ae4cc589bfda1e18b.pdf põhjalik õpik] ja meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest (viimane sait paistab hetkel olevat maas: ehk taastub?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub 23. märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
* ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]. [https://medium.com/@ngneha090/understanding-the-cap-theorem-balancing-consistency-availability-and-partition-cb11c2b97e2b Lisaks 1 (definitsioonid)] &amp;lt;!-- ja [https://dev.to/katkelly/cap-theorem-why-you-can-t-have-it-all-ga1 lisaks 2] --&amp;gt; ja [https://www.ibm.com/think/topics/cap-theorem lisaks nosql-baasidest] ja [https://medium.com/@ajayverma23/demystifying-the-cap-theorem-understanding-consistency-availability-and-partition-tolerance-446de8452fac veel andmebaaside vaatest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pluss:&lt;br /&gt;
* Konsensuse [https://decentralizedthoughts.github.io/start-here/ materjalikogu] ja [https://a16zcrypto.com/posts/article/consensus-canon/ veel üks]&lt;br /&gt;
* Täiendavalt konsensusest, hulk algoritme: [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 1 (shared memory)] ja edasi message-passing [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 2] ja [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p3.pdf osa 3]&lt;br /&gt;
* veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ byzantine fault tolerance] teemal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]]. &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Distributed databases and e-government IT systems  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will jump into the examples of distributed systems before coming back to low-level stuff such as locking/transactions next week.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Two themes:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]]&lt;br /&gt;
* As for X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]): this will be covered in detail by Margus Freudenthal in a separate lecture.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest ja transaktsioonidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine nädal liigume lukustamise juurest edasi paralleelsusse andmebaasides: seal&lt;br /&gt;
on jällegi hulk võimalikke probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras ja vaata läbi ka need kolm lühikest loengut:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest.&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; &lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mittekohustuslik lisalugemine:&lt;br /&gt;
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näited hajutatud süsteemidest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data warehouses, data lineage and related issues ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The talk will be given by Kalle Tomingas from [https://www.oriongovernance.com/ Orion governance]. Vt taustaks ka [https://digikogu.taltech.ee/et/item/a05c55e4-054a-4758-9b0b-e2671105055c dissertatsiooni].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See &lt;br /&gt;
* [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Hajusssteemid2025/Shared%20Documents/General/Recordings/Hajuss%C3%BCsteemide%20kursuse%20loeng%202025-20250422_160133-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=v16wn1&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D the recording]&lt;br /&gt;
* [[Media:Distributed-systems-xroad2025.pdf|lecture materials]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== EU digital passport and the CIRPASS project ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This week the lecture will be on Teams only, not in the lecture room. Tanel will focus on the details of the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Links and materials:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Microservices, scaling large systems and related ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lecture will be on teams only (not the lecture room) and very briefly at the beginning: administrative stuff.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The main task is to look through the whole lecture recording from 2023 about [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/hajussysteemid_skaleerimine.mp4 scaling large distributed systems]. Slides in English, speech in Estonian.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Consultation for the exam ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials to be added later.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22699</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22699"/>
		<updated>2026-02-08T16:42:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Aeg, koht */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2025|2025 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- = &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB! Materjalid hetkel uuendamisel&amp;lt;/font&amp;gt; = --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): esmaspäeval 10:00-11:30 ruumis SOC-414.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): teisipäeval kell 12:00-13:30 ruumis ICO-316.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3AtsyZMz2V46b91uKhTHd2ZCkrZ9jg7z_NAUfAxuzjT6M1%40thread.tacv2/conversations?groupId=f7508cf2-b882-43d4-b697-3f04573c7bb6&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on q1nrfb2.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/meet/3625241488921?p=xuNcAp5hlNYvG2htjz teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/meet/3561914989815?p=fgLPiNJJUBMDCQPOET teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2025 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The materials below marked with the red &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; are the main materials for the exam, while &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; materials will also come up, but less and/or in a simpler form.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2026 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on &#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 24. märts 2025, &lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 12. mai 2025. Teise praktikumi ülesandes võib  veel tulla väiksemaid muutusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus kolmeks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine (selle kohta teine praks)&lt;br /&gt;
* Näited reaalsetest hajutatud süsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Protokollid, 2. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt; &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 9. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus:  JSON-based tech, REST and API styles 16 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Old XML-based tech:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mainstream: REST, JSON, Graphql:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization, DHT, start distributed ledger: 23 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt;This lecture will be the following recording from 2024 pluss self-study reading and experiments only, not in the lecture room:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/dht_blockchain_intro.mp4 Recording]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]]. &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Distributed hash tables (DHT) :&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;.  Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blockchaini funktsioneerimine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blockchain continues ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]  &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://alphabill.org/ Guardtime AlphaBill projekti], [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 siin artikkel]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasulikke linke spetsiifilise infoga: [https://coinmarketcap.com/all/views/all/ market cap], [https://www.blockchain.com/explorer blockchain explorer].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;  up to page 73 (allikas [https://people.disim.univaq.it/~guido.proietti/slide_algdist2017/ siin]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. Abiks võib olla [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-1-the-consensus-problem-pvqla see coursera loeng] mis juhatab sama probleemi aeglaselt sisse, aga ei jõua veel selle lahendusvariantideni. [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-2-consensus-in-synchronous-systems-71ysl järgmine loeng] selgitab juba ühte lahendusvarianti analoogiliselt powerpoindile. Kui sul rohkem huvi, siis meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui jõuad ja sul tekib ekstrahuvi teema vastu, siis:&lt;br /&gt;
* [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] aastast 1993.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
* ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]. [https://medium.com/@ngneha090/understanding-the-cap-theorem-balancing-consistency-availability-and-partition-cb11c2b97e2b Lisaks 1 (definitsioonid)] &amp;lt;!-- ja [https://dev.to/katkelly/cap-theorem-why-you-can-t-have-it-all-ga1 lisaks 2] --&amp;gt; ja [https://www.ibm.com/think/topics/cap-theorem lisaks nosql-baasidest] ja [https://medium.com/@ajayverma23/demystifying-the-cap-theorem-understanding-consistency-availability-and-partition-tolerance-446de8452fac veel andmebaaside vaatest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pluss:&lt;br /&gt;
* Konsensuse [https://decentralizedthoughts.github.io/start-here/ materjalikogu] ja [https://a16zcrypto.com/posts/article/consensus-canon/ veel üks]&lt;br /&gt;
* Täiendavalt konsensusest, hulk algoritme: [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 1 (shared memory)] ja edasi message-passing [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 2] ja [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p3.pdf osa 3]&lt;br /&gt;
* veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ byzantine fault tolerance] teemal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]]. &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Distributed databases and e-government IT systems  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will jump into the examples of distributed systems before coming back to low-level stuff such as locking/transactions next week.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Two themes:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]]&lt;br /&gt;
* As for X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]): this will be covered in detail by Margus Freudenthal in a separate lecture.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest ja transaktsioonidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine nädal liigume lukustamise juurest edasi paralleelsusse andmebaasides: seal&lt;br /&gt;
on jällegi hulk võimalikke probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras ja vaata läbi ka need kolm lühikest loengut:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest.&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; &lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mittekohustuslik lisalugemine:&lt;br /&gt;
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näited hajutatud süsteemidest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data warehouses, data lineage and related issues ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The talk will be given by Kalle Tomingas from [https://www.oriongovernance.com/ Orion governance]. Vt taustaks ka [https://digikogu.taltech.ee/et/item/a05c55e4-054a-4758-9b0b-e2671105055c dissertatsiooni].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See &lt;br /&gt;
* [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Hajusssteemid2025/Shared%20Documents/General/Recordings/Hajuss%C3%BCsteemide%20kursuse%20loeng%202025-20250422_160133-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=v16wn1&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D the recording]&lt;br /&gt;
* [[Media:Distributed-systems-xroad2025.pdf|lecture materials]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== EU digital passport and the CIRPASS project ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This week the lecture will be on Teams only, not in the lecture room. Tanel will focus on the details of the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Links and materials:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Microservices, scaling large systems and related ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lecture will be on teams only (not the lecture room) and very briefly at the beginning: administrative stuff.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The main task is to look through the whole lecture recording from 2023 about [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/hajussysteemid_skaleerimine.mp4 scaling large distributed systems]. Slides in English, speech in Estonian.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Consultation for the exam ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials to be added later.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22698</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22698"/>
		<updated>2026-02-03T12:29:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Ülesande esitamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (server ja klient mõlemid). HTTP võib kirjutada kas ise otse TCP peale (see on lihtne!) või kasutada nö bare-bones HTTP implementatsiooni a la Pythoni http.server.&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal (see on kohustuslik), kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal (see viimane annab punkte, kuid ei ole kohustuslik).&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav ja LLMi kasutamine igati OK. Koodist pead muidugi ise hästi aru saama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Sinu ehitatav süsteem ei ole veebirakendus ja tal endal ei ole kasutajaliidest peale käsurea. Küll aga võid kirjutada veebirakenduse tema monitoorimiseks ja võrguga eksperimenteerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Planeeri ja katseta enne iseenda demo: et oleks selge, mis portidel mis jookseb, mis infot vahetatakse jne. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on punktide saamiseks vaja dokumenteerida tehtud eksperimendid ja jagada see õppejõuga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Gruppide moodustamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täitke ära see vorm 09. veebruari õhtuks: https://forms.gle/RVNGQXBT8vZUGTnV9, isegi siis kui plaanite praktikumitöö teha üksinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kolm osa, igaüks annab korralikult tehtuna ühe kolmandiku kogupunktiarvust. Nigelalt tehtud või kehvasti presenteeritud osad annavad vastavalt vähem punkte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Ehita see osa algul ühel arvutil, käivitades seal mitu protsessi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Hajusosa: rakendus peaks jooksma erinevatel masinatel (sobib nii samas võrgus (lihtsam, sest pole vaja NATga jännata) või erinevates võrkudes). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul hajusosa on tehtud, siis tee katseosa eeskätt hajusosa peal: see on huvitavam ja mõttekam, kui ühe arvuti peal katsetamine. Kui hajusosaga on suured probleemid, siis ka ühel arvutil tehtud katsed on ikkagi mõttekad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, kaevandama või perfektselt sünkroonis hoidma. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesande esitamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Kood peab enne kaitsmist olema tehtud kättesaadavaks TTU Gitlabis. &lt;br /&gt;
# Palun pane repositooriumi nimeks ITI0215_26, lisa õppejõud liikmeks &#039;developer&#039; õigustes&lt;br /&gt;
# Projektil peab olema README fail, milles on minimaalselt:&lt;br /&gt;
## juhend kuidas rakendus installeerida ja käivitada&lt;br /&gt;
## protokolli kirjeldus (pärinud ja oodatud vastused)&lt;br /&gt;
## võrgu topoloogia - millised sõlmed võrgus olema peaksid&lt;br /&gt;
## katseosa, metoodika ja tulemuste kirjeldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja ideaalis eri masinates, ja nad püüavad omavahel datat sünkida (aga konsensus ehk perfektne sünk ei pea olema tagatud).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine&amp;quot; tähendab, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser (aga ei kuva mingit veebilehte vms, sest kasutajaliidest pole).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades kas võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks a la http.server (vaata ka [https://realpython.com/python-http-server/ seda õpetust]) või kirjutades http ise TCP peale (tüüpiliselt ca lehekülg koodi), mille jaoks võib kasutada olemasolevat näidet, mille tööpõhimõtet tuleb osata selgitada. Ise http kirjutamise kohta on siin allpool veidi soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [https://csapp.cs.cmu.edu/3e/ics3/code/netp/tiny/tiny.c tiny.c] sellest [http://csapp.cs.cmu.edu/3e/home.html super-raamatust], vt fulltext [https://www.cs.sfu.ca/~ashriram/Courses/CS295/assets/books/CSAPP_2016.pdf siit] või [https://mrce.in/ebooks/Computer%20Systems%20A%20Programmer%E2%80%99s%20Perspective%203rd%20Ed.pdf siit], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita. Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni tcp peale ise ehitatud http õpetuse saad [https://medium.com/@mando_elnino/python-tcp-server-b945c68a983c siit] või [https://iximiuz.com/en/posts/writing-web-server-in-python-sockets/ siit]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Koodinäited =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22697</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22697"/>
		<updated>2026-02-03T12:28:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Ülesande esitamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (server ja klient mõlemid). HTTP võib kirjutada kas ise otse TCP peale (see on lihtne!) või kasutada nö bare-bones HTTP implementatsiooni a la Pythoni http.server.&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal (see on kohustuslik), kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal (see viimane annab punkte, kuid ei ole kohustuslik).&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav ja LLMi kasutamine igati OK. Koodist pead muidugi ise hästi aru saama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Sinu ehitatav süsteem ei ole veebirakendus ja tal endal ei ole kasutajaliidest peale käsurea. Küll aga võid kirjutada veebirakenduse tema monitoorimiseks ja võrguga eksperimenteerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Planeeri ja katseta enne iseenda demo: et oleks selge, mis portidel mis jookseb, mis infot vahetatakse jne. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on punktide saamiseks vaja dokumenteerida tehtud eksperimendid ja jagada see õppejõuga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Gruppide moodustamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täitke ära see vorm 09. veebruari õhtuks: https://forms.gle/RVNGQXBT8vZUGTnV9, isegi siis kui plaanite praktikumitöö teha üksinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kolm osa, igaüks annab korralikult tehtuna ühe kolmandiku kogupunktiarvust. Nigelalt tehtud või kehvasti presenteeritud osad annavad vastavalt vähem punkte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Ehita see osa algul ühel arvutil, käivitades seal mitu protsessi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Hajusosa: rakendus peaks jooksma erinevatel masinatel (sobib nii samas võrgus (lihtsam, sest pole vaja NATga jännata) või erinevates võrkudes). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul hajusosa on tehtud, siis tee katseosa eeskätt hajusosa peal: see on huvitavam ja mõttekam, kui ühe arvuti peal katsetamine. Kui hajusosaga on suured probleemid, siis ka ühel arvutil tehtud katsed on ikkagi mõttekad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, kaevandama või perfektselt sünkroonis hoidma. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesande esitamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kood peab enne kaitsmist olema tehtud kättesaadavaks TTU Gitlabis. &lt;br /&gt;
* Palun pane repositooriumi nimeks ITI0215_26, lisa õppejõud liikmeks &#039;developer&#039; õigustes&lt;br /&gt;
* Projektil peab olema README fail, milles on minimaalselt:&lt;br /&gt;
## kuidas installeerida&lt;br /&gt;
## protokolli kirjeldus (pärinud ja oodatud vastused)&lt;br /&gt;
## võrgu topoloogia - millised sõlmed võrgus olema peaksid&lt;br /&gt;
## katseosa, metoodika ja tulemuste kirjeldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja ideaalis eri masinates, ja nad püüavad omavahel datat sünkida (aga konsensus ehk perfektne sünk ei pea olema tagatud).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine&amp;quot; tähendab, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser (aga ei kuva mingit veebilehte vms, sest kasutajaliidest pole).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades kas võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks a la http.server (vaata ka [https://realpython.com/python-http-server/ seda õpetust]) või kirjutades http ise TCP peale (tüüpiliselt ca lehekülg koodi), mille jaoks võib kasutada olemasolevat näidet, mille tööpõhimõtet tuleb osata selgitada. Ise http kirjutamise kohta on siin allpool veidi soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [https://csapp.cs.cmu.edu/3e/ics3/code/netp/tiny/tiny.c tiny.c] sellest [http://csapp.cs.cmu.edu/3e/home.html super-raamatust], vt fulltext [https://www.cs.sfu.ca/~ashriram/Courses/CS295/assets/books/CSAPP_2016.pdf siit] või [https://mrce.in/ebooks/Computer%20Systems%20A%20Programmer%E2%80%99s%20Perspective%203rd%20Ed.pdf siit], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita. Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni tcp peale ise ehitatud http õpetuse saad [https://medium.com/@mando_elnino/python-tcp-server-b945c68a983c siit] või [https://iximiuz.com/en/posts/writing-web-server-in-python-sockets/ siit]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Koodinäited =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22696</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22696"/>
		<updated>2026-02-03T12:28:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Ülesande esitamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (server ja klient mõlemid). HTTP võib kirjutada kas ise otse TCP peale (see on lihtne!) või kasutada nö bare-bones HTTP implementatsiooni a la Pythoni http.server.&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal (see on kohustuslik), kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal (see viimane annab punkte, kuid ei ole kohustuslik).&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav ja LLMi kasutamine igati OK. Koodist pead muidugi ise hästi aru saama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Sinu ehitatav süsteem ei ole veebirakendus ja tal endal ei ole kasutajaliidest peale käsurea. Küll aga võid kirjutada veebirakenduse tema monitoorimiseks ja võrguga eksperimenteerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Planeeri ja katseta enne iseenda demo: et oleks selge, mis portidel mis jookseb, mis infot vahetatakse jne. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on punktide saamiseks vaja dokumenteerida tehtud eksperimendid ja jagada see õppejõuga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Gruppide moodustamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täitke ära see vorm 09. veebruari õhtuks: https://forms.gle/RVNGQXBT8vZUGTnV9, isegi siis kui plaanite praktikumitöö teha üksinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kolm osa, igaüks annab korralikult tehtuna ühe kolmandiku kogupunktiarvust. Nigelalt tehtud või kehvasti presenteeritud osad annavad vastavalt vähem punkte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Ehita see osa algul ühel arvutil, käivitades seal mitu protsessi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Hajusosa: rakendus peaks jooksma erinevatel masinatel (sobib nii samas võrgus (lihtsam, sest pole vaja NATga jännata) või erinevates võrkudes). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul hajusosa on tehtud, siis tee katseosa eeskätt hajusosa peal: see on huvitavam ja mõttekam, kui ühe arvuti peal katsetamine. Kui hajusosaga on suured probleemid, siis ka ühel arvutil tehtud katsed on ikkagi mõttekad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, kaevandama või perfektselt sünkroonis hoidma. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesande esitamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kood peab enne kaitsmist olema tehtud kättesaadavaks TTU Gitlabis. &lt;br /&gt;
* Palun pane repositooriumi nimeks ITI0215_26, lisa õppejõud liikmeks &#039;developer&#039; õigustes&lt;br /&gt;
* Projektil peab olema README fail, milles on minimaalselt:&lt;br /&gt;
** kuidas installeerida&lt;br /&gt;
** protokolli kirjeldus (pärinud ja oodatud vastused)&lt;br /&gt;
** võrgu topoloogia - millised sõlmed võrgus olema peaksid&lt;br /&gt;
** katseosa, metoodika ja tulemuste kirjeldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja ideaalis eri masinates, ja nad püüavad omavahel datat sünkida (aga konsensus ehk perfektne sünk ei pea olema tagatud).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine&amp;quot; tähendab, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser (aga ei kuva mingit veebilehte vms, sest kasutajaliidest pole).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades kas võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks a la http.server (vaata ka [https://realpython.com/python-http-server/ seda õpetust]) või kirjutades http ise TCP peale (tüüpiliselt ca lehekülg koodi), mille jaoks võib kasutada olemasolevat näidet, mille tööpõhimõtet tuleb osata selgitada. Ise http kirjutamise kohta on siin allpool veidi soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [https://csapp.cs.cmu.edu/3e/ics3/code/netp/tiny/tiny.c tiny.c] sellest [http://csapp.cs.cmu.edu/3e/home.html super-raamatust], vt fulltext [https://www.cs.sfu.ca/~ashriram/Courses/CS295/assets/books/CSAPP_2016.pdf siit] või [https://mrce.in/ebooks/Computer%20Systems%20A%20Programmer%E2%80%99s%20Perspective%203rd%20Ed.pdf siit], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita. Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni tcp peale ise ehitatud http õpetuse saad [https://medium.com/@mando_elnino/python-tcp-server-b945c68a983c siit] või [https://iximiuz.com/en/posts/writing-web-server-in-python-sockets/ siit]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Koodinäited =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22695</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22695"/>
		<updated>2026-02-03T12:27:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (server ja klient mõlemid). HTTP võib kirjutada kas ise otse TCP peale (see on lihtne!) või kasutada nö bare-bones HTTP implementatsiooni a la Pythoni http.server.&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal (see on kohustuslik), kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal (see viimane annab punkte, kuid ei ole kohustuslik).&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav ja LLMi kasutamine igati OK. Koodist pead muidugi ise hästi aru saama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Sinu ehitatav süsteem ei ole veebirakendus ja tal endal ei ole kasutajaliidest peale käsurea. Küll aga võid kirjutada veebirakenduse tema monitoorimiseks ja võrguga eksperimenteerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Planeeri ja katseta enne iseenda demo: et oleks selge, mis portidel mis jookseb, mis infot vahetatakse jne. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on punktide saamiseks vaja dokumenteerida tehtud eksperimendid ja jagada see õppejõuga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Gruppide moodustamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täitke ära see vorm 09. veebruari õhtuks: https://forms.gle/RVNGQXBT8vZUGTnV9, isegi siis kui plaanite praktikumitöö teha üksinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kolm osa, igaüks annab korralikult tehtuna ühe kolmandiku kogupunktiarvust. Nigelalt tehtud või kehvasti presenteeritud osad annavad vastavalt vähem punkte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Ehita see osa algul ühel arvutil, käivitades seal mitu protsessi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Hajusosa: rakendus peaks jooksma erinevatel masinatel (sobib nii samas võrgus (lihtsam, sest pole vaja NATga jännata) või erinevates võrkudes). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul hajusosa on tehtud, siis tee katseosa eeskätt hajusosa peal: see on huvitavam ja mõttekam, kui ühe arvuti peal katsetamine. Kui hajusosaga on suured probleemid, siis ka ühel arvutil tehtud katsed on ikkagi mõttekad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, kaevandama või perfektselt sünkroonis hoidma. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesande esitamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kood peab enne kaitsmist olema tehtud kättesaadavaks TTU Gitlabis. &lt;br /&gt;
* Palun pane repositooriumi nimeks ITI0215_26, lisa õppejõud liikmeks &#039;developer&#039; õigustes&lt;br /&gt;
* Projektil peab olema README fail, milles on minimaalselt:&lt;br /&gt;
   * kuidas installeerida&lt;br /&gt;
   * protokolli kirjeldus (pärinud ja oodatud vastused)&lt;br /&gt;
   * võrgu topoloogia - millised sõlmed võrgus olema peaksid&lt;br /&gt;
   * katseosa, metoodika ja tulemuste kirjeldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja ideaalis eri masinates, ja nad püüavad omavahel datat sünkida (aga konsensus ehk perfektne sünk ei pea olema tagatud).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine&amp;quot; tähendab, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser (aga ei kuva mingit veebilehte vms, sest kasutajaliidest pole).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades kas võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks a la http.server (vaata ka [https://realpython.com/python-http-server/ seda õpetust]) või kirjutades http ise TCP peale (tüüpiliselt ca lehekülg koodi), mille jaoks võib kasutada olemasolevat näidet, mille tööpõhimõtet tuleb osata selgitada. Ise http kirjutamise kohta on siin allpool veidi soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [https://csapp.cs.cmu.edu/3e/ics3/code/netp/tiny/tiny.c tiny.c] sellest [http://csapp.cs.cmu.edu/3e/home.html super-raamatust], vt fulltext [https://www.cs.sfu.ca/~ashriram/Courses/CS295/assets/books/CSAPP_2016.pdf siit] või [https://mrce.in/ebooks/Computer%20Systems%20A%20Programmer%E2%80%99s%20Perspective%203rd%20Ed.pdf siit], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita. Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni tcp peale ise ehitatud http õpetuse saad [https://medium.com/@mando_elnino/python-tcp-server-b945c68a983c siit] või [https://iximiuz.com/en/posts/writing-web-server-in-python-sockets/ siit]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Koodinäited =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22694</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22694"/>
		<updated>2026-02-03T12:26:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (server ja klient mõlemid). HTTP võib kirjutada kas ise otse TCP peale (see on lihtne!) või kasutada nö bare-bones HTTP implementatsiooni a la Pythoni http.server.&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal (see on kohustuslik), kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal (see viimane annab punkte, kuid ei ole kohustuslik).&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav ja LLMi kasutamine igati OK. Koodist pead muidugi ise hästi aru saama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Sinu ehitatav süsteem ei ole veebirakendus ja tal endal ei ole kasutajaliidest peale käsurea. Küll aga võid kirjutada veebirakenduse tema monitoorimiseks ja võrguga eksperimenteerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Planeeri ja katseta enne iseenda demo: et oleks selge, mis portidel mis jookseb, mis infot vahetatakse jne. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on punktide saamiseks vaja dokumenteerida tehtud eksperimendid ja jagada see õppejõuga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Gruppide moodustamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täitke ära see vorm 09. veebruari õhtuks: https://forms.gle/RVNGQXBT8vZUGTnV9, isegi siis kui plaanite praktikumitöö teha üksinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kolm osa, igaüks annab korralikult tehtuna ühe kolmandiku kogupunktiarvust. Nigelalt tehtud või kehvasti presenteeritud osad annavad vastavalt vähem punkte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Ehita see osa algul ühel arvutil, käivitades seal mitu protsessi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Hajusosa: rakendus peaks jooksma erinevatel masinatel (sobib nii samas võrgus (lihtsam, sest pole vaja NATga jännata) või erinevates võrkudes). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul hajusosa on tehtud, siis tee katseosa eeskätt hajusosa peal: see on huvitavam ja mõttekam, kui ühe arvuti peal katsetamine. Kui hajusosaga on suured probleemid, siis ka ühel arvutil tehtud katsed on ikkagi mõttekad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, kaevandama või perfektselt sünkroonis hoidma. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;Koodi esitamine&amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kood peab enne kaitsmist olema tehtud kättesaadavaks TTU Gitlabis. &lt;br /&gt;
* Palun pane repositooriumi nimeks ITI0215_26, lisa õppejõud liikmeks &#039;developer&#039; õigustes&lt;br /&gt;
* Projektil peab olema README fail, milles on minimaalselt:&lt;br /&gt;
   a. kuidas installeerida&lt;br /&gt;
   b. protokolli kirjeldus (pärinud ja oodatud vastused)&lt;br /&gt;
   c. võrgu topoloogia - millised sõlmed võrgus olema peaksid&lt;br /&gt;
   d. katseosa kirjeldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja ideaalis eri masinates, ja nad püüavad omavahel datat sünkida (aga konsensus ehk perfektne sünk ei pea olema tagatud).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine&amp;quot; tähendab, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser (aga ei kuva mingit veebilehte vms, sest kasutajaliidest pole).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades kas võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks a la http.server (vaata ka [https://realpython.com/python-http-server/ seda õpetust]) või kirjutades http ise TCP peale (tüüpiliselt ca lehekülg koodi), mille jaoks võib kasutada olemasolevat näidet, mille tööpõhimõtet tuleb osata selgitada. Ise http kirjutamise kohta on siin allpool veidi soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [https://csapp.cs.cmu.edu/3e/ics3/code/netp/tiny/tiny.c tiny.c] sellest [http://csapp.cs.cmu.edu/3e/home.html super-raamatust], vt fulltext [https://www.cs.sfu.ca/~ashriram/Courses/CS295/assets/books/CSAPP_2016.pdf siit] või [https://mrce.in/ebooks/Computer%20Systems%20A%20Programmer%E2%80%99s%20Perspective%203rd%20Ed.pdf siit], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita. Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni tcp peale ise ehitatud http õpetuse saad [https://medium.com/@mando_elnino/python-tcp-server-b945c68a983c siit] või [https://iximiuz.com/en/posts/writing-web-server-in-python-sockets/ siit]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Koodinäited =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22693</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22693"/>
		<updated>2026-02-03T10:22:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (server ja klient mõlemid). HTTP võib kirjutada kas ise otse TCP peale (see on lihtne!) või kasutada nö bare-bones HTTP implementatsiooni a la Pythoni http.server.&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal (see on kohustuslik), kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal (see viimane annab punkte, kuid ei ole kohustuslik).&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav ja LLMi kasutamine igati OK. Koodist pead muidugi ise hästi aru saama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Sinu ehitatav süsteem ei ole veebirakendus ja tal endal ei ole kasutajaliidest peale käsurea. Küll aga võid kirjutada veebirakenduse tema monitoorimiseks ja võrguga eksperimenteerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Planeeri ja katseta enne iseenda demo: et oleks selge, mis portidel mis jookseb, mis infot vahetatakse jne. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on punktide saamiseks vaja dokumenteerida tehtud eksperimendid ja jagada see õppejõuga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Gruppide moodustamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täitke ära see vorm 09. veebruari õhtuks: https://forms.gle/RVNGQXBT8vZUGTnV9, isegi siis kui plaanite praktikumitöö teha üksinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kolm osa, igaüks annab korralikult tehtuna ühe kolmandiku kogupunktiarvust. Nigelalt tehtud või kehvasti presenteeritud osad annavad vastavalt vähem punkte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Ehita see osa algul ühel arvutil, käivitades seal mitu protsessi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Hajusosa: rakendus peaks jooksma erinevatel masinatel (sobib nii samas võrgus (lihtsam, sest pole vaja NATga jännata) või erinevates võrkudes). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul hajusosa on tehtud, siis tee katseosa eeskätt hajusosa peal: see on huvitavam ja mõttekam, kui ühe arvuti peal katsetamine. Kui hajusosaga on suured probleemid, siis ka ühel arvutil tehtud katsed on ikkagi mõttekad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, kaevandama või perfektselt sünkroonis hoidma. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;Koodi esitamine&amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
- Kood peab enne kaitsmist olema tehtud kättesaadavaks TTU Gitlabis. &lt;br /&gt;
- Palun pane repositooriumi nimeks ITI0215_26, lisa õppejõud liikmeks &#039;developer&#039; õigustes&lt;br /&gt;
- Projektil peab olema README fail, milles on minimaalselt:&lt;br /&gt;
   a. kuidas installeerida&lt;br /&gt;
   b. protokolli kirjeldus (pärinud ja oodatud vastused)&lt;br /&gt;
   c. võrgu topoloogia - millised sõlmed võrgus olema peaksid&lt;br /&gt;
   d. katseosa kirjeldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja ideaalis eri masinates, ja nad püüavad omavahel datat sünkida (aga konsensus ehk perfektne sünk ei pea olema tagatud).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine&amp;quot; tähendab, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser (aga ei kuva mingit veebilehte vms, sest kasutajaliidest pole).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades kas võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks a la http.server (vaata ka [https://realpython.com/python-http-server/ seda õpetust]) või kirjutades http ise TCP peale (tüüpiliselt ca lehekülg koodi), mille jaoks võib kasutada olemasolevat näidet, mille tööpõhimõtet tuleb osata selgitada. Ise http kirjutamise kohta on siin allpool veidi soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [https://csapp.cs.cmu.edu/3e/ics3/code/netp/tiny/tiny.c tiny.c] sellest [http://csapp.cs.cmu.edu/3e/home.html super-raamatust], vt fulltext [https://www.cs.sfu.ca/~ashriram/Courses/CS295/assets/books/CSAPP_2016.pdf siit] või [https://mrce.in/ebooks/Computer%20Systems%20A%20Programmer%E2%80%99s%20Perspective%203rd%20Ed.pdf siit], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita. Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni tcp peale ise ehitatud http õpetuse saad [https://medium.com/@mando_elnino/python-tcp-server-b945c68a983c siit] või [https://iximiuz.com/en/posts/writing-web-server-in-python-sockets/ siit]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Koodinäited =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22688</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22688"/>
		<updated>2026-02-02T16:26:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Gruppide moodustamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (server ja klient mõlemid). HTTP võib kirjutada kas ise otse TCP peale (see on lihtne!) või kasutada nö bare-bones HTTP implementatsiooni a la Pythoni http.server.&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal (see on kohustuslik), kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal (see viimane annab punkte, kuid ei ole kohustuslik).&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav ja LLMi kasutamine igati OK. Koodist pead muidugi ise hästi aru saama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Sinu ehitatav süsteem ei ole veebirakendus ja tal endal ei ole kasutajaliidest peale käsurea. Küll aga võid kirjutada veebirakenduse tema monitoorimiseks ja võrguga eksperimenteerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Planeeri ja katseta enne iseenda demo: et oleks selge, mis portidel mis jookseb, mis infot vahetatakse jne. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on punktide saamiseks vaja dokumenteerida tehtud eksperimendid ja jagada see õppejõuga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Gruppide moodustamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täitke ära see vorm 09. veebruari õhtuks: https://forms.gle/RVNGQXBT8vZUGTnV9, isegi siis kui plaanite praktikumitöö teha üksinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kolm osa, igaüks annab korralikult tehtuna ühe kolmandiku kogupunktiarvust. Nigelalt tehtud või kehvasti presenteeritud osad annavad vastavalt vähem punkte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Ehita see osa algul ühel arvutil, käivitades seal mitu protsessi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Hajusosa: rakendus peaks jooksma erinevatel masinatel (sobib nii samas võrgus (lihtsam, sest pole vaja NATga jännata) või erinevates võrkudes). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul hajusosa on tehtud, siis tee katseosa eeskätt hajusosa peal: see on huvitavam ja mõttekam, kui ühe arvuti peal katsetamine. Kui hajusosaga on suured probleemid, siis ka ühel arvutil tehtud katsed on ikkagi mõttekad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, kaevandama või perfektselt sünkroonis hoidma. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Realiseeritud protokoll peab olema kirjeldatud projekti README failis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja ideaalis eri masinates, ja nad püüavad omavahel datat sünkida (aga konsensus ehk perfektne sünk ei pea olema tagatud).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine&amp;quot; tähendab, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser (aga ei kuva mingit veebilehte vms, sest kasutajaliidest pole).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades kas võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks a la http.server (vaata ka [https://realpython.com/python-http-server/ seda õpetust]) või kirjutades http ise TCP peale (tüüpiliselt ca lehekülg koodi), mille jaoks võib kasutada olemasolevat näidet, mille tööpõhimõtet tuleb osata selgitada. Ise http kirjutamise kohta on siin allpool veidi soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [https://csapp.cs.cmu.edu/3e/ics3/code/netp/tiny/tiny.c tiny.c] sellest [http://csapp.cs.cmu.edu/3e/home.html super-raamatust], vt fulltext [https://www.cs.sfu.ca/~ashriram/Courses/CS295/assets/books/CSAPP_2016.pdf siit] või [https://mrce.in/ebooks/Computer%20Systems%20A%20Programmer%E2%80%99s%20Perspective%203rd%20Ed.pdf siit], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita. Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni tcp peale ise ehitatud http õpetuse saad [https://medium.com/@mando_elnino/python-tcp-server-b945c68a983c siit] või [https://iximiuz.com/en/posts/writing-web-server-in-python-sockets/ siit]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Koodinäited =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22687</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2026 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2026_kevad&amp;diff=22687"/>
		<updated>2026-02-02T16:25:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (server ja klient mõlemid). HTTP võib kirjutada kas ise otse TCP peale (see on lihtne!) või kasutada nö bare-bones HTTP implementatsiooni a la Pythoni http.server.&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal (see on kohustuslik), kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal (see viimane annab punkte, kuid ei ole kohustuslik).&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav ja LLMi kasutamine igati OK. Koodist pead muidugi ise hästi aru saama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Sinu ehitatav süsteem ei ole veebirakendus ja tal endal ei ole kasutajaliidest peale käsurea. Küll aga võid kirjutada veebirakenduse tema monitoorimiseks ja võrguga eksperimenteerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Planeeri ja katseta enne iseenda demo: et oleks selge, mis portidel mis jookseb, mis infot vahetatakse jne. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on punktide saamiseks vaja dokumenteerida tehtud eksperimendid ja jagada see õppejõuga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Gruppide moodustamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin ilmub lähiajal vorm gruppidesse regamiseks.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Palun täitke ära see vorm 11. veebruari õhtuks: https://forms.gle/iY1Y4SMqNiGAxKqT6, isegi siis kui plaanite praktikumitöö teha üksinda.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kolm osa, igaüks annab korralikult tehtuna ühe kolmandiku kogupunktiarvust. Nigelalt tehtud või kehvasti presenteeritud osad annavad vastavalt vähem punkte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Ehita see osa algul ühel arvutil, käivitades seal mitu protsessi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Hajusosa: rakendus peaks jooksma erinevatel masinatel (sobib nii samas võrgus (lihtsam, sest pole vaja NATga jännata) või erinevates võrkudes). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul hajusosa on tehtud, siis tee katseosa eeskätt hajusosa peal: see on huvitavam ja mõttekam, kui ühe arvuti peal katsetamine. Kui hajusosaga on suured probleemid, siis ka ühel arvutil tehtud katsed on ikkagi mõttekad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, kaevandama või perfektselt sünkroonis hoidma. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Realiseeritud protokoll peab olema kirjeldatud projekti README failis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja ideaalis eri masinates, ja nad püüavad omavahel datat sünkida (aga konsensus ehk perfektne sünk ei pea olema tagatud).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine&amp;quot; tähendab, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser (aga ei kuva mingit veebilehte vms, sest kasutajaliidest pole).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades kas võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks a la http.server (vaata ka [https://realpython.com/python-http-server/ seda õpetust]) või kirjutades http ise TCP peale (tüüpiliselt ca lehekülg koodi), mille jaoks võib kasutada olemasolevat näidet, mille tööpõhimõtet tuleb osata selgitada. Ise http kirjutamise kohta on siin allpool veidi soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [https://csapp.cs.cmu.edu/3e/ics3/code/netp/tiny/tiny.c tiny.c] sellest [http://csapp.cs.cmu.edu/3e/home.html super-raamatust], vt fulltext [https://www.cs.sfu.ca/~ashriram/Courses/CS295/assets/books/CSAPP_2016.pdf siit] või [https://mrce.in/ebooks/Computer%20Systems%20A%20Programmer%E2%80%99s%20Perspective%203rd%20Ed.pdf siit], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita. Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni tcp peale ise ehitatud http õpetuse saad [https://medium.com/@mando_elnino/python-tcp-server-b945c68a983c siit] või [https://iximiuz.com/en/posts/writing-web-server-in-python-sockets/ siit]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Koodinäited =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=22437</id>
		<title>Sissejuhatus infotehnoloogiasse</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=22437"/>
		<updated>2025-10-23T12:45:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* 8. nädal:  Robootika ja veebirakendused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:matrix.jpg|left|IT]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekood: ITI0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõud: [http://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontakt: tanel.tammet@taltech.ee, ICT 426&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
olemas on ka [[iti0101 2024| 2024 aasta arhiiv]] kõigi eelmise aasta materjalidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== NB! ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltööde vahetulemused on nüüd olemas: allpool kontrolltööde blokis.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kursuse eesmärk ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.&lt;br /&gt;
* Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.&lt;br /&gt;
* Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Live feed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://echo360.org.uk/section/ba7f2cf4-d4b1-4f10-8f6a-a779a7b38a54/public Siin lehel] on loengu ajal live videofeedi link. 100% garantiid, et ok töötab, ei ole. Otsi loetelust selle päeva värk ja proovi järgi!&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
== Videosalvestused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu ajal on live feed ja video salvestatakse järelvaatamiseks. Põhilink on [https://echo360.org.uk/section/680161f6-9a78-49b3-beaf-7e51ce215a44/public siin]. &lt;br /&gt;
Konkreetsete videoalvestuste lingid leiad edaspidi lisaks allpool nädalate loengupresentatsioonide järel.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Live feedi ja salvestused leiad [https://echo360.org.uk/section/299a68a0-7668-4bc0-ad97-5275643762d2/public siit].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Maht, aeg, tulemus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks järjestikkust loengut nädalas neljapäeviti kuuenda korpuse auditooriumis U06A-229. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 12:15: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. Õppejõud üldjuhul Tanel Tammet.&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 14:00: nii tavaloengud kui süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Erinevad õppejõud. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sessiooniõppe (IADB10A, IADB10B) sissejuhatav loeng on reedel, 5. septembril kell 17:45 - 19:15 auditooriumis SOC-209.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega paarikümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on &lt;br /&gt;
loengujärgse esmaspäeva hommikust järgmise loengupäeva (reede) lõpuni. Koduülesanded ja harjutused - kui neid antakse - on kontrolltöö üheks osaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kontrolltööd ja koduülesanded ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/cgi-bin/qshow7.py Kontrolltöö 7, seitsmenda nädala teemadel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö üks ülesanne küsib, kui kiiresti töötab sajamiljonine tsükkel siintoodud javascripti programmis sinu brauseris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Javascripti kiirusenäide.&lt;br /&gt;
&amp;lt;div id=&amp;quot;result&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/div&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;script&amp;gt;&lt;br /&gt;
n=100000000;&lt;br /&gt;
i=0&lt;br /&gt;
sum=0;&lt;br /&gt;
start = Date.now();&lt;br /&gt;
for(i=0; i&amp;lt;=n; i=i+1) sum = sum + i;&lt;br /&gt;
millis = Date.now() - start;&lt;br /&gt;
document.getElementById(&amp;quot;result&amp;quot;).innerHTML=&amp;quot;Summa on &amp;quot;+sum+&amp;quot; millisekundid on &amp;quot;+millis;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/script&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kopeeri, pasteeri ja salvesta kogu see lähtekood oma arvutis failiks katse.html ja ava brauseriga (proovi ctrl-o või otsi menüüst või googelda, kuidas seda teha). Reloadi paar korda. Leia tegelikule kiirusele lähim vastusevariant. Proovi lisaks (ei ole kohustuslik) avada sama leht erinevates brauserites ja soovitavalt eri arvutites, ning võrdle. Kontrolltöö umbkaudne kiirusehinnang on nö tava-arvuti jaoks, mitte eksootiliste eriaeglaste masinate jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kontrolltöö kaks 6502 assembleri küsimust käivad siintoodud programmitooriku kohta, mida saad parandamise järel käivitada [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502 lehel]. Tahame, et see programm värviks suure osa (mitte lihtsalt ühe pikseli) algselt üleni mustast pildikastist paremal mingit muud värvi.&lt;br /&gt;
Ühes küsimuses pead leidma, et mis käsk (üksainus ilma argumentideta käsk: on olemas paar erinevat õiget varianti, vali üks neist) tuleb panna käsu &amp;quot;mõistatus&amp;quot; asemele, et värvimine toimuks. Järgmises küsimuses pead valima sobiva kirjelduse väljundile, mis siis näed (st mis on esialgse üleni musta pildikasti asemel).&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
  LDA #$00&lt;br /&gt;
  STA $01&lt;br /&gt;
  LDA #$05&lt;br /&gt;
  STA $02&lt;br /&gt;
  LDY #$00&lt;br /&gt;
  LDA #$03&lt;br /&gt;
loop:&lt;br /&gt;
  mõistatus&lt;br /&gt;
  STA ($01),Y&lt;br /&gt;
  CPY #$00&lt;br /&gt;
  BNE loop  	&lt;br /&gt;
  BRK&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö kaks C näiteprogrammi on siin.&lt;br /&gt;
Esimene:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
int square(int num) {&lt;br /&gt;
    return num * num;&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
int main(int argc, char **argv) {&lt;br /&gt;
  int n;&lt;br /&gt;
  int i,sum=0;&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  n=atoi(argv[1]);&lt;br /&gt;
  printf(&amp;quot;Tere! Sain sisendi %d\n&amp;quot;,n);   &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  for(i=0; i&amp;lt;=n; i=i+1) &lt;br /&gt;
    sum = sum + i; &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  printf(&amp;quot;summa on %d\n&amp;quot;,sum);&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Soovitused:&lt;br /&gt;
* Lausearvutuse ülesannete lahendamisel kasuta enesekontrolliks õppejõu süsteemi [https://logictools.org/prop.html logictools]: pane valem suurde valgesse sisestuskasti ja vajuta &amp;quot;Build&amp;quot; a &amp;quot;truth table&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
* Unicode ülesannete jaoks guugelda, kuni leiad viisi õige number leida.&lt;br /&gt;
* Turingi masina ülesannete jaoks loe viidatud veebilehe õpetusi ja katseta&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/cgi-bin/qshow1.py Kontrolltöö 1, esimese nädala teemadel]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontrolltööd/koduülesanded on lihtsa veebivormi kujul ja ilmuvad siia lõiku järgmisel päeval peale loengut (reedel) ja jäävad üles vähemalt järgmise loengupäeva (neljapäev) lõpuni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ülesannetele küsime samal vormil ka küsimusi ja kogemusi, mida järgmises loengus (ja mujal) läbi mõelda ja arvestada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada &amp;quot;Salvesta&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täida korrektselt alguse väljad matriklinumber, nimi ja email: nende järgi lähevad tulemused sulle arvesse. &amp;quot;Matriklinumber&amp;quot; on sinu tudengikood, a la 205384iadb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Küll aga öeldakse sulle vastuseks, kas salvestamine&lt;br /&gt;
õnnestus või ei. Kui sa ei näe tulemust &amp;quot;Sinu vastus on salvestatud, aitäh!&amp;quot;, siis on sul mõni väli täitmata, võrguühendus katkes vms: sel juhul palun kontrolli vormi sisu ja salvesta uuesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsteem lubab - tehniliselt - sul salvestada vastuseid mitu korda, aga arvesse läheb ainult esimene.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vahetulemused pannakse üles ca kord kuus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vahetulemused esimese viie kontrolltöö järel [[it sissejuhatus 2025 esimesed 5 kontrolltööd|on siin]]. Tulbad: tudengikood, eesnime esitäht, vahetulemus, 1-5 kontrolltöö veapunktid. 1 veapunkt tähendab 2 või 3 vigast vastust, 2 veapunkti 4 või 5 vigast vastust jne. x tähendab, et vastav töö on tegemata, mis annab 4 veapunkti. Keskmine veapunktide arv oli 5.64, ümardatult 6. Seega, kui sul oli kokku näiteks 4 veapunkti, on su vahetulemus 2 punkti (selle võrra oled keskmisest parem).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loengute plaan ja materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut.  Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb mitmeks blokiks, mis toimuvad kuigivõrd segiläbi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Erinevad IT teemad, millest osa annab Tanel, osad teised õppejõud.&lt;br /&gt;
* Ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade: kuidas asjad töötavad, miks ja kuidas on nad selliseks arenenud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Senised loengud peaksid olema vaadatavad [https://echo360.org.uk/section/72b980e1-bec7-4b3f-a3fe-3f9e93c9d90d/public sellelt lingilt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Ei ole mingit garantiid, et loengud jäävad üles mitmeks kuuks või et kõik loengud võrku ilmuvad.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 1. nädal. Sissejuhatus baasvärkidesse: arvuti ja info, ajaloo algus ... 1940 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1a24.pptx|itsissejuhatus1a24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1a24.pdf|itsissejuhatus1a24.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1b24.pptx|itsissejuhatus1b24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1b24.pdf|itsissejuhatus1b24.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/3c4df3fd-7f9b-442f-b254-52210779837c/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* katseta [https://math.hws.edu/eck/js/datareps/xDataReps.html datareps] lehel erinevaid esitusi, püüa neist aru saada ja guugelda vajadusel juurde&lt;br /&gt;
:* vaata korra [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/ASCII-Table-wide.svg ascii tabelit]&lt;br /&gt;
;* uuri veidi [https://www.unicode.org/charts/ kooditabeleid] [https://home.unicode.org/ unicode] veebisaidil&lt;br /&gt;
:* loe läbi mõni nendest [https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Graham_(programmer) Paul Grahami] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Y_Combinator Y combinatori] asutaja) esseedest: [http://www.paulgraham.com/nerds.html Why nerds are unpopular?], [http://www.paulgraham.com/lesson.html The lesson to unlearn], [http://www.paulgraham.com/think.html How to think for yourself].&lt;br /&gt;
:* [https://external-preview.redd.it/ihLiGBXOGFBWd_2UV9XyZM2hXQviZHmcFh1OAmCEnxE.png?auto=webp&amp;amp;s=9591f04e3a857441f63247c65830ac3e41047e5a valdkonnad]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* lausearvutuse [https://www.cs.ox.ac.uk/people/michael.wooldridge/teaching/soft-eng/lect07.pdf sissejuhatus] ja [http://intrologic.stanford.edu/chapters/chapter_02.html veidi keerulisem variant]&lt;br /&gt;
:* [http://www.pld.ttu.ee/~kruus/diskmat/index.html Kruusi diskreetse matemaatika kursus!]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/hs.html What you&#039;ll wish you&#039;d known]&lt;br /&gt;
:* Sama asi diskreetse matemaatika kursuses: harjuta lausearvutuse tõeväärtustabelite tegemist: vaata vanu eksamiülesandeid ([[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|1]], [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|2]], [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|3]]) tee ülesandeid ise juurde ja kasuta [http://logictools.org/prop.html logictools.org/prop.html] enesekontrolliks. Vajuta algul &amp;quot;help&amp;quot; nuppu, siis näed, kuidas valemeid kirjutada. Tõeväärtustabeli jaoks vajuta &#039;&amp;quot;Build&amp;quot; a truth table&#039; nuppu.&lt;br /&gt;
:* Vaata veidi ühte [http://www.youtube.com/watch?v=cYw2ewoO6c4&amp;amp;NR=1 Turingi masina videot] ja siis katseta:[https://math.hws.edu/eck/js/turing-machine/TM.html Turingi masina simulaator] ja [http://morphett.info/turing/turing.html alternatiivne simulaator]&lt;br /&gt;
:* Alustada: [[Media:loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=JDogScg_pUI lõpmatuse osa] [http://www.youtube.com/results?search_query=dangerous+knowledge BBC dokumentaalsarjast]&lt;br /&gt;
:* Varastest masinatest: &lt;br /&gt;
:** [https://www.youtube.com/watch?v=K6NgMNvK52A Jacquard&#039;i kangasteljed]&lt;br /&gt;
:** [http://widespacer.blogspot.com/2015/11/the-hidden-secrets-of-qwerty.html QWERTY klaviatuuri päritolust] ja [http://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/139379/1/42_161.pdf teistsugune arvamus] ja [http://widespacer.blogspot.com/2016/03/the-lost-key-of-qwerty.html mõne eritähe ajalugu]&lt;br /&gt;
:** Näide olulisest analoogarvutist: [http://en.wikipedia.org/wiki/Norden_bombsight Norden bombsight]&lt;br /&gt;
:** Inglise krüptosaaga: [http://en.wikipedia.org/wiki/Colossus_computer  Colossus], [http://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Turing Turing], sakslaste [http://en.wikipedia.org/wiki/Enigma_machine Enigma] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Lorenz_SZ_40/42 Lorenz SZ 40]&lt;br /&gt;
:** Esimesed digitaalsed elektriga töötavad arvutid: &lt;br /&gt;
:*** [http://www.zib.de/zuse/ Konrad Zuse]&lt;br /&gt;
:*** [https://en.wikipedia.org/wiki/Atanasoff%E2%80%93Berry_computer Atanasoffi elektronarvuti]&lt;br /&gt;
:*** [http://en.wikipedia.org/wiki/Harvard_Mark_I Mark I]: esimene programmeeritav elektromehaaniline arvuti.&lt;br /&gt;
:* Kuula [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore&#039;s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 2. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja arvuti riistvara ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus3o.ppt|Itsissejuhatus3o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus3o.pdf|Itsissejuhatus3o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: arvuti riistvara: transistorid, loogikalülitused, aritmeetika, mälu, programmid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.ppt|Itsissejuhatus_proc_23.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.pdf|Itsissejuhatus_proc_23.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/5e6f05d8-d087-4323-9c3f-531a724713ee/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore&#039;s law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. Relee, lihtsad elektroonikaskeemid, mitme biti liitja ja lahutaja, lihtsad mälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis seda realiseerib, samuti koostada paaribitiste sisendite liitjat/lahutajat, samuti kolme eraldi biti liitjat ja trigerit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/college.html Undergraduation] pluss järelmärkused: [http://www.paulgraham.com/undergrad2.html more advice for undergrads]&lt;br /&gt;
:* [http://www.columbia.edu/cu/computinghistory/tabulator.html IBM-i varased mehaanilised tabulaatorid]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic-core_memory ferriitmälu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fortran Fortran] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/IBM_704 IBM 704] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_vacuum_tube_computers raadiolampidega arvutite suur tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Manchester_computers Brittide varaseimad arvutid Manchesteris]&lt;br /&gt;
:* [https://www.computerhistory.org/pdp-1/ PDP-1 restoration project], [https://www.youtube.com/watch?v=Rmvb4Hktv7U Spacewar: esimene graafiline arvutimäng], [http://www.computerhistory.org/revolution/computer-games/16/189/2213 ja ajaloo-video],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/First_video_game esimeste arvutimängude tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=6orsmFndx_o Ivan Sutherland&#039;s sketchpad video] vt ka [http://en.wikipedia.org/wiki/Sketchpad sketchpadi artikkel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=yJDv-zdhzMY Douglas Engelbart &amp;quot;mother of all demos&amp;quot;]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Semi_Automatic_Ground_Environment SAGE]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Counterculture_of_the_1960s Counterculture] &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Silicon_Valley Silicon Valley] vt ka [https://www.siliconvalleymap.org/ seda kaarti]&lt;br /&gt;
:* Whole earth catalog [http://en.wikipedia.org/wiki/Whole_Earth_Catalog wikis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule riistvarast:&lt;br /&gt;
:* [https://nandgame.com/ nandgame] ja [https://mrce.in/ebooks/Computing%20Systems%20Elements%202nd%20Ed.pdf raamatu fulltext], millel ta nö baseerub.&lt;br /&gt;
:* [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episood] A.I. podcastist&lt;br /&gt;
:* [http://www.pctechguide.com/cpu-architecture/principles-of-cpu-architecture-logic-gates-mosfets-and-voltage lühike lugu transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks] ja vaata veidi täienduseks  [http://en.wikipedia.org/wiki/Logic_gate siit] &lt;br /&gt;
:* Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html loogikalülituste simulaator]. Kindlasti vaata ka [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/info.html infot] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=combinational.txt veidi keerukamaid näiteid] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=sequential.txt mälunäiteid].&lt;br /&gt;
:* Alternatiivina on päris head ka [https://logic.ly/demo/ logic.ly demo] (also 4-bit adder) or try [https://simulator.io/samples 4-bit adder tutorial in detail: you can try out and edit half-built parts]. See also [https://www.geeksforgeeks.org/half-adder-in-digital-logic/?ref=lbp this]. Samuti [https://circuitverse.org/simulator on-line] ja [https://learn.circuitverse.org/ selle tutorial]  ning [http://www.kolls.net/gatesim/ see allalaetav]&lt;br /&gt;
:* Minecraft: redstone ja arvutid&lt;br /&gt;
:** introd [http://www.youtube.com/watch?v=aLTX-sBbo_U siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=XN_MIX7M460 siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=QpvJ9wiywL4 loogikalülitused]&lt;br /&gt;
:** shock and awe: [http://www.youtube.com/watch?v=rmKNahFDcAQ täielik 4-bitine arvuti minecraftis]&lt;br /&gt;
:* Veidi tutvuda nende saitidega:&lt;br /&gt;
:** [http://www.quadibloc.com/comp/cp01.htm täiendavalt teemal transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks]&lt;br /&gt;
:** [http://www.lighterra.com/papers/modernmicroprocessors/ Optimeeringud tegelikes protsessorites]&lt;br /&gt;
:* Loe, kuidas ARM chipid alguse said ja olid inspireeritud 6502 protsessorist:&lt;br /&gt;
:** [https://www.theregister.co.uk/2012/05/03/unsung_heroes_of_tech_arm_creators_sophie_wilson_and_steve_furber/?page=1 arm chippide alguse lugu]&lt;br /&gt;
:* Protsessori simuleerimine ja ise ehitamine:&lt;br /&gt;
:** [https://math.hws.edu/eck/js/xComputer/xComputer.html Ecki xComputer]: lihtne simulaator 6502 stiilis&lt;br /&gt;
:**[http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502.org]: päris täpne 6502 simulaator&lt;br /&gt;
:**[http://www.visual6502.org/ visual6502.org] vt ka [http://www.visual6502.org/docs/6502_in_action_14_web.pdf slaidid]&lt;br /&gt;
:**[https://eater.net/8bit Build an 8-bit computer from scratch]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Microcontroller Mikrokontrollerid] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/System_on_a_chip system on a chip]:&lt;br /&gt;
:** [https://jaycarlson.net/microcontrollers/ mikrokontrollerite ülevaade] detailidega: kõik alla 1 dollari&lt;br /&gt;
:** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raspberry_Pi Raspberry Pi] SOC&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 3. nädal: tekstitöötlus ja tabelarvutus: loengud annab Ivari Horm ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: tekstitöötlus: [https://ivari.horm.ee/cv Ivari Horm] Loengumaterjalid: [https://study.risk.ee/wp-content/uploads/sites/3/2024/11/Teksti-toimetamine-2024.pdf Teksti Toimetamine]. Lisaks (mittekohustuslik) on [https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine/ siin allpool] lingid näitefailide algfailidele ja tulemustele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: tabelarvutus: [https://ivari.horm.ee/cv Ivari Horm]. [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted/ Loengumaterjalide leht].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/c4ab59e2-8988-41bd-9364-de9c299676ea/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks: Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, reavahetused, mis on tex, latex, markdown, nende plussid ja miinused, kus kasutatakse. Tabelarvutuse kohta küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 4. nädal: Andmebaasid ja arvutivõrgud: Erki Eessaar ja Ivo Müürsepp ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
25. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Erki Eessaar räägib andmebaasidest. Andmed, informatsioon, andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. SQLis (PostgreSQL) väike näide tabelite loomise ning andmete otsimise ja muutmise kohta.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal 2024 aastast: [[Media:Andmebaasidest_s2025s.pdf|Andmebaasidest_s2025s.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2025.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2025.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Interneti funktsioneerimine: loengu annab Ivo Müürsepp.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf|ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f3960050-50a8-460e-8b78-3e42481bef1f/public  Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Media:Andmebaasidest_s2021.pdf|Andmebaasidest_s2021.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_s2020_2.zip|xlsx ja sql näitefailid]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/87cb873e-5bbd-4e5e-a970-cf5dcbc60d2f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Eksamiks:   Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 5. nädal:  Keskajalugu 1970 ... 1990  ja masinalähedane programmeerimine  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus4o.ppt|Itsissejuhatus4o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus4o.pdf|Itsissejuhatus4o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  Masinalähedane programmeerimine: assembler ja C. &lt;br /&gt;
:NB! Loengu powerpointi algus on hetkel põhiliselt kordamine: tegelik uus osa algab ca lk 21 ja seda kaetakse põhiliselt loengus interaktiivse demona, st materjalis on infot vähe. Väga soovitav on ise lisaks lugeda ja veidi harjutada Easy 6502 pisiõpikuga.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.ppt|Itsissejuhatus_progealused_20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.pdf|Itsissejuhatus_progealused_20.pdf]].&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/d61b8f91-942f-4e06-938f-aefaa224cc36/public Loenguvideo].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
** Tööta läbi nii palju [http://skilldrick.github.io/easy6502/ Easy 6502 pisiõpikust] kui jõuad.&lt;br /&gt;
** Loe [https://blog.codinghorror.com/the-infinite-space-between-words/ The infinite space between words]&lt;br /&gt;
** Loe [https://www.freecodecamp.org/news/must-know-numbers-for-every-computer-engineer/ Latency numbers] ja soovitavalt lisaks [https://www.forrestthewoods.com/blog/memory-bandwidth-napkin-math/ palju detailsemalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb loader. &amp;lt;!-- Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Jätk küsimusele &amp;quot;mida ülikoolis teha?&amp;quot;. Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/CollegeAdvice.html Advice for Computer Science College Students]&lt;br /&gt;
:* soovitav kuulata: [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/06/24/episode-52-frank-lantz-on-the-logic-and-emotion-of-games/  episood arvutimängudest] MindScape [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ podcastist] ja mängi episoodi külalise [https://www.decisionproblem.com/paperclips/ paperclips mängu] ja loe [https://wiki.lesswrong.com/wiki/Paperclip_maximizer tausta]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=2zfqw8nhUwA Apple 1984 Macintosh: reklaamklipp] ja [https://www.youtube.com/watch?v=8bepzUM1x3w Steve Jobs esitlemas] ja 1985 mac office [https://www.youtube.com/watch?v=V-SJQdREDKM lemmings] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs#Apple_(1976%E2%80%931985) wiki]&lt;br /&gt;
:* [http://www.4004.com/ intel 4004 skeemid, simulaatorid ja ajalugu], [http://e4004.szyc.org/ simulaator]&lt;br /&gt;
:* [http://www.visual6502.org/JSSim/index.html MOS 6502 simulaator] ja [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy 6502 pisiõpik] ja [https://www.pagetable.com/?p=64 terminaator oli progetud 6502 assembleris] [https://www.youtube.com/watch?v=zgb763elfok klipp]&lt;br /&gt;
:* [http://www.computerhistory.org/pdp-1/index.php?f=theme&amp;amp;s=4&amp;amp;ss=3 Spacewar: esimene graafiline arvutimäng],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis]&lt;br /&gt;
:* [https://www.atarimuseum.de Atari muuseum]&lt;br /&gt;
:* [https://archive.org/details/NiklasRoyPongmechanik mehaaniline pong] ja [http://www.cyberniklas.de/pongmechanik/indexen.html taustaks]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/SRI_International SRI international]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Bell_Labs Bell labs]&lt;br /&gt;
:* [https://vdoc.pub/documents/what-the-dormouse-said-how-the-60s-counterculture-shaped-the-personal-computer-333q53kptb20 What the dormouse said raamatu täistekst] ehk &amp;quot;how the 60s counterculture shaped the personal computer&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Eric Raymond: [http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html How to become a hacker]&lt;br /&gt;
:* [http://www.rickadams.org/adventure/ Colossal Cave (adventure)] teksti-seiklusmäng [https://quuxplusone.github.io/Advent/ online] ja veidi vigane [http://www.xenoveritas.org/static/advent/advent.html  javascripti versioon]. Vaata ka [http://www.web-adventures.org/ suuremat kollektsiooni vanade teksti-seiklusmängude] javascripti-versioonidest.&lt;br /&gt;
:* [http://www.pong-story.com/odyssey.htm Magnavox odyssey]&lt;br /&gt;
:* Popular Science [https://books.google.ee/books/about/Popular_Science.html?id=qR8DAAAAMBAJ&amp;amp;redir_esc=y täielik arhiiv]. Vaata [https://books.google.ee/books?id=bQEAAAAAMBAJ&amp;amp;hl=et&amp;amp;source=gbs_all_issues_r&amp;amp;cad=1 oktoober 1977] ja  [https://books.google.ee/books?id=fgEAAAAAMBAJ&amp;amp;hl=et&amp;amp;source=gbs_all_issues_r&amp;amp;cad=1 märts 1979]&lt;br /&gt;
:* [http://porkrind.org/a2/?disk=Karateka.do Apple II Karateka simu] (mängimiseks qwaszx(? või all paremal klahvid ?), tühik ja nooleklahvid). Vaata taustaks [https://en.wikipedia.org/wiki/Karateka_(video_game) Karateka], [https://en.wikipedia.org/wiki/Jordan_Mechner Jordan Mechner] ja [http://www.jordanmechner.com/projects/prince-of-persia/ Prince of Persia].  [https://github.com/jmechner/Prince-of-Persia-Apple-II/tree/master/01%20POP%20Source/Source Prince of Persia lähtekood] (Apple II 6502 assembler).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* [https://nandgame.com/ tagasihüpe elektroonikasse: nandgame] ja [http://f.javier.io/rep/books/The%20Elements%20of%20Computing%20Systems.pdf raamatu fulltext], millel ta nö baseerub.&lt;br /&gt;
:* [https://blog.codinghorror.com/separating-programming-sheep-from-non-programming-goats/ Segaduses algajad]&lt;br /&gt;
:* Väga hea raamat riistvaralähedasest programmeerimisest: Computer Systems: A Programmer&#039;s Perspective. Randal E. Bryant and David R. O&#039;Hallaron, Carnegie Mellon University&lt;br /&gt;
:** [http://csapp.cs.cmu.edu/ raamatu sait]&lt;br /&gt;
:** [https://www.google.com/url?sa=t&amp;amp;rct=j&amp;amp;q=&amp;amp;esrc=s&amp;amp;source=web&amp;amp;cd=3&amp;amp;cad=rja&amp;amp;uact=8&amp;amp;ved=2ahUKEwjelpbAsPbdAhUIDywKHbCNA30QFjACegQICRAC&amp;amp;url=https%3A%2F%2Fpiazza.com%2Fclass_profile%2Fget_resource%2Fj7ly9riuca97on%2Fja86xbbpp0b73b&amp;amp;usg=AOvVaw2jvbidUujKI0bznBPL9hfL googeldades leitud täistekst]&lt;br /&gt;
:* Vaata, kuidas eri kompilaatorid [https://godbolt.org/ assemblerit genereerivad]&lt;br /&gt;
:* Loe veidi ja uuri [https://lwn.net/Articles/250967/ What every programmer should know about memory]&lt;br /&gt;
:* Väga vanade koduarvutite lag oli väiksem, kui praegustel: [https://danluu.com/input-lag/ Computer latency: 1977-2017]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 6. nädal:  lähiajalugu 1990-2009 ja andmetüübid masinalähedaselt ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
9. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2009. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid, võrgundus ja veeb, market crash, iPhone, Android, Bitcoin, e-valimised.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal a osa:[[Media:Itsissejuhatus5oa.ppt|Itsissejuhatus5oa.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oa.pdf|Itsissejuhatus5oa.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal b osa:[[Media:Itsissejuhatus5ob.ppt|Itsissejuhatus5ob.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5ob.pdf|Itsissejuhatus5ob.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal c osa:[[Media:Itsissejuhatus5oc1.ppt|Itsissejuhatus5oc1.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oc1.pdf|Itsissejuhatus5oc1.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: andmetüübid masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6b.ppt|itsissejuhatus6b.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6b.pdf|itsissejuhatus6b.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/35cb9fd0-6bea-451c-ac93-d0b55316018f/public loenguvideo]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee.  Lihtsad andmetüübid (täisarvud, ujukoma-arvud, üksiktähed, tõeväärtused), stringid, massiivid, puud, mis on pointer. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks andmete esitusest:&lt;br /&gt;
:* [https://fabiensanglard.net/floating_point_visually_explained/ ujukoma-arvude seletus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Floating-point_arithmetic detailsemalt wikipedias] ja [http://www.mrob.com/pub/math/floatformats.html ajaloost]&lt;br /&gt;
:* [https://float.exposed/0x44bf9400 ujukoma-arvude esituse katsetamine/visualiseering]&lt;br /&gt;
:* [http://beza1e1.tuxen.de/strings.html how to implement strings]&lt;br /&gt;
:* ja kuidas python [https://rushter.com/blog/python-strings-and-memory/  stringe optimeerib]&lt;br /&gt;
:* [http://www.laurentluce.com/posts/python-list-implementation/ pythoni listid sisemiselt]&lt;br /&gt;
:* kataloog [https://treevis.net/ puude visualiseerimise viisidest]&lt;br /&gt;
:* hulk eri andmetüüpide [https://www.cs.usfca.edu/~galles/visualization/Algorithms.html visualiseeringuid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.eurekalert.org/pub_releases/2006-06/uosc-fk062006.php Thirst for knowledge may be opium craving] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/LadderOfAbstraction/ ladder of abstraction]&lt;br /&gt;
:* [http://johnsalvatier.org/blog/2017/reality-has-a-surprising-amount-of-detail Reality has a surprising amount of detail]&lt;br /&gt;
:* Maciej Ceg?owski loeng [https://www.youtube.com/watch?v=5Vt8zqhHe_c barely succeed: it is easier]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 7. nädal:  programmeerimiskeeled ja opsüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
16. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Erinevad programmeerimiskeeled ja kompileerimine/interpreteerimine.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus_keeled.ppt|itsissejuhatus_keeled.ppt]], [[Media:itsissejuhatus_keeled.pdf|itsissejuhatus_keeled.pdf]], &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  opsüsteemid&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.ppt|Itsissejuhatus_opsyst.ppt]],  [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.pdf|Itsissejuhatus_opsyst.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/84a2551d-1e05-4029-b08b-1e50bed777c8/public loenguvideo]. NB! Episoodides, kus käsureal on näha pikemad numbrid või ajamõõdud millisekundi täpsusega, ütleb õppejõud pidevalt numbreid valesti, samuti teeb vea java näiteid käivitades (seega java timingud täiesti valed): põhjuseks külmetus ja tugev nohu :) . Soovitus ise vaadata numbreid ja leida, kus õppejõud jälle midagi valesti ütles :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python).  Opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks produktiivsuse kasvu ja innovatsiooni aeglustumisest:&lt;br /&gt;
:* [https://www.intereconomics.eu/contents/year/2017/number/1/article/the-global-productivity-slowdown-diagnosis-causes-and-remedies.html global productivity slowdown]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Peter Thiel: we wanted flying cars, instead we got 140 characters [https://som.yale.edu/blog/peter-thiel-at-yale-we-wanted-flying-cars-instead-we-got-140-characters ja hariduse eesmärkidest] ja [https://medium.com/@danwwang/why-is-peter-thiel-pessimistic-about-the-future-of-technology-d2897f9659bb kommentaare sellele] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* biotechi [https://www.innovationgrowthlab.org/blog/innovation-slowing-down-if-so-what-can-be-done-about-it innovatsiooni aeglustumine ja kiirelt kasvavad kulud]&lt;br /&gt;
:* [https://aeon.co/essays/has-progress-in-science-and-technology-come-to-a-halt has progress in science and technology come to a halt?]&lt;br /&gt;
:* freakonomicsi [https://freakonomics.com/podcast/no-new-ideas/ podcast samal teemal]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ajaloost:&lt;br /&gt;
:* [http://arvutimuuseum.ut.ee/ Arvutimuuseum Tartu ülikoolis]&lt;br /&gt;
:* [http://toastytech.com/guis/guitimeline.html GUI ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [https://www.pinterest.com/pin/440649144769793165/ 101 arvutireklaami]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/playlist?list=PL92052A2D1E20A014 Arvutite ajaloolised tv-reklaamid]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.sciam.com/print_version.cfm?articleID=00010347-101C-14C1-8F9E83414B7F4945 The expert mind] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [[Media:teejuhtvorgundus_raamat.html |&amp;quot;Teejuht võrgumeediasse&amp;quot;]] toorik aastatest 1995-1996. Pakub eeskätt ajaloolist huvi.&lt;br /&gt;
:* Tutvu: [[Media:eestiajalugu.ppt|J.Penjami lühiülevaade Eestis tehtud ja olnud varastest arvutitest]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [[mikrointerpretaator|õppejõu mikro-interpretaator pythonis]]&lt;br /&gt;
:* [http://norvig.com/lispy.html tilluke lispi-interpretaator pythonis] ja [https://github.com/norvig/pytudes/blob/master/py/lis.py selle lähtekood]. Autoriks [https://en.wikipedia.org/wiki/Peter_Norvig Peter Norvig], vt ka [http://norvig.com/ Norvigi oma veebileht].&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/josegomezr/the-super-tiny-compiler tilluke lispi kompilaator pythonis]&lt;br /&gt;
:* [http://www.aosabook.org/en/500L/a-python-interpreter-written-in-python.html pythonis kirjutatud pythoni interpretaator]&lt;br /&gt;
:* Keerukam: [https://ruslanspivak.com/lsbasi-part1/ põhjalik interpretaatori-kirjutamise veebiraamat] algajatele ja [https://craftinginterpreters.com/ veel põhjalikum veebiraamat] ja [https://github.com/AZHenley/teenytinycompiler lihtsa kompilaatori näide ja õpetus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvu veidi nende progekeelte populaarsus-võrdlustega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Tiobe [https://www.tiobe.com/tiobe-index/ programmeerimiskeelte populaarsusindeks] &amp;lt;!-- ja [https://www.techworm.net/wp-content/uploads/2018/01/tiobe.png selle graafik] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Githubi progekeelte [https://madnight.github.io/githut/  populaarsusindeks requestide] ja [https://octoverse.github.com/2022/top-programming-languages repodes kasutatavuse] järgi.  &amp;lt;!-- [https://octoverse.github.com/  populaarsusindeks]  --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://pypl.github.io/PYPL.html PYPL: populaarsus tutorialite Google-otsingute järgi]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Põhjalik [https://boyter.org/posts/an-informal-survey-of-10-million-github-bitbucket-gitlab-projects/ Githubi repode analüüs mh keelte kaupa] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Nõudluse järgi [https://www.devjobsscanner.com/blog/top-8-most-demanded-programming-languages/ üks populaarsusindeks] ja [https://www.codeplatoon.org/the-best-paying-and-most-in-demand-programming-languages/ teine].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis vaata veidi neid asju:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://exploringdata.github.io/vis/programming-languages-influence-network/ Programming languages influence network]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://skilldrick.github.io/easy6502/ cool 6502 protsessori simulaator javascriptis] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/lang/ Computer languages history]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programming_languages Wikpedia list] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_programming_languages Wikipedia võrdlused]&lt;br /&gt;
:* [https://benchmarksgame-team.pages.debian.net/benchmarksgame/ Computer language benchmarks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitavat katsetamist opsüsteemidega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [http://levinux.com/ levinux: eksperimenteerimiseks mõeldud mikro-linux]: &amp;quot;tiny virtual Linux server that runs from USB or Dropbox with a double-click (no install or admin rights required) on Macs, Windows or Linux PCs&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Linux windowsis - [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Subsystem_for_Linux WSL] - [https://docs.microsoft.com/en-us/windows/wsl/ Microsofti õpetus]&lt;br /&gt;
Eriti soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* [http://duartes.org/gustavo/blog/category/software-illustrated/ Duarte blog sisemisest elust], mh [http://duartes.org/gustavo/blog/post/anatomy-of-a-program-in-memory/ kuidas programmi mälus hoitakse], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-the-kernel-manages-your-memory/ mälu haldamine], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-computers-boot-up/ bootimine 1] ja [http://duartes.org/gustavo/blog/post/kernel-boot-process/ bootimine 2]&lt;br /&gt;
Muidu soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* Wikipedia artikkel [http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system opsüsteemidest]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Linux_distribution Linux distributions]&lt;br /&gt;
:* päris hea [https://www.tutorialspoint.com/operating_system/index.htm opsüsteemide ehituse pisi-tutorial]&lt;br /&gt;
:* Ulrich Drepperi [http://people.redhat.com/drepper/cpucache-slides.pdf cache-lühiülevaade] ja [http://people.redhat.com/drepper/parallelprog.pdf paralleelsuse-ülevaade]&lt;br /&gt;
:* [http://www.minix3.org/ Minix: Linuxi inspiratsiooniks olnud mini-UNIX] ja &amp;lt;b&amp;gt;[https://www.cs.vu.nl/~ast/intel/ loe seda!]&amp;lt;/b&amp;gt; ja [https://hexus.net/tech/news/software/111857-intel-management-engine-runs-minix-3-os/ viimase taustaks] ja  [https://en.wikipedia.org/wiki/Intel_Management_Engine Intel Management Engine wikist].&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/unix/ Unix history]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory virtuaalmälu vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://zolutal.github.io/understanding-paging/ understanding paging]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_multitasking multitasking vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://landley.net/writing/memory-faq.txt Väga detailne ülevaade mälu organiseerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://blogsystem5.substack.com/p/windows-nt-vs-unix-design Windows NT vs UNIX design]&lt;br /&gt;
:* [https://pdos.csail.mit.edu/6.828/2018/xv6/book-rev11.pdf Hea väike tehniline raamat sise-ehitusest]&lt;br /&gt;
:* [https://people.eecs.berkeley.edu/~brewer/cs262/UNIX-annotated.pdf Unixi autorite väike varane ülevaade põhi-ideedest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat masintest, optimeerimisest ja progekeeltest, mitte niivõrd opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://jmmv.dev/2023/06/fast-machines-slow-machines.html fast machines slow machines]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2024/08/minuteman-guidance-computer.html minuteman guidance computer]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2023/02/bendix-central-air-data-computer-cadc.html bendix central air data computer]&lt;br /&gt;
:* [https://www.embedded.com/advanced-compiler-optimization-techniques/ sissejuhatus optimeerimisse]&lt;br /&gt;
:* [https://cacm.acm.org/magazines/2020/2/242347-optimizations-in-c-compilers/fulltext veel veidi sügavamalt optimeerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://gcc.gnu.org/onlinedocs/gcc/Optimize-Options.html gcc optimeerimisparameetrid]&lt;br /&gt;
:* [https://www.sqlite.org/whyc.html Why is SQLite written in C]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8. nädal:  Robootika ja veebirakendused  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
23. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   [https://www.akadeemia.ee/member/kruusmaa/ Maarja Kruusmaa]: robootika alused. Vaata ka [https://taltech.ee/en/biorobotics biorobootika keskus]. Presentatsioon 2023 aastast: [[Media:Robootika alused compressed3.pdf|Robootika alused]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:   [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Martini slaidid on [[https://drive.google.com/file/d/1ikFG0NbRN-Tu8m8Z4cdxNSkzktXvO3Fk/view?usp=sharing| siin]]; lisaks Taneli [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|varasemad slaidid]],&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt:  Robotitest: tüüpilised andurid, tagasisidega ja ilma selleta juhtimine, miks on robotniidukid, aga mitte robotnõudekoristajad? &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   sisu ilmub edaspidi. Võimalik variant: [[Media:arvutivorgud_ivo_2024.pdf|arvutivorgud_ivo_2024.pdf]]: see on 2024 aasta Ivo materjal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:   sisu ilmub edaspidi. Võimalik variant: andmebaasid, näiteks [[Media:andmebaasidest_2024.pdf|andmebaasidest_2024.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks?: Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.  Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 9. nädal:  Planeerimisel ja tarkvara arhitektuur ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Planeerimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid, litsentsid jms.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus9a21.ppt|Itsissejuhatus9a21.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus9a21.pdf|Itsissejuhatus9a21.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Mis on veebirakendustes front-end, back-end, mis on GET ja POST vahe, mis on SPA (single page application) ja nö klassikalise veebirakenduse vahe, mis on ja milleks kasutatakse: http, https, html, css, javascript, json, &amp;quot;ajax&amp;quot;. Veebirakendused:  kuidas üldjoontes töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita).Tarkvara arhitektuur: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kohustuslikku lugemist arhitektuuri teemal eksamiks:&lt;br /&gt;
:* [https://martinfowler.com/architecture/ Martin Fowler tarkvara arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html The law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No silver bullet] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/No_Silver_Bullet lühem kokkuvõte]&lt;br /&gt;
:* Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html mis on vabatarkvara] Gnu interpretatsiooni kohaselt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks mittekohustuslikku, aga eriti soovitavat lugemist arhitektuurist, tähtsuse järjekorras:&lt;br /&gt;
:* [https://blog.pragmaticengineer.com/software-architecture-is-overrated/ Software architecture is overrated] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=21001676 HN kommentaarid]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/papers-we-love/papers-we-love/blob/master/design/out-of-the-tar-pit.pdf Out of the tar pit]&lt;br /&gt;
:* [https://nickcraver.com/blog/2016/02/03/stack-overflow-a-technical-deconstruction/ Stack Overflow serveerimise ülesehitusest] eriti [https://nickcraver.com/blog/2016/02/17/stack-overflow-the-architecture-2016-edition/ selle esimene osa]&lt;br /&gt;
:* [http://muratbuffalo.blogspot.com/2014/10/facebooks-software-architecture.html?spref=tw veidi Facebooki arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/zhangjunhd/reading-notes/blob/master/software/FundamentalsOfSoftwareArchitecture.md Fundamentals of software architecture]: see ei ole vähetähtis, aga on pikk ja detailne hästi illustreeritud jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks: &lt;br /&gt;
:* [http://damienkatz.net/2006/02/why_features_do.html Why features do not matter any more]&lt;br /&gt;
:* [http://www.norvig.com/21-days.html Teach yourself programming in ten years]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid] ja &lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/licenses/licenses.html Gnu litsentsid] ja paljud [http://www.gnu.org/licenses/license-list.html erinevad vabavara litsentsid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 10. nädal: rekursioon, rekursiivsed keeled, algoritmid ja keerukus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
6. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: rekursioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: algoritmid ja keerukus.  Ülevaade kursusest.  &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus, näidete rehkendamise tulemused. Prologi ja lambda-arvutuse näited tuleb ära tunda ja näidete puhul aru saada, mis nende rehkendamise tulemus on.  Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti, quick sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks proovi ja loe veidi rekursiooni teemadel: &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fractal Fraktaalid wikipedias]&lt;br /&gt;
:* [http://blog.hvidtfeldts.net/index.php/category/mandelbulb/ Mandelbub] ja [https://www.youtube.com/results?search_query=mandelbub selle videoklipid] [https://www.youtube.com/watch?v=Tj6rip3G62Y&amp;amp;feature=youtu.be Mandelbox and Flying Lights], [https://www.youtube.com/watch?v=bKknJvZIn24&amp;amp;feature=youtu.be Like in a dream II], [https://www.youtube.com/watch?v=APsLfpfDGOI&amp;amp;feature=youtu.be Weird planet II]. Taustaks veel [http://www.math.utah.edu/~bresslof/publications/01-1.pdf Geometric visual hallucinations, Euclidean symmetry and the functional architecture of striate cortex]&lt;br /&gt;
:* [http://tilde.club/~david/m/ kiire Mandelbroti fraktaal online] ja [https://guciek.github.io/web_mandelbrot.html#-0.5;0;2;1000  veidi aeglasem]&lt;br /&gt;
:* [http://rosettacode.org/wiki/Mandelbrot_set Mandelbroti hulga (pildi) joonistamise programme mitmes eri keeles]&lt;br /&gt;
:* Lihtne fraktaal-puu javascriptis [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/draw.html draw.html] ja keerulisem [https://stackoverflow.com/questions/49785734/animating-a-fractal-tree-inside-a-javascript-canvas moving fractal trees in javascript]. Siit edasi [http://math.hws.edu/graphicsbook/ arvutigraafika veebiraamat].&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Tower_of_Hanoi Tower of Hanoi]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Lambda_calculus Lambda-arvutus] &lt;br /&gt;
:Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:&lt;br /&gt;
:* Vaata ja modifitseeri Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/mandelbrot/MB.html mandelbroti joonistajat] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xTurtle/xTurtle.html kilpkonnagraafikat]. Viimasest võta menüüst recursion tutorial ja recursive bush näide.&lt;br /&gt;
:Huvi korral katseta &lt;br /&gt;
:* [https://lambdacalc.io/ Lambda-arvutuse kalkulaator] näidete ja detailsete sammudega&lt;br /&gt;
:* Proovi [https://swish.swi-prolog.org/ Prolog online] või installeeri  [http://www.swi-prolog.org/ SWI Prolog].&lt;br /&gt;
:* [https://dtai.cs.kuleuven.be/problog/tutorial.html Prolog tõenäosustega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin]&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 11. nädal:  algoritmid: lahenduvus ja teoreetiline arvutiteadus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
13. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   Algoritmid: lahenduvus. &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus13a.ppt|Itsissejuhatus13a.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus13a.pdf|Itsissejuhatus13a.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Teoreetiline arvutiteadus. &lt;br /&gt;
:[[Media:pawel_logic.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata lisaks lahenduvuse teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cardinality Kardinaal]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cantor%27s_diagonal_argument Cantori teoreem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Halting_problem Halting problem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6del%27s_incompleteness_theorems Incompleteness theorems]&lt;br /&gt;
:* Raamat [https://www.apollo.ee/godeli-toestus.html Gödeli tõestus] koos õppejõu [[Media:Jarelsona_godel.pdf|järelsõnaga]] täiendavate seostega nii lõpmatuse kui mittelahenduvusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 12. nädal:  tehisintellekt ja masinõpe ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
20. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: tehisintellekt üldpildina&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: masinõpe. &lt;br /&gt;
: [[Media:Machine_Learning_2022.pdf|Loenguslaidid]]. Priit õpetab mh kursust [https://ois2.taltech.ee/uusois/aine/ITI0210 Tehisintellekti ja masinõppe alused]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis põhiosadest koosnevad tehis-närvivõrgud, mida kasutatakse masinõppes. Mida närvivõrkudega õppe käigus tegelikult tehniliselt muudetakse? Mis on supervised learning, reinforcement learning, unsupervised learning (eeskätt, mille poolest nad üksteisest erinevad)? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tehisintellekti teemal nö klassikalisi materjale:&lt;br /&gt;
:* [[Media:Ai_sissejuhatus_c_2023.pdf|Taneli AI sissejuhatuse materjalid]]. &lt;br /&gt;
:*Väga hea mõte on teha ise läbi lihtne sissejuhatav MOOC-kursus tehisintellektist: [http://www.elementsofai.ee/ eestikeelne] või https://www.elementsofai.com/ inglisekeelne]. &lt;br /&gt;
:* [https://openai.com/ GPT ja DALL-E] ise katsetamiseks: rega ja proovi! Tasuline, aga (a) suur hulk krediiti algul (st algus tasuta) (b) katsetamiseks ka edasi väga odav&lt;br /&gt;
:* [https://www.bostondynamics.com/ Boston Dynamics] [https://www.youtube.com/watch?v=tF4DML7FIWk atlas] ja [https://www.youtube.com/watch?v=9aUBpByABiA valus variant] ja [https://www.youtube.com/watch?v=PQr6U3RWzVg big dog]. Eriti soovitav Marc Raiberti [https://www.youtube.com/watch?v=AO4In7d6X-c TED talk]: vaata kindlasti valusat faili hetkel 5:28 :)&lt;br /&gt;
:* Darpa [http://en.wikipedia.org/wiki/DARPA_Grand_Challenge grand challenge 2005] ja [https://www.youtube.com/watch?v=g0TaYhjpOfo darpa robotics challenge (2012-2015) fails compilation]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] väike tehisintellekti-sari [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-i-how-we-got-here/ osa 1], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-ii-beyond-the-turing-test/ osa 2], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iii-hard-things-today/ osa 3],  [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iv-things-to-work-on-now/ osa 4] ja [https://rodneybrooks.com/blog/ blog]&lt;br /&gt;
* Marvin Minsky [http://aurellem.org/society-of-mind/ The Society of Mind]&lt;br /&gt;
:* [http://www.youtube.com/watch?v=-rMMTv7XLYw Õppimisalgoritmidest] ja [http://research.google.com/pubs/ArtificialIntelligenceandMachineLearning.html Google artiklid õppimisalgoritmidest]&lt;br /&gt;
:* Teadmiste integraatorid [http://blog.stephenwolfram.com/2011/01/jeopardy-ibm-and-wolframalpha/  Ibm Watson, Wolfram Alpha] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Siri_%28software%29 Siri]&lt;br /&gt;
:* [https://allenai.org/#nlp allen AI]: vaata ka projektide ülamenüüst Demo lingi alt online demosid&lt;br /&gt;
* [https://www.eclecticenergies.com/ego/eliza Klassikaline vestlev pseudointellekt Eliza]&lt;br /&gt;
:* A.I. filosoofia osas loe [http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophy_of_artificial_intelligence peamist wikiartiklit] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Functionalism_(philosophy_of_mind) wikiartiklit funktsionalismist] &lt;br /&gt;
:* Loe [[Media:Aifilosoofia_ttmatrix.doc|Matrix, Skynet ja sõda teispoolsusega]], [http://ase.tufts.edu/cogstud/dennett/recent.html Dennetti artikleid], [http://aima.cs.berkeley.edu/ tuntud õpikut],&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustakuulamiseks soovitavaid podcastiepisoode:&lt;br /&gt;
:* Eriti soovitav filosoofia/praktika kokkupuutepunktina [https://lexfridman.com/steven-pinker/ Steven Pinkeri] episood väga heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist].&lt;br /&gt;
:* Neurorehkenduste ja sümbolrehkenduste vaidluse teemal kuula [https://lexfridman.com/gary-marcus/ Gary Marcuse episoodi] AI podcastist ja vastupidi, [https://lexfridman.com/david-silver/ David Silveri episoodi] Alphago, Alphazero jms teemadel. Lisaks videona [https://youtu.be/EeqwFjqFvJA Yoshua Bengio ja Gary Marcuse diskussioon]- &lt;br /&gt;
:* Praktilise AI ehitamise teemal kuula [https://lexfridman.com/david-ferrucci/ David Ferrucci] ibm watsoni episoodi &lt;br /&gt;
:* Vali neist A.I. podcastist mõned ja kuula: [https://lexfridman.com/ben-goertzel/ Goertzel], [https://lexfridman.com/tomaso-poggio/ Poggio],[https://lexfridman.com/richard-dawkins/ Dawkins], [https://lexfridman.com/noam-chomsky/ Chomsky], [https://lexfridman.com/nick-bostrom/ Bostrom], [https://lexfridman.com/jeff-hawkins/ Hawkins], [https://lexfridman.com/judea-pearl Pearl]&lt;br /&gt;
:* Soovitavaid A.I. podcaste üldse: [https://lexfridman.com/podcast endise nimega A.I. podcast] ja siis tehnilisemad [https://braininspired.co/ ajuteaduse-fookusega A.I. podcast] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks uuri masinõppe kohta: &lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* [https://braininspired.co/ Brain inspired] podcast neuroteaduse ja veidi masinõppe teemadel: jutuajamised päris neuroteadlastega.&lt;br /&gt;
:* Kaggle [https://www.kaggle.com/competitions  competitions] ja [https://www.kaggle.com/learn iseõppe kursused]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Generative_pre-trained_transformer GPT vikipeedias] ja selle baasil tehtud Github copilot [https://en.wikipedia.org/wiki/GitHub_Copilot vikipeedias] ja [https://copilot.github.com/ otselink]. &lt;br /&gt;
:* [https://openai.com/api/ GPT-3/4 jne ja DALL-E] api ise katsetamiseks: rega ja proovi! Tasuline, aga (a) suur hulk krediiti algul (st algus tasuta) (b) katsetamiseks ka edasi väga odav&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 13. nädal:  suured keelemudelid ja planeerimisel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  suured keelemudelid&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Keelemudelid.pdf|Keelemudelid.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: planeerimisel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:   Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 14. nädal:  Hajussüsteemid, plokiahelad ja ajuteadus  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Hajussüsteemid, plokiahelad ja krüptoraha. &lt;br /&gt;
:Kasutame osi mõlemist materjalist: [[Media:Blockchain_lecture_1.pdf|Dirk Drahemi loenguslaidid]] ja [[Media:P2p_ledger_bitcoin.ppt|T.Tammeti P2P loenguslaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt hajussüsteemidest: vaata [http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid seda kursust].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://coinmarketcap.com/ Erinevad krüptorahad, nende hetkehinnad, turumahud jms]&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
:* Klassikaline podcastisari [https://brainsciencepodcast.com/ Brain Science] on samuti päris hea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 15. nädal:  tarkvara arendusprotsess ja konsultatsioon eksamiks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Tarkvara arendusprotsess, projektid ja IT äri.  Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf|Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  konsultatsioon eksamiks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Projektidest: Projekti jaotus etappideks, kosemudel vs agiilne arendus. Alltoodud kohustuslike projektide/äri-artiklite läbilugemine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://archive.is/FgxPK selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uuem artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://playbook.samaltman.com Sam Altmani startup-kursus] ja [https://www.youtube.com/playlist?list=PL5q_lef6zVkaTY_cT1k7qFNF2TidHCe-1 video-playlist]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 16. nädal:  tarkvaraettevõtted, olulised praktilised oskused ja reserv ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18.  detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal. Presentatsioon 2023: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  reserv: sisu hiljem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks näiteks: Ettevõtetest: mis on tootefirma / traditsioonilise &amp;quot;agency&amp;quot; põhierinevused. Mida tähendab data-driven tootearendus. Mis on MVP. Mis stsenaariumites/olukordades on mõistlik kasutada &amp;quot;asynchronous messaging&amp;quot;-u?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näiteid vanadest eksamitest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on näited väga ammu tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|vana eksam 1]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|vana eksam 2]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|vana eksam 3]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kohustuslikud lugemismaterjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loogika ainest ja ajaloost: T.Tammet: [[Media:Loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule &amp;quot;Mõtlemisest tõestamiseni&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Opsüsteemidest laiemas kontekstis: Kohustuslik on algusosa (esimene 1/4) pikast artiklist [[Media:Commandlinebook.html| In the Beginning was the Command Line]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Alan Turing [https://www.csee.umbc.edu/courses/471/papers/turing.pdf Computing Machinery and intelligence] &lt;br /&gt;
* Abstraktsioonidest ja tehnoloogiatükkidest: [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html Law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
* Paul Graham [http://paulgraham.com/hp.html Hackers and painters]&lt;br /&gt;
* Stiilist või midagi: [https://www.mit.edu/~xela/tao.html The Tao of Programming]. Selle teksti inspiratsiooniks/taustaks on [http://raulpage.org/daodej2.html daodejing], see tausta-originaal-daodejing ei ole kohustulik lugemine.&lt;br /&gt;
* Kohustuslikud artiklid IT projektide, ideoloogia, äri ja juhtimise teemal on järgmised. Neid &amp;quot;ära õppida&amp;quot; vms pole vaja, piisab lihtsast mõnusast kiirest läbilugemisest:&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
** Gnu manifestid [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html The Free Software Definition] ja [http://www.gnu.org/philosophy/selling.html Selling Free Software]&lt;br /&gt;
** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/bronze.html Why smart people have bad ideas]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Funktsionaalsuse spec:Painless Functional Specifications (1 osa): http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000036.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Projekti planeerimine: Painless Software Schedules: http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000245.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loe iga päev ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* http://news.ycombinator.com/&lt;br /&gt;
* http://www.reddit.com (hea mõte on registreeruda ja valida sobivad alamredditid, näiteks&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/programming&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/technology&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/artificial&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.engadget.com&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.news.com&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on mõistlik lugeda valikut artikleid kõigist neist saitidest:&lt;br /&gt;
* [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseed, uusi suhteliselt harva].&lt;br /&gt;
* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid]: suur ideoloogiline taustajõud&lt;br /&gt;
* [http://math.hws.edu/TMCM/java/index.html David Eck: Labs and Applets for &amp;quot;The Most Complex Machine&amp;quot;]: harjutamiseks&lt;br /&gt;
* [http://catb.org/~esr/jargon Jargon leksikon ja the New Hacker&#039;s Dictionary]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
* [http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/cathedral-bazaar/ The cathedral and Bazaar]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kuula ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mh vaata läbi varasemate episoodide loetelu ja kuula, kui tundub põnev:&lt;br /&gt;
* Ülipopulaarse [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcasti] (varem nimega AI podcast) tehnoloogia-episoode (varem rohkem, viimasel ajal harvemini), näiteks [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri] episood. Spetsiifiliselt AI osas tasub kuulata näiteks neid väga erinevaid vaatenurki eri sorti tipptegijatelt ja mõtteliidritelt: [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* Kvantfüüsiku [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcasti] valitud osi.  Mõned soovitused: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehnilisemate podcastide osas on väga head (jällegi, vaata varasemaid episoode läbi ja vali) näiteks:&lt;br /&gt;
* [https://braininspired.co Brain Inspired]: päris neuroteaduse podcast, &amp;lt;i&amp;gt;kerge&amp;lt;/i&amp;gt; fookusega seostele AI-ga&lt;br /&gt;
* [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR machine learning street talk (mlst)]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://thegradientpub.substack.com/s/podcast The Gradient]: hea üldisem AI podcast, samas päris deep --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned väga head valikepisoodid teistest podcastidest:&lt;br /&gt;
* [https://philosophybites.com/2015/03/jonathan-webber-on-deceiving-with-words.html Jonathan Webber on deceiving with words] episood. Väga lühike, algab justkui triviaalselt, aga varsti enam nii mitte väga.&lt;br /&gt;
* [https://samharris.org/episode/SEF4786499D Andy Clarki] episood (predictive brain, embodied cognition, and the extended mind) täisvariant Sam Harrise podcastist. Kui ei tööta, siis üldlink lühendatud versioonile [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes/322-predicting-reality siin].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1725206400 Michael Graziano] episood. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1692547200 Donald Hoffman]: The Illusion of Reality. Eriti radikaalse ja eksootilise, samas populaarse teadvuseteooria näide. Hoffmanni lühem ja fokuseeritud esitus on [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is?subtitle=en see TED talk]. Vbl alusta viimasega. Vahepeal viidatud &amp;quot;illusionisti&amp;quot; superklassiku Dennetti [https://www.youtube.com/watch?v=fjbWr3ODbAo TED talki] ideed on samamoodi eksootilised, aga vastupidises suunas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Kui kõik tundub liiga lihtne, siis: ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loe läbi enamus [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseid].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe läbi Steven Raymondi raamat (NB! algajatel raske õieti mõista :-) [http://www.faqs.org/docs/artu/ The Art of Unix Programming]&lt;br /&gt;
* Võta ette programmeerimise &amp;lt;i&amp;gt;süvendatud&amp;lt;/i&amp;gt; algkursus.&lt;br /&gt;
* Tee omal käel ette läbi terve [http://courses.cs.ttu.ee/pages/ITI0011 Programmeerimise põhikursus] (peaasi: tee kõik harjutustööd: programmeerimise õppimiseks ainus viis on palju programmeerida :-)&lt;br /&gt;
* [http://webster.cs.ucr.edu/ Õpi assembleris programmeerima] (üpris ebapraktiline oskus, aga hästi hariv :-)&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=22436</id>
		<title>Sissejuhatus infotehnoloogiasse</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=22436"/>
		<updated>2025-10-23T12:43:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* 8. nädal:  Robootika ja veebirakendused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:matrix.jpg|left|IT]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekood: ITI0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõud: [http://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontakt: tanel.tammet@taltech.ee, ICT 426&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
olemas on ka [[iti0101 2024| 2024 aasta arhiiv]] kõigi eelmise aasta materjalidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== NB! ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltööde vahetulemused on nüüd olemas: allpool kontrolltööde blokis.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kursuse eesmärk ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.&lt;br /&gt;
* Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.&lt;br /&gt;
* Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Live feed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://echo360.org.uk/section/ba7f2cf4-d4b1-4f10-8f6a-a779a7b38a54/public Siin lehel] on loengu ajal live videofeedi link. 100% garantiid, et ok töötab, ei ole. Otsi loetelust selle päeva värk ja proovi järgi!&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
== Videosalvestused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu ajal on live feed ja video salvestatakse järelvaatamiseks. Põhilink on [https://echo360.org.uk/section/680161f6-9a78-49b3-beaf-7e51ce215a44/public siin]. &lt;br /&gt;
Konkreetsete videoalvestuste lingid leiad edaspidi lisaks allpool nädalate loengupresentatsioonide järel.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Live feedi ja salvestused leiad [https://echo360.org.uk/section/299a68a0-7668-4bc0-ad97-5275643762d2/public siit].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Maht, aeg, tulemus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks järjestikkust loengut nädalas neljapäeviti kuuenda korpuse auditooriumis U06A-229. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 12:15: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. Õppejõud üldjuhul Tanel Tammet.&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 14:00: nii tavaloengud kui süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Erinevad õppejõud. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sessiooniõppe (IADB10A, IADB10B) sissejuhatav loeng on reedel, 5. septembril kell 17:45 - 19:15 auditooriumis SOC-209.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega paarikümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on &lt;br /&gt;
loengujärgse esmaspäeva hommikust järgmise loengupäeva (reede) lõpuni. Koduülesanded ja harjutused - kui neid antakse - on kontrolltöö üheks osaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kontrolltööd ja koduülesanded ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/cgi-bin/qshow7.py Kontrolltöö 7, seitsmenda nädala teemadel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö üks ülesanne küsib, kui kiiresti töötab sajamiljonine tsükkel siintoodud javascripti programmis sinu brauseris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Javascripti kiirusenäide.&lt;br /&gt;
&amp;lt;div id=&amp;quot;result&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/div&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;script&amp;gt;&lt;br /&gt;
n=100000000;&lt;br /&gt;
i=0&lt;br /&gt;
sum=0;&lt;br /&gt;
start = Date.now();&lt;br /&gt;
for(i=0; i&amp;lt;=n; i=i+1) sum = sum + i;&lt;br /&gt;
millis = Date.now() - start;&lt;br /&gt;
document.getElementById(&amp;quot;result&amp;quot;).innerHTML=&amp;quot;Summa on &amp;quot;+sum+&amp;quot; millisekundid on &amp;quot;+millis;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/script&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kopeeri, pasteeri ja salvesta kogu see lähtekood oma arvutis failiks katse.html ja ava brauseriga (proovi ctrl-o või otsi menüüst või googelda, kuidas seda teha). Reloadi paar korda. Leia tegelikule kiirusele lähim vastusevariant. Proovi lisaks (ei ole kohustuslik) avada sama leht erinevates brauserites ja soovitavalt eri arvutites, ning võrdle. Kontrolltöö umbkaudne kiirusehinnang on nö tava-arvuti jaoks, mitte eksootiliste eriaeglaste masinate jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kontrolltöö kaks 6502 assembleri küsimust käivad siintoodud programmitooriku kohta, mida saad parandamise järel käivitada [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502 lehel]. Tahame, et see programm värviks suure osa (mitte lihtsalt ühe pikseli) algselt üleni mustast pildikastist paremal mingit muud värvi.&lt;br /&gt;
Ühes küsimuses pead leidma, et mis käsk (üksainus ilma argumentideta käsk: on olemas paar erinevat õiget varianti, vali üks neist) tuleb panna käsu &amp;quot;mõistatus&amp;quot; asemele, et värvimine toimuks. Järgmises küsimuses pead valima sobiva kirjelduse väljundile, mis siis näed (st mis on esialgse üleni musta pildikasti asemel).&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
  LDA #$00&lt;br /&gt;
  STA $01&lt;br /&gt;
  LDA #$05&lt;br /&gt;
  STA $02&lt;br /&gt;
  LDY #$00&lt;br /&gt;
  LDA #$03&lt;br /&gt;
loop:&lt;br /&gt;
  mõistatus&lt;br /&gt;
  STA ($01),Y&lt;br /&gt;
  CPY #$00&lt;br /&gt;
  BNE loop  	&lt;br /&gt;
  BRK&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö kaks C näiteprogrammi on siin.&lt;br /&gt;
Esimene:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
int square(int num) {&lt;br /&gt;
    return num * num;&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
int main(int argc, char **argv) {&lt;br /&gt;
  int n;&lt;br /&gt;
  int i,sum=0;&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  n=atoi(argv[1]);&lt;br /&gt;
  printf(&amp;quot;Tere! Sain sisendi %d\n&amp;quot;,n);   &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  for(i=0; i&amp;lt;=n; i=i+1) &lt;br /&gt;
    sum = sum + i; &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  printf(&amp;quot;summa on %d\n&amp;quot;,sum);&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Soovitused:&lt;br /&gt;
* Lausearvutuse ülesannete lahendamisel kasuta enesekontrolliks õppejõu süsteemi [https://logictools.org/prop.html logictools]: pane valem suurde valgesse sisestuskasti ja vajuta &amp;quot;Build&amp;quot; a &amp;quot;truth table&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
* Unicode ülesannete jaoks guugelda, kuni leiad viisi õige number leida.&lt;br /&gt;
* Turingi masina ülesannete jaoks loe viidatud veebilehe õpetusi ja katseta&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/cgi-bin/qshow1.py Kontrolltöö 1, esimese nädala teemadel]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontrolltööd/koduülesanded on lihtsa veebivormi kujul ja ilmuvad siia lõiku järgmisel päeval peale loengut (reedel) ja jäävad üles vähemalt järgmise loengupäeva (neljapäev) lõpuni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ülesannetele küsime samal vormil ka küsimusi ja kogemusi, mida järgmises loengus (ja mujal) läbi mõelda ja arvestada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada &amp;quot;Salvesta&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täida korrektselt alguse väljad matriklinumber, nimi ja email: nende järgi lähevad tulemused sulle arvesse. &amp;quot;Matriklinumber&amp;quot; on sinu tudengikood, a la 205384iadb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Küll aga öeldakse sulle vastuseks, kas salvestamine&lt;br /&gt;
õnnestus või ei. Kui sa ei näe tulemust &amp;quot;Sinu vastus on salvestatud, aitäh!&amp;quot;, siis on sul mõni väli täitmata, võrguühendus katkes vms: sel juhul palun kontrolli vormi sisu ja salvesta uuesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsteem lubab - tehniliselt - sul salvestada vastuseid mitu korda, aga arvesse läheb ainult esimene.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vahetulemused pannakse üles ca kord kuus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vahetulemused esimese viie kontrolltöö järel [[it sissejuhatus 2025 esimesed 5 kontrolltööd|on siin]]. Tulbad: tudengikood, eesnime esitäht, vahetulemus, 1-5 kontrolltöö veapunktid. 1 veapunkt tähendab 2 või 3 vigast vastust, 2 veapunkti 4 või 5 vigast vastust jne. x tähendab, et vastav töö on tegemata, mis annab 4 veapunkti. Keskmine veapunktide arv oli 5.64, ümardatult 6. Seega, kui sul oli kokku näiteks 4 veapunkti, on su vahetulemus 2 punkti (selle võrra oled keskmisest parem).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loengute plaan ja materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut.  Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb mitmeks blokiks, mis toimuvad kuigivõrd segiläbi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Erinevad IT teemad, millest osa annab Tanel, osad teised õppejõud.&lt;br /&gt;
* Ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade: kuidas asjad töötavad, miks ja kuidas on nad selliseks arenenud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Senised loengud peaksid olema vaadatavad [https://echo360.org.uk/section/72b980e1-bec7-4b3f-a3fe-3f9e93c9d90d/public sellelt lingilt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Ei ole mingit garantiid, et loengud jäävad üles mitmeks kuuks või et kõik loengud võrku ilmuvad.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 1. nädal. Sissejuhatus baasvärkidesse: arvuti ja info, ajaloo algus ... 1940 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1a24.pptx|itsissejuhatus1a24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1a24.pdf|itsissejuhatus1a24.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1b24.pptx|itsissejuhatus1b24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1b24.pdf|itsissejuhatus1b24.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/3c4df3fd-7f9b-442f-b254-52210779837c/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* katseta [https://math.hws.edu/eck/js/datareps/xDataReps.html datareps] lehel erinevaid esitusi, püüa neist aru saada ja guugelda vajadusel juurde&lt;br /&gt;
:* vaata korra [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/ASCII-Table-wide.svg ascii tabelit]&lt;br /&gt;
;* uuri veidi [https://www.unicode.org/charts/ kooditabeleid] [https://home.unicode.org/ unicode] veebisaidil&lt;br /&gt;
:* loe läbi mõni nendest [https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Graham_(programmer) Paul Grahami] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Y_Combinator Y combinatori] asutaja) esseedest: [http://www.paulgraham.com/nerds.html Why nerds are unpopular?], [http://www.paulgraham.com/lesson.html The lesson to unlearn], [http://www.paulgraham.com/think.html How to think for yourself].&lt;br /&gt;
:* [https://external-preview.redd.it/ihLiGBXOGFBWd_2UV9XyZM2hXQviZHmcFh1OAmCEnxE.png?auto=webp&amp;amp;s=9591f04e3a857441f63247c65830ac3e41047e5a valdkonnad]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* lausearvutuse [https://www.cs.ox.ac.uk/people/michael.wooldridge/teaching/soft-eng/lect07.pdf sissejuhatus] ja [http://intrologic.stanford.edu/chapters/chapter_02.html veidi keerulisem variant]&lt;br /&gt;
:* [http://www.pld.ttu.ee/~kruus/diskmat/index.html Kruusi diskreetse matemaatika kursus!]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/hs.html What you&#039;ll wish you&#039;d known]&lt;br /&gt;
:* Sama asi diskreetse matemaatika kursuses: harjuta lausearvutuse tõeväärtustabelite tegemist: vaata vanu eksamiülesandeid ([[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|1]], [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|2]], [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|3]]) tee ülesandeid ise juurde ja kasuta [http://logictools.org/prop.html logictools.org/prop.html] enesekontrolliks. Vajuta algul &amp;quot;help&amp;quot; nuppu, siis näed, kuidas valemeid kirjutada. Tõeväärtustabeli jaoks vajuta &#039;&amp;quot;Build&amp;quot; a truth table&#039; nuppu.&lt;br /&gt;
:* Vaata veidi ühte [http://www.youtube.com/watch?v=cYw2ewoO6c4&amp;amp;NR=1 Turingi masina videot] ja siis katseta:[https://math.hws.edu/eck/js/turing-machine/TM.html Turingi masina simulaator] ja [http://morphett.info/turing/turing.html alternatiivne simulaator]&lt;br /&gt;
:* Alustada: [[Media:loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=JDogScg_pUI lõpmatuse osa] [http://www.youtube.com/results?search_query=dangerous+knowledge BBC dokumentaalsarjast]&lt;br /&gt;
:* Varastest masinatest: &lt;br /&gt;
:** [https://www.youtube.com/watch?v=K6NgMNvK52A Jacquard&#039;i kangasteljed]&lt;br /&gt;
:** [http://widespacer.blogspot.com/2015/11/the-hidden-secrets-of-qwerty.html QWERTY klaviatuuri päritolust] ja [http://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/139379/1/42_161.pdf teistsugune arvamus] ja [http://widespacer.blogspot.com/2016/03/the-lost-key-of-qwerty.html mõne eritähe ajalugu]&lt;br /&gt;
:** Näide olulisest analoogarvutist: [http://en.wikipedia.org/wiki/Norden_bombsight Norden bombsight]&lt;br /&gt;
:** Inglise krüptosaaga: [http://en.wikipedia.org/wiki/Colossus_computer  Colossus], [http://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Turing Turing], sakslaste [http://en.wikipedia.org/wiki/Enigma_machine Enigma] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Lorenz_SZ_40/42 Lorenz SZ 40]&lt;br /&gt;
:** Esimesed digitaalsed elektriga töötavad arvutid: &lt;br /&gt;
:*** [http://www.zib.de/zuse/ Konrad Zuse]&lt;br /&gt;
:*** [https://en.wikipedia.org/wiki/Atanasoff%E2%80%93Berry_computer Atanasoffi elektronarvuti]&lt;br /&gt;
:*** [http://en.wikipedia.org/wiki/Harvard_Mark_I Mark I]: esimene programmeeritav elektromehaaniline arvuti.&lt;br /&gt;
:* Kuula [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore&#039;s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 2. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja arvuti riistvara ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus3o.ppt|Itsissejuhatus3o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus3o.pdf|Itsissejuhatus3o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: arvuti riistvara: transistorid, loogikalülitused, aritmeetika, mälu, programmid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.ppt|Itsissejuhatus_proc_23.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.pdf|Itsissejuhatus_proc_23.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/5e6f05d8-d087-4323-9c3f-531a724713ee/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore&#039;s law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. Relee, lihtsad elektroonikaskeemid, mitme biti liitja ja lahutaja, lihtsad mälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis seda realiseerib, samuti koostada paaribitiste sisendite liitjat/lahutajat, samuti kolme eraldi biti liitjat ja trigerit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/college.html Undergraduation] pluss järelmärkused: [http://www.paulgraham.com/undergrad2.html more advice for undergrads]&lt;br /&gt;
:* [http://www.columbia.edu/cu/computinghistory/tabulator.html IBM-i varased mehaanilised tabulaatorid]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic-core_memory ferriitmälu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fortran Fortran] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/IBM_704 IBM 704] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_vacuum_tube_computers raadiolampidega arvutite suur tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Manchester_computers Brittide varaseimad arvutid Manchesteris]&lt;br /&gt;
:* [https://www.computerhistory.org/pdp-1/ PDP-1 restoration project], [https://www.youtube.com/watch?v=Rmvb4Hktv7U Spacewar: esimene graafiline arvutimäng], [http://www.computerhistory.org/revolution/computer-games/16/189/2213 ja ajaloo-video],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/First_video_game esimeste arvutimängude tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=6orsmFndx_o Ivan Sutherland&#039;s sketchpad video] vt ka [http://en.wikipedia.org/wiki/Sketchpad sketchpadi artikkel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=yJDv-zdhzMY Douglas Engelbart &amp;quot;mother of all demos&amp;quot;]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Semi_Automatic_Ground_Environment SAGE]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Counterculture_of_the_1960s Counterculture] &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Silicon_Valley Silicon Valley] vt ka [https://www.siliconvalleymap.org/ seda kaarti]&lt;br /&gt;
:* Whole earth catalog [http://en.wikipedia.org/wiki/Whole_Earth_Catalog wikis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule riistvarast:&lt;br /&gt;
:* [https://nandgame.com/ nandgame] ja [https://mrce.in/ebooks/Computing%20Systems%20Elements%202nd%20Ed.pdf raamatu fulltext], millel ta nö baseerub.&lt;br /&gt;
:* [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episood] A.I. podcastist&lt;br /&gt;
:* [http://www.pctechguide.com/cpu-architecture/principles-of-cpu-architecture-logic-gates-mosfets-and-voltage lühike lugu transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks] ja vaata veidi täienduseks  [http://en.wikipedia.org/wiki/Logic_gate siit] &lt;br /&gt;
:* Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html loogikalülituste simulaator]. Kindlasti vaata ka [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/info.html infot] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=combinational.txt veidi keerukamaid näiteid] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=sequential.txt mälunäiteid].&lt;br /&gt;
:* Alternatiivina on päris head ka [https://logic.ly/demo/ logic.ly demo] (also 4-bit adder) or try [https://simulator.io/samples 4-bit adder tutorial in detail: you can try out and edit half-built parts]. See also [https://www.geeksforgeeks.org/half-adder-in-digital-logic/?ref=lbp this]. Samuti [https://circuitverse.org/simulator on-line] ja [https://learn.circuitverse.org/ selle tutorial]  ning [http://www.kolls.net/gatesim/ see allalaetav]&lt;br /&gt;
:* Minecraft: redstone ja arvutid&lt;br /&gt;
:** introd [http://www.youtube.com/watch?v=aLTX-sBbo_U siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=XN_MIX7M460 siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=QpvJ9wiywL4 loogikalülitused]&lt;br /&gt;
:** shock and awe: [http://www.youtube.com/watch?v=rmKNahFDcAQ täielik 4-bitine arvuti minecraftis]&lt;br /&gt;
:* Veidi tutvuda nende saitidega:&lt;br /&gt;
:** [http://www.quadibloc.com/comp/cp01.htm täiendavalt teemal transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks]&lt;br /&gt;
:** [http://www.lighterra.com/papers/modernmicroprocessors/ Optimeeringud tegelikes protsessorites]&lt;br /&gt;
:* Loe, kuidas ARM chipid alguse said ja olid inspireeritud 6502 protsessorist:&lt;br /&gt;
:** [https://www.theregister.co.uk/2012/05/03/unsung_heroes_of_tech_arm_creators_sophie_wilson_and_steve_furber/?page=1 arm chippide alguse lugu]&lt;br /&gt;
:* Protsessori simuleerimine ja ise ehitamine:&lt;br /&gt;
:** [https://math.hws.edu/eck/js/xComputer/xComputer.html Ecki xComputer]: lihtne simulaator 6502 stiilis&lt;br /&gt;
:**[http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502.org]: päris täpne 6502 simulaator&lt;br /&gt;
:**[http://www.visual6502.org/ visual6502.org] vt ka [http://www.visual6502.org/docs/6502_in_action_14_web.pdf slaidid]&lt;br /&gt;
:**[https://eater.net/8bit Build an 8-bit computer from scratch]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Microcontroller Mikrokontrollerid] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/System_on_a_chip system on a chip]:&lt;br /&gt;
:** [https://jaycarlson.net/microcontrollers/ mikrokontrollerite ülevaade] detailidega: kõik alla 1 dollari&lt;br /&gt;
:** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raspberry_Pi Raspberry Pi] SOC&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 3. nädal: tekstitöötlus ja tabelarvutus: loengud annab Ivari Horm ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: tekstitöötlus: [https://ivari.horm.ee/cv Ivari Horm] Loengumaterjalid: [https://study.risk.ee/wp-content/uploads/sites/3/2024/11/Teksti-toimetamine-2024.pdf Teksti Toimetamine]. Lisaks (mittekohustuslik) on [https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine/ siin allpool] lingid näitefailide algfailidele ja tulemustele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: tabelarvutus: [https://ivari.horm.ee/cv Ivari Horm]. [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted/ Loengumaterjalide leht].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/c4ab59e2-8988-41bd-9364-de9c299676ea/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks: Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, reavahetused, mis on tex, latex, markdown, nende plussid ja miinused, kus kasutatakse. Tabelarvutuse kohta küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 4. nädal: Andmebaasid ja arvutivõrgud: Erki Eessaar ja Ivo Müürsepp ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
25. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Erki Eessaar räägib andmebaasidest. Andmed, informatsioon, andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. SQLis (PostgreSQL) väike näide tabelite loomise ning andmete otsimise ja muutmise kohta.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal 2024 aastast: [[Media:Andmebaasidest_s2025s.pdf|Andmebaasidest_s2025s.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2025.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2025.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Interneti funktsioneerimine: loengu annab Ivo Müürsepp.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf|ITI0101_Arvutivorgud_sissejuhatus_S25s.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f3960050-50a8-460e-8b78-3e42481bef1f/public  Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Media:Andmebaasidest_s2021.pdf|Andmebaasidest_s2021.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_s2020_2.zip|xlsx ja sql näitefailid]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/87cb873e-5bbd-4e5e-a970-cf5dcbc60d2f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Eksamiks:   Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 5. nädal:  Keskajalugu 1970 ... 1990  ja masinalähedane programmeerimine  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus4o.ppt|Itsissejuhatus4o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus4o.pdf|Itsissejuhatus4o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  Masinalähedane programmeerimine: assembler ja C. &lt;br /&gt;
:NB! Loengu powerpointi algus on hetkel põhiliselt kordamine: tegelik uus osa algab ca lk 21 ja seda kaetakse põhiliselt loengus interaktiivse demona, st materjalis on infot vähe. Väga soovitav on ise lisaks lugeda ja veidi harjutada Easy 6502 pisiõpikuga.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.ppt|Itsissejuhatus_progealused_20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.pdf|Itsissejuhatus_progealused_20.pdf]].&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/d61b8f91-942f-4e06-938f-aefaa224cc36/public Loenguvideo].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
** Tööta läbi nii palju [http://skilldrick.github.io/easy6502/ Easy 6502 pisiõpikust] kui jõuad.&lt;br /&gt;
** Loe [https://blog.codinghorror.com/the-infinite-space-between-words/ The infinite space between words]&lt;br /&gt;
** Loe [https://www.freecodecamp.org/news/must-know-numbers-for-every-computer-engineer/ Latency numbers] ja soovitavalt lisaks [https://www.forrestthewoods.com/blog/memory-bandwidth-napkin-math/ palju detailsemalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb loader. &amp;lt;!-- Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Jätk küsimusele &amp;quot;mida ülikoolis teha?&amp;quot;. Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/CollegeAdvice.html Advice for Computer Science College Students]&lt;br /&gt;
:* soovitav kuulata: [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/06/24/episode-52-frank-lantz-on-the-logic-and-emotion-of-games/  episood arvutimängudest] MindScape [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ podcastist] ja mängi episoodi külalise [https://www.decisionproblem.com/paperclips/ paperclips mängu] ja loe [https://wiki.lesswrong.com/wiki/Paperclip_maximizer tausta]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=2zfqw8nhUwA Apple 1984 Macintosh: reklaamklipp] ja [https://www.youtube.com/watch?v=8bepzUM1x3w Steve Jobs esitlemas] ja 1985 mac office [https://www.youtube.com/watch?v=V-SJQdREDKM lemmings] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs#Apple_(1976%E2%80%931985) wiki]&lt;br /&gt;
:* [http://www.4004.com/ intel 4004 skeemid, simulaatorid ja ajalugu], [http://e4004.szyc.org/ simulaator]&lt;br /&gt;
:* [http://www.visual6502.org/JSSim/index.html MOS 6502 simulaator] ja [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy 6502 pisiõpik] ja [https://www.pagetable.com/?p=64 terminaator oli progetud 6502 assembleris] [https://www.youtube.com/watch?v=zgb763elfok klipp]&lt;br /&gt;
:* [http://www.computerhistory.org/pdp-1/index.php?f=theme&amp;amp;s=4&amp;amp;ss=3 Spacewar: esimene graafiline arvutimäng],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis]&lt;br /&gt;
:* [https://www.atarimuseum.de Atari muuseum]&lt;br /&gt;
:* [https://archive.org/details/NiklasRoyPongmechanik mehaaniline pong] ja [http://www.cyberniklas.de/pongmechanik/indexen.html taustaks]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/SRI_International SRI international]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Bell_Labs Bell labs]&lt;br /&gt;
:* [https://vdoc.pub/documents/what-the-dormouse-said-how-the-60s-counterculture-shaped-the-personal-computer-333q53kptb20 What the dormouse said raamatu täistekst] ehk &amp;quot;how the 60s counterculture shaped the personal computer&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Eric Raymond: [http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html How to become a hacker]&lt;br /&gt;
:* [http://www.rickadams.org/adventure/ Colossal Cave (adventure)] teksti-seiklusmäng [https://quuxplusone.github.io/Advent/ online] ja veidi vigane [http://www.xenoveritas.org/static/advent/advent.html  javascripti versioon]. Vaata ka [http://www.web-adventures.org/ suuremat kollektsiooni vanade teksti-seiklusmängude] javascripti-versioonidest.&lt;br /&gt;
:* [http://www.pong-story.com/odyssey.htm Magnavox odyssey]&lt;br /&gt;
:* Popular Science [https://books.google.ee/books/about/Popular_Science.html?id=qR8DAAAAMBAJ&amp;amp;redir_esc=y täielik arhiiv]. Vaata [https://books.google.ee/books?id=bQEAAAAAMBAJ&amp;amp;hl=et&amp;amp;source=gbs_all_issues_r&amp;amp;cad=1 oktoober 1977] ja  [https://books.google.ee/books?id=fgEAAAAAMBAJ&amp;amp;hl=et&amp;amp;source=gbs_all_issues_r&amp;amp;cad=1 märts 1979]&lt;br /&gt;
:* [http://porkrind.org/a2/?disk=Karateka.do Apple II Karateka simu] (mängimiseks qwaszx(? või all paremal klahvid ?), tühik ja nooleklahvid). Vaata taustaks [https://en.wikipedia.org/wiki/Karateka_(video_game) Karateka], [https://en.wikipedia.org/wiki/Jordan_Mechner Jordan Mechner] ja [http://www.jordanmechner.com/projects/prince-of-persia/ Prince of Persia].  [https://github.com/jmechner/Prince-of-Persia-Apple-II/tree/master/01%20POP%20Source/Source Prince of Persia lähtekood] (Apple II 6502 assembler).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* [https://nandgame.com/ tagasihüpe elektroonikasse: nandgame] ja [http://f.javier.io/rep/books/The%20Elements%20of%20Computing%20Systems.pdf raamatu fulltext], millel ta nö baseerub.&lt;br /&gt;
:* [https://blog.codinghorror.com/separating-programming-sheep-from-non-programming-goats/ Segaduses algajad]&lt;br /&gt;
:* Väga hea raamat riistvaralähedasest programmeerimisest: Computer Systems: A Programmer&#039;s Perspective. Randal E. Bryant and David R. O&#039;Hallaron, Carnegie Mellon University&lt;br /&gt;
:** [http://csapp.cs.cmu.edu/ raamatu sait]&lt;br /&gt;
:** [https://www.google.com/url?sa=t&amp;amp;rct=j&amp;amp;q=&amp;amp;esrc=s&amp;amp;source=web&amp;amp;cd=3&amp;amp;cad=rja&amp;amp;uact=8&amp;amp;ved=2ahUKEwjelpbAsPbdAhUIDywKHbCNA30QFjACegQICRAC&amp;amp;url=https%3A%2F%2Fpiazza.com%2Fclass_profile%2Fget_resource%2Fj7ly9riuca97on%2Fja86xbbpp0b73b&amp;amp;usg=AOvVaw2jvbidUujKI0bznBPL9hfL googeldades leitud täistekst]&lt;br /&gt;
:* Vaata, kuidas eri kompilaatorid [https://godbolt.org/ assemblerit genereerivad]&lt;br /&gt;
:* Loe veidi ja uuri [https://lwn.net/Articles/250967/ What every programmer should know about memory]&lt;br /&gt;
:* Väga vanade koduarvutite lag oli väiksem, kui praegustel: [https://danluu.com/input-lag/ Computer latency: 1977-2017]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 6. nädal:  lähiajalugu 1990-2009 ja andmetüübid masinalähedaselt ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
9. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2009. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid, võrgundus ja veeb, market crash, iPhone, Android, Bitcoin, e-valimised.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal a osa:[[Media:Itsissejuhatus5oa.ppt|Itsissejuhatus5oa.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oa.pdf|Itsissejuhatus5oa.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal b osa:[[Media:Itsissejuhatus5ob.ppt|Itsissejuhatus5ob.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5ob.pdf|Itsissejuhatus5ob.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal c osa:[[Media:Itsissejuhatus5oc1.ppt|Itsissejuhatus5oc1.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oc1.pdf|Itsissejuhatus5oc1.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: andmetüübid masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne. &lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6b.ppt|itsissejuhatus6b.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6b.pdf|itsissejuhatus6b.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/35cb9fd0-6bea-451c-ac93-d0b55316018f/public loenguvideo]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee.  Lihtsad andmetüübid (täisarvud, ujukoma-arvud, üksiktähed, tõeväärtused), stringid, massiivid, puud, mis on pointer. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks andmete esitusest:&lt;br /&gt;
:* [https://fabiensanglard.net/floating_point_visually_explained/ ujukoma-arvude seletus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Floating-point_arithmetic detailsemalt wikipedias] ja [http://www.mrob.com/pub/math/floatformats.html ajaloost]&lt;br /&gt;
:* [https://float.exposed/0x44bf9400 ujukoma-arvude esituse katsetamine/visualiseering]&lt;br /&gt;
:* [http://beza1e1.tuxen.de/strings.html how to implement strings]&lt;br /&gt;
:* ja kuidas python [https://rushter.com/blog/python-strings-and-memory/  stringe optimeerib]&lt;br /&gt;
:* [http://www.laurentluce.com/posts/python-list-implementation/ pythoni listid sisemiselt]&lt;br /&gt;
:* kataloog [https://treevis.net/ puude visualiseerimise viisidest]&lt;br /&gt;
:* hulk eri andmetüüpide [https://www.cs.usfca.edu/~galles/visualization/Algorithms.html visualiseeringuid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.eurekalert.org/pub_releases/2006-06/uosc-fk062006.php Thirst for knowledge may be opium craving] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/LadderOfAbstraction/ ladder of abstraction]&lt;br /&gt;
:* [http://johnsalvatier.org/blog/2017/reality-has-a-surprising-amount-of-detail Reality has a surprising amount of detail]&lt;br /&gt;
:* Maciej Ceg?owski loeng [https://www.youtube.com/watch?v=5Vt8zqhHe_c barely succeed: it is easier]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 7. nädal:  programmeerimiskeeled ja opsüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
16. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Erinevad programmeerimiskeeled ja kompileerimine/interpreteerimine.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus_keeled.ppt|itsissejuhatus_keeled.ppt]], [[Media:itsissejuhatus_keeled.pdf|itsissejuhatus_keeled.pdf]], &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  opsüsteemid&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.ppt|Itsissejuhatus_opsyst.ppt]],  [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.pdf|Itsissejuhatus_opsyst.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/84a2551d-1e05-4029-b08b-1e50bed777c8/public loenguvideo]. NB! Episoodides, kus käsureal on näha pikemad numbrid või ajamõõdud millisekundi täpsusega, ütleb õppejõud pidevalt numbreid valesti, samuti teeb vea java näiteid käivitades (seega java timingud täiesti valed): põhjuseks külmetus ja tugev nohu :) . Soovitus ise vaadata numbreid ja leida, kus õppejõud jälle midagi valesti ütles :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python).  Opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks produktiivsuse kasvu ja innovatsiooni aeglustumisest:&lt;br /&gt;
:* [https://www.intereconomics.eu/contents/year/2017/number/1/article/the-global-productivity-slowdown-diagnosis-causes-and-remedies.html global productivity slowdown]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Peter Thiel: we wanted flying cars, instead we got 140 characters [https://som.yale.edu/blog/peter-thiel-at-yale-we-wanted-flying-cars-instead-we-got-140-characters ja hariduse eesmärkidest] ja [https://medium.com/@danwwang/why-is-peter-thiel-pessimistic-about-the-future-of-technology-d2897f9659bb kommentaare sellele] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* biotechi [https://www.innovationgrowthlab.org/blog/innovation-slowing-down-if-so-what-can-be-done-about-it innovatsiooni aeglustumine ja kiirelt kasvavad kulud]&lt;br /&gt;
:* [https://aeon.co/essays/has-progress-in-science-and-technology-come-to-a-halt has progress in science and technology come to a halt?]&lt;br /&gt;
:* freakonomicsi [https://freakonomics.com/podcast/no-new-ideas/ podcast samal teemal]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ajaloost:&lt;br /&gt;
:* [http://arvutimuuseum.ut.ee/ Arvutimuuseum Tartu ülikoolis]&lt;br /&gt;
:* [http://toastytech.com/guis/guitimeline.html GUI ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [https://www.pinterest.com/pin/440649144769793165/ 101 arvutireklaami]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/playlist?list=PL92052A2D1E20A014 Arvutite ajaloolised tv-reklaamid]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.sciam.com/print_version.cfm?articleID=00010347-101C-14C1-8F9E83414B7F4945 The expert mind] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [[Media:teejuhtvorgundus_raamat.html |&amp;quot;Teejuht võrgumeediasse&amp;quot;]] toorik aastatest 1995-1996. Pakub eeskätt ajaloolist huvi.&lt;br /&gt;
:* Tutvu: [[Media:eestiajalugu.ppt|J.Penjami lühiülevaade Eestis tehtud ja olnud varastest arvutitest]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [[mikrointerpretaator|õppejõu mikro-interpretaator pythonis]]&lt;br /&gt;
:* [http://norvig.com/lispy.html tilluke lispi-interpretaator pythonis] ja [https://github.com/norvig/pytudes/blob/master/py/lis.py selle lähtekood]. Autoriks [https://en.wikipedia.org/wiki/Peter_Norvig Peter Norvig], vt ka [http://norvig.com/ Norvigi oma veebileht].&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/josegomezr/the-super-tiny-compiler tilluke lispi kompilaator pythonis]&lt;br /&gt;
:* [http://www.aosabook.org/en/500L/a-python-interpreter-written-in-python.html pythonis kirjutatud pythoni interpretaator]&lt;br /&gt;
:* Keerukam: [https://ruslanspivak.com/lsbasi-part1/ põhjalik interpretaatori-kirjutamise veebiraamat] algajatele ja [https://craftinginterpreters.com/ veel põhjalikum veebiraamat] ja [https://github.com/AZHenley/teenytinycompiler lihtsa kompilaatori näide ja õpetus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvu veidi nende progekeelte populaarsus-võrdlustega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Tiobe [https://www.tiobe.com/tiobe-index/ programmeerimiskeelte populaarsusindeks] &amp;lt;!-- ja [https://www.techworm.net/wp-content/uploads/2018/01/tiobe.png selle graafik] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Githubi progekeelte [https://madnight.github.io/githut/  populaarsusindeks requestide] ja [https://octoverse.github.com/2022/top-programming-languages repodes kasutatavuse] järgi.  &amp;lt;!-- [https://octoverse.github.com/  populaarsusindeks]  --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://pypl.github.io/PYPL.html PYPL: populaarsus tutorialite Google-otsingute järgi]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Põhjalik [https://boyter.org/posts/an-informal-survey-of-10-million-github-bitbucket-gitlab-projects/ Githubi repode analüüs mh keelte kaupa] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Nõudluse järgi [https://www.devjobsscanner.com/blog/top-8-most-demanded-programming-languages/ üks populaarsusindeks] ja [https://www.codeplatoon.org/the-best-paying-and-most-in-demand-programming-languages/ teine].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis vaata veidi neid asju:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://exploringdata.github.io/vis/programming-languages-influence-network/ Programming languages influence network]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://skilldrick.github.io/easy6502/ cool 6502 protsessori simulaator javascriptis] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/lang/ Computer languages history]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programming_languages Wikpedia list] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_programming_languages Wikipedia võrdlused]&lt;br /&gt;
:* [https://benchmarksgame-team.pages.debian.net/benchmarksgame/ Computer language benchmarks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitavat katsetamist opsüsteemidega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [http://levinux.com/ levinux: eksperimenteerimiseks mõeldud mikro-linux]: &amp;quot;tiny virtual Linux server that runs from USB or Dropbox with a double-click (no install or admin rights required) on Macs, Windows or Linux PCs&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Linux windowsis - [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Subsystem_for_Linux WSL] - [https://docs.microsoft.com/en-us/windows/wsl/ Microsofti õpetus]&lt;br /&gt;
Eriti soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* [http://duartes.org/gustavo/blog/category/software-illustrated/ Duarte blog sisemisest elust], mh [http://duartes.org/gustavo/blog/post/anatomy-of-a-program-in-memory/ kuidas programmi mälus hoitakse], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-the-kernel-manages-your-memory/ mälu haldamine], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-computers-boot-up/ bootimine 1] ja [http://duartes.org/gustavo/blog/post/kernel-boot-process/ bootimine 2]&lt;br /&gt;
Muidu soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* Wikipedia artikkel [http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system opsüsteemidest]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Linux_distribution Linux distributions]&lt;br /&gt;
:* päris hea [https://www.tutorialspoint.com/operating_system/index.htm opsüsteemide ehituse pisi-tutorial]&lt;br /&gt;
:* Ulrich Drepperi [http://people.redhat.com/drepper/cpucache-slides.pdf cache-lühiülevaade] ja [http://people.redhat.com/drepper/parallelprog.pdf paralleelsuse-ülevaade]&lt;br /&gt;
:* [http://www.minix3.org/ Minix: Linuxi inspiratsiooniks olnud mini-UNIX] ja &amp;lt;b&amp;gt;[https://www.cs.vu.nl/~ast/intel/ loe seda!]&amp;lt;/b&amp;gt; ja [https://hexus.net/tech/news/software/111857-intel-management-engine-runs-minix-3-os/ viimase taustaks] ja  [https://en.wikipedia.org/wiki/Intel_Management_Engine Intel Management Engine wikist].&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/unix/ Unix history]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory virtuaalmälu vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://zolutal.github.io/understanding-paging/ understanding paging]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_multitasking multitasking vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://landley.net/writing/memory-faq.txt Väga detailne ülevaade mälu organiseerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://blogsystem5.substack.com/p/windows-nt-vs-unix-design Windows NT vs UNIX design]&lt;br /&gt;
:* [https://pdos.csail.mit.edu/6.828/2018/xv6/book-rev11.pdf Hea väike tehniline raamat sise-ehitusest]&lt;br /&gt;
:* [https://people.eecs.berkeley.edu/~brewer/cs262/UNIX-annotated.pdf Unixi autorite väike varane ülevaade põhi-ideedest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat masintest, optimeerimisest ja progekeeltest, mitte niivõrd opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://jmmv.dev/2023/06/fast-machines-slow-machines.html fast machines slow machines]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2024/08/minuteman-guidance-computer.html minuteman guidance computer]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2023/02/bendix-central-air-data-computer-cadc.html bendix central air data computer]&lt;br /&gt;
:* [https://www.embedded.com/advanced-compiler-optimization-techniques/ sissejuhatus optimeerimisse]&lt;br /&gt;
:* [https://cacm.acm.org/magazines/2020/2/242347-optimizations-in-c-compilers/fulltext veel veidi sügavamalt optimeerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://gcc.gnu.org/onlinedocs/gcc/Optimize-Options.html gcc optimeerimisparameetrid]&lt;br /&gt;
:* [https://www.sqlite.org/whyc.html Why is SQLite written in C]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8. nädal:  Robootika ja veebirakendused  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
23. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   [https://www.akadeemia.ee/member/kruusmaa/ Maarja Kruusmaa]: robootika alused. Vaata ka [https://taltech.ee/en/biorobotics biorobootika keskus]. Presentatsioon 2023 aastast: [[Media:Robootika alused compressed3.pdf|Robootika alused]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:   [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Martini slaidid on [[Media:ITI0101_25_08_Web_Application.pdf| siin]]; lisaks Taneli [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|varasemad slaidid]],&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt:  Robotitest: tüüpilised andurid, tagasisidega ja ilma selleta juhtimine, miks on robotniidukid, aga mitte robotnõudekoristajad? &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   sisu ilmub edaspidi. Võimalik variant: [[Media:arvutivorgud_ivo_2024.pdf|arvutivorgud_ivo_2024.pdf]]: see on 2024 aasta Ivo materjal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:   sisu ilmub edaspidi. Võimalik variant: andmebaasid, näiteks [[Media:andmebaasidest_2024.pdf|andmebaasidest_2024.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks?: Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.  Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 9. nädal:  Planeerimisel ja tarkvara arhitektuur ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Planeerimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid, litsentsid jms.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus9a21.ppt|Itsissejuhatus9a21.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus9a21.pdf|Itsissejuhatus9a21.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Mis on veebirakendustes front-end, back-end, mis on GET ja POST vahe, mis on SPA (single page application) ja nö klassikalise veebirakenduse vahe, mis on ja milleks kasutatakse: http, https, html, css, javascript, json, &amp;quot;ajax&amp;quot;. Veebirakendused:  kuidas üldjoontes töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita).Tarkvara arhitektuur: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kohustuslikku lugemist arhitektuuri teemal eksamiks:&lt;br /&gt;
:* [https://martinfowler.com/architecture/ Martin Fowler tarkvara arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html The law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No silver bullet] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/No_Silver_Bullet lühem kokkuvõte]&lt;br /&gt;
:* Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html mis on vabatarkvara] Gnu interpretatsiooni kohaselt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks mittekohustuslikku, aga eriti soovitavat lugemist arhitektuurist, tähtsuse järjekorras:&lt;br /&gt;
:* [https://blog.pragmaticengineer.com/software-architecture-is-overrated/ Software architecture is overrated] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=21001676 HN kommentaarid]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/papers-we-love/papers-we-love/blob/master/design/out-of-the-tar-pit.pdf Out of the tar pit]&lt;br /&gt;
:* [https://nickcraver.com/blog/2016/02/03/stack-overflow-a-technical-deconstruction/ Stack Overflow serveerimise ülesehitusest] eriti [https://nickcraver.com/blog/2016/02/17/stack-overflow-the-architecture-2016-edition/ selle esimene osa]&lt;br /&gt;
:* [http://muratbuffalo.blogspot.com/2014/10/facebooks-software-architecture.html?spref=tw veidi Facebooki arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/zhangjunhd/reading-notes/blob/master/software/FundamentalsOfSoftwareArchitecture.md Fundamentals of software architecture]: see ei ole vähetähtis, aga on pikk ja detailne hästi illustreeritud jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks: &lt;br /&gt;
:* [http://damienkatz.net/2006/02/why_features_do.html Why features do not matter any more]&lt;br /&gt;
:* [http://www.norvig.com/21-days.html Teach yourself programming in ten years]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid] ja &lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/licenses/licenses.html Gnu litsentsid] ja paljud [http://www.gnu.org/licenses/license-list.html erinevad vabavara litsentsid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 10. nädal: rekursioon, rekursiivsed keeled, algoritmid ja keerukus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
6. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: rekursioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: algoritmid ja keerukus.  Ülevaade kursusest.  &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus, näidete rehkendamise tulemused. Prologi ja lambda-arvutuse näited tuleb ära tunda ja näidete puhul aru saada, mis nende rehkendamise tulemus on.  Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti, quick sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks proovi ja loe veidi rekursiooni teemadel: &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fractal Fraktaalid wikipedias]&lt;br /&gt;
:* [http://blog.hvidtfeldts.net/index.php/category/mandelbulb/ Mandelbub] ja [https://www.youtube.com/results?search_query=mandelbub selle videoklipid] [https://www.youtube.com/watch?v=Tj6rip3G62Y&amp;amp;feature=youtu.be Mandelbox and Flying Lights], [https://www.youtube.com/watch?v=bKknJvZIn24&amp;amp;feature=youtu.be Like in a dream II], [https://www.youtube.com/watch?v=APsLfpfDGOI&amp;amp;feature=youtu.be Weird planet II]. Taustaks veel [http://www.math.utah.edu/~bresslof/publications/01-1.pdf Geometric visual hallucinations, Euclidean symmetry and the functional architecture of striate cortex]&lt;br /&gt;
:* [http://tilde.club/~david/m/ kiire Mandelbroti fraktaal online] ja [https://guciek.github.io/web_mandelbrot.html#-0.5;0;2;1000  veidi aeglasem]&lt;br /&gt;
:* [http://rosettacode.org/wiki/Mandelbrot_set Mandelbroti hulga (pildi) joonistamise programme mitmes eri keeles]&lt;br /&gt;
:* Lihtne fraktaal-puu javascriptis [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/draw.html draw.html] ja keerulisem [https://stackoverflow.com/questions/49785734/animating-a-fractal-tree-inside-a-javascript-canvas moving fractal trees in javascript]. Siit edasi [http://math.hws.edu/graphicsbook/ arvutigraafika veebiraamat].&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Tower_of_Hanoi Tower of Hanoi]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Lambda_calculus Lambda-arvutus] &lt;br /&gt;
:Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:&lt;br /&gt;
:* Vaata ja modifitseeri Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/mandelbrot/MB.html mandelbroti joonistajat] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xTurtle/xTurtle.html kilpkonnagraafikat]. Viimasest võta menüüst recursion tutorial ja recursive bush näide.&lt;br /&gt;
:Huvi korral katseta &lt;br /&gt;
:* [https://lambdacalc.io/ Lambda-arvutuse kalkulaator] näidete ja detailsete sammudega&lt;br /&gt;
:* Proovi [https://swish.swi-prolog.org/ Prolog online] või installeeri  [http://www.swi-prolog.org/ SWI Prolog].&lt;br /&gt;
:* [https://dtai.cs.kuleuven.be/problog/tutorial.html Prolog tõenäosustega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin]&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 11. nädal:  algoritmid: lahenduvus ja teoreetiline arvutiteadus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
13. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:   Algoritmid: lahenduvus. &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus13a.ppt|Itsissejuhatus13a.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus13a.pdf|Itsissejuhatus13a.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Teoreetiline arvutiteadus. &lt;br /&gt;
:[[Media:pawel_logic.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata lisaks lahenduvuse teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cardinality Kardinaal]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cantor%27s_diagonal_argument Cantori teoreem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Halting_problem Halting problem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6del%27s_incompleteness_theorems Incompleteness theorems]&lt;br /&gt;
:* Raamat [https://www.apollo.ee/godeli-toestus.html Gödeli tõestus] koos õppejõu [[Media:Jarelsona_godel.pdf|järelsõnaga]] täiendavate seostega nii lõpmatuse kui mittelahenduvusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 12. nädal:  tehisintellekt ja masinõpe ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
20. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: tehisintellekt üldpildina&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: masinõpe. &lt;br /&gt;
: [[Media:Machine_Learning_2022.pdf|Loenguslaidid]]. Priit õpetab mh kursust [https://ois2.taltech.ee/uusois/aine/ITI0210 Tehisintellekti ja masinõppe alused]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis põhiosadest koosnevad tehis-närvivõrgud, mida kasutatakse masinõppes. Mida närvivõrkudega õppe käigus tegelikult tehniliselt muudetakse? Mis on supervised learning, reinforcement learning, unsupervised learning (eeskätt, mille poolest nad üksteisest erinevad)? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tehisintellekti teemal nö klassikalisi materjale:&lt;br /&gt;
:* [[Media:Ai_sissejuhatus_c_2023.pdf|Taneli AI sissejuhatuse materjalid]]. &lt;br /&gt;
:*Väga hea mõte on teha ise läbi lihtne sissejuhatav MOOC-kursus tehisintellektist: [http://www.elementsofai.ee/ eestikeelne] või https://www.elementsofai.com/ inglisekeelne]. &lt;br /&gt;
:* [https://openai.com/ GPT ja DALL-E] ise katsetamiseks: rega ja proovi! Tasuline, aga (a) suur hulk krediiti algul (st algus tasuta) (b) katsetamiseks ka edasi väga odav&lt;br /&gt;
:* [https://www.bostondynamics.com/ Boston Dynamics] [https://www.youtube.com/watch?v=tF4DML7FIWk atlas] ja [https://www.youtube.com/watch?v=9aUBpByABiA valus variant] ja [https://www.youtube.com/watch?v=PQr6U3RWzVg big dog]. Eriti soovitav Marc Raiberti [https://www.youtube.com/watch?v=AO4In7d6X-c TED talk]: vaata kindlasti valusat faili hetkel 5:28 :)&lt;br /&gt;
:* Darpa [http://en.wikipedia.org/wiki/DARPA_Grand_Challenge grand challenge 2005] ja [https://www.youtube.com/watch?v=g0TaYhjpOfo darpa robotics challenge (2012-2015) fails compilation]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] väike tehisintellekti-sari [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-i-how-we-got-here/ osa 1], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-ii-beyond-the-turing-test/ osa 2], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iii-hard-things-today/ osa 3],  [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iv-things-to-work-on-now/ osa 4] ja [https://rodneybrooks.com/blog/ blog]&lt;br /&gt;
* Marvin Minsky [http://aurellem.org/society-of-mind/ The Society of Mind]&lt;br /&gt;
:* [http://www.youtube.com/watch?v=-rMMTv7XLYw Õppimisalgoritmidest] ja [http://research.google.com/pubs/ArtificialIntelligenceandMachineLearning.html Google artiklid õppimisalgoritmidest]&lt;br /&gt;
:* Teadmiste integraatorid [http://blog.stephenwolfram.com/2011/01/jeopardy-ibm-and-wolframalpha/  Ibm Watson, Wolfram Alpha] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Siri_%28software%29 Siri]&lt;br /&gt;
:* [https://allenai.org/#nlp allen AI]: vaata ka projektide ülamenüüst Demo lingi alt online demosid&lt;br /&gt;
* [https://www.eclecticenergies.com/ego/eliza Klassikaline vestlev pseudointellekt Eliza]&lt;br /&gt;
:* A.I. filosoofia osas loe [http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophy_of_artificial_intelligence peamist wikiartiklit] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Functionalism_(philosophy_of_mind) wikiartiklit funktsionalismist] &lt;br /&gt;
:* Loe [[Media:Aifilosoofia_ttmatrix.doc|Matrix, Skynet ja sõda teispoolsusega]], [http://ase.tufts.edu/cogstud/dennett/recent.html Dennetti artikleid], [http://aima.cs.berkeley.edu/ tuntud õpikut],&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustakuulamiseks soovitavaid podcastiepisoode:&lt;br /&gt;
:* Eriti soovitav filosoofia/praktika kokkupuutepunktina [https://lexfridman.com/steven-pinker/ Steven Pinkeri] episood väga heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist].&lt;br /&gt;
:* Neurorehkenduste ja sümbolrehkenduste vaidluse teemal kuula [https://lexfridman.com/gary-marcus/ Gary Marcuse episoodi] AI podcastist ja vastupidi, [https://lexfridman.com/david-silver/ David Silveri episoodi] Alphago, Alphazero jms teemadel. Lisaks videona [https://youtu.be/EeqwFjqFvJA Yoshua Bengio ja Gary Marcuse diskussioon]- &lt;br /&gt;
:* Praktilise AI ehitamise teemal kuula [https://lexfridman.com/david-ferrucci/ David Ferrucci] ibm watsoni episoodi &lt;br /&gt;
:* Vali neist A.I. podcastist mõned ja kuula: [https://lexfridman.com/ben-goertzel/ Goertzel], [https://lexfridman.com/tomaso-poggio/ Poggio],[https://lexfridman.com/richard-dawkins/ Dawkins], [https://lexfridman.com/noam-chomsky/ Chomsky], [https://lexfridman.com/nick-bostrom/ Bostrom], [https://lexfridman.com/jeff-hawkins/ Hawkins], [https://lexfridman.com/judea-pearl Pearl]&lt;br /&gt;
:* Soovitavaid A.I. podcaste üldse: [https://lexfridman.com/podcast endise nimega A.I. podcast] ja siis tehnilisemad [https://braininspired.co/ ajuteaduse-fookusega A.I. podcast] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks uuri masinõppe kohta: &lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* [https://braininspired.co/ Brain inspired] podcast neuroteaduse ja veidi masinõppe teemadel: jutuajamised päris neuroteadlastega.&lt;br /&gt;
:* Kaggle [https://www.kaggle.com/competitions  competitions] ja [https://www.kaggle.com/learn iseõppe kursused]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Generative_pre-trained_transformer GPT vikipeedias] ja selle baasil tehtud Github copilot [https://en.wikipedia.org/wiki/GitHub_Copilot vikipeedias] ja [https://copilot.github.com/ otselink]. &lt;br /&gt;
:* [https://openai.com/api/ GPT-3/4 jne ja DALL-E] api ise katsetamiseks: rega ja proovi! Tasuline, aga (a) suur hulk krediiti algul (st algus tasuta) (b) katsetamiseks ka edasi väga odav&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 13. nädal:  suured keelemudelid ja planeerimisel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  suured keelemudelid&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Keelemudelid.pdf|Keelemudelid.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: planeerimisel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:   Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 14. nädal:  Hajussüsteemid, plokiahelad ja ajuteadus  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Hajussüsteemid, plokiahelad ja krüptoraha. &lt;br /&gt;
:Kasutame osi mõlemist materjalist: [[Media:Blockchain_lecture_1.pdf|Dirk Drahemi loenguslaidid]] ja [[Media:P2p_ledger_bitcoin.ppt|T.Tammeti P2P loenguslaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt hajussüsteemidest: vaata [http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid seda kursust].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://coinmarketcap.com/ Erinevad krüptorahad, nende hetkehinnad, turumahud jms]&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
:* Klassikaline podcastisari [https://brainsciencepodcast.com/ Brain Science] on samuti päris hea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 15. nädal:  tarkvara arendusprotsess ja konsultatsioon eksamiks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15: Tarkvara arendusprotsess, projektid ja IT äri.  Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf|Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  konsultatsioon eksamiks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Projektidest: Projekti jaotus etappideks, kosemudel vs agiilne arendus. Alltoodud kohustuslike projektide/äri-artiklite läbilugemine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://archive.is/FgxPK selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uuem artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://playbook.samaltman.com Sam Altmani startup-kursus] ja [https://www.youtube.com/playlist?list=PL5q_lef6zVkaTY_cT1k7qFNF2TidHCe-1 video-playlist]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 16. nädal:  tarkvaraettevõtted, olulised praktilised oskused ja reserv ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18.  detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:15:  tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal. Presentatsioon 2023: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00:  reserv: sisu hiljem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks näiteks: Ettevõtetest: mis on tootefirma / traditsioonilise &amp;quot;agency&amp;quot; põhierinevused. Mida tähendab data-driven tootearendus. Mis on MVP. Mis stsenaariumites/olukordades on mõistlik kasutada &amp;quot;asynchronous messaging&amp;quot;-u?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näiteid vanadest eksamitest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on näited väga ammu tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|vana eksam 1]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|vana eksam 2]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|vana eksam 3]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kohustuslikud lugemismaterjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loogika ainest ja ajaloost: T.Tammet: [[Media:Loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule &amp;quot;Mõtlemisest tõestamiseni&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Opsüsteemidest laiemas kontekstis: Kohustuslik on algusosa (esimene 1/4) pikast artiklist [[Media:Commandlinebook.html| In the Beginning was the Command Line]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Alan Turing [https://www.csee.umbc.edu/courses/471/papers/turing.pdf Computing Machinery and intelligence] &lt;br /&gt;
* Abstraktsioonidest ja tehnoloogiatükkidest: [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html Law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
* Paul Graham [http://paulgraham.com/hp.html Hackers and painters]&lt;br /&gt;
* Stiilist või midagi: [https://www.mit.edu/~xela/tao.html The Tao of Programming]. Selle teksti inspiratsiooniks/taustaks on [http://raulpage.org/daodej2.html daodejing], see tausta-originaal-daodejing ei ole kohustulik lugemine.&lt;br /&gt;
* Kohustuslikud artiklid IT projektide, ideoloogia, äri ja juhtimise teemal on järgmised. Neid &amp;quot;ära õppida&amp;quot; vms pole vaja, piisab lihtsast mõnusast kiirest läbilugemisest:&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
** Gnu manifestid [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html The Free Software Definition] ja [http://www.gnu.org/philosophy/selling.html Selling Free Software]&lt;br /&gt;
** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/bronze.html Why smart people have bad ideas]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Funktsionaalsuse spec:Painless Functional Specifications (1 osa): http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000036.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Projekti planeerimine: Painless Software Schedules: http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000245.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loe iga päev ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* http://news.ycombinator.com/&lt;br /&gt;
* http://www.reddit.com (hea mõte on registreeruda ja valida sobivad alamredditid, näiteks&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/programming&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/technology&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/artificial&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.engadget.com&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.news.com&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on mõistlik lugeda valikut artikleid kõigist neist saitidest:&lt;br /&gt;
* [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseed, uusi suhteliselt harva].&lt;br /&gt;
* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid]: suur ideoloogiline taustajõud&lt;br /&gt;
* [http://math.hws.edu/TMCM/java/index.html David Eck: Labs and Applets for &amp;quot;The Most Complex Machine&amp;quot;]: harjutamiseks&lt;br /&gt;
* [http://catb.org/~esr/jargon Jargon leksikon ja the New Hacker&#039;s Dictionary]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
* [http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/cathedral-bazaar/ The cathedral and Bazaar]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kuula ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mh vaata läbi varasemate episoodide loetelu ja kuula, kui tundub põnev:&lt;br /&gt;
* Ülipopulaarse [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcasti] (varem nimega AI podcast) tehnoloogia-episoode (varem rohkem, viimasel ajal harvemini), näiteks [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri] episood. Spetsiifiliselt AI osas tasub kuulata näiteks neid väga erinevaid vaatenurki eri sorti tipptegijatelt ja mõtteliidritelt: [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* Kvantfüüsiku [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcasti] valitud osi.  Mõned soovitused: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehnilisemate podcastide osas on väga head (jällegi, vaata varasemaid episoode läbi ja vali) näiteks:&lt;br /&gt;
* [https://braininspired.co Brain Inspired]: päris neuroteaduse podcast, &amp;lt;i&amp;gt;kerge&amp;lt;/i&amp;gt; fookusega seostele AI-ga&lt;br /&gt;
* [https://open.spotify.com/show/02e6PZeIOdpmBGT9THuzwR machine learning street talk (mlst)]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://thegradientpub.substack.com/s/podcast The Gradient]: hea üldisem AI podcast, samas päris deep --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned väga head valikepisoodid teistest podcastidest:&lt;br /&gt;
* [https://philosophybites.com/2015/03/jonathan-webber-on-deceiving-with-words.html Jonathan Webber on deceiving with words] episood. Väga lühike, algab justkui triviaalselt, aga varsti enam nii mitte väga.&lt;br /&gt;
* [https://samharris.org/episode/SEF4786499D Andy Clarki] episood (predictive brain, embodied cognition, and the extended mind) täisvariant Sam Harrise podcastist. Kui ei tööta, siis üldlink lühendatud versioonile [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes/322-predicting-reality siin].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1725206400 Michael Graziano] episood. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1692547200 Donald Hoffman]: The Illusion of Reality. Eriti radikaalse ja eksootilise, samas populaarse teadvuseteooria näide. Hoffmanni lühem ja fokuseeritud esitus on [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is?subtitle=en see TED talk]. Vbl alusta viimasega. Vahepeal viidatud &amp;quot;illusionisti&amp;quot; superklassiku Dennetti [https://www.youtube.com/watch?v=fjbWr3ODbAo TED talki] ideed on samamoodi eksootilised, aga vastupidises suunas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Kui kõik tundub liiga lihtne, siis: ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loe läbi enamus [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseid].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe läbi Steven Raymondi raamat (NB! algajatel raske õieti mõista :-) [http://www.faqs.org/docs/artu/ The Art of Unix Programming]&lt;br /&gt;
* Võta ette programmeerimise &amp;lt;i&amp;gt;süvendatud&amp;lt;/i&amp;gt; algkursus.&lt;br /&gt;
* Tee omal käel ette läbi terve [http://courses.cs.ttu.ee/pages/ITI0011 Programmeerimise põhikursus] (peaasi: tee kõik harjutustööd: programmeerimise õppimiseks ainus viis on palju programmeerida :-)&lt;br /&gt;
* [http://webster.cs.ucr.edu/ Õpi assembleris programmeerima] (üpris ebapraktiline oskus, aga hästi hariv :-)&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22218</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22218"/>
		<updated>2025-05-13T09:03:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Praktikumid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2024|2024 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; about 13. May: on site in the lecture room =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The 13. May lecture will be mostly about the exam: what to study, how the exam looks like, grading etc.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Exam date/time proposal =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Exam together with the [http://lambda.ee/wiki/Teadmiste_formaliseerimine Teadmiste formaliseerimine ITI8700]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* 21 May: 11:30&lt;br /&gt;
* 27 May: 11:00&lt;br /&gt;
* 5 June: 15:00&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
If need be, we can choose a fourth time separately for ITI0215 or ITI8700.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; about 22. April =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The 22. April lecture will be given by [https://www.linkedin.com/in/margus-freudenthal/?originalSubdomain=ee Margus Freudenthal] from Cybernetica, in the standard lecture room, on the subject of X-road / UXP.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Margus has been the main developer of the X-road - and later UXP - from the very beginning.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hopefully the live teams feed will also function.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): teisipäeval 16:00-17:30 ruumis SOC-312.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): kolmapäeval kell 14:00-15:30 ruumis U06A-204.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3Av_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1%40thread.tacv2/conversations?groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on 5ap288s.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563420306?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563420306&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563420306 teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563547444?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563547444&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563547444  teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2024 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on väga sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. Gruppide registreerimiseks (ka siis kui plaanite teha töö üksinda, täitke ära see vorm: https://forms.gle/cyijmkR5LHWhtfpeA) 26. märtsil toimuvad kaitsmised üle Teamsi. Õppejõud on teile kirjutanud ja andnud teada ligikaudse kaitsmise aja. Õppejõud võtab teiega Teamsis eraldi ühendust, palun veenduge, et teie kaamera ja mikrofon töötavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]. Sarnaselt eelmise praktikumitöö täitke palun vorm siin: https://forms.gle/2EPpu2qkc3rGfbMV7 Selle alusel moodustab õppejõud 14. mai kell 12:00 kaitsmiste ajakava ja jagab seda Teamsis. Kaitsmised toimuvad nii kohapeal kui Teamsis 15 ja 16 nädala praktikumitundides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on (lähevad asap veidi muutmisele)&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 20. märts 2025, &lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 13. mai 2025. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus kolmeks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine (selle kohta teine praks)&lt;br /&gt;
* Näited reaalsetest hajutatud süsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 4. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Protokollid: 11. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus:  JSON-based tech, REST and API styles 18 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Old XML-based tech:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]]&lt;br /&gt;
* Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mainstream: REST, JSON, Graphql:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization, DHT, start distributed ledger: 25 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt;This lecture will be the following recording from 2024 pluss self-study reading and experiments only, not in the lecture room:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/dht_blockchain_intro.mp4 Recording]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Distributed hash tables (DHT):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias]&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted]. Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blockchaini funktsioneerimine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blockchain continues: 4. March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
* Jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://alphabill.org/ Guardtime AlphaBill projekti], [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 siin artikkel]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasulikke linke spetsiifilise infoga: [https://coinmarketcap.com/all/views/all/ market cap], [https://www.blockchain.com/explorer blockchain explorer].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides: 11. March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] (allikas [https://people.disim.univaq.it/~guido.proietti/slide_algdist2017/ siin]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. Abiks võib olla [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-1-the-consensus-problem-pvqla see coursera loeng] mis juhatab sama probleemi aeglaselt sisse, aga ei jõua veel selle lahendusvariantideni. [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-2-consensus-in-synchronous-systems-71ysl järgmine loeng] selgitab juba ühte lahendusvarianti analoogiliselt powerpoindile. Kui sul rohkem huvi, siis meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui jõuad ja sul tekib ekstrahuvi teema vastu, siis:&lt;br /&gt;
* [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] aastast 1993.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub: 18 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
* ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]. [https://medium.com/@ngneha090/understanding-the-cap-theorem-balancing-consistency-availability-and-partition-cb11c2b97e2b Lisaks 1 (definitsioonid)] &amp;lt;!-- ja [https://dev.to/katkelly/cap-theorem-why-you-can-t-have-it-all-ga1 lisaks 2] --&amp;gt; ja [https://www.ibm.com/think/topics/cap-theorem lisaks nosql-baasidest] ja [https://medium.com/@ajayverma23/demystifying-the-cap-theorem-understanding-consistency-availability-and-partition-tolerance-446de8452fac veel andmebaaside vaatest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pluss:&lt;br /&gt;
* Konsensuse [https://decentralizedthoughts.github.io/start-here/ materjalikogu] ja [https://a16zcrypto.com/posts/article/consensus-canon/ veel üks]&lt;br /&gt;
* Täiendavalt konsensusest, hulk algoritme: [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 1 (shared memory)] ja edasi message-passing [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 2] ja [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p3.pdf osa 3]&lt;br /&gt;
* veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ byzantine fault tolerance] teemal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread: 25 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Distributed databases and e-government IT systems: 1. April  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will jump into the examples of distributed systems before coming back to low-level stuff such as locking/transactions next week.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Two themes:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]]&lt;br /&gt;
* As for X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]): this will be covered in detail by Margus Freudenthal in a separate lecture.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid: 8. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Lecture will be given by Priit Järv in teams: there will be no lecture in the physical lecture room!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest ja transaktsioonidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine nädal liigume lukustamise juurest edasi paralleelsusse andmebaasides: seal&lt;br /&gt;
on jällegi hulk võimalikke probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras ja vaata läbi ka need kolm lühikest loengut:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest (andmebaaside paralleelsuse teemasse süveneme järgmine nädal).&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]&lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mittekohustuslik lisalugemine:&lt;br /&gt;
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näited hajutatud süsteemidest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data warehouses, data lineage and related issues: 15. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The talk will be given by Kalle Tomingas from [https://www.oriongovernance.com/ Orion governance]. Vt taustaks ka [https://digikogu.taltech.ee/et/item/a05c55e4-054a-4758-9b0b-e2671105055c dissertatsiooni].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See &lt;br /&gt;
* [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Hajusssteemid2025/Shared%20Documents/General/Recordings/Hajuss%C3%BCsteemide%20kursuse%20loeng%202025-20250422_160133-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=v16wn1&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D the recording]&lt;br /&gt;
* [[Media:Distributed-systems-xroad2025.pdf|lecture materials]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== EU digital passport and the CIRPASS project: 29. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This week the lecture will be on Teams only, not in the lecture room. Tanel will focus on the details of the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Links and materials:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Microservices, scaling large systems and related: 6. May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lecture will be on teams only (not the lecture room) and very briefly at the beginning: administrative stuff.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The main task is to look through the whole lecture recording from 2023 about [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/hajussysteemid_skaleerimine.mp4 scaling large distributed systems]. Slides in English, speech in Estonian.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Consultation for the exam: 13. May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials to be added later.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22217</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22217"/>
		<updated>2025-05-13T08:47:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Praktikumid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2024|2024 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; about 13. May: on site in the lecture room =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The 13. May lecture will be mostly about the exam: what to study, how the exam looks like, grading etc.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Exam date/time proposal =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Exam together with the [http://lambda.ee/wiki/Teadmiste_formaliseerimine Teadmiste formaliseerimine ITI8700]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* 21 May: 11:30&lt;br /&gt;
* 27 May: 11:00&lt;br /&gt;
* 5 June: 15:00&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
If need be, we can choose a fourth time separately for ITI0215 or ITI8700.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; about 22. April =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The 22. April lecture will be given by [https://www.linkedin.com/in/margus-freudenthal/?originalSubdomain=ee Margus Freudenthal] from Cybernetica, in the standard lecture room, on the subject of X-road / UXP.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Margus has been the main developer of the X-road - and later UXP - from the very beginning.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hopefully the live teams feed will also function.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): teisipäeval 16:00-17:30 ruumis SOC-312.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): kolmapäeval kell 14:00-15:30 ruumis U06A-204.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3Av_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1%40thread.tacv2/conversations?groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on 5ap288s.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563420306?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563420306&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563420306 teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563547444?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563547444&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563547444  teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2024 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on väga sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. Gruppide registreerimiseks (ka siis kui plaanite teha töö üksinda, täitke ära see vorm: https://forms.gle/cyijmkR5LHWhtfpeA) 26. märtsil toimuvad kaitsmised üle Teamsi. Õppejõud on teile kirjutanud ja andnud teada ligikaudse kaitsmise aja. Õppejõud võtab teiega Teamsis eraldi ühendust, palun veenduge, et teie kaamera ja mikrofon töötavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]. Sarnaselt eelmise praktikumitöö täitke palun vorm siin: https://forms.gle/2EPpu2qkc3rGfbMV7 Selle alusel moodustab õppejõud 14. mai kell 12:00 kaitsmiste ajakava ja jagab seda Teamsis. Kaitsmised toimuvad kohapeal kahes voorus 15 ja 16 nädala praktikumitundides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on (lähevad asap veidi muutmisele)&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 20. märts 2025, &lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 13. mai 2025. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus kolmeks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine (selle kohta teine praks)&lt;br /&gt;
* Näited reaalsetest hajutatud süsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 4. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Protokollid: 11. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus:  JSON-based tech, REST and API styles 18 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Old XML-based tech:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]]&lt;br /&gt;
* Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mainstream: REST, JSON, Graphql:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization, DHT, start distributed ledger: 25 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt;This lecture will be the following recording from 2024 pluss self-study reading and experiments only, not in the lecture room:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/dht_blockchain_intro.mp4 Recording]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Distributed hash tables (DHT):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias]&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted]. Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blockchaini funktsioneerimine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blockchain continues: 4. March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
* Jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://alphabill.org/ Guardtime AlphaBill projekti], [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 siin artikkel]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasulikke linke spetsiifilise infoga: [https://coinmarketcap.com/all/views/all/ market cap], [https://www.blockchain.com/explorer blockchain explorer].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides: 11. March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] (allikas [https://people.disim.univaq.it/~guido.proietti/slide_algdist2017/ siin]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. Abiks võib olla [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-1-the-consensus-problem-pvqla see coursera loeng] mis juhatab sama probleemi aeglaselt sisse, aga ei jõua veel selle lahendusvariantideni. [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-2-consensus-in-synchronous-systems-71ysl järgmine loeng] selgitab juba ühte lahendusvarianti analoogiliselt powerpoindile. Kui sul rohkem huvi, siis meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui jõuad ja sul tekib ekstrahuvi teema vastu, siis:&lt;br /&gt;
* [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] aastast 1993.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub: 18 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
* ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]. [https://medium.com/@ngneha090/understanding-the-cap-theorem-balancing-consistency-availability-and-partition-cb11c2b97e2b Lisaks 1 (definitsioonid)] &amp;lt;!-- ja [https://dev.to/katkelly/cap-theorem-why-you-can-t-have-it-all-ga1 lisaks 2] --&amp;gt; ja [https://www.ibm.com/think/topics/cap-theorem lisaks nosql-baasidest] ja [https://medium.com/@ajayverma23/demystifying-the-cap-theorem-understanding-consistency-availability-and-partition-tolerance-446de8452fac veel andmebaaside vaatest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pluss:&lt;br /&gt;
* Konsensuse [https://decentralizedthoughts.github.io/start-here/ materjalikogu] ja [https://a16zcrypto.com/posts/article/consensus-canon/ veel üks]&lt;br /&gt;
* Täiendavalt konsensusest, hulk algoritme: [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 1 (shared memory)] ja edasi message-passing [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 2] ja [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p3.pdf osa 3]&lt;br /&gt;
* veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ byzantine fault tolerance] teemal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread: 25 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Distributed databases and e-government IT systems: 1. April  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will jump into the examples of distributed systems before coming back to low-level stuff such as locking/transactions next week.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Two themes:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]]&lt;br /&gt;
* As for X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]): this will be covered in detail by Margus Freudenthal in a separate lecture.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid: 8. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Lecture will be given by Priit Järv in teams: there will be no lecture in the physical lecture room!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest ja transaktsioonidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine nädal liigume lukustamise juurest edasi paralleelsusse andmebaasides: seal&lt;br /&gt;
on jällegi hulk võimalikke probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras ja vaata läbi ka need kolm lühikest loengut:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest (andmebaaside paralleelsuse teemasse süveneme järgmine nädal).&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]&lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mittekohustuslik lisalugemine:&lt;br /&gt;
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näited hajutatud süsteemidest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data warehouses, data lineage and related issues: 15. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The talk will be given by Kalle Tomingas from [https://www.oriongovernance.com/ Orion governance]. Vt taustaks ka [https://digikogu.taltech.ee/et/item/a05c55e4-054a-4758-9b0b-e2671105055c dissertatsiooni].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See &lt;br /&gt;
* [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Hajusssteemid2025/Shared%20Documents/General/Recordings/Hajuss%C3%BCsteemide%20kursuse%20loeng%202025-20250422_160133-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=v16wn1&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D the recording]&lt;br /&gt;
* [[Media:Distributed-systems-xroad2025.pdf|lecture materials]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== EU digital passport and the CIRPASS project: 29. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This week the lecture will be on Teams only, not in the lecture room. Tanel will focus on the details of the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Links and materials:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Microservices, scaling large systems and related: 6. May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lecture will be on teams only (not the lecture room) and very briefly at the beginning: administrative stuff.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The main task is to look through the whole lecture recording from 2023 about [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/hajussysteemid_skaleerimine.mp4 scaling large distributed systems]. Slides in English, speech in Estonian.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Consultation for the exam: 13. May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials to be added later.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_2_2025_kevad&amp;diff=22212</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_2_2025_kevad&amp;diff=22212"/>
		<updated>2025-05-07T10:42:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Praksi tulemusena peab sul olema */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:minememe.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teise praktikumi jaoks võid valida ühe kahest ülesandest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Esimene variant: hajutatud konsensus distributed ledgeris &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Teine variant on sinu enda valitud teema, mis on õppejõuga eelnevalt kooskõlastatud: et kas sisuliselt sobib ja kas on mõistliku keerukusega. See on mõttekas valik, kui sul on juba mõte mõne rakendusliku süsteemi ise-ehitamiseks ja sisu klapib meie kursusega. Siin allpool selle variandi kohta rohkem nõudeid või soovitusi ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne: hajutatud konsensus distributed ledgeris =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Stsenaarium on sarnane harilikule plokiahela rakendusele: mitu sõltumatut osapoolt saadavad teistele kirjeid (näiteks, ülekandeid), ning iga osapool salvestab kõiki ülekanded ledgeri faili,&lt;br /&gt;
kustiganes nad ka ei tuleks. Samas peavad kõigi osapoolte ledgeri failid olema identsed, seda ka juhul, kui mõni osapool vahel ei saa saadetud ülekannet kätte või keegi saadab &lt;br /&gt;
täielikku jama, mida ignoreeritakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praksi eesmärk on katsetada konsensuse rikkumisega ja realiseerida ledgeri identsuse hoidmine: kas krüptoraha tüüpi proof-of-work kaevandamise või proof-of-stake konsensusega, &lt;br /&gt;
või kasutades [https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_database hajutatud andmebaaside] ideid, soovitavalt king, [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raft] või mõnda analoogilist tüüpi &lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) konsensuse-algoritmi].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetsemalt siis on sul kaks ülesannet, alustada tuleb esimesega ja seejärel teha teine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Esiteks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esiteks, tekita olukordi, kus sinu süsteemis sõlmed saavad mingi tegevuse tulemusena erinevad ledgerid, ja soovitavalt suuta neid olukordi reprodutseerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide kolme sõlmega (S1, S2, S3):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Sõlm S1 saadab transaktsiooni T1 sõlmele S2, aga mitte sõlmele S3.&lt;br /&gt;
* Sõlm S2 saadab transaktsiooni T2 sõlmele S3, aga mitte sõlmele S1.&lt;br /&gt;
* Sõlm S3 saadab transaktsiooni T3 sõlmele S1, aga mitte sõlmele S2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd on sõlmedel järgmised transaktsiooni-failid: S1 (T1,T3), S2 (T1,T2), S3 (T2,T3).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et taolist olukorda tekitada, on üldiselt hea mõte teha hulk sõlmi ja siis lasta mitmel sõlmel üheaegselt genereerida erinevaid transaktsioone ja neid laiali saata: tõenäoliselt jõuavad nad eri sõlmedeni eri järjekordades ja võibolla mõneni üldse ei jõua. Pane tähele, et kui &amp;quot;üheaegselt&amp;quot; asemel teed &amp;quot;järjest&amp;quot;, siis võivad transaktsioonid kenasti kõigini samas järjekorras jõuda ja probleemi ei pruugi tekkida. Meie aga tahame just, et probleem tekiks!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Teiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiseks, realiseeri süsteem, mis tagaks, et kõigil sõlmedel oleks sama ledger ehk transaktsiooni-fail.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks peavad sõlmed suhtlema omavahel ja leppima kokku õige ühise transaktsiooni-faili. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kui see perfektselt ei õnnestu, on tulemus ikkagi ok: lihtsalt tuleb ettekandes selgitada, millal töötab ja millal mitte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks variant lahenduseks on realiseerida bitcoini tüüpi pikema haru (või pikema ledgeri) eelistamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine variant lahenduseks on teha regulaarseid nö koordineerimis-koosolekuid, kus:&lt;br /&gt;
* Kõik osapooled käivad järjest läbi kõik viimase koordineerimis-koosoleku järgi saabunud failiread järjekorras R1,R2,R3,..., kus R1 oleks esimene rida peale viimast koordineerimist.&lt;br /&gt;
* Iga rea jaoks lepivad osapooled kokku selle rea nö &amp;quot;kuninga&amp;quot;, kes saadab kõigile õige sisu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arusaadavalt tekib siin palju küsimusi, millele vastused tuleb sul leida (a) enda parema äranägemise järgi, (b) lugedes soovitusi ja artikleid, (c) katsetades. &lt;br /&gt;
Muuhulgas ei ole praksis ette kirjutatud, mis algoritmi kasutada. Soovitus: kasuta võimalikult lihtsat, mis samas põhiprobleemidega hakkama saab. Paxos on kõige levinum,&lt;br /&gt;
aga keeruline, Raft veidi lihtsam, aga on veel lihtsamaid ja nõrgemaid (praksi jaoks on nõrk variant ok): loe &lt;br /&gt;
[http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt konsensuse materjalidest] juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitavat ja tõenäoliselt kasulikku näitelugemist (aga otsi ise juurde):&lt;br /&gt;
* [https://people.disim.univaq.it/guido.proietti/slide_algdist2022/Bitcoin%202022%20part2.pdf detailne presentatsioon] bitcoinist, eeskätt konsensuse-fookusega; lisaks ka [http://timroughgarden.org/f16/l/l9.pdf sama autori lühitekst], vt [http://timroughgarden.org/notes.html siit] &amp;quot;Incentives in Computer Science&amp;quot; alt.&lt;br /&gt;
* [http://liu.diva-portal.org/smash/get/diva2:1368903/FULLTEXT01 Permissioned Blockchains and Distributed Databases: A Performance Study]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) Raft wikipedias] ja [https://www.geeksforgeeks.org/raft-consensus-algorithm/ näiteks siin] &lt;br /&gt;
* [https://yusufs.medium.com/creating-distributed-kv-database-by-implementing-raft-consensus-using-golang-d0884eef2e28 Creating Distributed KV Database by Implementing Raft Consensus Using Golang]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Praksi tulemusena peab sul olema ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Ilma konsensuseta variandi jaoks katsetatud erisuguste olukordadega, kus konsensuse saavutamine ei õnnestu. (25%)&lt;br /&gt;
* Implementeeritud mitu sõlme, mis suudavad omavahel eeltoodud tüüpi ülesannet lahendada (25%)&lt;br /&gt;
* Reaalselt katsetatud erisuguste olukordadega, kus konsensuse saavutamine ei ole triviaalne, aga siiski õnnestub (soovitavalt eelmise punkti tüüpi näited): mida sõlmed saatsid, mida kokku lepiti, mismoodi kokkulepe toimus (50%)&lt;br /&gt;
* &amp;lt;strong&amp;gt;Teha väike ettekanne, kus:&amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensust (ilma uue algoritmita) esialgu ei saavutatud&lt;br /&gt;
** Selgitad valitud/ehitatud konsensue tagamise algoritmi põhimõtteid&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensuse ehitamine töötas&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensuse ehitamine läks rikki (kui seda kunagi ei juhtu, siis muidugi näiteid ei saa tuua)&lt;br /&gt;
** Annad kiire ülevaate koodist&lt;br /&gt;
** Räägid veidi tööprotsessist: kuidas alustasite, mis olid probleemid, kuidas probleeme lahendasite&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Täienduseks ideid: terve distributed ledger =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;NB!&amp;lt;/b&amp;gt; Täiendavad funktsionaalsused annavad lisapunkte (aga mitte siis kui õppejõud selle praksis on ette ära teinud ja Githubis jaganud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin allolev jutt ei ole praktikumiülesanne, vaid varasemate aastate ülesande kirjeldusest võetud ideed, kuidas tervet distributed ledgerit ehitada. Siit võid saada ideid käesoleva aasta praksi jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siinne eesmärk on saada käima lihtsustatud versioon bitcoini-tüüpi&lt;br /&gt;
distributed ledgerist. Keerukaid nüansse - mis päris-bitcoini puhul vajalikud - realiseerida ei ole vaja.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis meil oleks - kokkuvõtlikult - vaja esimesele praksile lisada:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Transaktsiooni sisestamine ja konkreetses formaadis edastamine: kes kannab kellele kui palju raha üle&lt;br /&gt;
* Digiallkirjastamine, avalikud ja salajased võtmed&lt;br /&gt;
* Transaktsioonide kokkukogumine blokiks ja bloki ülekontrollimine&lt;br /&gt;
* Bloki merkle juure ehitamine (salvestame lõpuks ainult tipmise hashi puust)&lt;br /&gt;
* Bloki kaevandamine: leia bloki hash, mis algaks N nulliga, katsetades eri nonce. Sea N nii, et kaevandamine võtaks ca 5 sek.&lt;br /&gt;
* Mitme paralleelbloki olemasolul pikema ahela või parema bloki valimine&lt;br /&gt;
* Loodud bloki automaatselt teistele edasisaatmine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eeldame, et sinu programm juba kuulab ja salvestab ja saadab edasi talle saadetud transaktsioone ja blokke. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetseid detaile ei kirjuta me siin praksis kohustuslikuna ette, kuid järgmisena on toodud soovitusi ja nõuandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea arusaamist tekitava veebidemo [https://anders.com/blockchain/public-private-keys/blockchain.html leiad siit]: kindlasti vaata ka ülalt menüüst keys/signatures/transaction demosid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Transaktsioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võiks olla ilma allkirjata kujul &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&amp;quot;from&amp;quot;: &amp;quot;sdasd212121&amp;quot;, &amp;quot;to&amp;quot;: &amp;quot;dsda9sdasdas9&amp;quot;, &amp;quot;sum&amp;quot;: 0.01, &amp;quot;timestamp&amp;quot;: &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;} &lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
kus timestamp on iso kujul. Seejuures transaktsioon tuleb enne signeerimist stringiks teisenda mingil ühesel universaalsel kujul &lt;br /&gt;
(a la keyd konkreetses järjekorraks ja tühikud key-value paaride vahelt eemaldatud) ja allkirjaga kujul &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  {&amp;quot;signature&amp;quot;:&amp;quot;alasasasp11&amp;quot;, &amp;quot;transaction&amp;quot;: {&amp;quot;from&amp;quot;: &amp;quot;sdasd212121&amp;quot;, &amp;quot;to&amp;quot;: &amp;quot;dsda9sdasdas9&amp;quot;, &amp;quot;sum&amp;quot;: 0.01, &amp;quot;timestamp&amp;quot;: &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;}} &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on see &amp;quot;from&amp;quot; ja &amp;quot;to&amp;quot; väärtus, ehk, kuidas kasutajaid/kontosid identifitseerida? Las need olla lihtsalt kasutajate avalikud võtmed, millest me järgmisena räägime.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu programm peaks olema võimeline tegema transaktsioone: näiteks nii, et käivitad ta käsurealt ja annad ette transaktsiooni jsoni, tema&lt;br /&gt;
allkirjastab ja saadab allkirjaga edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või siis ta loeb iga N sekundi tagant faili, kuhu saad kirjutada transaktsioonide jsone.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või mõnel muul sulle mugaval moel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allkirjastatud transaktsioon tuleks teistele progedele edasi saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Digiallkirjastamine, avalikud ja salajased võtmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on oma &amp;quot;konto&amp;quot; tegemiseks vaja genereerida mingi public-key krüptosüsteemi jaoks avaliku ja salajase võtme paar. &lt;br /&gt;
Muidugi on oluline, et kõik võrgustiku osalised kasutaks sama public-key krüptosüsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled genereerinud uue avaliku võtme A ja vastava privaatvõtme P, siis, teades A-d, ei suuda keegi teine reaalselt leida sinu P-d.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgu sinu A avalik võti ja P sinu vastav privaatvõti. Siis krüpteeri(T,P) annab stringi K, nii et igaüks saab teha dekrüpteeri(K,A) mis annab tulemuse X&lt;br /&gt;
ja näha, et tulemus X võrdub algse stringiga T. Samas ei suuda keegi genereerida ise stringi K (teadmata P-d), et saaksime dekrüptimisel sama&lt;br /&gt;
tulemuse T.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peamiselt kasutatakse kas RSA tüüpi või elliptilise kõvera tüüpi public-key krüptosüsteeme. Näiteks vana eesti id-kaart kasutas RSA-d, peale sügisest turvaauku&lt;br /&gt;
hakati kasutama elliptilist kõverat. Bitcoin kasutab samuti elliptilist kõverat: ECDSA varianti standardse elliptise kurviga &amp;quot;secp256k1&amp;quot;. Meie praksis&lt;br /&gt;
kasuta lihtsalt sellist süsteemi, mille saad kergemini käima ja mida on sul kergem kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kust leida public key krüptograafia teeke?&lt;br /&gt;
* Pythoni jaoks on hea variant näiteks [https://github.com/warner/python-ecdsa python-ecdsa]&lt;br /&gt;
* Kõige mainstreamim universaalne teek (koos käsurea-utiliitidega) on [https://www.openssl.org/ openssl]&lt;br /&gt;
* Pythonis saad openssl-i kasutada näiteks [https://pyopenssl.org/en/stable/ pyopenssl] wrapperiga või käsurea-utiliitidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on wikipediast lisaks lugeda [https://en.wikipedia.org/wiki/Public-key_cryptography public key cryptography] ja&lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Digital_signature digital signature].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Põhimõtteliselt võid digiallkirja (ehk, privaatvõtmega krüpteeritud stringi) arvutada kas otse transaktsiooni stringi-kujust või siis selle stringi-kuju SHA hashist.&lt;br /&gt;
Miks SHA hashe kasutatakse? Sest pika stringi krüpteerimine on aeglane ja SHA hash on suhteliselt lühike ka pikkade algstringide korral.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Transaktsioonide kokkukogumine blokiks ja blokiandmete ülekontrollimine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ütleme, et sinuni on jõudnud N transaktsiooni. Sina tahad nad blokiks kokku panna. Kõigepealt vaata, millised transaktsioonid juba on mõnes sinule teada olevas blokis: &lt;br /&gt;
neid ära võta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas kõik transaktsioonid on õieti allkirjastatud: selleks pead transaktsiooni allkirjad transaktsiooni avaliku võtmega &lt;br /&gt;
dekrüptima ja kontrollima, kas tuleb transaktsioonistring: vaata eelmist peatükki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas transaktsiooni tegijal on piisavalt raha: selleks summeeri kõik talle saadetud ja tema poolt saadetud summad üle kõigi sulle&lt;br /&gt;
teada olevate blokkide. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas mõni transaktsioon on juba uues kokkupandavas blokis või mõnes vanas blokis olemas: kui jah, siis seda ei tohi kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mõni transaktsioon on valesti allkirjastatud või raha ei jätku või on topelt, viska see transaktsioon lihtsalt ära.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse bitcoini kontrolli-algoritmi [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_rules#.22block.22_messages leiad siit] ja&lt;br /&gt;
andmestrukuurid [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation siit]: seal on praktikumi jaoks liiga palju&lt;br /&gt;
detaile, nii et soovitaks mitte hakata kogu seda &amp;quot;ametlikku&amp;quot; süsteemi implementeerima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisa transaktsioonidele veel üks: endale nullist raha kandmine. Pane see näiteks viimaseks transaktsiooniks ja kanna endale 1 coin. Saatja identifikaatoriks&lt;br /&gt;
pane näiteks 0. Seda transaktsiooni pole mõtet allkirjastada, jäägu see &amp;quot;eritransaktsiooni&amp;quot; jaoks tühjaks (kontrollimise käigus peaks siis vastavalt vaatama,&lt;br /&gt;
et blokis võib olla üks selline 0-saatjaga ilma allkirjata transaktsioon ja see on ok).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd pane kontrolli edukalt läbinud transaktsioonid blokiks kokku. Selles tee näiteks key/value struktuur ehk json näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nr&amp;quot;: bloki_number_ehk_eelmise_bloki_nr+1,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;previous_hash&amp;quot;: ahelas_eelmise_bloki_hash,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;timestamp&amp;quot;:  &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nonce&amp;quot;: &amp;quot;asasas11&amp;quot;, &lt;br /&gt;
    &amp;quot;hash&amp;quot;: &amp;quot;000000sasas0a0s0111&amp;quot;,    &lt;br /&gt;
    &amp;quot;creator&amp;quot;: minu_avalik_võti,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;merkle_root&amp;quot;: &amp;quot;asasasas1w111&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;count&amp;quot;: number_of_transactions,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;transactions&amp;quot;: [{...}, ..., {....}]&lt;br /&gt;
   }&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Bloki Merkle juure (merkle root) arvutamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõte selles, et seome kõik bloks olevad transaktsioonid nende hashide kaudu puukujuliselt üheks merkle hashiks ja ei oleks vaja hoida&lt;br /&gt;
iga transaktsiooni hashi eraldi. Seda peab tegema kindlas järjekorras,&lt;br /&gt;
et teised kontrollida saaks. Kõigepealt pead arvutama iga transaktsiooni hashi (selleks konverdi transaktsioon stringiks) ja siis hakka neid hashe hierarhiliselt&lt;br /&gt;
paariviisi kokku konkateneerima ja selliselt paariviisi kokku liidetud hashidest uusi hashe arvutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata Merkle puu kohta&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree wikipedia]&lt;br /&gt;
* [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation#Merkle_Trees bitcoini ametlik lühiinfo]&lt;br /&gt;
* [https://bitcoin.stackexchange.com/questions/10479/what-is-the-merkle-root näide bitcoini stackexchangest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://bitcoin.stackexchange.com/questions/1110/how-do-i-implement-a-merkle-tree Siit] leitud seletus rehkendusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
In each iteration, you concatenate two subsequent hashes of the previous level, and double-sha256 them. &lt;br /&gt;
If there is an odd number of hashes, concatenate the last element with itself. &lt;br /&gt;
This gives you a new list of hashes. Repeat, and stop when one hash remains. This is the merkle root.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Assume you have tx hashes Ha1,Ha2,Ha3,Ha4,Ha5,Ha6,Ha7&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*  First iteration: Hb1=Hash(Ha1|Ha2), Hb2=Hash(Ha3|Ha4), Hb3=Hash(Ha5|Ha6), Hb4=Hash(Ha7|Ha7)&lt;br /&gt;
*  Second iteration: Hc1=Hash(Hb1|Hb2), Hc2=Hash(Hb3|Hb4)&lt;br /&gt;
*  Third iteration: Hd1=Hash(Hc1|Hc2) =&amp;gt; Merkle root&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Bitcoinis on kombeks arvutada topelt-hashe a la hash(hash(data)) aga meil ei ole mingit põhjust seda teha. Soovitan kasutada lihtsalt ühekordset hashi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Bloki kaevandamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd on sul vaja leida bloki oma hash, kusjuures sobivad ainult sellised hashid, kus on ees N nulli. Katseta, et mitu nulli peaks ees olema, et &lt;br /&gt;
saaksid ühe sobiva hashi ca viie sekundi jooksul (päris bitcoinis on N-e niipalju, et keskmiselt tuleks üks blokk kümnes minutis kogu võrgu kohta).&lt;br /&gt;
See nullide nõue on kasutusel ainult selleks, et blokke tuleks harvemini, n.ö. pidur blokkide kiirele genereerimisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks võta kogu oma bloki sisu a la &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nr&amp;quot;: bloki_number_ehk_eelmise_bloki_nr+1,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;previous_hash&amp;quot;: ahelas_eelmise_bloki_hash,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;timestamp&amp;quot;:  &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nonce&amp;quot;: &amp;quot;asasas11&amp;quot;, &lt;br /&gt;
    &amp;quot;hash&amp;quot;: &amp;quot;000000sasas0a0s0111&amp;quot;,    &lt;br /&gt;
    &amp;quot;creator&amp;quot;: minu_avalik_võti,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;merkle_root&amp;quot;: &amp;quot;asasasas1w111&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;count&amp;quot;: number_of_transactions,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;transactions&amp;quot;: [{...}, ..., {....}]&lt;br /&gt;
   }&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
aga &amp;lt;b&amp;gt;ilma&amp;lt;/b&amp;gt; &amp;quot;nonce&amp;quot; ja &amp;quot;hash&amp;quot; väljadeta ja muuda ta stringiks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tee läbi tsükkel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* leia lühike random string &amp;quot;nonce&amp;quot; N ja pane see eelnevalt leitud blokistringi S lõppu juurde, saad stringi X.&lt;br /&gt;
* arvuta saadud stringi X hash. &lt;br /&gt;
* kui saadud hash algab N nulliga, kõik ok ja lõpeta töö.&lt;br /&gt;
* vastasel korral mine tsükli esimesele reale tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sobiv hash leitud, lisa blokile leitud sisuga &amp;quot;nonce&amp;quot; väli ja &amp;quot;hash&amp;quot; väli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mitme paralleelbloki korral õige valimine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on üldjuhul suur hulk blokke ahelas. Kui mõni uuematest blokkidest sama &amp;quot;nr&amp;quot; väljaga on topelt, on sul hargnev blokiahel. Siis vali:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kõige pikem ahel (kõige suurema numbriga blokk sobib)&lt;br /&gt;
* Sama pikkusega ahela puhul vali see, kus &lt;br /&gt;
** harus on rohkem transaktsioone&lt;br /&gt;
** kui see ka sama, vali näiteks see, kus viimane timestamp uuem&lt;br /&gt;
** kui see ka sama, tee näiteks lihtsalt hashide stringivõrdlus ja vali stringijärjekorras väiksema hashiga blokk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loodud bloki automaatselt teistele edasisaatmine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul blokk valmis, siis saada ta lihtsalt teistele programmidele edasi. Nemad saadavad seda omakorda edasi ja loodetavasti jõuab see blokk varsti kõigi hetkel võrgus töötavate ja korraliku ühendusega programmideni.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_2_2025_kevad&amp;diff=22211</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_2_2025_kevad&amp;diff=22211"/>
		<updated>2025-05-07T10:36:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Täienduseks ideid: terve distributed ledger */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:minememe.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teise praktikumi jaoks võid valida ühe kahest ülesandest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Esimene variant: hajutatud konsensus distributed ledgeris &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Teine variant on sinu enda valitud teema, mis on õppejõuga eelnevalt kooskõlastatud: et kas sisuliselt sobib ja kas on mõistliku keerukusega. See on mõttekas valik, kui sul on juba mõte mõne rakendusliku süsteemi ise-ehitamiseks ja sisu klapib meie kursusega. Siin allpool selle variandi kohta rohkem nõudeid või soovitusi ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne: hajutatud konsensus distributed ledgeris =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Stsenaarium on sarnane harilikule plokiahela rakendusele: mitu sõltumatut osapoolt saadavad teistele kirjeid (näiteks, ülekandeid), ning iga osapool salvestab kõiki ülekanded ledgeri faili,&lt;br /&gt;
kustiganes nad ka ei tuleks. Samas peavad kõigi osapoolte ledgeri failid olema identsed, seda ka juhul, kui mõni osapool vahel ei saa saadetud ülekannet kätte või keegi saadab &lt;br /&gt;
täielikku jama, mida ignoreeritakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praksi eesmärk on katsetada konsensuse rikkumisega ja realiseerida ledgeri identsuse hoidmine: kas krüptoraha tüüpi proof-of-work kaevandamise või proof-of-stake konsensusega, &lt;br /&gt;
või kasutades [https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_database hajutatud andmebaaside] ideid, soovitavalt king, [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raft] või mõnda analoogilist tüüpi &lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) konsensuse-algoritmi].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetsemalt siis on sul kaks ülesannet, alustada tuleb esimesega ja seejärel teha teine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Esiteks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esiteks, tekita olukordi, kus sinu süsteemis sõlmed saavad mingi tegevuse tulemusena erinevad ledgerid, ja soovitavalt suuta neid olukordi reprodutseerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide kolme sõlmega (S1, S2, S3):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Sõlm S1 saadab transaktsiooni T1 sõlmele S2, aga mitte sõlmele S3.&lt;br /&gt;
* Sõlm S2 saadab transaktsiooni T2 sõlmele S3, aga mitte sõlmele S1.&lt;br /&gt;
* Sõlm S3 saadab transaktsiooni T3 sõlmele S1, aga mitte sõlmele S2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd on sõlmedel järgmised transaktsiooni-failid: S1 (T1,T3), S2 (T1,T2), S3 (T2,T3).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et taolist olukorda tekitada, on üldiselt hea mõte teha hulk sõlmi ja siis lasta mitmel sõlmel üheaegselt genereerida erinevaid transaktsioone ja neid laiali saata: tõenäoliselt jõuavad nad eri sõlmedeni eri järjekordades ja võibolla mõneni üldse ei jõua. Pane tähele, et kui &amp;quot;üheaegselt&amp;quot; asemel teed &amp;quot;järjest&amp;quot;, siis võivad transaktsioonid kenasti kõigini samas järjekorras jõuda ja probleemi ei pruugi tekkida. Meie aga tahame just, et probleem tekiks!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Teiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiseks, realiseeri süsteem, mis tagaks, et kõigil sõlmedel oleks sama ledger ehk transaktsiooni-fail.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks peavad sõlmed suhtlema omavahel ja leppima kokku õige ühise transaktsiooni-faili. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kui see perfektselt ei õnnestu, on tulemus ikkagi ok: lihtsalt tuleb ettekandes selgitada, millal töötab ja millal mitte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks variant lahenduseks on realiseerida bitcoini tüüpi pikema haru (või pikema ledgeri) eelistamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine variant lahenduseks on teha regulaarseid nö koordineerimis-koosolekuid, kus:&lt;br /&gt;
* Kõik osapooled käivad järjest läbi kõik viimase koordineerimis-koosoleku järgi saabunud failiread järjekorras R1,R2,R3,..., kus R1 oleks esimene rida peale viimast koordineerimist.&lt;br /&gt;
* Iga rea jaoks lepivad osapooled kokku selle rea nö &amp;quot;kuninga&amp;quot;, kes saadab kõigile õige sisu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arusaadavalt tekib siin palju küsimusi, millele vastused tuleb sul leida (a) enda parema äranägemise järgi, (b) lugedes soovitusi ja artikleid, (c) katsetades. &lt;br /&gt;
Muuhulgas ei ole praksis ette kirjutatud, mis algoritmi kasutada. Soovitus: kasuta võimalikult lihtsat, mis samas põhiprobleemidega hakkama saab. Paxos on kõige levinum,&lt;br /&gt;
aga keeruline, Raft veidi lihtsam, aga on veel lihtsamaid ja nõrgemaid (praksi jaoks on nõrk variant ok): loe &lt;br /&gt;
[http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt konsensuse materjalidest] juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitavat ja tõenäoliselt kasulikku näitelugemist (aga otsi ise juurde):&lt;br /&gt;
* [https://people.disim.univaq.it/guido.proietti/slide_algdist2022/Bitcoin%202022%20part2.pdf detailne presentatsioon] bitcoinist, eeskätt konsensuse-fookusega; lisaks ka [http://timroughgarden.org/f16/l/l9.pdf sama autori lühitekst], vt [http://timroughgarden.org/notes.html siit] &amp;quot;Incentives in Computer Science&amp;quot; alt.&lt;br /&gt;
* [http://liu.diva-portal.org/smash/get/diva2:1368903/FULLTEXT01 Permissioned Blockchains and Distributed Databases: A Performance Study]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) Raft wikipedias] ja [https://www.geeksforgeeks.org/raft-consensus-algorithm/ näiteks siin] &lt;br /&gt;
* [https://yusufs.medium.com/creating-distributed-kv-database-by-implementing-raft-consensus-using-golang-d0884eef2e28 Creating Distributed KV Database by Implementing Raft Consensus Using Golang]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Praksi tulemusena peab sul olema ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Ilma konsensuseta variandi jaoks katsetatud erisuguste olukordadega, kus konsensuse saavutamine ei õnnestu. &lt;br /&gt;
* Implementeeritud mitu sõlme, mis suudavad omavahel eeltoodud tüüpi ülesannet lahendada&lt;br /&gt;
* Reaalselt katsetatud erisuguste olukordadega, kus konsensuse saavutamine ei ole triviaalne, aga siiski õnnestub (soovitavalt eelmise punkti tüüpi näited): mida sõlmed saatsid, mida kokku lepiti, mismoodi kokkulepe toimus&lt;br /&gt;
* &amp;lt;strong&amp;gt;Teha väike ettekanne, kus:&amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensust (ilma uue algoritmita) esialgu ei saavutatud&lt;br /&gt;
** Selgitad valitud/ehitatud konsensue tagamise algoritmi põhimõtteid&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensuse ehitamine töötas&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensuse ehitamine läks rikki (kui seda kunagi ei juhtu, siis muidugi näiteid ei saa tuua)&lt;br /&gt;
** Annad kiire ülevaate koodist&lt;br /&gt;
** Räägid veidi tööprotsessist: kuidas alustasite, mis olid probleemid, kuidas probleeme lahendasite&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Täienduseks ideid: terve distributed ledger =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;NB!&amp;lt;/b&amp;gt; Täiendavad funktsionaalsused annavad lisapunkte (aga mitte siis kui õppejõud selle praksis on ette ära teinud ja Githubis jaganud)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin allolev jutt ei ole praktikumiülesanne, vaid varasemate aastate ülesande kirjeldusest võetud ideed, kuidas tervet distributed ledgerit ehitada. Siit võid saada ideid käesoleva aasta praksi jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siinne eesmärk on saada käima lihtsustatud versioon bitcoini-tüüpi&lt;br /&gt;
distributed ledgerist. Keerukaid nüansse - mis päris-bitcoini puhul vajalikud - realiseerida ei ole vaja.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis meil oleks - kokkuvõtlikult - vaja esimesele praksile lisada:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Transaktsiooni sisestamine ja konkreetses formaadis edastamine: kes kannab kellele kui palju raha üle&lt;br /&gt;
* Digiallkirjastamine, avalikud ja salajased võtmed&lt;br /&gt;
* Transaktsioonide kokkukogumine blokiks ja bloki ülekontrollimine&lt;br /&gt;
* Bloki merkle juure ehitamine (salvestame lõpuks ainult tipmise hashi puust)&lt;br /&gt;
* Bloki kaevandamine: leia bloki hash, mis algaks N nulliga, katsetades eri nonce. Sea N nii, et kaevandamine võtaks ca 5 sek.&lt;br /&gt;
* Mitme paralleelbloki olemasolul pikema ahela või parema bloki valimine&lt;br /&gt;
* Loodud bloki automaatselt teistele edasisaatmine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eeldame, et sinu programm juba kuulab ja salvestab ja saadab edasi talle saadetud transaktsioone ja blokke. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetseid detaile ei kirjuta me siin praksis kohustuslikuna ette, kuid järgmisena on toodud soovitusi ja nõuandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea arusaamist tekitava veebidemo [https://anders.com/blockchain/public-private-keys/blockchain.html leiad siit]: kindlasti vaata ka ülalt menüüst keys/signatures/transaction demosid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Transaktsioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võiks olla ilma allkirjata kujul &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&amp;quot;from&amp;quot;: &amp;quot;sdasd212121&amp;quot;, &amp;quot;to&amp;quot;: &amp;quot;dsda9sdasdas9&amp;quot;, &amp;quot;sum&amp;quot;: 0.01, &amp;quot;timestamp&amp;quot;: &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;} &lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
kus timestamp on iso kujul. Seejuures transaktsioon tuleb enne signeerimist stringiks teisenda mingil ühesel universaalsel kujul &lt;br /&gt;
(a la keyd konkreetses järjekorraks ja tühikud key-value paaride vahelt eemaldatud) ja allkirjaga kujul &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  {&amp;quot;signature&amp;quot;:&amp;quot;alasasasp11&amp;quot;, &amp;quot;transaction&amp;quot;: {&amp;quot;from&amp;quot;: &amp;quot;sdasd212121&amp;quot;, &amp;quot;to&amp;quot;: &amp;quot;dsda9sdasdas9&amp;quot;, &amp;quot;sum&amp;quot;: 0.01, &amp;quot;timestamp&amp;quot;: &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;}} &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on see &amp;quot;from&amp;quot; ja &amp;quot;to&amp;quot; väärtus, ehk, kuidas kasutajaid/kontosid identifitseerida? Las need olla lihtsalt kasutajate avalikud võtmed, millest me järgmisena räägime.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu programm peaks olema võimeline tegema transaktsioone: näiteks nii, et käivitad ta käsurealt ja annad ette transaktsiooni jsoni, tema&lt;br /&gt;
allkirjastab ja saadab allkirjaga edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või siis ta loeb iga N sekundi tagant faili, kuhu saad kirjutada transaktsioonide jsone.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või mõnel muul sulle mugaval moel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allkirjastatud transaktsioon tuleks teistele progedele edasi saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Digiallkirjastamine, avalikud ja salajased võtmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on oma &amp;quot;konto&amp;quot; tegemiseks vaja genereerida mingi public-key krüptosüsteemi jaoks avaliku ja salajase võtme paar. &lt;br /&gt;
Muidugi on oluline, et kõik võrgustiku osalised kasutaks sama public-key krüptosüsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled genereerinud uue avaliku võtme A ja vastava privaatvõtme P, siis, teades A-d, ei suuda keegi teine reaalselt leida sinu P-d.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgu sinu A avalik võti ja P sinu vastav privaatvõti. Siis krüpteeri(T,P) annab stringi K, nii et igaüks saab teha dekrüpteeri(K,A) mis annab tulemuse X&lt;br /&gt;
ja näha, et tulemus X võrdub algse stringiga T. Samas ei suuda keegi genereerida ise stringi K (teadmata P-d), et saaksime dekrüptimisel sama&lt;br /&gt;
tulemuse T.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peamiselt kasutatakse kas RSA tüüpi või elliptilise kõvera tüüpi public-key krüptosüsteeme. Näiteks vana eesti id-kaart kasutas RSA-d, peale sügisest turvaauku&lt;br /&gt;
hakati kasutama elliptilist kõverat. Bitcoin kasutab samuti elliptilist kõverat: ECDSA varianti standardse elliptise kurviga &amp;quot;secp256k1&amp;quot;. Meie praksis&lt;br /&gt;
kasuta lihtsalt sellist süsteemi, mille saad kergemini käima ja mida on sul kergem kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kust leida public key krüptograafia teeke?&lt;br /&gt;
* Pythoni jaoks on hea variant näiteks [https://github.com/warner/python-ecdsa python-ecdsa]&lt;br /&gt;
* Kõige mainstreamim universaalne teek (koos käsurea-utiliitidega) on [https://www.openssl.org/ openssl]&lt;br /&gt;
* Pythonis saad openssl-i kasutada näiteks [https://pyopenssl.org/en/stable/ pyopenssl] wrapperiga või käsurea-utiliitidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on wikipediast lisaks lugeda [https://en.wikipedia.org/wiki/Public-key_cryptography public key cryptography] ja&lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Digital_signature digital signature].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Põhimõtteliselt võid digiallkirja (ehk, privaatvõtmega krüpteeritud stringi) arvutada kas otse transaktsiooni stringi-kujust või siis selle stringi-kuju SHA hashist.&lt;br /&gt;
Miks SHA hashe kasutatakse? Sest pika stringi krüpteerimine on aeglane ja SHA hash on suhteliselt lühike ka pikkade algstringide korral.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Transaktsioonide kokkukogumine blokiks ja blokiandmete ülekontrollimine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ütleme, et sinuni on jõudnud N transaktsiooni. Sina tahad nad blokiks kokku panna. Kõigepealt vaata, millised transaktsioonid juba on mõnes sinule teada olevas blokis: &lt;br /&gt;
neid ära võta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas kõik transaktsioonid on õieti allkirjastatud: selleks pead transaktsiooni allkirjad transaktsiooni avaliku võtmega &lt;br /&gt;
dekrüptima ja kontrollima, kas tuleb transaktsioonistring: vaata eelmist peatükki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas transaktsiooni tegijal on piisavalt raha: selleks summeeri kõik talle saadetud ja tema poolt saadetud summad üle kõigi sulle&lt;br /&gt;
teada olevate blokkide. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas mõni transaktsioon on juba uues kokkupandavas blokis või mõnes vanas blokis olemas: kui jah, siis seda ei tohi kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mõni transaktsioon on valesti allkirjastatud või raha ei jätku või on topelt, viska see transaktsioon lihtsalt ära.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse bitcoini kontrolli-algoritmi [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_rules#.22block.22_messages leiad siit] ja&lt;br /&gt;
andmestrukuurid [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation siit]: seal on praktikumi jaoks liiga palju&lt;br /&gt;
detaile, nii et soovitaks mitte hakata kogu seda &amp;quot;ametlikku&amp;quot; süsteemi implementeerima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisa transaktsioonidele veel üks: endale nullist raha kandmine. Pane see näiteks viimaseks transaktsiooniks ja kanna endale 1 coin. Saatja identifikaatoriks&lt;br /&gt;
pane näiteks 0. Seda transaktsiooni pole mõtet allkirjastada, jäägu see &amp;quot;eritransaktsiooni&amp;quot; jaoks tühjaks (kontrollimise käigus peaks siis vastavalt vaatama,&lt;br /&gt;
et blokis võib olla üks selline 0-saatjaga ilma allkirjata transaktsioon ja see on ok).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd pane kontrolli edukalt läbinud transaktsioonid blokiks kokku. Selles tee näiteks key/value struktuur ehk json näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nr&amp;quot;: bloki_number_ehk_eelmise_bloki_nr+1,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;previous_hash&amp;quot;: ahelas_eelmise_bloki_hash,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;timestamp&amp;quot;:  &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nonce&amp;quot;: &amp;quot;asasas11&amp;quot;, &lt;br /&gt;
    &amp;quot;hash&amp;quot;: &amp;quot;000000sasas0a0s0111&amp;quot;,    &lt;br /&gt;
    &amp;quot;creator&amp;quot;: minu_avalik_võti,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;merkle_root&amp;quot;: &amp;quot;asasasas1w111&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;count&amp;quot;: number_of_transactions,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;transactions&amp;quot;: [{...}, ..., {....}]&lt;br /&gt;
   }&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Bloki Merkle juure (merkle root) arvutamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõte selles, et seome kõik bloks olevad transaktsioonid nende hashide kaudu puukujuliselt üheks merkle hashiks ja ei oleks vaja hoida&lt;br /&gt;
iga transaktsiooni hashi eraldi. Seda peab tegema kindlas järjekorras,&lt;br /&gt;
et teised kontrollida saaks. Kõigepealt pead arvutama iga transaktsiooni hashi (selleks konverdi transaktsioon stringiks) ja siis hakka neid hashe hierarhiliselt&lt;br /&gt;
paariviisi kokku konkateneerima ja selliselt paariviisi kokku liidetud hashidest uusi hashe arvutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata Merkle puu kohta&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree wikipedia]&lt;br /&gt;
* [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation#Merkle_Trees bitcoini ametlik lühiinfo]&lt;br /&gt;
* [https://bitcoin.stackexchange.com/questions/10479/what-is-the-merkle-root näide bitcoini stackexchangest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://bitcoin.stackexchange.com/questions/1110/how-do-i-implement-a-merkle-tree Siit] leitud seletus rehkendusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
In each iteration, you concatenate two subsequent hashes of the previous level, and double-sha256 them. &lt;br /&gt;
If there is an odd number of hashes, concatenate the last element with itself. &lt;br /&gt;
This gives you a new list of hashes. Repeat, and stop when one hash remains. This is the merkle root.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Assume you have tx hashes Ha1,Ha2,Ha3,Ha4,Ha5,Ha6,Ha7&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*  First iteration: Hb1=Hash(Ha1|Ha2), Hb2=Hash(Ha3|Ha4), Hb3=Hash(Ha5|Ha6), Hb4=Hash(Ha7|Ha7)&lt;br /&gt;
*  Second iteration: Hc1=Hash(Hb1|Hb2), Hc2=Hash(Hb3|Hb4)&lt;br /&gt;
*  Third iteration: Hd1=Hash(Hc1|Hc2) =&amp;gt; Merkle root&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Bitcoinis on kombeks arvutada topelt-hashe a la hash(hash(data)) aga meil ei ole mingit põhjust seda teha. Soovitan kasutada lihtsalt ühekordset hashi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Bloki kaevandamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd on sul vaja leida bloki oma hash, kusjuures sobivad ainult sellised hashid, kus on ees N nulli. Katseta, et mitu nulli peaks ees olema, et &lt;br /&gt;
saaksid ühe sobiva hashi ca viie sekundi jooksul (päris bitcoinis on N-e niipalju, et keskmiselt tuleks üks blokk kümnes minutis kogu võrgu kohta).&lt;br /&gt;
See nullide nõue on kasutusel ainult selleks, et blokke tuleks harvemini, n.ö. pidur blokkide kiirele genereerimisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks võta kogu oma bloki sisu a la &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nr&amp;quot;: bloki_number_ehk_eelmise_bloki_nr+1,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;previous_hash&amp;quot;: ahelas_eelmise_bloki_hash,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;timestamp&amp;quot;:  &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nonce&amp;quot;: &amp;quot;asasas11&amp;quot;, &lt;br /&gt;
    &amp;quot;hash&amp;quot;: &amp;quot;000000sasas0a0s0111&amp;quot;,    &lt;br /&gt;
    &amp;quot;creator&amp;quot;: minu_avalik_võti,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;merkle_root&amp;quot;: &amp;quot;asasasas1w111&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;count&amp;quot;: number_of_transactions,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;transactions&amp;quot;: [{...}, ..., {....}]&lt;br /&gt;
   }&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
aga &amp;lt;b&amp;gt;ilma&amp;lt;/b&amp;gt; &amp;quot;nonce&amp;quot; ja &amp;quot;hash&amp;quot; väljadeta ja muuda ta stringiks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tee läbi tsükkel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* leia lühike random string &amp;quot;nonce&amp;quot; N ja pane see eelnevalt leitud blokistringi S lõppu juurde, saad stringi X.&lt;br /&gt;
* arvuta saadud stringi X hash. &lt;br /&gt;
* kui saadud hash algab N nulliga, kõik ok ja lõpeta töö.&lt;br /&gt;
* vastasel korral mine tsükli esimesele reale tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sobiv hash leitud, lisa blokile leitud sisuga &amp;quot;nonce&amp;quot; väli ja &amp;quot;hash&amp;quot; väli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mitme paralleelbloki korral õige valimine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on üldjuhul suur hulk blokke ahelas. Kui mõni uuematest blokkidest sama &amp;quot;nr&amp;quot; väljaga on topelt, on sul hargnev blokiahel. Siis vali:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kõige pikem ahel (kõige suurema numbriga blokk sobib)&lt;br /&gt;
* Sama pikkusega ahela puhul vali see, kus &lt;br /&gt;
** harus on rohkem transaktsioone&lt;br /&gt;
** kui see ka sama, vali näiteks see, kus viimane timestamp uuem&lt;br /&gt;
** kui see ka sama, tee näiteks lihtsalt hashide stringivõrdlus ja vali stringijärjekorras väiksema hashiga blokk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loodud bloki automaatselt teistele edasisaatmine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul blokk valmis, siis saada ta lihtsalt teistele programmidele edasi. Nemad saadavad seda omakorda edasi ja loodetavasti jõuab see blokk varsti kõigi hetkel võrgus töötavate ja korraliku ühendusega programmideni.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22189</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22189"/>
		<updated>2025-05-05T13:12:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Praktikumid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2024|2024 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; about 29. April =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The 29. April lecture will be on teams, not in the lecture room.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; about 22. April =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The 22. April lecture will be given by [https://www.linkedin.com/in/margus-freudenthal/?originalSubdomain=ee Margus Freudenthal] from Cybernetica, in the standard lecture room, on the subject of X-road / UXP.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Margus has been the main developer of the X-road - and later UXP - from the very beginning.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hopefully the live teams feed will also function.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): teisipäeval 16:00-17:30 ruumis SOC-312.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): kolmapäeval kell 14:00-15:30 ruumis U06A-204.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3Av_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1%40thread.tacv2/conversations?groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on 5ap288s.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563420306?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563420306&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563420306 teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563547444?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563547444&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563547444  teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2024 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on väga sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. Gruppide registreerimiseks (ka siis kui plaanite teha töö üksinda, täitke ära see vorm: https://forms.gle/cyijmkR5LHWhtfpeA) 26. märtsil toimuvad kaitsmised üle Teamsi. Õppejõud on teile kirjutanud ja andnud teada ligikaudse kaitsmise aja. Õppejõud võtab teiega Teamsis eraldi ühendust, palun veenduge, et teie kaamera ja mikrofon töötavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on (lähevad asap veidi muutmisele)&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 20. märts 2025, &lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 8. mai 2025. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus kolmeks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine (selle kohta teine praks)&lt;br /&gt;
* Näited reaalsetest hajutatud süsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 4. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Protokollid: 11. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus:  JSON-based tech, REST and API styles 18 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Old XML-based tech:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]]&lt;br /&gt;
* Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mainstream: REST, JSON, Graphql:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization, DHT, start distributed ledger: 25 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt;This lecture will be the following recording from 2024 pluss self-study reading and experiments only, not in the lecture room:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/dht_blockchain_intro.mp4 Recording]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Distributed hash tables (DHT):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias]&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted]. Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blockchaini funktsioneerimine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blockchain continues: 4. March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
* Jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://alphabill.org/ Guardtime AlphaBill projekti], [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 siin artikkel]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasulikke linke spetsiifilise infoga: [https://coinmarketcap.com/all/views/all/ market cap], [https://www.blockchain.com/explorer blockchain explorer].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides: 11. March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] (allikas [https://people.disim.univaq.it/~guido.proietti/slide_algdist2017/ siin]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. Abiks võib olla [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-1-the-consensus-problem-pvqla see coursera loeng] mis juhatab sama probleemi aeglaselt sisse, aga ei jõua veel selle lahendusvariantideni. [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-2-consensus-in-synchronous-systems-71ysl järgmine loeng] selgitab juba ühte lahendusvarianti analoogiliselt powerpoindile. Kui sul rohkem huvi, siis meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui jõuad ja sul tekib ekstrahuvi teema vastu, siis:&lt;br /&gt;
* [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] aastast 1993.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub: 18 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
* ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]. [https://medium.com/@ngneha090/understanding-the-cap-theorem-balancing-consistency-availability-and-partition-cb11c2b97e2b Lisaks 1 (definitsioonid)] &amp;lt;!-- ja [https://dev.to/katkelly/cap-theorem-why-you-can-t-have-it-all-ga1 lisaks 2] --&amp;gt; ja [https://www.ibm.com/think/topics/cap-theorem lisaks nosql-baasidest] ja [https://medium.com/@ajayverma23/demystifying-the-cap-theorem-understanding-consistency-availability-and-partition-tolerance-446de8452fac veel andmebaaside vaatest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pluss:&lt;br /&gt;
* Konsensuse [https://decentralizedthoughts.github.io/start-here/ materjalikogu] ja [https://a16zcrypto.com/posts/article/consensus-canon/ veel üks]&lt;br /&gt;
* Täiendavalt konsensusest, hulk algoritme: [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 1 (shared memory)] ja edasi message-passing [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 2] ja [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p3.pdf osa 3]&lt;br /&gt;
* veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ byzantine fault tolerance] teemal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread: 25 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Distributed databases and e-government IT systems: 1. April  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will jump into the examples of distributed systems before coming back to low-level stuff such as locking/transactions next week.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Two themes:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]]&lt;br /&gt;
* As for X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]): this will be covered in detail by Margus Freudenthal in a separate lecture.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid: 8. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Lecture will be given by Priit Järv in teams: there will be no lecture in the physical lecture room!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest ja transaktsioonidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine nädal liigume lukustamise juurest edasi paralleelsusse andmebaasides: seal&lt;br /&gt;
on jällegi hulk võimalikke probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras ja vaata läbi ka need kolm lühikest loengut:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest (andmebaaside paralleelsuse teemasse süveneme järgmine nädal).&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]&lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mittekohustuslik lisalugemine:&lt;br /&gt;
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näited hajutatud süsteemidest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data warehouses, data lineage and related issues: 15. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The talk will be given by Kalle Tomingas from [https://www.oriongovernance.com/ Orion governance]. Vt taustaks ka [https://digikogu.taltech.ee/et/item/a05c55e4-054a-4758-9b0b-e2671105055c dissertatsiooni].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See &lt;br /&gt;
* [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Hajusssteemid2025/Shared%20Documents/General/Recordings/Hajuss%C3%BCsteemide%20kursuse%20loeng%202025-20250422_160133-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=v16wn1&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D the recording]&lt;br /&gt;
* [[Media:Distributed-systems-xroad2025.pdf|lecture materials]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== EU digital passport and the CIRPASS project: 29. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This week the lecture will be on Teams only, not in the lecture room. Tanel will focus on the details of the [https://cirpass2.eu/ digital product passport] architecture, ideas and politics around it.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Links and materials:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://data.europa.eu/en/news-events/news/eus-digital-product-passport-advancing-transparency-and-sustainability EU digital passport --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1781/oj  ESPR act: the law introducing EU digital passports]&lt;br /&gt;
* [https://cirpass2.eu/ CIRPASS-2: the EU R&amp;amp;D project for developing the digital passport architecture, knowledge representation etc]&lt;br /&gt;
* [[Media:cirpass_draft.pdf|draft full architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple.pdf|draft simple architecture]]&lt;br /&gt;
* [[Media:dpp_simple_2024.pdf|early draft of the simple architecture]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Content to be announced: 6. May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Eksamikonsultatsioon: 13 May ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Exam date ideas:&lt;br /&gt;
* 20-21 May&lt;br /&gt;
* 27 May&lt;br /&gt;
* 5 June&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials to be added later.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22129</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22129"/>
		<updated>2025-04-09T08:27:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* NB! about 8. April */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2024|2024 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; about 8. April =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The 8. April lecture will be given by Priit Järv on Teams, on the subject of locking and (database) transactions. No lecture in SOC-312 on 8. April.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
No practice session will be taking place on April 9 also.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
will be a recording from 2024: please see the 25. Feb chapter below.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): teisipäeval 16:00-17:30 ruumis SOC-312.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): kolmapäeval kell 14:00-15:30 ruumis U06A-204.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3Av_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1%40thread.tacv2/conversations?groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on 5ap288s.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563420306?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563420306&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563420306 teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563547444?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563547444&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563547444  teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2024 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on väga sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. Gruppide registreerimiseks (ka siis kui plaanite teha töö üksinda, täitke ära see vorm: https://forms.gle/cyijmkR5LHWhtfpeA) 26. märtsil toimuvad kaitsmised üle Teamsi. Õppejõud on teile kirjutanud ja andnud teada ligikaudse kaitsmise aja. Õppejõud võtab teiega Teamsis eraldi ühendust, palun veenduge, et teie kaamera ja mikrofon töötavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on (lähevad asap veidi muutmisele)&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 20. märts 2024, &lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 8. mai 2024. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus kolmeks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine (selle kohta teine praks)&lt;br /&gt;
* Näited reaalsetest hajutatud süsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 4. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Protokollid: 11. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus:  JSON-based tech, REST and API styles 18 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Old XML-based tech:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]]&lt;br /&gt;
* Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mainstream: REST, JSON, Graphql:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization, DHT, start distributed ledger: 25 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt;This lecture will be the following recording from 2024 pluss self-study reading and experiments only, not in the lecture room:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/dht_blockchain_intro.mp4 Recording]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Distributed hash tables (DHT):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias]&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted]. Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blockchaini funktsioneerimine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blockchain continues: 4. March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
* Jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://alphabill.org/ Guardtime AlphaBill projekti], [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 siin artikkel]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasulikke linke spetsiifilise infoga: [https://coinmarketcap.com/all/views/all/ market cap], [https://www.blockchain.com/explorer blockchain explorer].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides: 11. March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] (allikas [https://people.disim.univaq.it/~guido.proietti/slide_algdist2017/ siin]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. Abiks võib olla [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-1-the-consensus-problem-pvqla see coursera loeng] mis juhatab sama probleemi aeglaselt sisse, aga ei jõua veel selle lahendusvariantideni. [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-2-consensus-in-synchronous-systems-71ysl järgmine loeng] selgitab juba ühte lahendusvarianti analoogiliselt powerpoindile. Kui sul rohkem huvi, siis meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui jõuad ja sul tekib ekstrahuvi teema vastu, siis:&lt;br /&gt;
* [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] aastast 1993.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub: 18 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
* ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]. [https://medium.com/@ngneha090/understanding-the-cap-theorem-balancing-consistency-availability-and-partition-cb11c2b97e2b Lisaks 1 (definitsioonid)] &amp;lt;!-- ja [https://dev.to/katkelly/cap-theorem-why-you-can-t-have-it-all-ga1 lisaks 2] --&amp;gt; ja [https://www.ibm.com/think/topics/cap-theorem lisaks nosql-baasidest] ja [https://medium.com/@ajayverma23/demystifying-the-cap-theorem-understanding-consistency-availability-and-partition-tolerance-446de8452fac veel andmebaaside vaatest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pluss:&lt;br /&gt;
* Konsensuse [https://decentralizedthoughts.github.io/start-here/ materjalikogu] ja [https://a16zcrypto.com/posts/article/consensus-canon/ veel üks]&lt;br /&gt;
* Täiendavalt konsensusest, hulk algoritme: [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 1 (shared memory)] ja edasi message-passing [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 2] ja [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p3.pdf osa 3]&lt;br /&gt;
* veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ byzantine fault tolerance] teemal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread: 25 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Distributed databases and e-government IT systems: 1. April  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will jump into the examples of distributed systems before coming back to low-level stuff such as locking/transactions next week.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Two themes:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]]&lt;br /&gt;
* As for X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]): this will be covered in detail by Margus Freudenthal in a separate lecture.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid: 8. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Lecture will be given by Priit Järv in teams: there will be no lecture in the physical lecture room!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest ja transaktsioonidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine nädal liigume lukustamise juurest edasi paralleelsusse andmebaasides: seal&lt;br /&gt;
on jällegi hulk võimalikke probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras ja vaata läbi ka need kolm lühikest loengut:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest (andmebaaside paralleelsuse teemasse süveneme järgmine nädal).&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]&lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mittekohustuslik lisalugemine:&lt;br /&gt;
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näited hajutatud süsteemidest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data warehouses, data lineage and related issues: 15. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The talk will be given by Kalle Tomingas from [https://www.oriongovernance.com/ Orion governance]. Vt taustaks ka [https://digikogu.taltech.ee/et/item/a05c55e4-054a-4758-9b0b-e2671105055c dissertatsiooni].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== X-road / UXP: 22. April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The X-road/UXP (see [[x-tee märkmed loengust]]) will be covered in detail by Margus Freudenthal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials to be added later.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Eksamikonsultatsioon ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_2_2025_kevad&amp;diff=22111</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_2_2025_kevad&amp;diff=22111"/>
		<updated>2025-04-02T11:17:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Ülesanne: hajutatud konsensus distributed ledgeris */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:minememe.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teise praktikumi jaoks võid valida ühe kahest ülesandest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Esimene variant: hajutatud konsensus distributed ledgeris &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Teine variant on sinu enda valitud teema, mis on õppejõuga eelnevalt kooskõlastatud: et kas sisuliselt sobib ja kas on mõistliku keerukusega. See on mõttekas valik, kui sul on juba mõte mõne rakendusliku süsteemi ise-ehitamiseks ja sisu klapib meie kursusega. Siin allpool selle variandi kohta rohkem nõudeid või soovitusi ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne: hajutatud konsensus distributed ledgeris =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Stsenaarium on sarnane harilikule plokiahela rakendusele: mitu sõltumatut osapoolt saadavad teistele kirjeid (näiteks, ülekandeid), ning iga osapool salvestab kõiki ülekanded ledgeri faili,&lt;br /&gt;
kustiganes nad ka ei tuleks. Samas peavad kõigi osapoolte ledgeri failid olema identsed, seda ka juhul, kui mõni osapool vahel ei saa saadetud ülekannet kätte või keegi saadab &lt;br /&gt;
täielikku jama, mida ignoreeritakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praksi eesmärk on katsetada konsensuse rikkumisega ja realiseerida ledgeri identsuse hoidmine: kas krüptoraha tüüpi proof-of-work kaevandamise või proof-of-stake konsensusega, &lt;br /&gt;
või kasutades [https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_database hajutatud andmebaaside] ideid, soovitavalt king, [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raft] või mõnda analoogilist tüüpi &lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) konsensuse-algoritmi].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetsemalt siis on sul kaks ülesannet, alustada tuleb esimesega ja seejärel teha teine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Esiteks, tekita olukordi, kus sinu süsteemis sõlmed saavad mingi tegevuse tulemusena erinevad ledgerid, ja soovitavalt suuta neid olukordi reprodutseerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide kolme sõlmega (S1, S2, S3):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Sõlm S1 saadab transaktsiooni T1 sõlmele S2, aga mitte sõlmele S3.&lt;br /&gt;
* Sõlm S2 saadab transaktsiooni T2 sõlmele S3, aga mitte sõlmele S1.&lt;br /&gt;
* Sõlm S3 saadab transaktsiooni T3 sõlmele S1, aga mitte sõlmele S2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd on sõlmedel järgmised transaktsiooni-failid: S1 (T1,T3), S2 (T1,T2), S3 (T2,T3).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et taolist olukorda tekitada, on üldiselt hea mõte teha hulk sõlmi ja siis lasta mitmel sõlmel üheaegselt genereerida erinevaid transaktsioone ja neid laiali saata: tõenäoliselt jõuavad nad eri sõlmedeni eri järjekordades ja võibolla mõneni üldse ei jõua. Pane tähele, et kui &amp;quot;üheaegselt&amp;quot; asemel teed &amp;quot;järjest&amp;quot;, siis võivad transaktsioonid kenasti kõigini samas järjekorras jõuda ja probleemi ei pruugi tekkida. Meie aga tahame just, et probleem tekiks!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Teiseks, realiseeri süsteem, mis tagaks, et kõigil sõlmedel oleks sama ledger ehk transaktsiooni-fail.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks peavad sõlmed suhtlema omavahel ja leppima kokku õige ühise transaktsiooni-faili. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kui see perfektselt ei õnnestu, on tulemus ikkagi ok: lihtsalt tuleb ettekandes selgitada, millal töötab ja millal mitte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks variant lahenduseks on realiseerida bitcoini tüüpi pikema haru (või pikema ledgeri) eelistamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine variant lahenduseks on teha regulaarseid nö koordineerimis-koosolekuid, kus:&lt;br /&gt;
* Kõik osapooled käivad järjest läbi kõik viimase koordineerimis-koosoleku järgi saabunud failiread järjekorras R1,R2,R3,..., kus R1 oleks esimene rida peale viimast koordineerimist.&lt;br /&gt;
* Iga rea jaoks lepivad osapooled kokku selle rea nö &amp;quot;kuninga&amp;quot;, kes saadab kõigile õige sisu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arusaadavalt tekib siin palju küsimusi, millele vastused tuleb sul leida (a) enda parema äranägemise järgi, (b) lugedes soovitusi ja artikleid, (c) katsetades. &lt;br /&gt;
Muuhulgas ei ole praksis ette kirjutatud, mis algoritmi kasutada. Soovitus: kasuta võimalikult lihtsat, mis samas põhiprobleemidega hakkama saab. Paxos on kõige levinum,&lt;br /&gt;
aga keeruline, Raft veidi lihtsam, aga on veel lihtsamaid ja nõrgemaid (praksi jaoks on nõrk variant ok): loe &lt;br /&gt;
[http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt konsensuse materjalidest] juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitavat ja tõenäoliselt kasulikku näitelugemist (aga otsi ise juurde):&lt;br /&gt;
* [https://people.disim.univaq.it/guido.proietti/slide_algdist2022/Bitcoin%202022%20part2.pdf detailne presentatsioon] bitcoinist, eeskätt konsensuse-fookusega; lisaks ka [http://timroughgarden.org/f16/l/l9.pdf sama autori lühitekst], vt [http://timroughgarden.org/notes.html siit] &amp;quot;Incentives in Computer Science&amp;quot; alt.&lt;br /&gt;
* [http://liu.diva-portal.org/smash/get/diva2:1368903/FULLTEXT01 Permissioned Blockchains and Distributed Databases: A Performance Study]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) Raft wikipedias] ja [https://www.geeksforgeeks.org/raft-consensus-algorithm/ näiteks siin] &lt;br /&gt;
* [https://yusufs.medium.com/creating-distributed-kv-database-by-implementing-raft-consensus-using-golang-d0884eef2e28 Creating Distributed KV Database by Implementing Raft Consensus Using Golang]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;Praksi tulemusena peab sul olema:&amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Ilma konsensuseta variandi jaoks katsetatud erisuguste olukordadega, kus konsensuse saavutamine ei õnnestu. &lt;br /&gt;
* Implementeeritud mitu sõlme, mis suudavad omavahel eeltoodud tüüpi ülesannet lahendada&lt;br /&gt;
* Reaalselt katsetatud erisuguste olukordadega, kus konsensuse saavutamine ei ole triviaalne, aga siiski õnnestub (soovitavalt eelmise punkti tüüpi näited): mida sõlmed saatsid, mida kokku lepiti, mismoodi kokkulepe toimus&lt;br /&gt;
* &amp;lt;strong&amp;gt;Teha väike ettekanne, kus:&amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensust (ilma uue algoritmita) esialgu ei saavutatud&lt;br /&gt;
** Selgitad valitud/ehitatud konsensue tagamise algoritmi põhimõtteid&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensuse ehitamine töötas&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensuse ehitamine läks rikki (kui seda kunagi ei juhtu, siis muidugi näiteid ei saa tuua)&lt;br /&gt;
** Annad kiire ülevaate koodist&lt;br /&gt;
** Räägid veidi tööprotsessist: kuidas alustasite, mis olid probleemid, kuidas probleeme lahendasite&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Täienduseks ideid: terve distributed ledger =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin allolev jutt ei ole praktikumiülesanne, vaid varasemate aastate ülesande kirjeldusest võetud ideed, kuidas tervet distributed ledgerit ehitada. Siit võid saada ideid käesoleva aasta praksi jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siinne eesmärk on saada käima lihtsustatud versioon bitcoini-tüüpi&lt;br /&gt;
distributed ledgerist. Keerukaid nüansse - mis päris-bitcoini puhul vajalikud - realiseerida ei ole vaja.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis meil oleks - kokkuvõtlikult - vaja esimesele praksile lisada:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Transaktsiooni sisestamine ja konkreetses formaadis edastamine: kes kannab kellele kui palju raha üle&lt;br /&gt;
* Digiallkirjastamine, avalikud ja salajased võtmed&lt;br /&gt;
* Transaktsioonide kokkukogumine blokiks ja bloki ülekontrollimine&lt;br /&gt;
* Bloki merkle juure ehitamine (salvestame lõpuks ainult tipmise hashi puust)&lt;br /&gt;
* Bloki kaevandamine: leia bloki hash, mis algaks N nulliga, katsetades eri nonce. Sea N nii, et kaevandamine võtaks ca 5 sek.&lt;br /&gt;
* Mitme paralleelbloki olemasolul pikema ahela või parema bloki valimine&lt;br /&gt;
* Loodud bloki automaatselt teistele edasisaatmine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eeldame, et sinu programm juba kuulab ja salvestab ja saadab edasi talle saadetud transaktsioone ja blokke. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetseid detaile ei kirjuta me siin praksis kohustuslikuna ette, kuid järgmisena on toodud soovitusi ja nõuandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea arusaamist tekitava veebidemo [https://anders.com/blockchain/public-private-keys/blockchain.html leiad siit]: kindlasti vaata ka ülalt menüüst keys/signatures/transaction demosid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Transaktsioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võiks olla ilma allkirjata kujul &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&amp;quot;from&amp;quot;: &amp;quot;sdasd212121&amp;quot;, &amp;quot;to&amp;quot;: &amp;quot;dsda9sdasdas9&amp;quot;, &amp;quot;sum&amp;quot;: 0.01, &amp;quot;timestamp&amp;quot;: &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;} &lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
kus timestamp on iso kujul. Seejuures transaktsioon tuleb enne signeerimist stringiks teisenda mingil ühesel universaalsel kujul &lt;br /&gt;
(a la keyd konkreetses järjekorraks ja tühikud key-value paaride vahelt eemaldatud) ja allkirjaga kujul &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  {&amp;quot;signature&amp;quot;:&amp;quot;alasasasp11&amp;quot;, &amp;quot;transaction&amp;quot;: {&amp;quot;from&amp;quot;: &amp;quot;sdasd212121&amp;quot;, &amp;quot;to&amp;quot;: &amp;quot;dsda9sdasdas9&amp;quot;, &amp;quot;sum&amp;quot;: 0.01, &amp;quot;timestamp&amp;quot;: &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;}} &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on see &amp;quot;from&amp;quot; ja &amp;quot;to&amp;quot; väärtus, ehk, kuidas kasutajaid/kontosid identifitseerida? Las need olla lihtsalt kasutajate avalikud võtmed, millest me järgmisena räägime.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu programm peaks olema võimeline tegema transaktsioone: näiteks nii, et käivitad ta käsurealt ja annad ette transaktsiooni jsoni, tema&lt;br /&gt;
allkirjastab ja saadab allkirjaga edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või siis ta loeb iga N sekundi tagant faili, kuhu saad kirjutada transaktsioonide jsone.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või mõnel muul sulle mugaval moel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allkirjastatud transaktsioon tuleks teistele progedele edasi saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Digiallkirjastamine, avalikud ja salajased võtmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on oma &amp;quot;konto&amp;quot; tegemiseks vaja genereerida mingi public-key krüptosüsteemi jaoks avaliku ja salajase võtme paar. &lt;br /&gt;
Muidugi on oluline, et kõik võrgustiku osalised kasutaks sama public-key krüptosüsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled genereerinud uue avaliku võtme A ja vastava privaatvõtme P, siis, teades A-d, ei suuda keegi teine reaalselt leida sinu P-d.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgu sinu A avalik võti ja P sinu vastav privaatvõti. Siis krüpteeri(T,P) annab stringi K, nii et igaüks saab teha dekrüpteeri(K,A) mis annab tulemuse X&lt;br /&gt;
ja näha, et tulemus X võrdub algse stringiga T. Samas ei suuda keegi genereerida ise stringi K (teadmata P-d), et saaksime dekrüptimisel sama&lt;br /&gt;
tulemuse T.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peamiselt kasutatakse kas RSA tüüpi või elliptilise kõvera tüüpi public-key krüptosüsteeme. Näiteks vana eesti id-kaart kasutas RSA-d, peale sügisest turvaauku&lt;br /&gt;
hakati kasutama elliptilist kõverat. Bitcoin kasutab samuti elliptilist kõverat: ECDSA varianti standardse elliptise kurviga &amp;quot;secp256k1&amp;quot;. Meie praksis&lt;br /&gt;
kasuta lihtsalt sellist süsteemi, mille saad kergemini käima ja mida on sul kergem kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kust leida public key krüptograafia teeke?&lt;br /&gt;
* Pythoni jaoks on hea variant näiteks [https://github.com/warner/python-ecdsa python-ecdsa]&lt;br /&gt;
* Kõige mainstreamim universaalne teek (koos käsurea-utiliitidega) on [https://www.openssl.org/ openssl]&lt;br /&gt;
* Pythonis saad openssl-i kasutada näiteks [https://pyopenssl.org/en/stable/ pyopenssl] wrapperiga või käsurea-utiliitidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on wikipediast lisaks lugeda [https://en.wikipedia.org/wiki/Public-key_cryptography public key cryptography] ja&lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Digital_signature digital signature].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Põhimõtteliselt võid digiallkirja (ehk, privaatvõtmega krüpteeritud stringi) arvutada kas otse transaktsiooni stringi-kujust või siis selle stringi-kuju SHA hashist.&lt;br /&gt;
Miks SHA hashe kasutatakse? Sest pika stringi krüpteerimine on aeglane ja SHA hash on suhteliselt lühike ka pikkade algstringide korral.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Transaktsioonide kokkukogumine blokiks ja blokiandmete ülekontrollimine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ütleme, et sinuni on jõudnud N transaktsiooni. Sina tahad nad blokiks kokku panna. Kõigepealt vaata, millised transaktsioonid juba on mõnes sinule teada olevas blokis: &lt;br /&gt;
neid ära võta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas kõik transaktsioonid on õieti allkirjastatud: selleks pead transaktsiooni allkirjad transaktsiooni avaliku võtmega &lt;br /&gt;
dekrüptima ja kontrollima, kas tuleb transaktsioonistring: vaata eelmist peatükki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas transaktsiooni tegijal on piisavalt raha: selleks summeeri kõik talle saadetud ja tema poolt saadetud summad üle kõigi sulle&lt;br /&gt;
teada olevate blokkide. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas mõni transaktsioon on juba uues kokkupandavas blokis või mõnes vanas blokis olemas: kui jah, siis seda ei tohi kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mõni transaktsioon on valesti allkirjastatud või raha ei jätku või on topelt, viska see transaktsioon lihtsalt ära.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse bitcoini kontrolli-algoritmi [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_rules#.22block.22_messages leiad siit] ja&lt;br /&gt;
andmestrukuurid [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation siit]: seal on praktikumi jaoks liiga palju&lt;br /&gt;
detaile, nii et soovitaks mitte hakata kogu seda &amp;quot;ametlikku&amp;quot; süsteemi implementeerima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisa transaktsioonidele veel üks: endale nullist raha kandmine. Pane see näiteks viimaseks transaktsiooniks ja kanna endale 1 coin. Saatja identifikaatoriks&lt;br /&gt;
pane näiteks 0. Seda transaktsiooni pole mõtet allkirjastada, jäägu see &amp;quot;eritransaktsiooni&amp;quot; jaoks tühjaks (kontrollimise käigus peaks siis vastavalt vaatama,&lt;br /&gt;
et blokis võib olla üks selline 0-saatjaga ilma allkirjata transaktsioon ja see on ok).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd pane kontrolli edukalt läbinud transaktsioonid blokiks kokku. Selles tee näiteks key/value struktuur ehk json näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nr&amp;quot;: bloki_number_ehk_eelmise_bloki_nr+1,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;previous_hash&amp;quot;: ahelas_eelmise_bloki_hash,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;timestamp&amp;quot;:  &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nonce&amp;quot;: &amp;quot;asasas11&amp;quot;, &lt;br /&gt;
    &amp;quot;hash&amp;quot;: &amp;quot;000000sasas0a0s0111&amp;quot;,    &lt;br /&gt;
    &amp;quot;creator&amp;quot;: minu_avalik_võti,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;merkle_root&amp;quot;: &amp;quot;asasasas1w111&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;count&amp;quot;: number_of_transactions,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;transactions&amp;quot;: [{...}, ..., {....}]&lt;br /&gt;
   }&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Bloki Merkle juure (merkle root) arvutamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõte selles, et seome kõik bloks olevad transaktsioonid nende hashide kaudu puukujuliselt üheks merkle hashiks ja ei oleks vaja hoida&lt;br /&gt;
iga transaktsiooni hashi eraldi. Seda peab tegema kindlas järjekorras,&lt;br /&gt;
et teised kontrollida saaks. Kõigepealt pead arvutama iga transaktsiooni hashi (selleks konverdi transaktsioon stringiks) ja siis hakka neid hashe hierarhiliselt&lt;br /&gt;
paariviisi kokku konkateneerima ja selliselt paariviisi kokku liidetud hashidest uusi hashe arvutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata Merkle puu kohta&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree wikipedia]&lt;br /&gt;
* [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation#Merkle_Trees bitcoini ametlik lühiinfo]&lt;br /&gt;
* [https://bitcoin.stackexchange.com/questions/10479/what-is-the-merkle-root näide bitcoini stackexchangest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://bitcoin.stackexchange.com/questions/1110/how-do-i-implement-a-merkle-tree Siit] leitud seletus rehkendusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
In each iteration, you concatenate two subsequent hashes of the previous level, and double-sha256 them. &lt;br /&gt;
If there is an odd number of hashes, concatenate the last element with itself. &lt;br /&gt;
This gives you a new list of hashes. Repeat, and stop when one hash remains. This is the merkle root.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Assume you have tx hashes Ha1,Ha2,Ha3,Ha4,Ha5,Ha6,Ha7&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*  First iteration: Hb1=Hash(Ha1|Ha2), Hb2=Hash(Ha3|Ha4), Hb3=Hash(Ha5|Ha6), Hb4=Hash(Ha7|Ha7)&lt;br /&gt;
*  Second iteration: Hc1=Hash(Hb1|Hb2), Hc2=Hash(Hb3|Hb4)&lt;br /&gt;
*  Third iteration: Hd1=Hash(Hc1|Hc2) =&amp;gt; Merkle root&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Bitcoinis on kombeks arvutada topelt-hashe a la hash(hash(data)) aga meil ei ole mingit põhjust seda teha. Soovitan kasutada lihtsalt ühekordset hashi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Bloki kaevandamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd on sul vaja leida bloki oma hash, kusjuures sobivad ainult sellised hashid, kus on ees N nulli. Katseta, et mitu nulli peaks ees olema, et &lt;br /&gt;
saaksid ühe sobiva hashi ca viie sekundi jooksul (päris bitcoinis on N-e niipalju, et keskmiselt tuleks üks blokk kümnes minutis kogu võrgu kohta).&lt;br /&gt;
See nullide nõue on kasutusel ainult selleks, et blokke tuleks harvemini, n.ö. pidur blokkide kiirele genereerimisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks võta kogu oma bloki sisu a la &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nr&amp;quot;: bloki_number_ehk_eelmise_bloki_nr+1,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;previous_hash&amp;quot;: ahelas_eelmise_bloki_hash,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;timestamp&amp;quot;:  &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nonce&amp;quot;: &amp;quot;asasas11&amp;quot;, &lt;br /&gt;
    &amp;quot;hash&amp;quot;: &amp;quot;000000sasas0a0s0111&amp;quot;,    &lt;br /&gt;
    &amp;quot;creator&amp;quot;: minu_avalik_võti,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;merkle_root&amp;quot;: &amp;quot;asasasas1w111&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;count&amp;quot;: number_of_transactions,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;transactions&amp;quot;: [{...}, ..., {....}]&lt;br /&gt;
   }&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
aga &amp;lt;b&amp;gt;ilma&amp;lt;/b&amp;gt; &amp;quot;nonce&amp;quot; ja &amp;quot;hash&amp;quot; väljadeta ja muuda ta stringiks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tee läbi tsükkel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* leia lühike random string &amp;quot;nonce&amp;quot; N ja pane see eelnevalt leitud blokistringi S lõppu juurde, saad stringi X.&lt;br /&gt;
* arvuta saadud stringi X hash. &lt;br /&gt;
* kui saadud hash algab N nulliga, kõik ok ja lõpeta töö.&lt;br /&gt;
* vastasel korral mine tsükli esimesele reale tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sobiv hash leitud, lisa blokile leitud sisuga &amp;quot;nonce&amp;quot; väli ja &amp;quot;hash&amp;quot; väli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mitme paralleelbloki korral õige valimine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on üldjuhul suur hulk blokke ahelas. Kui mõni uuematest blokkidest sama &amp;quot;nr&amp;quot; väljaga on topelt, on sul hargnev blokiahel. Siis vali:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kõige pikem ahel (kõige suurema numbriga blokk sobib)&lt;br /&gt;
* Sama pikkusega ahela puhul vali see, kus &lt;br /&gt;
** harus on rohkem transaktsioone&lt;br /&gt;
** kui see ka sama, vali näiteks see, kus viimane timestamp uuem&lt;br /&gt;
** kui see ka sama, tee näiteks lihtsalt hashide stringivõrdlus ja vali stringijärjekorras väiksema hashiga blokk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loodud bloki automaatselt teistele edasisaatmine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul blokk valmis, siis saada ta lihtsalt teistele programmidele edasi. Nemad saadavad seda omakorda edasi ja loodetavasti jõuab see blokk varsti kõigi hetkel võrgus töötavate ja korraliku ühendusega programmideni.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_2_2025_kevad&amp;diff=22110</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_2_2025_kevad&amp;diff=22110"/>
		<updated>2025-04-02T11:10:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Esimene variant: hajutatud konsensus distributed ledgeris */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:minememe.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teise praktikumi jaoks võid valida ühe kahest ülesandest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Esimene variant: hajutatud konsensus distributed ledgeris &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Teine variant on sinu enda valitud teema, mis on õppejõuga eelnevalt kooskõlastatud: et kas sisuliselt sobib ja kas on mõistliku keerukusega. See on mõttekas valik, kui sul on juba mõte mõne rakendusliku süsteemi ise-ehitamiseks ja sisu klapib meie kursusega. Siin allpool selle variandi kohta rohkem nõudeid või soovitusi ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne: hajutatud konsensus distributed ledgeris =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Stsenaarium on sarnane harilikule plokiahela rakendusele: mitu sõltumatut osapoolt saadavad teistele kirjeid (näiteks, ülekandeid), ning iga osapool salvestab kõiki ülekanded ledgeri faili,&lt;br /&gt;
kustiganes nad ka ei tuleks. Samas peavad kõigi osapoolte ledgeri failid olema identsed, seda ka juhul, kui mõni osapool vahel ei saa saadetud ülekannet kätte või keegi saadab &lt;br /&gt;
täielikku jama, mida ignoreeritakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praksi eesmärk on katsetada konsensuse rikkumisega ja realiseerida ledgeri identsuse hoidmine: kas krüptoraha tüüpi proof-of-work kaevandamise või proof-of-stake konsensusega, &lt;br /&gt;
või kasutades [https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_database hajutatud andmebaaside] ideid, soovitavalt king, [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raft] või mõnda analoogilist tüüpi &lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) konsensuse-algoritmi].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetsemalt siis on sul kaks ülesannet, alustada tuleb esimesega ja seejärel teha teine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Esiteks, tekita olukordi, kus sinu süsteemis sõlmed saavad mingi tegevuse tulemusena erinevad ledgerid, ja soovitavalt suuta neid olukordi reprodutseerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide kolme sõlmega (S1, S2, S3):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Sõlm S1 saadab transaktsiooni T1 sõlmele S2, aga mitte sõlmele S3.&lt;br /&gt;
* Sõlm S2 saadab transaktsiooni T2 sõlmele S3, aga mitte sõlmele S1.&lt;br /&gt;
* Sõlm S3 saadab transaktsiooni T3 sõlmele S1, aga mitte sõlmele S2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd on sõlmedel järgmised transaktsiooni-failid: S1 (T1,T3), S2 (T1,T2), S3 (T2,T3).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et taolist olukorda tekitada, on üldiselt hea mõte teha hulk sõlmi ja siis lasta mitmel sõlmel üheaegselt genereerida erinevaid transaktsioone ja neid laiali saata: tõenäoliselt jõuavad nad eri sõlmedeni eri järjekordades ja võibolla mõneni üldse ei jõua. Pane tähele, et kui &amp;quot;üheaegselt&amp;quot; asemel teed &amp;quot;järjest&amp;quot;, siis võivad transaktsioonid kenasti kõigini samas järjekorras jõuda ja probleemi ei pruugi tekkida. Meie aga tahame just, et probleem tekiks!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Teiseks, realiseeri süsteem, mis tagaks, et kõigil sõlmedel oleks sama ledger ehk transaktsiooni-fail.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks peavad sõlmed suhtlema omavahel ja leppima kokku õige ühise transaktsiooni-faili. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kui see perfektselt ei õnnestu, on tulemus ikkagi ok: lihtsalt tuleb ettekandes selgitada, millal töötab ja millal mitte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks variant lahenduseks on realiseerida bitcoini tüüpi pikema haru (või pikema ledgeri) eelistamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine variant lahenduseks on teha regulaarseid nö koordineerimis-koosolekuid, kus:&lt;br /&gt;
* Kõik osapooled käivad järjest läbi kõik viimase koordineerimis-koosoleku järgi saabunud failiread järjekorras R1,R2,R3,..., kus R1 oleks esimene rida peale viimast koordineerimist.&lt;br /&gt;
* Iga rea jaoks lepivad osapooled kokku selle rea nö &amp;quot;kuninga&amp;quot;, kes saadab kõigile õige sisu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arusaadavalt tekib siin palju küsimusi, millele vastused tuleb sul leida (a) enda parema äranägemise järgi, (b) lugedes soovitusi ja artikleid, (c) katsetades. &lt;br /&gt;
Muuhulgas ei ole praksis ette kirjutatud, mis algoritmi kasutada. Soovitus: kasuta võimalikult lihtsat, mis samas põhiprobleemidega hakkama saab. Paxos on kõige levinum,&lt;br /&gt;
aga keeruline, Raft veidi lihtsam, aga on veel lihtsamaid ja nõrgemaid (praksi jaoks on nõrk variant ok): loe &lt;br /&gt;
[http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt konsensuse materjalidest] juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitavat ja tõenäoliselt kasulikku näitelugemist (aga otsi ise juurde):&lt;br /&gt;
* [https://people.disim.univaq.it/guido.proietti/slide_algdist2022/Bitcoin%202022%20part2.pdf detailne presentatsioon] bitcoinist, eeskätt konsensuse-fookusega; lisaks ka [http://timroughgarden.org/f16/l/l9.pdf sama autori lühitekst], vt [http://timroughgarden.org/notes.html siit] &amp;quot;Incentives in Computer Science&amp;quot; alt.&lt;br /&gt;
* [http://liu.diva-portal.org/smash/get/diva2:1368903/FULLTEXT01 Permissioned Blockchains and Distributed Databases: A Performance Study]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) Raft wikipedias] ja [https://www.geeksforgeeks.org/raft-consensus-algorithm/ näiteks siin] &lt;br /&gt;
* [https://yusufs.medium.com/creating-distributed-kv-database-by-implementing-raft-consensus-using-golang-d0884eef2e28 Creating Distributed KV Database by Implementing Raft Consensus Using Golang]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praksi tulemusena peab sul olema:&lt;br /&gt;
* Ilma konsensuseta variandi jaoks katsetatud erisuguste olukordadega, kus konsensuse saavutamine ei õnnestu. &lt;br /&gt;
* Implementeeritud mitu sõlme, mis suudavad omavahel eeltoodud tüüpi ülesannet lahendada&lt;br /&gt;
* Reaalselt katsetatud erisuguste olukordadega, kus konsensuse saavutamine ei ole triviaalne, aga siiski õnnestub (soovitavalt eelmise punkti tüüpi näited): mida sõlmed saatsid, mida kokku lepiti, mismoodi kokkulepe toimus&lt;br /&gt;
* Teha väike ettekanne, kus &lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensust (ilma uue algoritmita) esialgu ei saavutatud&lt;br /&gt;
** Selgitad valitud/ehitatud konsensue tagamise algoritmi põhimõtteid&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensuse ehitamine töötas&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensuse ehitamine läks rikki (kui seda kunagi ei juhtu, siis muidugi näiteid ei saa tuua)&lt;br /&gt;
** Annad kiire ülevaate koodist&lt;br /&gt;
** Räägid veidi tööprotsessist: kuidas alustasite, mis olid probleemid, kuidas probleeme lahendasite&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Täienduseks ideid: terve distributed ledger =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin allolev jutt ei ole praktikumiülesanne, vaid varasemate aastate ülesande kirjeldusest võetud ideed, kuidas tervet distributed ledgerit ehitada. Siit võid saada ideid käesoleva aasta praksi jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siinne eesmärk on saada käima lihtsustatud versioon bitcoini-tüüpi&lt;br /&gt;
distributed ledgerist. Keerukaid nüansse - mis päris-bitcoini puhul vajalikud - realiseerida ei ole vaja.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis meil oleks - kokkuvõtlikult - vaja esimesele praksile lisada:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Transaktsiooni sisestamine ja konkreetses formaadis edastamine: kes kannab kellele kui palju raha üle&lt;br /&gt;
* Digiallkirjastamine, avalikud ja salajased võtmed&lt;br /&gt;
* Transaktsioonide kokkukogumine blokiks ja bloki ülekontrollimine&lt;br /&gt;
* Bloki merkle juure ehitamine (salvestame lõpuks ainult tipmise hashi puust)&lt;br /&gt;
* Bloki kaevandamine: leia bloki hash, mis algaks N nulliga, katsetades eri nonce. Sea N nii, et kaevandamine võtaks ca 5 sek.&lt;br /&gt;
* Mitme paralleelbloki olemasolul pikema ahela või parema bloki valimine&lt;br /&gt;
* Loodud bloki automaatselt teistele edasisaatmine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eeldame, et sinu programm juba kuulab ja salvestab ja saadab edasi talle saadetud transaktsioone ja blokke. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetseid detaile ei kirjuta me siin praksis kohustuslikuna ette, kuid järgmisena on toodud soovitusi ja nõuandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea arusaamist tekitava veebidemo [https://anders.com/blockchain/public-private-keys/blockchain.html leiad siit]: kindlasti vaata ka ülalt menüüst keys/signatures/transaction demosid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Transaktsioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võiks olla ilma allkirjata kujul &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&amp;quot;from&amp;quot;: &amp;quot;sdasd212121&amp;quot;, &amp;quot;to&amp;quot;: &amp;quot;dsda9sdasdas9&amp;quot;, &amp;quot;sum&amp;quot;: 0.01, &amp;quot;timestamp&amp;quot;: &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;} &lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
kus timestamp on iso kujul. Seejuures transaktsioon tuleb enne signeerimist stringiks teisenda mingil ühesel universaalsel kujul &lt;br /&gt;
(a la keyd konkreetses järjekorraks ja tühikud key-value paaride vahelt eemaldatud) ja allkirjaga kujul &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  {&amp;quot;signature&amp;quot;:&amp;quot;alasasasp11&amp;quot;, &amp;quot;transaction&amp;quot;: {&amp;quot;from&amp;quot;: &amp;quot;sdasd212121&amp;quot;, &amp;quot;to&amp;quot;: &amp;quot;dsda9sdasdas9&amp;quot;, &amp;quot;sum&amp;quot;: 0.01, &amp;quot;timestamp&amp;quot;: &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;}} &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on see &amp;quot;from&amp;quot; ja &amp;quot;to&amp;quot; väärtus, ehk, kuidas kasutajaid/kontosid identifitseerida? Las need olla lihtsalt kasutajate avalikud võtmed, millest me järgmisena räägime.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu programm peaks olema võimeline tegema transaktsioone: näiteks nii, et käivitad ta käsurealt ja annad ette transaktsiooni jsoni, tema&lt;br /&gt;
allkirjastab ja saadab allkirjaga edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või siis ta loeb iga N sekundi tagant faili, kuhu saad kirjutada transaktsioonide jsone.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või mõnel muul sulle mugaval moel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allkirjastatud transaktsioon tuleks teistele progedele edasi saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Digiallkirjastamine, avalikud ja salajased võtmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on oma &amp;quot;konto&amp;quot; tegemiseks vaja genereerida mingi public-key krüptosüsteemi jaoks avaliku ja salajase võtme paar. &lt;br /&gt;
Muidugi on oluline, et kõik võrgustiku osalised kasutaks sama public-key krüptosüsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled genereerinud uue avaliku võtme A ja vastava privaatvõtme P, siis, teades A-d, ei suuda keegi teine reaalselt leida sinu P-d.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgu sinu A avalik võti ja P sinu vastav privaatvõti. Siis krüpteeri(T,P) annab stringi K, nii et igaüks saab teha dekrüpteeri(K,A) mis annab tulemuse X&lt;br /&gt;
ja näha, et tulemus X võrdub algse stringiga T. Samas ei suuda keegi genereerida ise stringi K (teadmata P-d), et saaksime dekrüptimisel sama&lt;br /&gt;
tulemuse T.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peamiselt kasutatakse kas RSA tüüpi või elliptilise kõvera tüüpi public-key krüptosüsteeme. Näiteks vana eesti id-kaart kasutas RSA-d, peale sügisest turvaauku&lt;br /&gt;
hakati kasutama elliptilist kõverat. Bitcoin kasutab samuti elliptilist kõverat: ECDSA varianti standardse elliptise kurviga &amp;quot;secp256k1&amp;quot;. Meie praksis&lt;br /&gt;
kasuta lihtsalt sellist süsteemi, mille saad kergemini käima ja mida on sul kergem kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kust leida public key krüptograafia teeke?&lt;br /&gt;
* Pythoni jaoks on hea variant näiteks [https://github.com/warner/python-ecdsa python-ecdsa]&lt;br /&gt;
* Kõige mainstreamim universaalne teek (koos käsurea-utiliitidega) on [https://www.openssl.org/ openssl]&lt;br /&gt;
* Pythonis saad openssl-i kasutada näiteks [https://pyopenssl.org/en/stable/ pyopenssl] wrapperiga või käsurea-utiliitidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on wikipediast lisaks lugeda [https://en.wikipedia.org/wiki/Public-key_cryptography public key cryptography] ja&lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Digital_signature digital signature].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Põhimõtteliselt võid digiallkirja (ehk, privaatvõtmega krüpteeritud stringi) arvutada kas otse transaktsiooni stringi-kujust või siis selle stringi-kuju SHA hashist.&lt;br /&gt;
Miks SHA hashe kasutatakse? Sest pika stringi krüpteerimine on aeglane ja SHA hash on suhteliselt lühike ka pikkade algstringide korral.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Transaktsioonide kokkukogumine blokiks ja blokiandmete ülekontrollimine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ütleme, et sinuni on jõudnud N transaktsiooni. Sina tahad nad blokiks kokku panna. Kõigepealt vaata, millised transaktsioonid juba on mõnes sinule teada olevas blokis: &lt;br /&gt;
neid ära võta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas kõik transaktsioonid on õieti allkirjastatud: selleks pead transaktsiooni allkirjad transaktsiooni avaliku võtmega &lt;br /&gt;
dekrüptima ja kontrollima, kas tuleb transaktsioonistring: vaata eelmist peatükki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas transaktsiooni tegijal on piisavalt raha: selleks summeeri kõik talle saadetud ja tema poolt saadetud summad üle kõigi sulle&lt;br /&gt;
teada olevate blokkide. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas mõni transaktsioon on juba uues kokkupandavas blokis või mõnes vanas blokis olemas: kui jah, siis seda ei tohi kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mõni transaktsioon on valesti allkirjastatud või raha ei jätku või on topelt, viska see transaktsioon lihtsalt ära.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse bitcoini kontrolli-algoritmi [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_rules#.22block.22_messages leiad siit] ja&lt;br /&gt;
andmestrukuurid [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation siit]: seal on praktikumi jaoks liiga palju&lt;br /&gt;
detaile, nii et soovitaks mitte hakata kogu seda &amp;quot;ametlikku&amp;quot; süsteemi implementeerima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisa transaktsioonidele veel üks: endale nullist raha kandmine. Pane see näiteks viimaseks transaktsiooniks ja kanna endale 1 coin. Saatja identifikaatoriks&lt;br /&gt;
pane näiteks 0. Seda transaktsiooni pole mõtet allkirjastada, jäägu see &amp;quot;eritransaktsiooni&amp;quot; jaoks tühjaks (kontrollimise käigus peaks siis vastavalt vaatama,&lt;br /&gt;
et blokis võib olla üks selline 0-saatjaga ilma allkirjata transaktsioon ja see on ok).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd pane kontrolli edukalt läbinud transaktsioonid blokiks kokku. Selles tee näiteks key/value struktuur ehk json näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nr&amp;quot;: bloki_number_ehk_eelmise_bloki_nr+1,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;previous_hash&amp;quot;: ahelas_eelmise_bloki_hash,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;timestamp&amp;quot;:  &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nonce&amp;quot;: &amp;quot;asasas11&amp;quot;, &lt;br /&gt;
    &amp;quot;hash&amp;quot;: &amp;quot;000000sasas0a0s0111&amp;quot;,    &lt;br /&gt;
    &amp;quot;creator&amp;quot;: minu_avalik_võti,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;merkle_root&amp;quot;: &amp;quot;asasasas1w111&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;count&amp;quot;: number_of_transactions,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;transactions&amp;quot;: [{...}, ..., {....}]&lt;br /&gt;
   }&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Bloki Merkle juure (merkle root) arvutamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõte selles, et seome kõik bloks olevad transaktsioonid nende hashide kaudu puukujuliselt üheks merkle hashiks ja ei oleks vaja hoida&lt;br /&gt;
iga transaktsiooni hashi eraldi. Seda peab tegema kindlas järjekorras,&lt;br /&gt;
et teised kontrollida saaks. Kõigepealt pead arvutama iga transaktsiooni hashi (selleks konverdi transaktsioon stringiks) ja siis hakka neid hashe hierarhiliselt&lt;br /&gt;
paariviisi kokku konkateneerima ja selliselt paariviisi kokku liidetud hashidest uusi hashe arvutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata Merkle puu kohta&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree wikipedia]&lt;br /&gt;
* [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation#Merkle_Trees bitcoini ametlik lühiinfo]&lt;br /&gt;
* [https://bitcoin.stackexchange.com/questions/10479/what-is-the-merkle-root näide bitcoini stackexchangest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://bitcoin.stackexchange.com/questions/1110/how-do-i-implement-a-merkle-tree Siit] leitud seletus rehkendusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
In each iteration, you concatenate two subsequent hashes of the previous level, and double-sha256 them. &lt;br /&gt;
If there is an odd number of hashes, concatenate the last element with itself. &lt;br /&gt;
This gives you a new list of hashes. Repeat, and stop when one hash remains. This is the merkle root.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Assume you have tx hashes Ha1,Ha2,Ha3,Ha4,Ha5,Ha6,Ha7&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*  First iteration: Hb1=Hash(Ha1|Ha2), Hb2=Hash(Ha3|Ha4), Hb3=Hash(Ha5|Ha6), Hb4=Hash(Ha7|Ha7)&lt;br /&gt;
*  Second iteration: Hc1=Hash(Hb1|Hb2), Hc2=Hash(Hb3|Hb4)&lt;br /&gt;
*  Third iteration: Hd1=Hash(Hc1|Hc2) =&amp;gt; Merkle root&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Bitcoinis on kombeks arvutada topelt-hashe a la hash(hash(data)) aga meil ei ole mingit põhjust seda teha. Soovitan kasutada lihtsalt ühekordset hashi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Bloki kaevandamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd on sul vaja leida bloki oma hash, kusjuures sobivad ainult sellised hashid, kus on ees N nulli. Katseta, et mitu nulli peaks ees olema, et &lt;br /&gt;
saaksid ühe sobiva hashi ca viie sekundi jooksul (päris bitcoinis on N-e niipalju, et keskmiselt tuleks üks blokk kümnes minutis kogu võrgu kohta).&lt;br /&gt;
See nullide nõue on kasutusel ainult selleks, et blokke tuleks harvemini, n.ö. pidur blokkide kiirele genereerimisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks võta kogu oma bloki sisu a la &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nr&amp;quot;: bloki_number_ehk_eelmise_bloki_nr+1,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;previous_hash&amp;quot;: ahelas_eelmise_bloki_hash,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;timestamp&amp;quot;:  &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nonce&amp;quot;: &amp;quot;asasas11&amp;quot;, &lt;br /&gt;
    &amp;quot;hash&amp;quot;: &amp;quot;000000sasas0a0s0111&amp;quot;,    &lt;br /&gt;
    &amp;quot;creator&amp;quot;: minu_avalik_võti,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;merkle_root&amp;quot;: &amp;quot;asasasas1w111&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;count&amp;quot;: number_of_transactions,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;transactions&amp;quot;: [{...}, ..., {....}]&lt;br /&gt;
   }&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
aga &amp;lt;b&amp;gt;ilma&amp;lt;/b&amp;gt; &amp;quot;nonce&amp;quot; ja &amp;quot;hash&amp;quot; väljadeta ja muuda ta stringiks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tee läbi tsükkel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* leia lühike random string &amp;quot;nonce&amp;quot; N ja pane see eelnevalt leitud blokistringi S lõppu juurde, saad stringi X.&lt;br /&gt;
* arvuta saadud stringi X hash. &lt;br /&gt;
* kui saadud hash algab N nulliga, kõik ok ja lõpeta töö.&lt;br /&gt;
* vastasel korral mine tsükli esimesele reale tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sobiv hash leitud, lisa blokile leitud sisuga &amp;quot;nonce&amp;quot; väli ja &amp;quot;hash&amp;quot; väli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mitme paralleelbloki korral õige valimine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on üldjuhul suur hulk blokke ahelas. Kui mõni uuematest blokkidest sama &amp;quot;nr&amp;quot; väljaga on topelt, on sul hargnev blokiahel. Siis vali:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kõige pikem ahel (kõige suurema numbriga blokk sobib)&lt;br /&gt;
* Sama pikkusega ahela puhul vali see, kus &lt;br /&gt;
** harus on rohkem transaktsioone&lt;br /&gt;
** kui see ka sama, vali näiteks see, kus viimane timestamp uuem&lt;br /&gt;
** kui see ka sama, tee näiteks lihtsalt hashide stringivõrdlus ja vali stringijärjekorras väiksema hashiga blokk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loodud bloki automaatselt teistele edasisaatmine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul blokk valmis, siis saada ta lihtsalt teistele programmidele edasi. Nemad saadavad seda omakorda edasi ja loodetavasti jõuab see blokk varsti kõigi hetkel võrgus töötavate ja korraliku ühendusega programmideni.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_2_2025_kevad&amp;diff=22109</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_2_2025_kevad&amp;diff=22109"/>
		<updated>2025-04-02T10:12:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Täienduseks ideid: terve distributed ledger */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:minememe.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teise praktikumi jaoks võid valida ühe kahest ülesandest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Esimene variant: hajutatud konsensus distributed ledgeris &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Teine variant on sinu enda valitud teema, mis on õppejõuga eelnevalt kooskõlastatud: et kas sisuliselt sobib ja kas on mõistliku keerukusega. See on mõttekas valik, kui sul on juba mõte mõne rakendusliku süsteemi ise-ehitamiseks ja sisu klapib meie kursusega. Siin allpool selle variandi kohta rohkem nõudeid või soovitusi ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Esimene variant: hajutatud konsensus distributed ledgeris =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Stsenaarium on sarnane harilikule plokiahela rakendusele: mitu sõltumatut osapoolt saadavad teistele kirjeid (näiteks, ülekandeid), ning iga osapool salvestab kõiki ülekanded ledgeri faili,&lt;br /&gt;
kustiganes nad ka ei tuleks. Samas peavad kõigi osapoolte ledgeri failid olema identsed, seda ka juhul, kui mõni osapool vahel ei saa saadetud ülekannet kätte või keegi saadab &lt;br /&gt;
täielikku jama, mida ignoreeritakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praksi eesmärk on katsetada konsensuse rikkumisega ja realiseerida ledgeri identsuse hoidmine: kas krüptoraha tüüpi proof-of-work kaevandamise või proof-of-stake konsensusega, &lt;br /&gt;
või kasutades [https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_database hajutatud andmebaaside] ideid, soovitavalt king, [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raft] või mõnda analoogilist tüüpi &lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) konsensuse-algoritmi].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetsemalt siis on sul kaks ülesannet, alustada tuleb esimesega ja seejärel teha teine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Esiteks, tekita olukordi, kus sinu süsteemis sõlmed saavad mingi tegevuse tulemusena erinevad ledgerid, ja soovitavalt suuta neid olukordi reprodutseerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide kolme sõlmega (S1, S2, S3):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Sõlm S1 saadab transaktsiooni T1 sõlmele S2, aga mitte sõlmele S3.&lt;br /&gt;
* Sõlm S2 saadab transaktsiooni T2 sõlmele S3, aga mitte sõlmele S1.&lt;br /&gt;
* Sõlm S3 saadab transaktsiooni T3 sõlmele S1, aga mitte sõlmele S2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd on sõlmedel järgmised transaktsiooni-failid: S1 (T1,T3), S2 (T1,T2), S3 (T2,T3).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et taolist olukorda tekitada, on üldiselt hea mõte teha hulk sõlmi ja siis lasta mitmel sõlmel üheaegselt genereerida erinevaid transaktsioone ja neid laiali saata: tõenäoliselt jõuavad nad eri sõlmedeni eri järjekordades ja võibolla mõneni üldse ei jõua. Pane tähele, et kui &amp;quot;üheaegselt&amp;quot; asemel teed &amp;quot;järjest&amp;quot;, siis võivad transaktsioonid kenasti kõigini samas järjekorras jõuda ja probleemi ei pruugi tekkida. Meie aga tahame just, et probleem tekiks!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Teiseks, realiseeri süsteem, mis tagaks, et kõigil sõlmedel oleks sama ledger ehk transaktsiooni-fail.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks peavad sõlmed suhtlema omavahel ja leppima kokku õige ühise transaktsiooni-faili. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kui see perfektselt ei õnnestu, on tulemus ikkagi ok: lihtsalt tuleb ettekandes selgitada, millal töötab ja millal mitte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks variant lahenduseks on realiseerida bitcoini tüüpi pikema haru (või pikema ledgeri) eelistamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine variant lahenduseks on teha regulaarseid nö koordineerimis-koosolekuid, kus:&lt;br /&gt;
* Kõik osapooled käivad järjest läbi kõik viimase koordineerimis-koosoleku järgi saabunud failiread järjekorras R1,R2,R3,..., kus R1 oleks esimene rida peale viimast koordineerimist.&lt;br /&gt;
* Iga rea jaoks lepivad osapooled kokku selle rea nö &amp;quot;kuninga&amp;quot;, kes saadab kõigile õige sisu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arusaadavalt tekib siin palju küsimusi, millele vastused tuleb sul leida (a) enda parema äranägemise järgi, (b) lugedes soovitusi ja artikleid, (c) katsetades. &lt;br /&gt;
Muuhulgas ei ole praksis ette kirjutatud, mis algoritmi kasutada. Soovitus: kasuta võimalikult lihtsat, mis samas põhiprobleemidega hakkama saab. Paxos on kõige levinum,&lt;br /&gt;
aga keeruline, Raft veidi lihtsam, aga on veel lihtsamaid ja nõrgemaid (praksi jaoks on nõrk variant ok): loe &lt;br /&gt;
[http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt konsensuse materjalidest] juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitavat ja tõenäoliselt kasulikku näitelugemist (aga otsi ise juurde):&lt;br /&gt;
* [https://people.disim.univaq.it/guido.proietti/slide_algdist2022/Bitcoin%202022%20part2.pdf detailne presentatsioon] bitcoinist, eeskätt konsensuse-fookusega; lisaks ka [http://timroughgarden.org/f16/l/l9.pdf sama autori lühitekst], vt [http://timroughgarden.org/notes.html siit] &amp;quot;Incentives in Computer Science&amp;quot; alt.&lt;br /&gt;
* [http://liu.diva-portal.org/smash/get/diva2:1368903/FULLTEXT01 Permissioned Blockchains and Distributed Databases: A Performance Study]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) Raft wikipedias] ja [https://www.geeksforgeeks.org/raft-consensus-algorithm/ näiteks siin] &lt;br /&gt;
* [https://yusufs.medium.com/creating-distributed-kv-database-by-implementing-raft-consensus-using-golang-d0884eef2e28 Creating Distributed KV Database by Implementing Raft Consensus Using Golang]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praksi tulemusena peab sul olema:&lt;br /&gt;
* Ilma konsensuseta variandi jaoks katsetatud erisuguste olukordadega, kus konsensuse saavutamine ei õnnestu. &lt;br /&gt;
* Implementeeritud mitu sõlme, mis suudavad omavahel eeltoodud tüüpi ülesannet lahendada&lt;br /&gt;
* Reaalselt katsetatud erisuguste olukordadega, kus konsensuse saavutamine ei ole triviaalne, aga siiski õnnestub (soovitavalt eelmise punkti tüüpi näited): mida sõlmed saatsid, mida kokku lepiti, mismoodi kokkulepe toimus&lt;br /&gt;
* Teha väike ettekanne, kus &lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensust (ilma uue algoritmita) esialgu ei saavutatud&lt;br /&gt;
** Selgitad valitud/ehitatud konsensue tagamise algoritmi põhimõtteid&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensuse ehitamine töötas&lt;br /&gt;
** Tood näiteid, kus konsensuse ehitamine läks rikki (kui seda kunagi ei juhtu, siis muidugi näiteid ei saa tuua)&lt;br /&gt;
** Annad kiire ülevaate koodist&lt;br /&gt;
** Räägid veidi tööprotsessist: kuidas alustasite, mis olid probleemid, kuidas probleeme lahendasite&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Täienduseks ideid: terve distributed ledger =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin allolev jutt ei ole praktikumiülesanne, vaid varasemate aastate ülesande kirjeldusest võetud ideed, kuidas tervet distributed ledgerit ehitada. Siit võid saada ideid käesoleva aasta praksi jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siinne eesmärk on saada käima lihtsustatud versioon bitcoini-tüüpi&lt;br /&gt;
distributed ledgerist. Keerukaid nüansse - mis päris-bitcoini puhul vajalikud - realiseerida ei ole vaja.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis meil oleks - kokkuvõtlikult - vaja esimesele praksile lisada:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Transaktsiooni sisestamine ja konkreetses formaadis edastamine: kes kannab kellele kui palju raha üle&lt;br /&gt;
* Digiallkirjastamine, avalikud ja salajased võtmed&lt;br /&gt;
* Transaktsioonide kokkukogumine blokiks ja bloki ülekontrollimine&lt;br /&gt;
* Bloki merkle juure ehitamine (salvestame lõpuks ainult tipmise hashi puust)&lt;br /&gt;
* Bloki kaevandamine: leia bloki hash, mis algaks N nulliga, katsetades eri nonce. Sea N nii, et kaevandamine võtaks ca 5 sek.&lt;br /&gt;
* Mitme paralleelbloki olemasolul pikema ahela või parema bloki valimine&lt;br /&gt;
* Loodud bloki automaatselt teistele edasisaatmine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eeldame, et sinu programm juba kuulab ja salvestab ja saadab edasi talle saadetud transaktsioone ja blokke. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetseid detaile ei kirjuta me siin praksis kohustuslikuna ette, kuid järgmisena on toodud soovitusi ja nõuandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea arusaamist tekitava veebidemo [https://anders.com/blockchain/public-private-keys/blockchain.html leiad siit]: kindlasti vaata ka ülalt menüüst keys/signatures/transaction demosid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Transaktsioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võiks olla ilma allkirjata kujul &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&amp;quot;from&amp;quot;: &amp;quot;sdasd212121&amp;quot;, &amp;quot;to&amp;quot;: &amp;quot;dsda9sdasdas9&amp;quot;, &amp;quot;sum&amp;quot;: 0.01, &amp;quot;timestamp&amp;quot;: &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;} &lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
kus timestamp on iso kujul. Seejuures transaktsioon tuleb enne signeerimist stringiks teisenda mingil ühesel universaalsel kujul &lt;br /&gt;
(a la keyd konkreetses järjekorraks ja tühikud key-value paaride vahelt eemaldatud) ja allkirjaga kujul &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  {&amp;quot;signature&amp;quot;:&amp;quot;alasasasp11&amp;quot;, &amp;quot;transaction&amp;quot;: {&amp;quot;from&amp;quot;: &amp;quot;sdasd212121&amp;quot;, &amp;quot;to&amp;quot;: &amp;quot;dsda9sdasdas9&amp;quot;, &amp;quot;sum&amp;quot;: 0.01, &amp;quot;timestamp&amp;quot;: &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;}} &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis on see &amp;quot;from&amp;quot; ja &amp;quot;to&amp;quot; väärtus, ehk, kuidas kasutajaid/kontosid identifitseerida? Las need olla lihtsalt kasutajate avalikud võtmed, millest me järgmisena räägime.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu programm peaks olema võimeline tegema transaktsioone: näiteks nii, et käivitad ta käsurealt ja annad ette transaktsiooni jsoni, tema&lt;br /&gt;
allkirjastab ja saadab allkirjaga edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või siis ta loeb iga N sekundi tagant faili, kuhu saad kirjutada transaktsioonide jsone.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või mõnel muul sulle mugaval moel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allkirjastatud transaktsioon tuleks teistele progedele edasi saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Digiallkirjastamine, avalikud ja salajased võtmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on oma &amp;quot;konto&amp;quot; tegemiseks vaja genereerida mingi public-key krüptosüsteemi jaoks avaliku ja salajase võtme paar. &lt;br /&gt;
Muidugi on oluline, et kõik võrgustiku osalised kasutaks sama public-key krüptosüsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled genereerinud uue avaliku võtme A ja vastava privaatvõtme P, siis, teades A-d, ei suuda keegi teine reaalselt leida sinu P-d.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgu sinu A avalik võti ja P sinu vastav privaatvõti. Siis krüpteeri(T,P) annab stringi K, nii et igaüks saab teha dekrüpteeri(K,A) mis annab tulemuse X&lt;br /&gt;
ja näha, et tulemus X võrdub algse stringiga T. Samas ei suuda keegi genereerida ise stringi K (teadmata P-d), et saaksime dekrüptimisel sama&lt;br /&gt;
tulemuse T.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peamiselt kasutatakse kas RSA tüüpi või elliptilise kõvera tüüpi public-key krüptosüsteeme. Näiteks vana eesti id-kaart kasutas RSA-d, peale sügisest turvaauku&lt;br /&gt;
hakati kasutama elliptilist kõverat. Bitcoin kasutab samuti elliptilist kõverat: ECDSA varianti standardse elliptise kurviga &amp;quot;secp256k1&amp;quot;. Meie praksis&lt;br /&gt;
kasuta lihtsalt sellist süsteemi, mille saad kergemini käima ja mida on sul kergem kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kust leida public key krüptograafia teeke?&lt;br /&gt;
* Pythoni jaoks on hea variant näiteks [https://github.com/warner/python-ecdsa python-ecdsa]&lt;br /&gt;
* Kõige mainstreamim universaalne teek (koos käsurea-utiliitidega) on [https://www.openssl.org/ openssl]&lt;br /&gt;
* Pythonis saad openssl-i kasutada näiteks [https://pyopenssl.org/en/stable/ pyopenssl] wrapperiga või käsurea-utiliitidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on wikipediast lisaks lugeda [https://en.wikipedia.org/wiki/Public-key_cryptography public key cryptography] ja&lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Digital_signature digital signature].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Põhimõtteliselt võid digiallkirja (ehk, privaatvõtmega krüpteeritud stringi) arvutada kas otse transaktsiooni stringi-kujust või siis selle stringi-kuju SHA hashist.&lt;br /&gt;
Miks SHA hashe kasutatakse? Sest pika stringi krüpteerimine on aeglane ja SHA hash on suhteliselt lühike ka pikkade algstringide korral.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Transaktsioonide kokkukogumine blokiks ja blokiandmete ülekontrollimine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ütleme, et sinuni on jõudnud N transaktsiooni. Sina tahad nad blokiks kokku panna. Kõigepealt vaata, millised transaktsioonid juba on mõnes sinule teada olevas blokis: &lt;br /&gt;
neid ära võta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas kõik transaktsioonid on õieti allkirjastatud: selleks pead transaktsiooni allkirjad transaktsiooni avaliku võtmega &lt;br /&gt;
dekrüptima ja kontrollima, kas tuleb transaktsioonistring: vaata eelmist peatükki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas transaktsiooni tegijal on piisavalt raha: selleks summeeri kõik talle saadetud ja tema poolt saadetud summad üle kõigi sulle&lt;br /&gt;
teada olevate blokkide. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena peaksid kontrollima, kas mõni transaktsioon on juba uues kokkupandavas blokis või mõnes vanas blokis olemas: kui jah, siis seda ei tohi kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mõni transaktsioon on valesti allkirjastatud või raha ei jätku või on topelt, viska see transaktsioon lihtsalt ära.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse bitcoini kontrolli-algoritmi [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_rules#.22block.22_messages leiad siit] ja&lt;br /&gt;
andmestrukuurid [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation siit]: seal on praktikumi jaoks liiga palju&lt;br /&gt;
detaile, nii et soovitaks mitte hakata kogu seda &amp;quot;ametlikku&amp;quot; süsteemi implementeerima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisa transaktsioonidele veel üks: endale nullist raha kandmine. Pane see näiteks viimaseks transaktsiooniks ja kanna endale 1 coin. Saatja identifikaatoriks&lt;br /&gt;
pane näiteks 0. Seda transaktsiooni pole mõtet allkirjastada, jäägu see &amp;quot;eritransaktsiooni&amp;quot; jaoks tühjaks (kontrollimise käigus peaks siis vastavalt vaatama,&lt;br /&gt;
et blokis võib olla üks selline 0-saatjaga ilma allkirjata transaktsioon ja see on ok).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd pane kontrolli edukalt läbinud transaktsioonid blokiks kokku. Selles tee näiteks key/value struktuur ehk json näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nr&amp;quot;: bloki_number_ehk_eelmise_bloki_nr+1,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;previous_hash&amp;quot;: ahelas_eelmise_bloki_hash,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;timestamp&amp;quot;:  &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nonce&amp;quot;: &amp;quot;asasas11&amp;quot;, &lt;br /&gt;
    &amp;quot;hash&amp;quot;: &amp;quot;000000sasas0a0s0111&amp;quot;,    &lt;br /&gt;
    &amp;quot;creator&amp;quot;: minu_avalik_võti,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;merkle_root&amp;quot;: &amp;quot;asasasas1w111&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;count&amp;quot;: number_of_transactions,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;transactions&amp;quot;: [{...}, ..., {....}]&lt;br /&gt;
   }&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Bloki Merkle juure (merkle root) arvutamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõte selles, et seome kõik bloks olevad transaktsioonid nende hashide kaudu puukujuliselt üheks merkle hashiks ja ei oleks vaja hoida&lt;br /&gt;
iga transaktsiooni hashi eraldi. Seda peab tegema kindlas järjekorras,&lt;br /&gt;
et teised kontrollida saaks. Kõigepealt pead arvutama iga transaktsiooni hashi (selleks konverdi transaktsioon stringiks) ja siis hakka neid hashe hierarhiliselt&lt;br /&gt;
paariviisi kokku konkateneerima ja selliselt paariviisi kokku liidetud hashidest uusi hashe arvutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata Merkle puu kohta&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Merkle_tree wikipedia]&lt;br /&gt;
* [https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation#Merkle_Trees bitcoini ametlik lühiinfo]&lt;br /&gt;
* [https://bitcoin.stackexchange.com/questions/10479/what-is-the-merkle-root näide bitcoini stackexchangest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://bitcoin.stackexchange.com/questions/1110/how-do-i-implement-a-merkle-tree Siit] leitud seletus rehkendusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
In each iteration, you concatenate two subsequent hashes of the previous level, and double-sha256 them. &lt;br /&gt;
If there is an odd number of hashes, concatenate the last element with itself. &lt;br /&gt;
This gives you a new list of hashes. Repeat, and stop when one hash remains. This is the merkle root.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Assume you have tx hashes Ha1,Ha2,Ha3,Ha4,Ha5,Ha6,Ha7&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*  First iteration: Hb1=Hash(Ha1|Ha2), Hb2=Hash(Ha3|Ha4), Hb3=Hash(Ha5|Ha6), Hb4=Hash(Ha7|Ha7)&lt;br /&gt;
*  Second iteration: Hc1=Hash(Hb1|Hb2), Hc2=Hash(Hb3|Hb4)&lt;br /&gt;
*  Third iteration: Hd1=Hash(Hc1|Hc2) =&amp;gt; Merkle root&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Bitcoinis on kombeks arvutada topelt-hashe a la hash(hash(data)) aga meil ei ole mingit põhjust seda teha. Soovitan kasutada lihtsalt ühekordset hashi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Bloki kaevandamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd on sul vaja leida bloki oma hash, kusjuures sobivad ainult sellised hashid, kus on ees N nulli. Katseta, et mitu nulli peaks ees olema, et &lt;br /&gt;
saaksid ühe sobiva hashi ca viie sekundi jooksul (päris bitcoinis on N-e niipalju, et keskmiselt tuleks üks blokk kümnes minutis kogu võrgu kohta).&lt;br /&gt;
See nullide nõue on kasutusel ainult selleks, et blokke tuleks harvemini, n.ö. pidur blokkide kiirele genereerimisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks võta kogu oma bloki sisu a la &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   {&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nr&amp;quot;: bloki_number_ehk_eelmise_bloki_nr+1,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;previous_hash&amp;quot;: ahelas_eelmise_bloki_hash,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;timestamp&amp;quot;:  &amp;quot;2012-04-21T18:25:43-05:00&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;nonce&amp;quot;: &amp;quot;asasas11&amp;quot;, &lt;br /&gt;
    &amp;quot;hash&amp;quot;: &amp;quot;000000sasas0a0s0111&amp;quot;,    &lt;br /&gt;
    &amp;quot;creator&amp;quot;: minu_avalik_võti,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;merkle_root&amp;quot;: &amp;quot;asasasas1w111&amp;quot;,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;count&amp;quot;: number_of_transactions,&lt;br /&gt;
    &amp;quot;transactions&amp;quot;: [{...}, ..., {....}]&lt;br /&gt;
   }&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
aga &amp;lt;b&amp;gt;ilma&amp;lt;/b&amp;gt; &amp;quot;nonce&amp;quot; ja &amp;quot;hash&amp;quot; väljadeta ja muuda ta stringiks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tee läbi tsükkel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* leia lühike random string &amp;quot;nonce&amp;quot; N ja pane see eelnevalt leitud blokistringi S lõppu juurde, saad stringi X.&lt;br /&gt;
* arvuta saadud stringi X hash. &lt;br /&gt;
* kui saadud hash algab N nulliga, kõik ok ja lõpeta töö.&lt;br /&gt;
* vastasel korral mine tsükli esimesele reale tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sobiv hash leitud, lisa blokile leitud sisuga &amp;quot;nonce&amp;quot; väli ja &amp;quot;hash&amp;quot; väli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mitme paralleelbloki korral õige valimine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on üldjuhul suur hulk blokke ahelas. Kui mõni uuematest blokkidest sama &amp;quot;nr&amp;quot; väljaga on topelt, on sul hargnev blokiahel. Siis vali:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kõige pikem ahel (kõige suurema numbriga blokk sobib)&lt;br /&gt;
* Sama pikkusega ahela puhul vali see, kus &lt;br /&gt;
** harus on rohkem transaktsioone&lt;br /&gt;
** kui see ka sama, vali näiteks see, kus viimane timestamp uuem&lt;br /&gt;
** kui see ka sama, tee näiteks lihtsalt hashide stringivõrdlus ja vali stringijärjekorras väiksema hashiga blokk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loodud bloki automaatselt teistele edasisaatmine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sul blokk valmis, siis saada ta lihtsalt teistele programmidele edasi. Nemad saadavad seda omakorda edasi ja loodetavasti jõuab see blokk varsti kõigi hetkel võrgus töötavate ja korraliku ühendusega programmideni.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22079</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22079"/>
		<updated>2025-03-25T17:27:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Praktikumid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2024|2024 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; about next week, 25. February =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The 25. February lecture will be a recording from 2024: please see the 25. Feb chapter below.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): teisipäeval 16:00-17:30 ruumis SOC-312.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): kolmapäeval kell 14:00-15:30 ruumis U06A-204.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3Av_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1%40thread.tacv2/conversations?groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on 5ap288s.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563420306?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563420306&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563420306 teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563547444?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563547444&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563547444  teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2024 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on väga sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. Gruppide registreerimiseks (ka siis kui plaanite teha töö üksinda, täitke ära see vorm: https://forms.gle/cyijmkR5LHWhtfpeA) 26. märtsil toimuvad kaitsmised üle Teamsi. Õppejõud on teile kirjutanud ja andnud teada ligikaudse kaitsmise aja. Õppejõud võtab teiega Teamsis eraldi ühendust, palun veenduge, et teie kaamera ja mikrofon töötavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on (lähevad asap veidi muutmisele)&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 20. märts 2024, &lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 8. mai 2024. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus kolmeks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine (selle kohta teine praks)&lt;br /&gt;
* Näited reaalsetest hajutatud süsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 4. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Protokollid: 11. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus:  JSON-based tech, REST and API styles 18 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Old XML-based tech:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]]&lt;br /&gt;
* Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mainstream: REST, JSON, Graphql:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization, DHT, start distributed ledger: 25 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt;This lecture will be the following recording from 2024 pluss self-study reading and experiments only, not in the lecture room:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/dht_blockchain_intro.mp4 Recording]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Distributed hash tables (DHT):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias]&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted]. Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blockchaini funktsioneerimine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blockchain continues: 4. March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
* Jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://alphabill.org/ Guardtime AlphaBill projekti], [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 siin artikkel]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasulikke linke spetsiifilise infoga: [https://coinmarketcap.com/all/views/all/ market cap], [https://www.blockchain.com/explorer blockchain explorer].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides: 11. March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] (allikas [https://people.disim.univaq.it/~guido.proietti/slide_algdist2017/ siin]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. Abiks võib olla [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-1-the-consensus-problem-pvqla see coursera loeng] mis juhatab sama probleemi aeglaselt sisse, aga ei jõua veel selle lahendusvariantideni. [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-2-consensus-in-synchronous-systems-71ysl järgmine loeng] selgitab juba ühte lahendusvarianti analoogiliselt powerpoindile. Kui sul rohkem huvi, siis meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui jõuad ja sul tekib ekstrahuvi teema vastu, siis:&lt;br /&gt;
* [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] aastast 1993.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub: 18 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
* ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]. [https://medium.com/@ngneha090/understanding-the-cap-theorem-balancing-consistency-availability-and-partition-cb11c2b97e2b Lisaks 1 (definitsioonid)] &amp;lt;!-- ja [https://dev.to/katkelly/cap-theorem-why-you-can-t-have-it-all-ga1 lisaks 2] --&amp;gt; ja [https://www.ibm.com/think/topics/cap-theorem lisaks nosql-baasidest] ja [https://medium.com/@ajayverma23/demystifying-the-cap-theorem-understanding-consistency-availability-and-partition-tolerance-446de8452fac veel andmebaaside vaatest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pluss:&lt;br /&gt;
* Konsensuse [https://decentralizedthoughts.github.io/start-here/ materjalikogu] ja [https://a16zcrypto.com/posts/article/consensus-canon/ veel üks]&lt;br /&gt;
* Täiendavalt konsensusest, hulk algoritme: [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 1 (shared memory)] ja edasi message-passing [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 2] ja [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p3.pdf osa 3]&lt;br /&gt;
* veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ byzantine fault tolerance] teemal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread: 25 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine nädal liigume lukustamise juurest edasi paralleelsusse andmebaasides: seal&lt;br /&gt;
on jällegi hulk võimalikke probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras ja vaata läbi ka need kolm lühikest loengut:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest (andmebaaside paralleelsuse teemasse süveneme järgmine nädal).&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]&lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mittekohustuslik lisalugemine:&lt;br /&gt;
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näited hajutatud süsteemidest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials to be added later.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Eksamikonsultatsioon ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22078</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=22078"/>
		<updated>2025-03-25T17:23:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Praktikumid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2024|2024 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; about next week, 25. February =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The 25. February lecture will be a recording from 2024: please see the 25. Feb chapter below.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): teisipäeval 16:00-17:30 ruumis SOC-312.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): kolmapäeval kell 14:00-15:30 ruumis U06A-204.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3Av_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1%40thread.tacv2/conversations?groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on 5ap288s.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563420306?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563420306&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563420306 teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563547444?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563547444&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563547444  teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2024 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on väga sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. Gruppide registreerimiseks (ka siis kui plaanite teha töö üksinda, täitke ära see vorm: https://forms.gle/cyijmkR5LHWhtfpeA) 25. märtsil toimuvad kaitsmised üle Teamsi. Õppejõud on teile kirjutanud ja andnud teada ligikaudse kaitsmise aja.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on (lähevad asap veidi muutmisele)&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 20. märts 2024, &lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 8. mai 2024. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus kolmeks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine (selle kohta teine praks)&lt;br /&gt;
* Näited reaalsetest hajutatud süsteemidest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 4. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Protokollid: 11. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus:  JSON-based tech, REST and API styles 18 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Old XML-based tech:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]]&lt;br /&gt;
* Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mainstream: REST, JSON, Graphql:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization, DHT, start distributed ledger: 25 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt;This lecture will be the following recording from 2024 pluss self-study reading and experiments only, not in the lecture room:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/dht_blockchain_intro.mp4 Recording]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Distributed hash tables (DHT):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias]&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted]. Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blockchaini funktsioneerimine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blockchain continues: 4. March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
* Jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://alphabill.org/ Guardtime AlphaBill projekti], [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 siin artikkel]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasulikke linke spetsiifilise infoga: [https://coinmarketcap.com/all/views/all/ market cap], [https://www.blockchain.com/explorer blockchain explorer].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides: 11. March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks] (allikas [https://people.disim.univaq.it/~guido.proietti/slide_algdist2017/ siin]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. Abiks võib olla [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-1-the-consensus-problem-pvqla see coursera loeng] mis juhatab sama probleemi aeglaselt sisse, aga ei jõua veel selle lahendusvariantideni. [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-2-consensus-in-synchronous-systems-71ysl järgmine loeng] selgitab juba ühte lahendusvarianti analoogiliselt powerpoindile. Kui sul rohkem huvi, siis meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui jõuad ja sul tekib ekstrahuvi teema vastu, siis:&lt;br /&gt;
* [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] aastast 1993.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub: 18 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
* ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]. [https://medium.com/@ngneha090/understanding-the-cap-theorem-balancing-consistency-availability-and-partition-cb11c2b97e2b Lisaks 1 (definitsioonid)] &amp;lt;!-- ja [https://dev.to/katkelly/cap-theorem-why-you-can-t-have-it-all-ga1 lisaks 2] --&amp;gt; ja [https://www.ibm.com/think/topics/cap-theorem lisaks nosql-baasidest] ja [https://medium.com/@ajayverma23/demystifying-the-cap-theorem-understanding-consistency-availability-and-partition-tolerance-446de8452fac veel andmebaaside vaatest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pluss:&lt;br /&gt;
* Konsensuse [https://decentralizedthoughts.github.io/start-here/ materjalikogu] ja [https://a16zcrypto.com/posts/article/consensus-canon/ veel üks]&lt;br /&gt;
* Täiendavalt konsensusest, hulk algoritme: [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 1 (shared memory)] ja edasi message-passing [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p2.pdf osa 2] ja [https://ac.informatik.uni-freiburg.de/teaching/ss_15/dist_sys/lectures/06_Consensus_p3.pdf osa 3]&lt;br /&gt;
* veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ byzantine fault tolerance] teemal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread: 25 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine nädal liigume lukustamise juurest edasi paralleelsusse andmebaasides: seal&lt;br /&gt;
on jällegi hulk võimalikke probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras ja vaata läbi ka need kolm lühikest loengut:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest (andmebaaside paralleelsuse teemasse süveneme järgmine nädal).&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]&lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mittekohustuslik lisalugemine:&lt;br /&gt;
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näited hajutatud süsteemidest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials to be added later.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Eksamikonsultatsioon ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21966</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21966"/>
		<updated>2025-02-10T10:55:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (server ja klient mõlemid). HTTP võib kirjutada kas ise otse TCP peale (see on lihtne!) või kasutada nö bare-bones HTTP implementatsiooni a la Pythoni http.server.&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal (see on kohustuslik), kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal (see viimane annab punkte, kuid ei ole kohustuslik).&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav. Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Sinu ehitatav süsteem ei ole veebirakendus ja tal endal ei ole kasutajaliidest peale käsurea. Küll aga võid kirjutada veebirakenduse tema monitoorimiseks ja võrguga eksperimenteerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Planeeri ja katseta enne iseenda demo: et oleks selge, mis portidel mis jookseb, mis infot vahetatakse jne. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Gruppide moodustamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täitke ära see vorm 11. veebruari õhtuks: https://forms.gle/iY1Y4SMqNiGAxKqT6, isegi siis kui plaanite praktikumitöö teha üksinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kolm osa:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Selle realiseerimine annab 55% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus (ühel masinal) töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. Selle realiseerimine annab lisaks 25% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Täiendav osa: Juhul kui rakendus (põhiosa + katseosa) jookseb erinevatel masinatel (sobib nii samas võrgus (lihtsam, sest pole vaja NATga jännata) või erinevates võrkudes), annab see lisaks 20% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, kaevandama või perfektselt sünkroonis hoidma. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Realiseeritud protokoll peab olema kirjeldatud projekti README failis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja ideaalis eri masinates, ja nad püüavad omavahel datat sünkida (aga konsensus ehk perfektne sünk ei pea olema tagatud).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine&amp;quot; tähendab, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser (aga ei kuva mingit veebilehte vms, sest kasutajaliidest pole).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades kas võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks a la http.server (vaata ka [https://realpython.com/python-http-server/ seda õpetust]) või kirjutades http ise TCP peale (tüüpiliselt ca lehekülg koodi), mille jaoks võib kasutada olemasolevat näidet, mille tööpõhimõtet tuleb osata selgitada. Ise http kirjutamise kohta on siin allpool veidi soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [https://csapp.cs.cmu.edu/3e/ics3/code/netp/tiny/tiny.c tiny.c] sellest [http://csapp.cs.cmu.edu/3e/home.html super-raamatust], vt fulltext [https://www.cs.sfu.ca/~ashriram/Courses/CS295/assets/books/CSAPP_2016.pdf siit] või [https://mrce.in/ebooks/Computer%20Systems%20A%20Programmer%E2%80%99s%20Perspective%203rd%20Ed.pdf siit], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita. Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni tcp peale ise ehitatud http õpetuse saad [https://medium.com/@mando_elnino/python-tcp-server-b945c68a983c siit] või [https://iximiuz.com/en/posts/writing-web-server-in-python-sockets/ siit]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist, vaata [https://blog.ethereum.org/wp-content/uploads/2015/11/mining.jpg seda pilti], kus on näha bloki sees olev hashide merkle puu ja blokkide järjestus lihtsa hashiahelana), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Koodinäited =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=21965</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=21965"/>
		<updated>2025-02-10T10:53:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Praktikumid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2024|2024 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): teisipäeval 16:00-17:30 ruumis SOC-312.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): kolmapäeval kell 14:00-15:30 ruumis U06A-204.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3Av_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1%40thread.tacv2/conversations?groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on 5ap288s.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563420306?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563420306&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563420306 teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563547444?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563547444&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563547444  teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2024 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on väga sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast. Gruppide registreerimiseks (ka siis kui plaanite teha töö üksinda, täitke ära see vorm: https://forms.gle/cyijmkR5LHWhtfpeA)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on (lähevad asap veidi muutmisele)&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 20. märts 2024, &lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 8. mai 2024. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus neljaks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Andme-apid ja messaging/stream processing&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine &lt;br /&gt;
* Hajutatud andmebaasid, andmelaod ja X-tee ja riigi IT-korraldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 4. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Protokollid: 11. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus: http eriteemad + JSON, XML-RPC, SOAP ja sõbrad: 18 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
:xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]]&lt;br /&gt;
:Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
DHT (distributed hash tables):&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias]&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted]. Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization,start distributed ledger: 25 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks osa: (1) DHT meeldetuletus/jätk eelmisest loengust, (2) andmete sünkroniseerimine ja plokiahela teema algus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Distributed ledger and cryptocurrencies ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blockchaini funktsioneerimine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 Guardtime AlphaBill projekti]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Andme-apid ja stream processing ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Erinevad API-stiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Esimese praksi arvestus-seminar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ja reaalsed hajutatud süsteemid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides ja teise praktikumi sissejuhatus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. Abiks võib olla [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-1-the-consensus-problem-pvqla see coursera loeng] mis juhatab sama probleemi aeglaselt sisse, aga ei jõua veel selle lahendusvariantideni. [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-2-consensus-in-synchronous-systems-71ysl järgmine loeng] selgitab juba ühte lahendusvarianti analoogiliselt powerpoindile. Kui sul rohkem huvi, siis meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui jõuad ja sul tekib ekstrahuvi teema vastu, siis:&lt;br /&gt;
* [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] aastast 1993.&lt;br /&gt;
* [https://blog.acolyer.org/2015/03/01/cant-we-all-just-agree/ siit leiad] põhjaliku kogu keerukamate artiklite lühikokkuvõtetega edasiuurimiseks (see ei ole üldse kohustuslik).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
** ja veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ byzantine fault tolerance] teemal.&lt;br /&gt;
** ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine nädal liigume lukustamise juurest edasi paralleelsusse andmebaasides: seal&lt;br /&gt;
on jällegi hulk võimalikke probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras ja vaata läbi ka need kolm lühikest loengut:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest (andmebaaside paralleelsuse teemasse süveneme järgmine nädal).&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]&lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mittekohustuslik lisalugemine:&lt;br /&gt;
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Eksamikonsultatsioon ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21964</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21964"/>
		<updated>2025-02-10T09:54:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (server ja klient mõlemid). HTTP võib kirjutada kas ise otse TCP peale (see on lihtne!) või kasutada nö bare-bones HTTP implementatsiooni a la Pythoni http.server.&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal (see on kohustuslik), kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal (see viimane annab punkte, kuid ei ole kohustuslik).&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav. Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Sinu ehitatav süsteem ei ole veebirakendus ja tal endal ei ole kasutajaliidest peale käsurea. Küll aga võid kirjutada veebirakenduse tema monitoorimiseks ja võrguga eksperimenteerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Planeeri ja katseta enne iseenda demo: et oleks selge, mis portidel mis jookseb, mis infot vahetatakse jne. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kolm osa:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Selle realiseerimine annab 55% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus (ühel masinal) töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. Selle realiseerimine annab lisaks 25% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Täiendav osa: Juhul kui rakendus (põhiosa + katseosa) jookseb erinevatel masinatel (sobib nii samas võrgus (lihtsam, sest pole vaja NATga jännata) või erinevates võrkudes), annab see lisaks 20% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, kaevandama või perfektselt sünkroonis hoidma. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Realiseeritud protokoll peab olema kirjeldatud projekti README failis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja ideaalis eri masinates, ja nad püüavad omavahel datat sünkida (aga konsensus ehk perfektne sünk ei pea olema tagatud).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine&amp;quot; tähendab, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser (aga ei kuva mingit veebilehte vms, sest kasutajaliidest pole).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades kas võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks a la http.server (vaata ka [https://realpython.com/python-http-server/ seda õpetust]) või kirjutades http ise TCP peale (tüüpiliselt ca lehekülg koodi), mille jaoks võib kasutada olemasolevat näidet, mille tööpõhimõtet tuleb osata selgitada. Ise http kirjutamise kohta on siin allpool veidi soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [https://csapp.cs.cmu.edu/3e/ics3/code/netp/tiny/tiny.c tiny.c] sellest [http://csapp.cs.cmu.edu/3e/home.html super-raamatust], vt fulltext [https://www.cs.sfu.ca/~ashriram/Courses/CS295/assets/books/CSAPP_2016.pdf siit] või [https://mrce.in/ebooks/Computer%20Systems%20A%20Programmer%E2%80%99s%20Perspective%203rd%20Ed.pdf siit], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita. Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni tcp peale ise ehitatud http õpetuse saad [https://medium.com/@mando_elnino/python-tcp-server-b945c68a983c siit] või [https://iximiuz.com/en/posts/writing-web-server-in-python-sockets/ siit]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist, vaata [https://blog.ethereum.org/wp-content/uploads/2015/11/mining.jpg seda pilti], kus on näha bloki sees olev hashide merkle puu ja blokkide järjestus lihtsa hashiahelana), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Koodinäited =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=21963</id>
		<title>Hajussüsteemid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid&amp;diff=21963"/>
		<updated>2025-02-10T09:52:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Praktikumid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Revolution_small.jpg|left|revolutsioon]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekoodid: ITI0215&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Aine nimed: Hajussüsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link:  http://lambda.ee/wiki/Hajuss%C3%BCsteemid&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Punkte: 6 EAP&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Õppejõud: [https://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet] tanel.tammet@ttu.ee&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja: Martin Verrev&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Olemas on ka [[Hajussüsteemid 2024|2024 aasta materjalide arhiiv]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Aeg, koht =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semester: kevad&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tulemus: eksam&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hindamise meetod: praktikumide tulemused (50%) ja eksam (50%)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng (Tanel): teisipäeval 16:00-17:30 ruumis SOC-312.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Praktikum (Martin): kolmapäeval kell 14:00-15:30 ruumis U06A-204.&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha enamik loenguid kohapeal ja väiksem osa distantsilt. Praksid toimuvad vähemalt esialgu kohapeal, ja võimalik, et osad hiljem distantsilt.  NB! Ei ole garantiid, et teamsi-salvestused alati õnnestuvad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu info, materjalid ja ülesanded on siinsamas lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun liitu kursuse [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3Av_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1%40thread.tacv2/conversations?groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi grupiga]: iseregistreerumise võti on 5ap288s.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563420306?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563420306&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563420306 teamsi loengu-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iganädalase [https://teams.microsoft.com/l/message/19:v_xUeIbqt5Mv22ia0rb6gWoxusQR8amjLNws3b2MTWg1@thread.tacv2/1738563547444?tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57&amp;amp;groupId=370c5e0b-4fc1-453b-894a-50a28cacaba0&amp;amp;parentMessageId=1738563547444&amp;amp;teamName=Hajuss%C3%BCsteemid%202025&amp;amp;channelName=General&amp;amp;createdTime=1738563547444  teamsi praksi-meeti link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, kui 2024 aastal, aga mitte päris sama. Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja veel mitte selgitatud/uuendatud prakside kohta on esialgne. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Serverid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See info on vaja 2025 aasta jaoks uuendada, hetkel võib olla vananenud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teie meeskonnal on vaja servereid, siis palun täitke ära vorm siin: https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=444470 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi ja Maci all leiad avaliku võtme failist `~/.ssh/id_rsa.pub`. Kui seda pole saad selle genereerida `ssh-keygen` käsuga. Windowsi all vaata avaliku võtme leidmiseks või genereerikmiseks seda õpetust: https://docs.acquia.com/cloud-platform/manage/ssh/generate/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveri tellinutele on lisatud Moodles kommentaarina selle avalik IP, sisse saate logida kasutajaga ubuntu, nt kui see on 193.40.155.11, siis sisselogimiseks kasuta &amp;lt;code&amp;gt;ubuntu@193.40.156.35&amp;lt;/code&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Serveris on lahti port 22. Muude portide kasutamiseks pead tekitama SSH tunneli. Kuidas seda teha vaata 6. praktikumi loengusalvestist ja neid materjale: https://linuxize.com/post/how-to-setup-ssh-tunneling/ ja https://www.ssh.com/academy/ssh/tunneling/example või vaata seda videot: https://www.youtube.com/watch?v=N8f5zv9UUMI&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe ka [[Vorgurakendused 2 2022 kevad serveritest | serverite kasutamisest]]:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
= Hindamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse edukaks sooritamiseks on sul vaja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* saada arvestatud mõlemid praktikumid&lt;br /&gt;
* teha eksam tasemel vähemalt 1/3 eksami kogupunktidest.&lt;br /&gt;
* saada praktikumid + eksam kokku vähemalt 50 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinde rehkendamisel annavad praktikumid kokku 50% kogupunktidest ning eksam 50%. &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- NB! Eksamile võtta kaasa pildiga dokument. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Nädala ülesanded =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõnel nädalal antakse väike kohustuslik ülesanne: õppejõule tuleb kas saata emailiga kokkuvõte/mikroessee. Ülesanded pannakse kirja siiasamasse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- või laadida see Moodlesse vastava nädala ülesande juurde üles. Juhul kui sul on mitu faili, siis palun zipi need enne kokku. Moodlesse ülesselaadimise link on https://moodle.taltech.ee/mod/assign/view.php?id=446226.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Praktikumid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku on praktikumitöid kaks. Ülesanded jaotatakse kohustuslikuks baasosaks ja valikosadeks: igaühel oma punktiarv. Kumbki praktikum täismahus (baasosa + kõik valikosad) tehtuna annab 25 punkti. Võivad lisanduda ekstrapunktid eriti hästi tehtud osade või täienduste eest. Hilinenud kodutöö eest saab pooled muidu saadaolevad punktid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt praktikumides kirjutatud koodinäited on leitavad siit: https://github.com/martinve/ITI0215_25&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitööd on järgmised:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad| 1 praks on P2P rakendus]]: distributed ledgeri komponent.  Grupitöö 1-3 inimest. See on väga sarnane esimesele praktikumile eelmisest aastast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajussüsteemid prax 2 2025 kevad| 2 praks on faili või ledgeri konsensus hajutatud süsteemis]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praktikumitööde tähtajad on (lähevad asap veidi muutmisele)&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* 1. praktikumil - 20. märts 2024, &lt;br /&gt;
* 2. praktikumil - 8. mai 2024. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumitöö esitamiseks tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Pane oma töö TTÜ gitlabi või avalikku githubi või gitlabi reposse.&lt;br /&gt;
* Pane repo esilehele loetav ülevaade protokollidest, mida su töö kasutab, koos töö üldpõhimõtete kirjeldusega.&lt;br /&gt;
* Tee nii, et juhendaja saaks seda repot lugeda: kui ei ole avalik repo, lisa ta developeriks. TTU Gitlabis peab olema developer õigustes, et koodi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumijuhendaja on Martin Verrev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Loengukava =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb laias laastus neljaks teemaks: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* P2P ja protokollid (neil teemadel - pluss veidi andme-apidest- esimene praks), sh distributed ledger ehk bitcoini alustehnoloogia&lt;br /&gt;
* Andme-apid ja messaging/stream processing&lt;br /&gt;
* Paralleelrehkendused ja konsensus, lukustamine, sünkroniseerimine &lt;br /&gt;
* Hajutatud andmebaasid, andmelaod ja X-tee ja riigi IT-korraldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea õpiku saad tasuta alla laadida [https://www.distributed-systems.net/index.php/books/ds3/  siit].  Meie kursuse sisu on sellest õpikust küllalt erinev, samas on ka ühisosi. Hea mõte on lugeda soenduseks läbi jutt [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf hajussüsteemide probleemide] ühest valdkonnast (aga neid on veel hulga).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldist materjali ja kursusi mujalt:&lt;br /&gt;
:http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_computing&lt;br /&gt;
:http://dcg.ethz.ch/lectures/podc_allstars/index.html&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :http://www.eecs.harvard.edu/cs262/ DEAD --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:http://ocw.mit.edu/courses/electrical-engineering-and-computer-science/6-824-distributed-computer-systems-engineering-spring-2006/index.htm&lt;br /&gt;
:https://www.scs.stanford.edu/24sp-cs244b/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Allolevad loengumaterjalid &amp;lt;b&amp;gt;tuleviku&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on pärit 2024 aastast, neid kursuse käigus uuendatakse ja muudetakse. Juba toimunud või antud nädala loengumaterjalid on uuendatud 2025 aasta jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Protokollid ja P2P ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  P2P sissejuhatus, 4. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: loengumaterjal: [[Media:P2p_overview.ppt|pikem ülevaade eri P2P tehnoloogiatest]]&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer vikipeedia ülevaade]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.srdc.metu.edu.tr/webpage/seminars/p2p/P2P.ppt hea paraja detailsusega sissejuhatus] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.cs.ucy.ac.cy/courses/EPL420/Slides/Chapter2_4ed-P2P.ppt ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www.it.lut.fi/comlab/ssotc/ssotc08/presentations/Lappeenranta_summer_school_Jukka_K_Nurminen.ppt alternatiivne ülevaatepresentatsioon] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :[http://www14.in.tum.de/personen/schmiste/dynamo08.ppt hea detailne ülevaade eri P2P tehnoloogiatest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:[http://en.wikipedia.org/wiki/Tor_%28anonymity_network%29 TOR wikipedias]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Protokollid: 11. veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Kohustuslikud osad lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] &amp;lt;!-- (loengus kuni https, edasised osad järgmises loengus) --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Täiendavalt soovitav lugeda&amp;lt;/b&amp;gt;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Gaffer on games: [https://gafferongames.com/post/udp_vs_tcp/ UDP vs TCP] ja [https://gafferongames.com/categories/game-networking/ täiendavalt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Veidi seotud asi [https://en.wikipedia.org/wiki/Wireless_ad_hoc_network ad hoc networks] vt ka  &amp;lt;!--[http://www.eliko.ee/smart-streetlight-control-system-3/ ELIKO valgustussüsteemid] DEAD ja --&amp;gt; [http://www.freepatentsonline.com/8966046.html Defendeci ja Jürgo Predeni patent]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Http ja json: [[võrgurakenduste protokollid 1]] lõpuosa alates https&lt;br /&gt;
:Loe lisaks [https://medium.com/@animeshgaitonde/how-https-works-part-1-building-blocks-64f9915b1f39 https kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&amp;lt;b&amp;gt;Võrgunduse baasprotokollide&amp;lt;/b&amp;gt; kohta on soovitav lugeda (aga, need ei ole meie kursuse fookuses) [https://beej.us/guide/ siit: Beej&#039;s guides]:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===  Andmekodeerimine/vahetus: http eriteemad + JSON, XML-RPC, SOAP ja sõbrad: 18 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:[[võrgurakenduste protokollid 1]] eriosad: Same origin policy, push/longpoll ja websockets&lt;br /&gt;
:xml protokollid xml-rpc, soap ja seotud tehnoloogiad: [[võrgurakenduste protokollid 2]]&lt;br /&gt;
:Väga vanad tekstid SOAPi probleemidest: [[veebiteenuste võlu ja valu]] ja [http://harmful.cat-v.org/software/xml/soap/simple s stands for simple]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
DHT (distributed hash tables):&lt;br /&gt;
* [http://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_hash_table  ülevaade wikipedias]&lt;br /&gt;
* Chord:&lt;br /&gt;
:Põhimaterjal: [https://www.cse.buffalo.edu/~okennedy/courses/cse704fa2012/8.1-Chord.ppt Chordi põhimõtted]. Täiendavalt võib vaadata [https://people.eecs.berkeley.edu/~kubitron/courses/cs294-4-F03/slides/lec03-chord.ppt seda presentatsiooni] visualiseeritud algoritmidega (ppt presentatsioonirezhiimis!) ja eriti detailideks [https://www.kth.se/social/upload/51647996f276545db53654c0/3-chord.pdf seda presentatsiooni] (seda varianti kasutame ka loengus!).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Lisaks tasuks veidi uurida artikleid [http://en.wikipedia.org/wiki/Chord_%28peer-to-peer%29 wikipedia] sissekande lõpus (external links)&lt;br /&gt;
* Kademlia:&lt;br /&gt;
:Materjal [http://www.cs.uiowa.edu/~ghosh/kademlia.ppt presentatsioon autoritelt]&lt;br /&gt;
:Täiendavalt [https://github.com/ntoll/p4p2p/blob/master/papers/maymounkov-kademlia-lncs.pdf autorite artikkel] ja eriti hea [https://www.kth.se/social/upload/516479a5f276545d6a965080/3-kademlia.pdf detailsem presentatsioon]&lt;br /&gt;
* Kademliat kasutav hajutatud failisüsteem: [https://docs.ipfs.io/ IPFS]&lt;br /&gt;
* Natuke sarnase ideega mõõdukalt lihtne andmestruktuur (mitte hajutatud): [https://en.wikipedia.org/wiki/Skip_list skip list]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Data synchronization,start distributed ledger: 25 veebruar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks osa: (1) DHT meeldetuletus/jätk eelmisest loengust, (2) andmete sünkroniseerimine ja plokiahela teema algus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatus teemasse: [[andmete sünkroniseerimine]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plokiahel:&lt;br /&gt;
*Alustame [[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] teemadesse. Palun süvene neisse materjalidesse lisaks loengus räägitule.&lt;br /&gt;
*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Distributed ledger and cryptocurrencies ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blockchaini funktsioneerimine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Jätkame eelmise loengu lõpu materjalidega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kindlasti süvene [https://andersbrownworth.com/blockchain/ blockchaini põhimõtete demosse]: vajuta üleval &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; linkidele ja proovi igal lehel ise datat muuta ja &amp;quot;Mine&amp;quot; nupule vajutada. &amp;quot;Mine&amp;quot; teeb proof-of-worki ehk otsib random stringi (nonce) mille lisamisel datale saame mitme nulliga algava hashi. Hea mõte on vaadata ka  [https://andersbrownworth.com/blockchain/ sama saidi videosid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/8/84/Blockchain_lecture_1.pdf Dirk Draheimi materjal samal teemal: mitmete komponentide väga head illustratsioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvi pärast vaata ka [https://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?arnumber=9834329 Guardtime AlphaBill projekti]: üliskaleeritav plokiahela-süsteem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Andme-apid ja stream processing ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Stream processing, message queues ja Apache Kafka ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Erinevad API-stiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lugemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Päris alustuseks loe süvenemisega läbi Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design REST api design soovitused]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer rest wikipedias] ja [http://www.restapitutorial.com/ rest tutorial (vt linke all!)] &lt;br /&gt;
* [http://www.odata.org/ odata.org: microsoft/oasis recommendations for rest style]&lt;br /&gt;
* [https://graphql.org/ Graphql start] and [https://blog.pusher.com/rest-versus-graphql/ graphql vs rest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Päris hea ülevaate leiad siit: [https://www.moesif.com/blog/api-guide/ Moesif API guide]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja iseseisval detailsemalt tutvuda (a) REST-stiiliga ja (b) tutvuda natuke graphql päringu/vastustekeelega (need on siis kaks täiesti erinevat asja):&lt;br /&gt;
* tutvuda levinumate soovitustega REST-stiilis APi-de ehitamiseks:&lt;br /&gt;
** Kui sa hästi ei mäleta REST-stiili põhipointe, siis sissejuhatuseks vaata üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Representational_state_transfer wikipedia jutt]. &lt;br /&gt;
*** Põhi-idee on kasutada HTTP harilikke get, put, post &amp;quot;käske&amp;quot;, et öelda, kas tahad datat, lisad datat või uuendad datat, identifitseerida data-objekte urli abil stiilis http://miski.org/data/people/25 (siin on variante), anda vigade korral tagasi HTTP veakoode, kodeerida autentimisinfot ja muud metainfot HTTP päistesse ja püüda kodeerida API päringud ja vastused võimalikult kergelt arusaadavalt. &lt;br /&gt;
*** Pane tähele, et viisid otsingupäringu (inimesed nimega &amp;quot;Jaan&amp;quot;), vastuste arvu (ntx max 100) ja akna/batchi (ntx alga 200-ndast), sorteerimise jne indikeerimiseks ei ole RESTi-stiilis konkreetselt soovitatud, igaüks teeb kuidas tahab: ODATA allpool pakub oma soovitusi, aga need ei ole arusaadavalt kohustuslikud või &amp;quot;REST&amp;quot; stiili osad.&lt;br /&gt;
** Tutvu siin peatüki alguses juba viidatud Microsofti [https://docs.microsoft.com/en-us/azure/architecture/best-practices/api-design api design soovitustega], täiendavalt võib uurida [https://github.com/Microsoft/api-guidelines/blob/master/Guidelines.md lisadetaile]&lt;br /&gt;
** Hea mõte on lisaks võtta alternatiivina leiad [https://pages.apigee.com/eBook-Web-API-Design-The-Missing-Link-reg.html?int_source=resources-main&amp;amp;int_medium=website&amp;amp;int_campaign=ebook&amp;amp;int_content=web-api-design-missing-link sellelt urlilt] api disaini väike raamat ja sellega tutvuda.&lt;br /&gt;
** Vaata [https://www.odata.org/getting-started/ odata] veidi eksootilisemaid, aga autoriteetse standardiorganisatsiooni oasis soovitusi REST stiilis API ehitamiseks, konkreetselt alusta [https://www.odata.org/getting-started/understand-odata-in-6-steps/ kiirsissejuhatusega], siis loe [https://www.odata.org/getting-started/basic-tutorial/ basic tutorial] ja lõpuks tutvu kiirelt [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/odata-v4.0-part2-url-conventions.html pika standardidoku] peatükiga 5: [http://docs.oasis-open.org/odata/odata/v4.0/errata03/os/complete/part2-url-conventions/odata-v4.0-errata03-os-part2-url-conventions-complete.html#_Toc453752356 query options]&lt;br /&gt;
** Väike [[pure-rest/odata/cgi stiilide võrdlus]]&lt;br /&gt;
* tutvuda lühidalt graphql-ga: tegu siis hoopis teistsuguse asjaga kui REST: graphql ei ole stiil, vaid täiesti konkreetne päringute/vastuste keel a la sql, mille töötas välja facebook:&lt;br /&gt;
** Alusta [https://en.wikipedia.org/wiki/GraphQL wikipedia] kiirülevaatest&lt;br /&gt;
** Tähelepanek: graphql ülesseadmine oma data peale ei ole lihtne ülesanne: ilmselt ei jaksa sa ise programmeerida päringukeele parserit/otsimootorit jne. Levinud lahendused on seada üles [https://www.apollographql.com/docs/apollo-server/getting-started/ Apollo server], ja progeda sinna juurde päringud oma andmebaasi, või seada üles [https://github.com/graphql/graphql-js graphql.js] server ja teha sinna juurde päringud. Kumbki on suurem töö, kui lihtsa REST api ehitamine.&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://phil.tech/api/2017/01/24/graphql-vs-rest-overview/ rest-vs-graphql] jutt&lt;br /&gt;
** Loe läbi [https://graphql.org/learn/ grapqhl kiirtutorial] (lehekülgede lõpus link järgmisele)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vt ka suured avalikud andme-apid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
: [https://developers.google.com/apis-explorer/#p/ google api explorer]&lt;br /&gt;
: [https://google.aip.dev/ google api style guidelines]&lt;br /&gt;
: [[Andme-apide märkmed loengust|Andme-apide näiteid]]&lt;br /&gt;
: [https://techcrunch.com/2018/04/04/facebook-instagram-api-shut-down/ facebook api limitations/shutdowns in 2018]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Esimese praksi arvestus-seminar ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Paralleelrehkendused ja konsensus ja reaalsed hajutatud süsteemid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides ja teise praktikumi sissejuhatus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin blokis asume tegelema keerumakate teooria-teemade lugemisega: infovahetus ja &amp;lt;b&amp;gt;konsensus hajutatud süsteemides&amp;lt;/b&amp;gt;, kus midagi võib rikki minna. Ehk, kuidas saavutada, et hajutatud süsteem funktsioneeriks ok, kui mingid osad on katki või kui mõni osa teeb meelega jama, et teisi segada? See on üks fundamentaalsemaid hajutatud süsteemide küsimusi üldse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bitcoini plokiahela mehhanism ongi üks konkreetne võimalik mehhanism konsenuse saavutamiseks mitte-üleni-usaldusväärses hajutatud süsteemis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Soenduseks loe läbi väga praktilisi hajussüsteemide probleeme kirjeldav [https://aws.amazon.com/builders-library/challenges-with-distributed-systems/ jutt Amazonilt] (siin [https://d1.awsstatic.com/builderslibrary/pdfs/challenges-with-distributed-systems.pdf otselink pdf-le]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaks tasub veidi vaadata [https://rai-skumar.medium.com/10000-foot-view-of-consensus-in-distributed-data-systems-145628b17285 kiirülevaadet] konsensuseteema eri harudest (mh hea pilt) ja sarnaselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Consensus_(computer_science) wikipedia kiirülevaadet] harudest ja terminitest. Uuri kindlasti välja, mis tähendab sünkroonne/asünkroonne, partition tolerant/nontolerant, permissioned/permissionless.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Seejärel - põhiasjana - tööta süvenemisega läbi [http://www.di.univaq.it/~proietti/slide_algdist2010/5-Consensus.ppt hea presentatsioon põhjalikumaks arusaamiseks]. Sinu põhiülesanne on see presentatsioon &amp;lt;b&amp;gt;väga aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt; läbi töötada ja järjest slaididest ja asjadest aru saada. Lõpupoole läheb keeruliseks. King algoritmi detaile ei pea oskama, aga põhiideest tuleks aru saada. Ca lk 73 läheb värk päris keeruliseks ja sealt edasi võid katki jätta. Abiks võib olla [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-1-the-consensus-problem-pvqla see coursera loeng] mis juhatab sama probleemi aeglaselt sisse, aga ei jõua veel selle lahendusvariantideni. [https://www.coursera.org/lecture/cloud-computing/3-2-consensus-in-synchronous-systems-71ysl järgmine loeng] selgitab juba ühte lahendusvarianti analoogiliselt powerpoindile. Kui sul rohkem huvi, siis meie kasutatud presentatsiooni autoril on [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/lezioni_algdist2023.html põhjalik kursus] hajutatud süsteemidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui jõuad ja sul tekib ekstrahuvi teema vastu, siis:&lt;br /&gt;
* [http://people.disim.univaq.it/guido.proietti/Lecture%20notes%20Attiya.pdf põhjalik õpik] aastast 1993.&lt;br /&gt;
* [https://blog.acolyer.org/2015/03/01/cant-we-all-just-agree/ siit leiad] põhjaliku kogu keerukamate artiklite lühikokkuvõtetega edasiuurimiseks (see ei ole üldse kohustuslik).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Konsensus hajutatud süsteemides jätkub ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala teemaks on &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rafti konsensusalgoritm&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raft_(algorithm) raftist] vt ka head [http://thesecretlivesofdata.com/raft/ visualisatsiooni] ja [https://raft.github.io/raft.pdf originaalartikkel] ja detailsemalt selgitav sari [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-1-3ecf90b0b361 osa 1], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-2-4f12057b019a osa 2], [https://codeburst.io/making-sense-of-the-raft-distributed-consensus-algorithm-part-3-9f3a5cdba514 osa 3].&lt;br /&gt;
** ja vbl veidi ka [https://www.alibabacloud.com/blog/paxos-raft-epaxos-how-has-distributed-consensus-technology-evolved_597127 Raft/Paxos võrdlust].&lt;br /&gt;
** ja veidi [https://www.geeksforgeeks.org/practical-byzantine-fault-tolerancepbft/ byzantine fault tolerance] teemal.&lt;br /&gt;
** ja misasi on [https://en.wikipedia.org/wiki/CAP_theorem CAP theorem]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Fork ja thread ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Fork/thread loengumaterjal: [[Media:Processes_fork_thread.pptx|Processes_fork_thread.pptx]], [[Media:Processes_fork_thread.pdf|Processes_fork_thread.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parallelismi baasmehhanismid tavaprogrammides, konkreetselt fork, thread ja shared memory. Uurime neid asju C/opsüsteemi tasemel: abstraktsemates keeltes kasutatakse neidsamu C/opsüsteemi mehhanisme. Sul on vaja (a) aru saada, mida need  mehhanismid teevad, (b) panna käima näited: &lt;br /&gt;
* [http://www.csl.mtu.edu/cs4411.ck/www/NOTES/process/fork/create.html  fork]&lt;br /&gt;
* [https://www.cs.cmu.edu/afs/cs/academic/class/15492-f07/www/pthreads.html threads] tutorial ja sarnane [https://randu.org/tutorials/threads/ tutorial]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.kent.edu/~ruttan/sysprog/lectures/shmem/shmem.html shared memory]&lt;br /&gt;
* [http://stackoverflow.com/a/16207592 Thread, Queue ja Lock] Pythonis&lt;br /&gt;
* [https://beej.us/guide/bgipc/ Beej&#039;s guide to interprocess communication], vaata ka [https://beej.us/guide/bgc/html/split/multithreading.html#multithreading multithreading chapter] in Beej&#039;s guide to C programming&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaste taustaks on kasulik vaadata korra [https://www.tecmint.com/linux-process-management/ protsesside managementi linuxis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidete käimapanekuks on väga soovitav kasutada linuxit või maci: threadid ja shared memory (aga mitte fork) on olemas ka windowsis, aga ülaltoodud materjalide&lt;br /&gt;
näited on linuxi (üldisemalt, unixi) näited. Logi sisse dijkstrasse, kasuta mõnda muud linuxi masinat, millel sulle ligipääs, või pane windows 10s käima wsl (windows subsystem for linux). &lt;br /&gt;
Kui sul juba ei ole installeeritud C kompilaatorit, installeeri gcc või clang.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus kuulata [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;] heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist]: Jim räägib mh pikemalt protsessori-sisesest parallelismist ja automaatsest branchi-ennustamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hajutatud andmebaasid ja riigi it-süsteemid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks teemat:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Hajutatud andmebaaside teema lahtikirjutus ja lugemisülesanded]]&lt;br /&gt;
* [[Lühiülevaade riigi infosüsteemist]] ja [[x-tee märkmed loengust]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lukustamine ja paralleelprotsessid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle nädala eesmärk on aru saada lukustamise baasmehhanismidest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamine on vajalik paralleelsete protsesside juures, mis kasutavad ühist&lt;br /&gt;
mälujuppi / muutujat, kas siis näiteks threadide ühises mäluosas või shared memorys.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lukustamise jaoks on mitu erinevat mehhanismi ja kasutusstenaariumi ning nad&lt;br /&gt;
vajavad veidi tuge protsessorilt spetsiifiliste atomaarsete käskude näol.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine nädal liigume lukustamise juurest edasi paralleelsusse andmebaasides: seal&lt;br /&gt;
on jällegi hulk võimalikke probleeme ja mitmeid lahendusviise, mis alusena kasutavad&lt;br /&gt;
baas-lukustamismehhanisme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loe selles järjekorras ja vaata läbi ka need kolm lühikest loengut:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:Locking_v2.ppt|Lukustamise sissejuhatav presentatsioon]]: räägib alustuseks praktilistest vajadustest ja põhimehhanismidest (andmebaaside paralleelsuse teemasse süveneme järgmine nädal).&lt;br /&gt;
* [[Media:na2_sync.pdf|Detailsem konspekt lukustamise kohta]]: semafor, mutexid ja detailselt spinlockist. Loe seda &amp;lt;b&amp;gt;aeglaselt&amp;lt;/b&amp;gt;!&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=cEcNLfXEaZs&amp;amp;t=2s spinlocki loeng] arusaamise hõlbustamiseks&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=yB8sm-pwvZo spinlocki riistvara-tuge seletav loeng]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=8wcuLCvMmF8&amp;amp;t=440s loeng semafor vs mutex]: mis on mis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks võib lugeda:&lt;br /&gt;
:[[Media:11-transactions.pdf|Introduction to Transactions (slaidid)]]&lt;br /&gt;
:Sünkroniseerimisprimitiivid: [[Media:na2_sync_slides.pdf|slaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mittekohustuslik lisalugemine:&lt;br /&gt;
:[[Media:na2_sync.pdf|Konspekt]] pikemalt ja põhjalikumalt loengus läbitud teemadest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Eksamikonsultatsioon ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21962</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21962"/>
		<updated>2025-02-05T08:43:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (server ja klient mõlemid). HTTP võib kirjutada kas ise otse TCP peale (see on lihtne!) või kasutada nö bare-bones HTTP implementatsiooni a la Pythoni http.server.&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal (see on kohustuslik), kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal (see viimane annab punkte, kuid ei ole kohustuslik).&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav. Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Sinu ehitatav süsteem ei ole veebirakendus ja tal endal ei ole kasutajaliidest peale käsurea. Küll aga võid kirjutada veebirakenduse tema monitoorimiseks ja võrguga eksperimenteerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Planeeri ja katseta enne iseenda demo: et oleks selge, mis portidel mis jookseb, mis infot vahetatakse jne. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kolm osa:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Selle realiseerimine annab 55% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus (ühel masinal) töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. Selle realiseerimine annab lisaks 25% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Täiendav osa: Juhul kui rakendus (põhiosa + katseosa) jookseb erinevatel masinatel (sobib nii samas võrgus (lihtsam, sest pole vaja NATga jännata) või erinevates võrkudes), annab see lisaks 20% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, kaevandama või perfektselt sünkroonis hoidma. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Realiseeritud protokoll peab olema kirjeldatud projekti README failis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja ideaalis eri masinates, ja nad püüavad omavahel datat sünkida (aga konsensus ehk perfektne sünk ei pea olema tagatud).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine&amp;quot; tähendab, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser (aga ei kuva mingit veebilehte vms, sest kasutajaliidest pole).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades kas võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks a la http.server (vaata ka [https://realpython.com/python-http-server/ seda õpetust]) või kirjutades http ise TCP peale (tüüpiliselt ca lehekülg koodi), mille jaoks võib kasutada olemasolevat näidet, mille tööpõhimõtet tuleb osata selgitada. Ise http kirjutamise kohta on siin allpool veidi soovitusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [https://csapp.cs.cmu.edu/3e/ics3/code/netp/tiny/tiny.c tiny.c] sellest [http://csapp.cs.cmu.edu/3e/home.html super-raamatust], vt fulltext [https://www.cs.sfu.ca/~ashriram/Courses/CS295/assets/books/CSAPP_2016.pdf siit] või [https://mrce.in/ebooks/Computer%20Systems%20A%20Programmer%E2%80%99s%20Perspective%203rd%20Ed.pdf siit], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita. Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni tcp peale ise ehitatud http õpetuse saad [https://medium.com/@mando_elnino/python-tcp-server-b945c68a983c siit] või [https://iximiuz.com/en/posts/writing-web-server-in-python-sockets/ siit]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist, vaata [https://blog.ethereum.org/wp-content/uploads/2015/11/mining.jpg seda pilti], kus on näha bloki sees olev hashide merkle puu ja blokkide järjestus lihtsa hashiahelana), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21942</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21942"/>
		<updated>2025-02-04T16:23:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (vaja implementeerida ka HTTP server ja klient)&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal, kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal.&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav. Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kaks osa:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Selle realiseerimine annab 55% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus (ühel masinal) töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. Selle realiseerimine annab lisaks 25% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Täiendav osa: Juhul kui rakendus (põhiosa + katseosa) jookseb samas võrgus erinevatel masinatel, annab see lisaks 20% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, sünkima ega kaevandama. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Realiseeritud protokoll peab olema kirjeldatud projekti README failis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja eri masinates, ja nad süngivad omavahel datat (ledgeri puhul) või saadavad päringuid teistele laiali (tori puhul).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine tähendab&amp;quot;, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks (tüüpiliselt paar lehekülge koodi). Selliseid näitekoode võib täiesti otse kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [http://tinyhttpd.cvs.sourceforge.net/viewvc/tinyhttpd/tinyhttpd/httpd.c?revision=1.4&amp;amp;view=markup tiny], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita,&lt;br /&gt;
ning selgitavate tekstidega servereid leiad mh [http://onjava.com/pub/a/onjava/2003/04/23/java_webserver.html siit] ja&lt;br /&gt;
[http://fragments.turtlemeat.com/javawebserver.php siit].Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni serverinäite [http://muharem.wordpress.com/2007/05/29/roll-your-own-server-in-50-lines-of-code/ saad siit]; [https://daanlenaerts.com/blog/2015/06/03/create-a-simple-http-server-with-python-3/ lühem ja uuem]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist, vaata [https://blog.ethereum.org/wp-content/uploads/2015/11/mining.jpg seda pilti], kus on näha bloki sees olev hashide merkle puu ja blokkide järjestus lihtsa hashiahelana), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21934</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21934"/>
		<updated>2025-02-03T14:16:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (vaja implementeerida ka HTTP server ja klient)&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal, kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal.&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav. Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kaks osa:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Selle realiseerimine annab 50% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus (ühel masinal) töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. Selle realiseerimine annab lisaks 25% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Täiendav osa: Juhul kui rakendus (põhiosa + katseosa) jookseb samas võrgus erinevatel masinatel, annab see lisaks 25% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, sünkima ega kaevandama. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Realiseeritud protokoll peaks olema kirjeldatud projekti README failis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja eri masinates, ja nad süngivad omavahel datat (ledgeri puhul) või saadavad päringuid teistele laiali (tori puhul).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine tähendab&amp;quot;, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks (tüüpiliselt paar lehekülge koodi). Selliseid näitekoode võib täiesti otse kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [http://tinyhttpd.cvs.sourceforge.net/viewvc/tinyhttpd/tinyhttpd/httpd.c?revision=1.4&amp;amp;view=markup tiny], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita,&lt;br /&gt;
ning selgitavate tekstidega servereid leiad mh [http://onjava.com/pub/a/onjava/2003/04/23/java_webserver.html siit] ja&lt;br /&gt;
[http://fragments.turtlemeat.com/javawebserver.php siit].Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni serverinäite [http://muharem.wordpress.com/2007/05/29/roll-your-own-server-in-50-lines-of-code/ saad siit]; [https://daanlenaerts.com/blog/2015/06/03/create-a-simple-http-server-with-python-3/ lühem ja uuem]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist, vaata [https://blog.ethereum.org/wp-content/uploads/2015/11/mining.jpg seda pilti], kus on näha bloki sees olev hashide merkle puu ja blokkide järjestus lihtsa hashiahelana), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21932</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21932"/>
		<updated>2025-02-03T14:14:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (vaja implementeerida ka HTTP server ja klient)&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal, kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal.&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav. Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kaks osa:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Selle realiseerimine annab 50% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus (ühel masinal) töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. Selle realiseerimine annab lisaks 25% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Täiendav osa: Juhul kui rakendus (põhiosa + katseosa) jookseb samas võrgus erinevatel masinatel, annab see lisaks 25% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, sünkima ega kaevandama. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja eri masinates, ja nad süngivad omavahel datat (ledgeri puhul) või saadavad päringuid teistele laiali (tori puhul).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine tähendab&amp;quot;, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks (tüüpiliselt paar lehekülge koodi). Selliseid näitekoode võib täiesti otse kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [http://tinyhttpd.cvs.sourceforge.net/viewvc/tinyhttpd/tinyhttpd/httpd.c?revision=1.4&amp;amp;view=markup tiny], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita,&lt;br /&gt;
ning selgitavate tekstidega servereid leiad mh [http://onjava.com/pub/a/onjava/2003/04/23/java_webserver.html siit] ja&lt;br /&gt;
[http://fragments.turtlemeat.com/javawebserver.php siit].Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni serverinäite [http://muharem.wordpress.com/2007/05/29/roll-your-own-server-in-50-lines-of-code/ saad siit]; [https://daanlenaerts.com/blog/2015/06/03/create-a-simple-http-server-with-python-3/ lühem ja uuem]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist, vaata [https://blog.ethereum.org/wp-content/uploads/2015/11/mining.jpg seda pilti], kus on näha bloki sees olev hashide merkle puu ja blokkide järjestus lihtsa hashiahelana), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21931</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21931"/>
		<updated>2025-02-03T14:12:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (vaja implementeerida ka HTTP server ja klient)&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal, kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal.&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav. Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kaks osa:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse). Selle realiseerimine annab 50% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus (ühel masinal) töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab. Selle realiseerimine annab lisaks 25% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Täiendav osa: Juhul kui rakendus (põhiosa + katseosa) jookseb samas võrgus erinevatel masinatel, annab see lisaks 25% punktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, sünkima ega kaevandama. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja eri masinates, ja nad süngivad omavahel datat (ledgeri puhul) või saadavad päringuid teistele laiali (tori puhul).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine tähendab&amp;quot;, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks (tüüpiliselt paar lehekülge koodi). Selliseid näitekoode võib täiesti otse kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [http://tinyhttpd.cvs.sourceforge.net/viewvc/tinyhttpd/tinyhttpd/httpd.c?revision=1.4&amp;amp;view=markup tiny], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita,&lt;br /&gt;
ning selgitavate tekstidega servereid leiad mh [http://onjava.com/pub/a/onjava/2003/04/23/java_webserver.html siit] ja&lt;br /&gt;
[http://fragments.turtlemeat.com/javawebserver.php siit].Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni serverinäite [http://muharem.wordpress.com/2007/05/29/roll-your-own-server-in-50-lines-of-code/ saad siit]; [https://daanlenaerts.com/blog/2015/06/03/create-a-simple-http-server-with-python-3/ lühem ja uuem]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist, vaata [https://blog.ethereum.org/wp-content/uploads/2015/11/mining.jpg seda pilti], kus on näha bloki sees olev hashide merkle puu ja blokkide järjestus lihtsa hashiahelana), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21930</id>
		<title>Hajussüsteemid prax 1 2025 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Hajuss%C3%BCsteemid_prax_1_2025_kevad&amp;diff=21930"/>
		<updated>2025-02-03T14:09:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Fail:Shut-up-and-take-my-bitcoin.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesanne =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on võimalik valida kahe erineva ülesande vahel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lihtsa P2P võrgu realiseerimine ja sellele distributed ledgeri mõne aluskomponendi (mitte veel terve ledgeri) realiseerimine koos test/katsesüsteemiga.&lt;br /&gt;
* Enda valitud ja õppejõuga kooskõlastatud alternatiivne sobiv ülesanne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõlemil juhul on sul alustuseks vaja implementeerida lihtne P2P protokoll üle HTTP, nii et:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* protokoll oleks realiseeritud HTTP protokolli peale (vaja implementeerida ka HTTP server ja klient)&lt;br /&gt;
* mitu sinu rakenduse klooni suudavad suhelda nii samas masinas, töötades eri portide peal, kui mitmes erinevas masinas eri IP-de peal.&lt;br /&gt;
* eesmärk on kõigi rakendused omavahel suhtlema ja ühise võrguna tegutsema panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmeerimiskeel on vabalt valitav. Masin(ad), kus su süsteem töötab, on vabalt valitavad: võid kasutada oma laptoppi, arvutiklassi arvutit, dijkstrat või mõnda muud serverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;strong&amp;gt;NB! Siin praksis ei või kasutada nö suurt veebiserverit a la Apache, Nginx vms. Lihtsad http teegid on samas OK - näiteks Pythonisse sisseehitatud SocketServer. Ei tohiks kasutada ka veebiraamistikke a la Spring, Flask või keerukamaid implementatsioone nagu AIOHTTP: need ei ole esimese praksi jaoks mõttekad &amp;lt;/strong&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi lõpus pead tegema juhendajale oma grupiga väikese &amp;lt;b&amp;gt;demo&amp;lt;/b&amp;gt; - et kuidas töötab - ja seletama natuke oma koodi ehitust. Kõik tudengid saavad demo jälgida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väga soovitav on teha jooksvalt demosid enne hindamist, jällegi kõigile huvilistele vaadatavana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Ülesande detailid: distributed ledgeri komponent =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesandel on kaks osa:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Põhiosa: sul on vaja kirjutada lihtne bitcoini-tüüpi rakendus, mis suudab leida oma kloone ehk sõlmi võrgus, küsida neilt olemasolevaid ledgeri plokke ja saata neile endale teadaolevaid blokke ja uusi transaktsioone (transaktsioonid on ülekanded ehk mistahes info, millest blokk kokku pannakse).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Katseosa: samuti on sul vaja kirjutada test/katserakendus, mis suudab käivitada suure hulga sõlmi ja panna mõned neist sõnumeid saatma, mõned sõlmed ära kaduma ja mõned lisanduma. Ehk siis, test/katserakendus simuleerib väikese P2P võrgu tööd. Sul on vaja mh testida, et kui palju sõlmi reaalselt suudab sinu võrgus (ühel masinal või paaril masinal) töötada ja mis saatmis/kadumis/lisamiskoormust ta vastu peab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Ledgeri blokk&amp;quot; võib selles praksis olla lihtsalt suvaline string või json struktuur: neid ei pea kontrollima, sünkima ega kaevandama. Piisab lihtsalt nende kogumisest ja soovijatele laialisaatmisest. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sa võid ise valida, kas &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* realiseerid lihtsustatud protokolli, millega saad ise distributed ledgeri ehitada, ei saa aga suhelda päris-bitcoini sõlmedega. &lt;br /&gt;
* või realiseerid alamhulga tegelikust bitcoini protokollist: see on tehniliselt päris keeruline (protokoll on bititasemel ja seal on palju detaile), samas saad siis ise leida päris-bitcoini võrgusõlmi ja katsetada, mis juhtub, kui neile näiteks ise ülekandeid vms saadad. Kui seda kaalud, siis loe enne bitcoini materjale kursuse põhilehel ja tutvu hardcore dokumentatsiooniga algul siit https://bitcoin.org/en/developer-guide#p2p-network ja siis siit https://en.bitcoin.it/wiki/Protocol_documentation&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd detailsemalt meie oma lihtsustatud protokollist. Edaspidises eeldame, et http päringud on GET päringud, kui mõne puhul pole spetsiaalselt öeldud, et tegu on POST päringuga.&lt;br /&gt;
Pane tähele, et sul on vaja realiseerida nii kloonide/blokkide küsimine kui nende küsimisele vastamine!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kuidas alustada =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on kõigepealt vaja teha väike P2P rakendus, ehk proge, mis suudaks oma kloonidega suhelda. Konkreetsemalt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* sinu proge on käsurea rakendus ilma kasutajaliideseta&lt;br /&gt;
* ta kuulab, kas temaga tahetakse võtta ühendust ja võtab ise teistega ühendust&lt;br /&gt;
* tahame saavutada, et meil käib korraga N koopiat, samas masinas ja eri masinates, ja nad süngivad omavahel datat (ledgeri puhul) või saadavad päringuid teistele laiali (tori puhul).&lt;br /&gt;
* &amp;quot;teiste kuulamine tähendab&amp;quot;, et ta on server&lt;br /&gt;
* eeldame, et ühendus toimub üle http&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tee nii, et sinu proge reageeriks http päringutele ja vastaks neile mingi testvastuse, et sa saaks ise aru, et ta on värgi kätte saanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine asi on panna ta ise teistega ühendust võtma: siis ta avab urli nagu brauser.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus, et kuidas päringuid kodeerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
võtame GET näite urliga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   http://1.2.3.4:4500/request?param1=val1&amp;amp;param2=val2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
siin  http://1.2.3.4:4500/ ütleb, mis masinaga (1.2.3.4) ühendust võtta mis pordilt (4500)&lt;br /&gt;
ja see   &lt;br /&gt;
   request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on string, mis rakendus kätte saab ja ise parsima peab, ja mida võib kodeerida ehk&lt;br /&gt;
ka näiteks nii &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   /val1/val2/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
POST puhul see osa &lt;br /&gt;
    request?param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
on mittevajalik ja parem oleks teha ainult&lt;br /&gt;
     http://1.2.3.4:4500/ &lt;br /&gt;
ja saata sisu jsoni tekstina a la &lt;br /&gt;
    {&amp;quot;param1&amp;quot;:val1, &amp;quot;param2&amp;quot;:val2}&lt;br /&gt;
kuigi saab ka saata postiga lihtsalt &lt;br /&gt;
     param1=val1&amp;amp;param2=val2 &lt;br /&gt;
mis on veidi vähem mainstream.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis teeb käsurea rakendus? Panen ta käima, ta jääbki käima ja trükib vajadusel debuginfot. &lt;br /&gt;
Tal peab olema pordikuulamise tükk sees ja talle peab kuskil ütlema, et mis porti kuulata.   Tal võiks olla default port a la 5134 ja saad käivitades öelda pordi a la  ühes aknas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 6345&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teises aknas aga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    prog.py 7890&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Iga kloon samas masinas peaks olema eri pordil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= HTTP server/klient =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HTTP baasil töötav protokoll näeb välja umbes järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  GET http://1.2.3.4/request?param1=val1&amp;amp;param2=val&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  POST http://1.2.3.5/response&lt;br /&gt;
  ...&lt;br /&gt;
  param1=val1&amp;amp;param3=val3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne. Seega tuleb meil teha:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# HTTP server, mis suudaks vastu võtta GET ja POST päringut ning parseerida pathi ja parameetrid (query stringi). Meid huvitab ka IP, kust päring tuli, see tuleb edaspidi kasutamiseks meelde jätta. POST päringu puhul peab lugema päringu &amp;quot;keha&amp;quot; (body).&lt;br /&gt;
# Selle peale peaks serveris käivituma mingi funktsioon. Selle võime jätta hetkel tühjaks&lt;br /&gt;
# Lõpuks saadame vastuse samuti HTTP päringuga. Seega vaja selleks HTTP klienti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Server tuleb realiseerida ise, kasutades võrgust leitavaid näiteid mikro-http-serveri jaoks (tüüpiliselt paar lehekülge koodi). Selliseid näitekoode võib täiesti otse kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
C jaoks on sobiv mikroserver näiteks [http://tinyhttpd.cvs.sourceforge.net/viewvc/tinyhttpd/tinyhttpd/httpd.c?revision=1.4&amp;amp;view=markup tiny], java jaoks sobib alustuseks [http://stackoverflow.com/questions/3732109/simple-http-server-in-java-using-only-java-se-api sisseehitatud HTTP server]. Socketi tasemel alternatiividest&lt;br /&gt;
on [http://www.java2s.com/Code/Java/Tiny-Application/HttpServer.htm see server] väga hea väike näide, aga selgitava tekstita,&lt;br /&gt;
ning selgitavate tekstidega servereid leiad mh [http://onjava.com/pub/a/onjava/2003/04/23/java_webserver.html siit] ja&lt;br /&gt;
[http://fragments.turtlemeat.com/javawebserver.php siit].Loe java socketitest põhjalikumalt [http://download.oracle.com/javase/tutorial/networking/sockets/ siit]. Pythoni serverinäite [http://muharem.wordpress.com/2007/05/29/roll-your-own-server-in-50-lines-of-code/ saad siit]; [https://daanlenaerts.com/blog/2015/06/03/create-a-simple-http-server-with-python-3/ lühem ja uuem]. Http kohta võib lugeda [http://www.jmarshall.com/easy/http/ näiteks siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kloonide ehk sõlmede leidmine võrgus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klooni leidmine tähendab, et saad teada ip aadressi ja pordi, kus võiks olla töötav kloon.&lt;br /&gt;
Sinu rakendusel peaks kõigepealt olema väike konfifail, kuhu saad kirjutada järjest mõned ip aadressid ja pordid: soovitav on see esitada teha jsoni listina. Käivitades hakkab sinu rakendus neid läbi käima ja küsima neilt, milliseid teisi kloone nad teavad. Nii kogud kokku pikema listi kloonidest. Samuti pead suutma vastata endale teadaolevate kloonide päringule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on realiseerida päring http protokolliga, näiteks nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/addr&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
millele vastatakse kloonide json listiga, samas formaadis, kui sinu konfifailis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reaalse töö käigus ei ole sul vaja leida kõiki töötavaid kloone, piisab mingist &amp;quot;mõistlikust&amp;quot; hulgast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea mõte on taustaks läbi lugeda need lühikesed jutud kursuse põhilehelt (arusaadavalt ei pea sa neid meetodeid realiseerima):&lt;br /&gt;
* https://bitcoin.stackexchange.com/questions/3536/how-do-bitcoin-clients-find-each-other&lt;br /&gt;
* https://en.bitcoin.it/wiki/Satoshi_Client_Node_Discovery&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ledgeri blokkide küsimine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul on vaja regulaarselt küsida ja kettal hoida nö ametliku ledgeri kõiki blokke. Ledger on lihtsalt blokkide list. Igal blokil on oma tekstiline id (bitcoini puhul bloki hash) ja sisu. Bloki hash tuleb arvutada bloki tekstilise esituse pealt sha-256 hashifunktsiooniga, ning konvertida hex-kujule. Hashe saadame siis alati hex-kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nagu öeldud, ei pea me esimeses praksis blokkide sisuga ja nende kontrollimisega tegelema, selleks on teine praks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sul võib juba olla mingi hulk ledgeri blokke salvestatud, siis on kasulik saada küsida ka blokke alates mingist teadaolevast blokist (ehk tema hashist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide järjestuse võid teha esialgu lihtsalt nii, et hoiad blokke saabumise järjekorras. Lõplikus ledgeri variandis peaks blokid olema hashchaini järjestuses (blokk N+1 hash moodustatakse bloki sisust+eelmise bloki hashist, vaata [https://blog.ethereum.org/wp-content/uploads/2015/11/mining.jpg seda pilti], kus on näha bloki sees olev hashide merkle puu ja blokkide järjestus lihtsa hashiahelana), aga seda hashchaini ja kontrolli ei ole esialgu vaja teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Blokkide küsimine peaks välja nägema nii, et saad &lt;br /&gt;
* küsida korraga blokkide nimistut ehk hashide listi (kas tervet või ainult uuemaid)&lt;br /&gt;
* küsida konkreetseid blokke vastavalt nende hashidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigi blokkide nimistu küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ja alates-blokist-Z nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getblocks/Z&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus Z on bloki id ehk hash.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastuseks võiksid saada bloki hashide listi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühe konkreetse bloki küsimine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/getdata/H&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kus H on bloki hash, millele vastavat blokki tahad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Uute transaktsioonide ja uute ledgeri blokkide laialisaatmine  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin toimub tehingute ja blokkide laviinitaoline laialisaatmine kõigile kloonidele: iga kloon salvestab talle saadetud info ja saadab selle siis teistele edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul olema võimalik omal initsiatiivil laiali saata transaktsioone ehk ülekandeid (a la Jaan kannab 2018-02-15 Antsule 0.0001 bitcoini).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/inv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on on transaktsiooni hash ja tema json-esitus. Transaktsiooni sisu võiks esialgu olla suvaline (json) string. Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui transaktsioon aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kättesaadud transaktsioon tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga transaktsiooni saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti peab sul olema võimalik saata teistele kloonidele omal initsiatiivil uusi blokke, mis nemad peaks oma ahela lõppu lisama, kontrolle pole esialgu vaja (teises praksis hakkame tegelema blokkide kontrolli ja &amp;quot;ametliku&amp;quot; ahela sünkimisega. Blokk koosneb üldjuhul hulgast kontrollitud transaktsioonidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See päring võiks olla POST päring, kus url on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  http://xx.xx.xx.xx:yyyy/block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ning postitatud väärtus (st tekst peale http päiste järel olevat tühja rida) on bloki hash ja tema tekstiline sisu (vali ise, kuidas neid kodeerid). Sellise postitatud päringu vastuseks võiks anda kas arvu 1 kui blokk aktsepteeriti või veateate (näiteks {&amp;quot;errcode&amp;quot;: ..., &amp;quot;errmsg&amp;quot;: ...} kui teda ei aktsepteeritud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jällegi, kättesaadud blokk tuleks salvestada ja omakorda teistele kloonidele laiali saata. Pane tähele, et kui sa oled mingi hashiga bloki saad, siis peaksid vaatama, kas ta sul juba on, ja kui on, siis mitte edasi saatma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Märkmeid presentatsiooni kohta ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvesta, et sul on mitu node: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* eristamiseks vaja porti, AGA ip ka! Siis saab mitme masinaga katsetada.&lt;br /&gt;
* raporteeri, et mis juhtus mitme masinaga katsetamisel&lt;br /&gt;
* raporteeri ka oma test/katserakenduse tulemustest&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Protokoll suhtlemiseks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* tahaks aru saada protokollist&lt;br /&gt;
* selleks peaks olema näitefail, kus on päringute ja vastuste näited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Tähelepanekuid P2P paremaks organiseerimiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[P2P realiseerimise märkmeid]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Fail:ITI0101_24_04_Veebirakendused_2.pdf&amp;diff=21791</id>
		<title>Fail:ITI0101 24 04 Veebirakendused 2.pdf</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Fail:ITI0101_24_04_Veebirakendused_2.pdf&amp;diff=21791"/>
		<updated>2024-11-28T13:40:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: Martinv laadis üles uue versiooni failist Fail:ITI0101 24 04 Veebirakendused 2.pdf&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Fail:ITI0101_24_04_Veebirakendused_2.pdf&amp;diff=21790</id>
		<title>Fail:ITI0101 24 04 Veebirakendused 2.pdf</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Fail:ITI0101_24_04_Veebirakendused_2.pdf&amp;diff=21790"/>
		<updated>2024-11-28T13:39:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=21789</id>
		<title>Sissejuhatus infotehnoloogiasse</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=21789"/>
		<updated>2024-11-28T13:39:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* 13. nädal: Rekursioon ja veebirakendused teine osa */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:matrix.jpg|left|IT]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekood: ITI0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõud: [http://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontakt: tanel.tammet@taltech.ee, 6203457, ICT 426&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
olemas on ka [[iti0101 2023| 2023 aasta arhiiv]] kõigi eelmise aasta materjalidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== NB! Väike kavamuutus ja uued vahetulemused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
28. nov planeeritud tarkvaratoodete ehitamise loeng ja 4. dets planeeritud veebirakendused teine osa lähevad vahetusse: 28 nov toimub veebirakendused teine osa ja 4. dets tarkvaratoodete ehitamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allpool leiad nüüd 1-10 kontrolltöö vahetulemused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
12. septembri loengute teemadeks on (a) robootika ja (b) loomulik keel ja keelemudelid. Algoritmide loengu nihutasime kolmandale nädalale. Sellega katavad esimese ja teise nädala loengud kompaktselt A.I. sissejuhatuse. Baasvärgid algavad teisel nädalal ja jätkuvad neljandal nädalal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pane tähele, et allpool on nüüd olemas veebikontrolltöö esimese nädala teemadel.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kursuse eesmärk ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.&lt;br /&gt;
* Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.&lt;br /&gt;
* Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Live feed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://echo360.org.uk/section/ba7f2cf4-d4b1-4f10-8f6a-a779a7b38a54/public Siin lehel] on loengu ajal live videofeedi link. 100% garantiid, et ok töötab, ei ole. Otsi loetelust selle päeva värk ja proovi järgi!&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
== Videosalvestused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu ajal on live feed ja video salvestatakse järelvaatamiseks. &lt;br /&gt;
Videoalvestuste lingid leiad edaspidi allpool nädalate loengupresentatsioonide järel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Live feedi ja salvestused leiad [https://echo360.org.uk/section/299a68a0-7668-4bc0-ad97-5275643762d2/public siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Maht, aeg, tulemus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks järjestikkust loengut nädalas neljapäeviti kuuenda korpuse auditooriumis U06A-229. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. Õppejõud (v.a. esimesed kaks nädalat) Tanel Tammet.&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 13:45: süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Erinevad õppejõud. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sessiooniõppe (IADB10A, IADB10B) sissejuhatav loeng on reedel, 6 septembril kell 11:45 auditooriumis NRG-131 (loengu annab Tanel). Selle loengu [[Media:It_ylevaade.pdf|ülevaatematerjalid]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Esimesel kahel nädalal toimuvad ainult eri teemade süvaloengud eri õppejõudude poolt; Taneli loengud algavad kolmandal nädalal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega paarikümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on &lt;br /&gt;
loengujärgse esmaspäeva hommikust järgmise loengupäeva (reede) lõpuni. Koduülesanded ja harjutused - kui neid antakse - on kontrolltöö üheks osaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kontrolltööd ja koduülesanded ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. kontrolltöö, mis jääb üles 1. detsembrini, kaasa arvatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/cgi-bin/qshow11.py Kontrolltöö 11, kaheteistkümnenda nädala teemadel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Viimase ülesande juures on 3n+1 programm järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
def seq3np1(n):&lt;br /&gt;
  while n != 1:&lt;br /&gt;
    print(n)&lt;br /&gt;
    if n % 2 == 0: # n is even&lt;br /&gt;
      n = n / 2&lt;br /&gt;
    else: # n is odd&lt;br /&gt;
      n = (n * 3) + 1&lt;br /&gt;
  print(n) # the last print is 1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tee väike programm, mis katsetab järjest arve 1,2,3,4 jne, kuni leiab seq3np1 jaoks esimese sellise sisendarvu n, mille puhul seq3np1 teeb üle 100 tsükli (ehk, trükib üle 100 rea). See leitud sisendarv ongi vastus, mis tuleb kontrolltöösse panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd on olemas [[it_sissejuhatus_kontr_nov_2024|1-10 kontrolltöö vahetulemused]]. Tulbad: tudengikood, initsiaalid, vahetulemus, 1-10 kontrolltöö veapunktid. 1 veapunkt tähendab 2 või 3 vigast vastust, 2 veapunkti 4 või 5 vigast vastust jne. x tähendab, et vastav töö on tegemata, mis annab 4 veapunkti. Keskmine veapunktide arv oli 11.55, ümardatult 12. Seega, kui sul oli kokku näiteks 5 veapunkti, on su vahetulemus 7 punkti (selle võrra oled keskmisest parem). Mitte-ascii initsiaalid on esitatud veidra suvatähega või küsimärgiga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kontrolltöö üks ülesanne küsib, kui kiiresti töötab sajamiljonine tsükkel siintoodud javascripti programmis sinu brauseris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Javascripti kiirusenäide.&lt;br /&gt;
&amp;lt;div id=&amp;quot;result&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/div&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;script&amp;gt;&lt;br /&gt;
n=100000000;&lt;br /&gt;
i=0&lt;br /&gt;
sum=0;&lt;br /&gt;
start = Date.now();&lt;br /&gt;
for(i=0; i&amp;lt;=n; i=i+1) sum = sum + i;&lt;br /&gt;
millis = Date.now() - start;&lt;br /&gt;
document.getElementById(&amp;quot;result&amp;quot;).innerHTML=&amp;quot;Summa on &amp;quot;+sum+&amp;quot; millisekundid on &amp;quot;+millis;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/script&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kopeeri, pasteeri ja salvesta kogu see lähtekood oma arvutis failiks katse.html ja ava brauseriga (proovi ctrl-o või otsi menüüst või googelda, kuidas seda teha). Reloadi paar korda. Proovi lisaks (ei ole kohustuslik) avada sama leht erinevates brauserites ja soovitavalt eri arvutites, ning võrdle. Kontrolltöö umbkaudne kiirusehinnang on nö tava-arvuti jaoks, mitte eksootiliste eriaeglaste masinate jaoks.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kontrolltöö kaks 6502 assembleri küsimust käivad siintoodud programmitooriku kohta, mida saad parandamise järel käivitada [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502 lehel]. Tahame, et see programm värviks suure osa (mitte lihtsalt ühe pikseli) algselt üleni mustast pildikastist paremal mingit muud värvi.&lt;br /&gt;
Ühes küsimuses pead leidma, et mis käsk (üksainus ilma argumentideta käsk) tuleb panna käsu &amp;quot;mõistatus&amp;quot; asemele, et värvimine toimuks. Järgmises küsimuses pead valima sobiva kirjelduse väljundile, mis siis näed (st mis on esialgse üleni musta pildikasti asemel).&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
  LDA #$00&lt;br /&gt;
  STA $01&lt;br /&gt;
  LDA #$05&lt;br /&gt;
  STA $02&lt;br /&gt;
  LDY #$00&lt;br /&gt;
  LDA #$03&lt;br /&gt;
loop:&lt;br /&gt;
  mõistatus&lt;br /&gt;
  STA ($01),Y&lt;br /&gt;
  CPY #$00&lt;br /&gt;
  BNE loop  	&lt;br /&gt;
  BRK&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö kaks C näiteprogrammi on siin.&lt;br /&gt;
Esimene:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
int square(int num) {&lt;br /&gt;
    return num * num;&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
int main(int argc, char **argv) {&lt;br /&gt;
  int n;&lt;br /&gt;
  int i,sum=0;&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  n=atoi(argv[1]);&lt;br /&gt;
  printf(&amp;quot;Tere! Sain sisendi %d\n&amp;quot;,n);   &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  for(i=0; i&amp;lt;=n; i=i+1) &lt;br /&gt;
    sum = sum + i; &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  printf(&amp;quot;summa on %d\n&amp;quot;,sum);&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Selles kontrolltöös on ainult algoritmide loengu ülesanded: veebirakendustest tuleb hiljem täiendav loeng, misjärel tulevad küsimused veebirakenduste kohta.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Soovitused:&lt;br /&gt;
* Lausearvutuse ülesannete lahendamisel kasuta enesekontrolliks õppejõu süsteemi [https://logictools.org/prop.html logictools]: pane valem suurde valgesse sisestuskasti ja vajuta &amp;quot;Build&amp;quot; a &amp;quot;truth table&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
* Unicode ülesannete jaoks guugelda, kuni leiad viisi õige number leida.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada &amp;quot;Salvesta&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täida korrektselt alguse väljad matriklinumber, nimi ja email: nende järgi lähevad tulemused sulle arvesse. &amp;quot;Matriklinumber&amp;quot; on sinu tudengikood, a la 205384iadb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Küll aga öeldakse sulle vastuseks, kas salvestamine&lt;br /&gt;
õnnestus või ei. Kui sa ei näe tulemust &amp;quot;Sinu vastus on salvestatud, aitäh!&amp;quot;, siis on sul mõni väli täitmata, võrguühendus katkes vms: sel juhul palun&lt;br /&gt;
kontrolli vormi sisu ja salvesta uuesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsteem lubab - tehniliselt - sul salvestada vastuseid mitu korda, aga arvesse läheb ainult esimene.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö ilmub siia peatükki hiljemalt loengujärgse esmaspäeva hommikuks ja jääb üles vähemalt järgmise loengupäeva (neljapäev) lõpuni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vahetulemused pannakse üles ca kord kuus.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[[it_sissejuhatus_kontr_okt_2024|Siin]] on 1-4 kontrolltöö vahetulemused. Tulbad: tudengikood, initsiaalid, vahetulemus, 1-4 kontrolltöö veapunktid. 1 veapunkt tähendab 2 või 3 vigast vastust, 2 veapunkti 4 või 5 vigast vastust jne. x tähendab, et vastav töö on tegemata, mis annab 4 veapunkti. Keskmine veapunktide arv oli 3.75, ümardatult 4. Seega, kui sul oli kokku näiteks 3 veapunkti, on su vahetulemus 1 punkt (selle võrra oled keskmisest parem). Mitte-ascii initsiaalid on esitatud veidra suvatähega.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loengute plaan ja materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut.  Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb mitmeks blokiks, mis toimuvad kuigivõrd segiläbi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Erinevad IT teemad, millest osa annab Tanel, osad teised õppejõud.&lt;br /&gt;
* Ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade: miks ja kuidas on asjad arenenud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Senised loengud peaksid olema vaadatavad [https://echo360.org.uk/section/72b980e1-bec7-4b3f-a3fe-3f9e93c9d90d/public sellelt lingilt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Ei ole mingit garantiid, et loengud jäävad üles mitmeks kuuks või et kõik loengud võrku ilmuvad.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 1. nädal: Sissejuhatus kursusesse. Tehisintellekt ja masinõpe. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Sissejuhatus kursusesse. Tehisintellekt. Loengu teeb [https://aire-edih.eu/meeskond/otto-mattas/ Otto Mättas]. Tanel liitub telcos viimasel pooltunnil ja räägib kursusest ja hindamisest jne.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjalid:  [[Media:Otto_Mattas-AI_compressed.pdf|Otto AI materjalid]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Priit Järv räägib masinõppest: [[Media:Machine_Learning_2022.pdf|Loenguslaidid]]. Priit õpetab mh kursust [https://ois2.taltech.ee/uusois/aine/ITI0210 Tehisintellekti ja masinõppe alused]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/b08a7c6c-e078-421d-ba03-07368d028d8f/public Videosalvestus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks (esialgne): Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis põhiosadest koosnevad tehis-närvivõrgud, mida kasutatakse masinõppes. Mida närvivõrkudega õppe käigus tegelikult tehniliselt muudetakse? Mis on supervised learning, reinforcement learning, unsupervised learning (eeskätt, mille poolest nad üksteisest erinevad)? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Mis on tugev ja mis nõrk AI, mis on turingi test ja mis on eliza. Mis on otsimeetodites minimax ja alpha-beta (tehnilisi detaile ja näiteid ei tule). Mis on peamise tehisintellekti arendamise meetodid/lähenemised. Mis sorti ülesandeid praegused tehisintellektisüsteemid suudavad ok/väga hästi/väga halvasti lahendada?  Mis on IBM Watson, AlphaZero, GPT3/4. Mis põhiosadest koosnevad tehis-närvivõrgud, mida kasutatakse masinõppes. Mida närvivõrkudega õppe käigus tegelikult tehniliselt muudetakse? Mis on supervised learning, reinforcement learning, unsupervised learning (eeskätt, mille poolest nad üksteisest erinevad)? &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/3d7213ee-cb40-4bc9-b5d4-62707e724c80/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tehisintellekti teemal nö klassikalisi materjale:&lt;br /&gt;
:* [[Media:Ai_sissejuhatus_c_2023.pdf|Taneli AI sissejuhatuse materjalid]]. &lt;br /&gt;
:*Väga hea mõte on teha ise läbi lihtne sissejuhatav MOOC-kursus tehisintellektist: [http://www.elementsofai.ee/ eestikeelne] või https://www.elementsofai.com/ inglisekeelne]. &lt;br /&gt;
:* [https://openai.com/ GPT ja DALL-E] ise katsetamiseks: rega ja proovi! Tasuline, aga (a) suur hulk krediiti algul (st algus tasuta) (b) katsetamiseks ka edasi väga odav&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Taustaks: [https://courses.cs.ttu.ee/pages/Teadmisp%C3%B5hise_tarkvaraarenduse_meetodid_/_Methods_of_Knowledge_Based_Software_Development_2017 tehisintellektinduse magistrikursus TTÜs] ja ülevaade [https://aitopics.org/misc/about tehisintellektinduse valdkondadest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://www.bostondynamics.com/ Boston Dynamics] [https://www.youtube.com/watch?v=tF4DML7FIWk atlas] ja [https://www.youtube.com/watch?v=9aUBpByABiA valus variant] ja [https://www.youtube.com/watch?v=PQr6U3RWzVg big dog]. Eriti soovitav Marc Raiberti [https://www.youtube.com/watch?v=AO4In7d6X-c TED talk]: vaata kindlasti valusat faili hetkel 5:28 :)&lt;br /&gt;
:* Darpa [http://en.wikipedia.org/wiki/DARPA_Grand_Challenge grand challenge 2005] ja [https://www.youtube.com/watch?v=g0TaYhjpOfo darpa robotics challenge (2012-2015) fails compilation]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* [http://vimeo.com/user2952867/videos TTÜ roboswarm]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [https://www.tastehit.com/blog/google-deepmind-alphago-how-it-works/ Kuidas AlphaGo töötab] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://idlewords.com/talks/superintelligence.htm Miks mitte karta super-tehisintellekti] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] väike tehisintellekti-sari [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-i-how-we-got-here/ osa 1], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-ii-beyond-the-turing-test/ osa 2], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iii-hard-things-today/ osa 3],  [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iv-things-to-work-on-now/ osa 4] ja [https://rodneybrooks.com/blog/ blog]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.wired.com/wiredscience/2013/11/christof-koch-panpsychism-consciousness/all/ How networks become conscious] ja [http://www.newyorker.com/online/blogs/elements/2013/08/why-cant-my-computer-understand-me.html Why can&#039;t my computer understand me] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Marvin Minsky [http://aurellem.org/society-of-mind/ The Society of Mind]&lt;br /&gt;
:* [http://www.youtube.com/watch?v=-rMMTv7XLYw Õppimisalgoritmidest] ja [http://research.google.com/pubs/ArtificialIntelligenceandMachineLearning.html Google artiklid õppimisalgoritmidest]&lt;br /&gt;
:* Teadmiste integraatorid [http://blog.stephenwolfram.com/2011/01/jeopardy-ibm-and-wolframalpha/  Ibm Watson, Wolfram Alpha] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Siri_%28software%29 Siri]&lt;br /&gt;
:* [https://allenai.org/#nlp allen AI]: vaata ka projektide ülamenüüst Demo lingi alt online demosid&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Päris hea võrgust lugev ja õppiv süsteem [http://rtw.ml.cmu.edu/rtw/ NELL] vt ka [http://rtw.ml.cmu.edu/rtw/kbbrowser/ seniõpitut] ja [http://www.cs.cmu.edu/~rcwang/ olulist alus-meetodit] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://www.eclecticenergies.com/ego/eliza Klassikaline vestlev pseudointellekt Eliza]&amp;lt;!-- ja  [https://www.pandorabots.com/mitsuku/ modernsem vestlev pseudointellekt] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* A.I. filosoofia osas loe [http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophy_of_artificial_intelligence peamist wikiartiklit] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Functionalism_(philosophy_of_mind) wikiartiklit funktsionalismist] &lt;br /&gt;
:* Loe [[Media:Aifilosoofia_ttmatrix.doc|Matrix, Skynet ja sõda teispoolsusega]], [http://ase.tufts.edu/cogstud/dennett/recent.html Dennetti artikleid], [http://aima.cs.berkeley.edu/ tuntud õpikut],&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustakuulamiseks soovitavaid podcastiepisoode:&lt;br /&gt;
:* Eriti soovitav filosoofia/praktika kokkupuutepunktina [https://lexfridman.com/steven-pinker/ Steven Pinkeri] episood väga heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist].&lt;br /&gt;
:* Neurorehkenduste ja sümbolrehkenduste vaidluse teemal kuula [https://lexfridman.com/gary-marcus/ Gary Marcuse episoodi] AI podcastist ja vastupidi, [https://lexfridman.com/david-silver/ David Silveri episoodi] Alphago, Alphazero jms teemadel. Lisaks videona [https://youtu.be/EeqwFjqFvJA Yoshua Bengio ja Gary Marcuse diskussioon]- &lt;br /&gt;
:* Praktilise AI ehitamise teemal kuula [https://lexfridman.com/david-ferrucci/ David Ferrucci] ibm watsoni episoodi &lt;br /&gt;
:* Vali neist A.I. podcastist mõned ja kuula: [https://lexfridman.com/ben-goertzel/ Goertzel], [https://lexfridman.com/tomaso-poggio/ Poggio],[https://lexfridman.com/richard-dawkins/ Dawkins], [https://lexfridman.com/noam-chomsky/ Chomsky], [https://lexfridman.com/nick-bostrom/ Bostrom], [https://lexfridman.com/jeff-hawkins/ Hawkins], [https://lexfridman.com/judea-pearl Pearl]&lt;br /&gt;
:* Soovitavaid A.I. podcaste üldse: [https://lexfridman.com/podcast endise nimega A.I. podcast] ja siis tehnilisemad [https://braininspired.co/ ajuteaduse-fookusega A.I. podcast] &amp;lt;!--, [https://soundcloud.com/nlp-highlights Alleni instituudi NLP podcast]. Viimase kohta veel soovitavaid episoode [https://soundcloud.com/nlp-highlights/89-dialog-systems-with-zhou-yu episode 89 about dialog systems], [https://soundcloud.com/nlp-highlights/executable-semantic-parsing-with-jonathan-berant episode 91 about executable semantic parsing], [https://soundcloud.com/nlp-highlights/59-weakly-supervised-semantic-parsing-with-abstract-examples-with-omer-goldman episode 59 about semantic parsing] ja lõpuks [https://allenai.org/demos demod], eriti [https://rule-reasoning.apps.allenai.org/ Rover demo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks uuri masinõppe kohta: &lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* [https://braininspired.co/ Brain inspired] podcast neuroteaduse ja veidi masinõppe teemadel: jutuajamised päris neuroteadlastega.&lt;br /&gt;
:* Kaggle [https://www.kaggle.com/competitions  competitions] ja [https://www.kaggle.com/learn iseõppe kursused]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Generative_pre-trained_transformer GPT vikipeedias] ja selle baasil tehtud Github copilot [https://en.wikipedia.org/wiki/GitHub_Copilot vikipeedias] ja [https://copilot.github.com/ otselink]. &lt;br /&gt;
:* [https://openai.com/api/ GPT-3/4 jne ja DALL-E] api ise katsetamiseks: rega ja proovi! Tasuline, aga (a) suur hulk krediiti algul (st algus tasuta) (b) katsetamiseks ka edasi väga odav&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 2. nädal: Robootika alused, loomulik keel ja keelemudelid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00: [https://www.akadeemia.ee/member/kruusmaa/ Maarja Kruusmaa]: robootika alused. Vaata ka [https://taltech.ee/en/biorobotics biorobootika keskus]. Presentatsioon 2023 aastast: [[Media:Robootika alused compressed3.pdf|Robootika alused]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [https://taltech.ee/uudised/nuud-tenuuris-tanel-alumae Tanel Alumäe] räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: LLM, GPT ja muu cutting edge värk. Loengumaterjal: [[Media:Keelemudelid.pdf|Keelemudelid.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a4f3134b-38bb-4053-95eb-14a7c3548d23/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks (esialgne):  Robotitest: tüüpilised andurid, tagasisidega ja ilma selleta juhtimine, miks on robotniidukid, aga mitte robotnõudekoristajad? Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 3. nädal. Sissejuhatus baasvärkidesse: arvuti ja info, ajaloo algus ... 1940 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1a24.pptx|itsissejuhatus1a24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1a24.pdf|itsissejuhatus1a24.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1b24.pptx|itsissejuhatus1b24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1b24.pdf|itsissejuhatus1b24.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/61df0a41-7b4a-442d-80a4-447891447775/public loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/967fbf34-9afa-48ea-9666-f3678069c92f/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Neljapäeval: loeng jäi ära. Õppekavade ja teaduskonna ülevaade: erinevad õppejõud. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* katseta [https://math.hws.edu/eck/js/datareps/xDataReps.html datareps] lehel erinevaid esitusi, püüa neist aru saada ja guugelda vajadusel juurde&lt;br /&gt;
:* vaata korra [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/ASCII-Table-wide.svg ascii tabelit]&lt;br /&gt;
;* uuri veidi [https://www.unicode.org/charts/ kooditabeleid] [https://home.unicode.org/ unicode] veebisaidil&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* loe juttu ja [http://math.hws.edu/eck/cs120/s01/lab1/ mängi andmete esitamise appletiga]. Vajab javat ja sul brauseri all tõenäoliselt käima ei lähe. Seega kas: (a) loe [[Ecki laborite allalaadimine ja katsetamine | siit, kuidas Ecki laborid oma masinasse panna]] ja lae alla ning katseta laboriga [http://math.hws.edu/TMCM/java/classes/DataReps.jar DataReps.jar] mille jutu leiad [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/DataRepsLab.html#reps siit allosast Data Representations] alt (b) või säti brauser lubama valitud applette: [http://www.java.com/en/download/help/jcp_security.xml loe siit]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* loe läbi mõni nendest [https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Graham_(programmer) Paul Grahami] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Y_Combinator Y combinatori] asutaja) esseedest: [http://www.paulgraham.com/nerds.html Why nerds are unpopular?], [http://www.paulgraham.com/lesson.html The lesson to unlearn], [http://www.paulgraham.com/think.html How to think for yourself].&lt;br /&gt;
:* [https://external-preview.redd.it/ihLiGBXOGFBWd_2UV9XyZM2hXQviZHmcFh1OAmCEnxE.png?auto=webp&amp;amp;s=9591f04e3a857441f63247c65830ac3e41047e5a valdkonnad]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* some random notes [https://0x0f0f0f.github.io/blog/mindlanguagemachines/ on mind, language and machines] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* loe läbi: Tanel Tammet: [http://www.metsas.ee/et/tekstid/tanelt/inimlikkus_on_loomalikkus Inimlikkus on loomalikkus]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* [http://www.pld.ttu.ee/~kruus/diskmat/index.html Kruusi diskreetse matemaatika kursus!]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/hs.html What you&#039;ll wish you&#039;d known]&lt;br /&gt;
:* Sama asi diskreetse matemaatika kursuses: harjuta lausearvutuse tõeväärtustabelite tegemist: vaata vanu eksamiülesandeid ([[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|1]], [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|2]], [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|3]]) tee ülesandeid ise juurde ja kasuta [http://logictools.org/prop.html logictools.org/prop.html] enesekontrolliks. Vajuta algul &amp;quot;help&amp;quot; nuppu, siis näed, kuidas valemeid kirjutada. Tõeväärtustabeli jaoks vajuta &#039;&amp;quot;Build&amp;quot; a truth table&#039; nuppu.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* algus-1945: [http://www.maxmon.com/history.htm A history of computers] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Eck lab: [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTuringMachineLab.html Turing machines]. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Vaata veidi ühte [http://www.youtube.com/watch?v=cYw2ewoO6c4&amp;amp;NR=1 Turingi masina videot] ja siis katseta:[https://math.hws.edu/eck/js/turing-machine/TM.html Turingi masina simulaator] ja [http://morphett.info/turing/turing.html alternatiivne simulaator]&lt;br /&gt;
:* Alustada: [[Media:loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=JDogScg_pUI lõpmatuse osa] [http://www.youtube.com/results?search_query=dangerous+knowledge BBC dokumentaalsarjast]&lt;br /&gt;
:* Varastest masinatest: &lt;br /&gt;
:** [https://www.youtube.com/watch?v=K6NgMNvK52A Jacquard&#039;i kangasteljed]&lt;br /&gt;
:** [http://widespacer.blogspot.com/2015/11/the-hidden-secrets-of-qwerty.html QWERTY klaviatuuri päritolust] ja [http://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/139379/1/42_161.pdf teistsugune arvamus] ja [http://widespacer.blogspot.com/2016/03/the-lost-key-of-qwerty.html mõne eritähe ajalugu]&lt;br /&gt;
:** Näide olulisest analoogarvutist: [http://en.wikipedia.org/wiki/Norden_bombsight Norden bombsight]&lt;br /&gt;
:** Inglise krüptosaaga: [http://en.wikipedia.org/wiki/Colossus_computer  Colossus], [http://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Turing Turing], sakslaste [http://en.wikipedia.org/wiki/Enigma_machine Enigma] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Lorenz_SZ_40/42 Lorenz SZ 40]&lt;br /&gt;
:** Esimesed digitaalsed elektriga töötavad arvutid: &lt;br /&gt;
:*** [http://www.zib.de/zuse/ Konrad Zuse]&lt;br /&gt;
:*** [https://en.wikipedia.org/wiki/Atanasoff%E2%80%93Berry_computer Atanasoffi elektronarvuti]&lt;br /&gt;
:*** [http://en.wikipedia.org/wiki/Harvard_Mark_I Mark I]: esimene programmeeritav elektromehaaniline arvuti.&lt;br /&gt;
:* Kuula [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 4. nädal: Algoritmid ja veebirakendused ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab [https://taltech.ee/kontaktid/tarkvarateaduse-instituut/marko-kaaramees Marko Kääramees].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Taneli loengumaterjal (mitte Martini kasutatud): [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|Itsissejuhatus10a20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10a20.pdf|Itsissejuhatus10a20.pdf]], Martini slaidid on [[Media:ITI0101_24_04_Veebirakendused.pdf|siin]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/0b929c13-5b0e-491b-8369-3da75aef9b2d/public loengusalvestus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil. Veebirakendused: mis on http, https, html, css, javascript, ajax, json, xml, kuidas üldjoontes töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita). Veebirakendustest teeme veel ühe täiendava loengu, mis viimaseid punkte katab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin]&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 5. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja arvuti riistvara ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus3o.ppt|Itsissejuhatus3o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus3o.pdf|Itsissejuhatus3o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: arvuti riistvara: transistorid, loogikalülitused, aritmeetika, mälu, programmid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.ppt|Itsissejuhatus_proc_23.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.pdf|Itsissejuhatus_proc_23.pdf]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/7514eb6a-7a7f-44c0-baea-6d8856c3fa14/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/85aa2f94-6d85-4940-a05c-02055ffbe08c/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/ffbdbd58-ea2f-4d90-9bfe-a44313cec100/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
* Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore&#039;s law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. Relee, lihtsad elektroonikaskeemid, mitme biti liitja ja lahutaja, lihtsad mälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis seda realiseerib, samuti koostada paaribitiste sisendite liitjat/lahutajat, samuti kolme eraldi biti liitjat ja trigerit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/college.html Undergraduation] pluss järelmärkused: [http://www.paulgraham.com/undergrad2.html more advice for undergrads]&lt;br /&gt;
:* [http://www.columbia.edu/cu/computinghistory/tabulator.html IBM-i varased mehaanilised tabulaatorid]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic-core_memory ferriitmälu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fortran Fortran] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/IBM_704 IBM 704] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_vacuum_tube_computers raadiolampidega arvutite suur tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Manchester_computers Brittide varaseimad arvutid Manchesteris]&lt;br /&gt;
:* [https://www.computerhistory.org/pdp-1/ PDP-1 restoration project], [https://www.youtube.com/watch?v=Rmvb4Hktv7U Spacewar: esimene graafiline arvutimäng], [http://www.computerhistory.org/revolution/computer-games/16/189/2213 ja ajaloo-video],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/First_video_game esimeste arvutimängude tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=6orsmFndx_o Ivan Sutherland&#039;s sketchpad video] vt ka [http://en.wikipedia.org/wiki/Sketchpad sketchpadi artikkel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=yJDv-zdhzMY Douglas Engelbart &amp;quot;mother of all demos&amp;quot;]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Semi_Automatic_Ground_Environment SAGE]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Counterculture_of_the_1960s Counterculture] &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Silicon_Valley Silicon Valley] vt ka [https://www.siliconvalleymap.org/ seda kaarti]&lt;br /&gt;
:* Whole earth catalog [http://en.wikipedia.org/wiki/Whole_Earth_Catalog wikis]&amp;lt;!-- ja [http://www.wholeearth.com/ skaneeritud sisu]--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule riistvarast:&lt;br /&gt;
:* [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episood] A.I. podcastist&lt;br /&gt;
:* [http://www.pctechguide.com/cpu-architecture/principles-of-cpu-architecture-logic-gates-mosfets-and-voltage lühike lugu transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks] ja vaata veidi täienduseks  [http://en.wikipedia.org/wiki/Logic_gate siit] &lt;br /&gt;
:* Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html loogikalülituste simulaator]. Kindlasti vaata ka [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/info.html infot] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=combinational.txt veidi keerukamaid näiteid] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=sequential.txt mälunäiteid].&lt;br /&gt;
:* Alternatiivina on päris head ka [https://logic.ly/demo/ logic.ly demo] (also 4-bit adder) or try [https://simulator.io/samples 4-bit adder tutorial in detail: you can try out and edit half-built parts]. See also [https://www.geeksforgeeks.org/half-adder-in-digital-logic/?ref=lbp this]. Samuti [https://circuitverse.org/simulator on-line] ja [https://learn.circuitverse.org/ selle tutorial]  ning [http://www.kolls.net/gatesim/ see allalaetav]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Tore mõte on teha D.Ecki harjutusi, osad siit: [http://math.hws.edu/TMCM/java/index.html Eck laborid].  Need simulaatorid on väga vanad, aga töötavad endiselt OK. Vajavad javat ja kõige parem on nad alla laadida ja oma masinas käivitada: [[Ecki laborite allalaadimine ja katsetamine|siit leiad õpetuse, kuidas seda teha]]. Süvene 4-biti liitjasse, kuni sa temast korralikult aru saad. Seejärel loe ise läbi, proovi ja tee mõlemist osast vähemalt üks harjutus, kus tuleb ise elektroonikaskeem ehitada:&lt;br /&gt;
:** [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab1.html Logic circuits]&lt;br /&gt;
:** [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab2.html Memory circuits]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Minecraft: redstone ja arvutid&lt;br /&gt;
:** introd [http://www.youtube.com/watch?v=aLTX-sBbo_U siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=XN_MIX7M460 siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=QpvJ9wiywL4 loogikalülitused]&lt;br /&gt;
:** shock and awe: [http://www.youtube.com/watch?v=rmKNahFDcAQ täielik 4-bitine arvuti minecraftis]&lt;br /&gt;
:* Veidi tutvuda nende saitidega:&lt;br /&gt;
:** [http://www.quadibloc.com/comp/cp01.htm täiendavalt teemal transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :** [http://www.karbosguide.com/books/pcarchitecture/start.html detailsemalt protsessorite ehitusest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:** [http://www.lighterra.com/papers/modernmicroprocessors/ Optimeeringud tegelikes protsessorites]&lt;br /&gt;
:* Loe, kuidas ARM chipid alguse said ja olid inspireeritud 6502 protsessorist:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :** [https://www.heyrick.co.uk/armwiki/Introducing_the_ARM arm chipid] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:** [https://www.theregister.co.uk/2012/05/03/unsung_heroes_of_tech_arm_creators_sophie_wilson_and_steve_furber/?page=1 arm chippide alguse lugu]&lt;br /&gt;
:* Protsessori simuleerimine ja ise ehitamine:&lt;br /&gt;
:** [https://math.hws.edu/eck/js/xComputer/xComputer.html Ecki xComputer]: lihtne simulaator 6502 stiilis&lt;br /&gt;
:**[http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502.org]: päris täpne 6502 simulaator&lt;br /&gt;
:**[http://www.visual6502.org/ visual6502.org] vt ka [http://www.visual6502.org/docs/6502_in_action_14_web.pdf slaidid]&lt;br /&gt;
:**[https://eater.net/8bit Build an 8-bit computer from scratch]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Microcontroller Mikrokontrollerid] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/System_on_a_chip system on a chip]:&lt;br /&gt;
:** [https://jaycarlson.net/microcontrollers/ mikrokontrollerite ülevaade] detailidega: kõik alla 1 dollari&lt;br /&gt;
:** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raspberry_Pi Raspberry Pi] SOC&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 6. nädal: Keskajalugu 1970 ... 1990  ja masinalähedane programmeerimine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus4o.ppt|Itsissejuhatus4o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus4o.pdf|Itsissejuhatus4o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Masinalähedane programmeerimine: assembler ja C. &lt;br /&gt;
:NB! Loengu powerpointi algus on hetkel põhiliselt kordamine: tegelik uus osa algab ca lk 21 ja seda kaetakse põhiliselt loengus interaktiivse demona, st materjalis on infot vähe. Väga soovitav on ise lisaks lugeda ja veidi harjutada Easy 6502 pisiõpikuga.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.ppt|Itsissejuhatus_progealused_20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.pdf|Itsissejuhatus_progealused_20.pdf]].&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/39ab8410-6dcb-41e0-b523-9ac1190a2ae6/public Loenguvideo].&lt;br /&gt;
** Tööta läbi nii palju [http://skilldrick.github.io/easy6502/ Easy 6502 pisiõpikust] kui jõuad.&lt;br /&gt;
** Loe [https://blog.codinghorror.com/the-infinite-space-between-words/ The infinite space between words]&lt;br /&gt;
** Loe [https://www.freecodecamp.org/news/must-know-numbers-for-every-computer-engineer/ Latency numbers] ja soovitavalt lisaks [https://www.forrestthewoods.com/blog/memory-bandwidth-napkin-math/ palju detailsemalt]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Media:2019_09_17_Kyberkaitse.pdf|Küberkaitse]].  Sten Mäses. NB! Sisu on peamiselt videosalvestuses, .pdf on viimase taustaks.--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/443ce527-1ded-4fe1-804e-852a9e1df026/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/5c9624d0-5f61-435c-a2e0-2e5189e2897c/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb loader. &amp;lt;!-- Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Jätk küsimusele &amp;quot;mida ülikoolis teha?&amp;quot;. Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/CollegeAdvice.html Advice for Computer Science College Students]&lt;br /&gt;
:* soovitav kuulata: [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/06/24/episode-52-frank-lantz-on-the-logic-and-emotion-of-games/  episood arvutimängudest] MindScape [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ podcastist] ja mängi episoodi külalise [https://www.decisionproblem.com/paperclips/ paperclips mängu] ja loe [https://wiki.lesswrong.com/wiki/Paperclip_maximizer tausta]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=2zfqw8nhUwA Apple 1984 Macintosh: reklaamklipp] ja [https://www.youtube.com/watch?v=8bepzUM1x3w Steve Jobs esitlemas] ja 1985 mac office [https://www.youtube.com/watch?v=V-SJQdREDKM lemmings] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs#Apple_(1976%E2%80%931985) wiki]&lt;br /&gt;
:* [http://www.4004.com/ intel 4004 skeemid, simulaatorid ja ajalugu], [http://e4004.szyc.org/ simulaator]&lt;br /&gt;
:* [http://www.visual6502.org/JSSim/index.html MOS 6502 simulaator] ja [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy 6502 pisiõpik] ja [https://www.pagetable.com/?p=64 terminaator oli progetud 6502 assembleris] [https://www.youtube.com/watch?v=zgb763elfok klipp]&lt;br /&gt;
:* [http://www.computerhistory.org/pdp-1/index.php?f=theme&amp;amp;s=4&amp;amp;ss=3 Spacewar: esimene graafiline arvutimäng],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis]&lt;br /&gt;
:* [https://www.atarimuseum.de Atari muuseum]&lt;br /&gt;
:* [https://archive.org/details/NiklasRoyPongmechanik mehaaniline pong] ja [http://www.cyberniklas.de/pongmechanik/indexen.html taustaks]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/SRI_International SRI international]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Bell_Labs Bell labs]&lt;br /&gt;
:* [https://vdoc.pub/documents/what-the-dormouse-said-how-the-60s-counterculture-shaped-the-personal-computer-333q53kptb20 What the dormouse said raamatu täistekst] ehk &amp;quot;how the 60s counterculture shaped the personal computer&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Eric Raymond: [http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html How to become a hacker]&lt;br /&gt;
:* [http://www.rickadams.org/adventure/ Colossal Cave (adventure)] teksti-seiklusmäng [https://quuxplusone.github.io/Advent/ online] ja veidi vigane [http://www.xenoveritas.org/static/advent/advent.html  javascripti versioon]. Vaata ka [http://www.web-adventures.org/ suuremat kollektsiooni vanade teksti-seiklusmängude] javascripti-versioonidest.&lt;br /&gt;
:* [http://www.pong-story.com/odyssey.htm Magnavox odyssey]&lt;br /&gt;
:* Popular Science [https://books.google.ee/books/about/Popular_Science.html?id=qR8DAAAAMBAJ&amp;amp;redir_esc=y täielik arhiiv]&lt;br /&gt;
:* [http://porkrind.org/a2/?disk=Karateka.do Apple II Karateka simu] (mängimiseks qwaszx(? või all paremal klahvid ?), tühik ja nooleklahvid). Vaata taustaks [https://en.wikipedia.org/wiki/Karateka_(video_game) Karateka], [https://en.wikipedia.org/wiki/Jordan_Mechner Jordan Mechner] ja [http://www.jordanmechner.com/projects/prince-of-persia/ Prince of Persia].  [https://github.com/jmechner/Prince-of-Persia-Apple-II/tree/master/01%20POP%20Source/Source Prince of Persia lähtekood] (Apple II 6502 assembler).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* [https://blog.codinghorror.com/separating-programming-sheep-from-non-programming-goats/ Segaduses algajad]&lt;br /&gt;
:* Väga hea raamat riistvaralähedasest programmeerimisest: Computer Systems: A Programmer&#039;s Perspective. Randal E. Bryant and David R. O&#039;Hallaron, Carnegie Mellon University&lt;br /&gt;
:** [http://csapp.cs.cmu.edu/ raamatu sait]&lt;br /&gt;
:** [https://www.google.com/url?sa=t&amp;amp;rct=j&amp;amp;q=&amp;amp;esrc=s&amp;amp;source=web&amp;amp;cd=3&amp;amp;cad=rja&amp;amp;uact=8&amp;amp;ved=2ahUKEwjelpbAsPbdAhUIDywKHbCNA30QFjACegQICRAC&amp;amp;url=https%3A%2F%2Fpiazza.com%2Fclass_profile%2Fget_resource%2Fj7ly9riuca97on%2Fja86xbbpp0b73b&amp;amp;usg=AOvVaw2jvbidUujKI0bznBPL9hfL googeldades leitud täistekst]&lt;br /&gt;
:* Vaata, kuidas eri kompilaatorid [https://godbolt.org/ assemblerit genereerivad]&lt;br /&gt;
:* Loe veidi ja uuri [https://lwn.net/Articles/250967/ What every programmer should know about memory]&lt;br /&gt;
:* Väga vanade koduarvutite lag oli väiksem, kui praegustel: [https://danluu.com/input-lag/ Computer latency: 1977-2017]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 7. nädal: Interneti funktsioneerimine ja andmebaasid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Interneti funktsioneerimine: loengu annab Ivo Müürsepp.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:arvutivorgud_ivo_2024.pdf|arvutivorgud_ivo_2024.pdf]]: see on 2024 aasta Ivo materjal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Erki Eessaar räägib andmebaasidest. Andmed, informatsioon, andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. SQLis (PostgreSQL) väike näide tabelite loomise ning andmete otsimise ja muutmise kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:andmebaasidest_2024.pdf|andmebaasidest_2024.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Media:Andmebaasidest_s2021.pdf|Andmebaasidest_s2021.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_s2020_2.zip|xlsx ja sql näitefailid]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a8af4fe8-1c05-4a74-b82b-e862206cf453/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/87cb873e-5bbd-4e5e-a970-cf5dcbc60d2f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks esialgselt (läheb veidi täiendamisele): Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.  Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8. nädal: Küberkaitse ja andmetüübid masinalähedaselt ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
24. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: [https://et.wikipedia.org/wiki/Rain_Ottis Rain Ottis] räägib küberkaitsest. [[Media:rain_kyberkaitsest.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: loeng andmetüüpidest masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne. &lt;br /&gt;
** Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6b.ppt|itsissejuhatus6b.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6b.pdf|itsissejuhatus6b.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/cc46607d-c268-4b17-97e6-4422db95e82e/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt: Lihtsad andmetüübid, stringid, massiivid, puud, mis on pointer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks andmete esitusest:&lt;br /&gt;
:* [https://fabiensanglard.net/floating_point_visually_explained/ ujukoma-arvude seletus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Floating-point_arithmetic detailsemalt wikipedias] ja [http://www.mrob.com/pub/math/floatformats.html ajaloost]&lt;br /&gt;
:* [http://beza1e1.tuxen.de/strings.html how to implement strings]&lt;br /&gt;
:* ja kuidas python [https://rushter.com/blog/python-strings-and-memory/  stringe optimeerib]&lt;br /&gt;
:* [http://www.laurentluce.com/posts/python-list-implementation/ pythoni listid sisemiselt]&lt;br /&gt;
:* kataloog [https://treevis.net/ puude visualiseerimise viisidest]&lt;br /&gt;
:* hulk eri andmetüüpide [https://www.cs.usfca.edu/~galles/visualization/Algorithms.html visualiseeringuid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat:&lt;br /&gt;
:* [http://www.eurekalert.org/pub_releases/2006-06/uosc-fk062006.php Thirst for knowledge may be opium craving]&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/LadderOfAbstraction/ ladder of abstraction]&lt;br /&gt;
:* [http://johnsalvatier.org/blog/2017/reality-has-a-surprising-amount-of-detail Reality has a surprising amount of detail]&lt;br /&gt;
:* Maciej Cegłowski loeng [https://www.youtube.com/watch?v=5Vt8zqhHe_c barely succeed: it is easier]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 9. nädal: Lähiajalugu 1990-2009 ja programmeerimiskeeled  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
31. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2009. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid, võrgundus ja veeb, market crash, iPhone, Android, Bitcoin, e-valimised.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal a osa:[[Media:Itsissejuhatus5oa.ppt|Itsissejuhatus5oa.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oa.pdf|Itsissejuhatus5oa.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal b osa:[[Media:Itsissejuhatus5ob.ppt|Itsissejuhatus5ob.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5ob.pdf|Itsissejuhatus5ob.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal c osa:[[Media:Itsissejuhatus5oc1.ppt|Itsissejuhatus5oc1.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oc1.pdf|Itsissejuhatus5oc1.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45:  Erinevad programmeerimiskeeled ja kompileerimine/interpreteerimine.&lt;br /&gt;
** Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus_keeled.ppt|itsissejuhatus_keeled.ppt]], [[Media:itsissejuhatus_keeled.pdf|itsissejuhatus_keeled.pdf]], &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/dc2b7ceb-fc61-4fef-aaa2-9d3c65de4177/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. Kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks produktiivsuse kasvu ja innovatsiooni aeglustumisest:&lt;br /&gt;
:* [https://www.intereconomics.eu/contents/year/2017/number/1/article/the-global-productivity-slowdown-diagnosis-causes-and-remedies.html global productivity slowdown]&lt;br /&gt;
:* Peter Thiel: we wanted flying cars, instead we got 140 characters [https://som.yale.edu/blog/peter-thiel-at-yale-we-wanted-flying-cars-instead-we-got-140-characters ja hariduse eesmärkidest] ja [https://medium.com/@danwwang/why-is-peter-thiel-pessimistic-about-the-future-of-technology-d2897f9659bb kommentaare sellele]&lt;br /&gt;
:* biotechi [https://www.innovationgrowthlab.org/blog/innovation-slowing-down-if-so-what-can-be-done-about-it innovatsiooni aeglustumine ja kiirelt kasvavad kulud]&lt;br /&gt;
:* [https://aeon.co/essays/has-progress-in-science-and-technology-come-to-a-halt has progress in science and technology come to a halt?]&lt;br /&gt;
:* freakonomicsi [https://freakonomics.com/podcast/no-new-ideas/ podcast samal teemal]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ajaloost:&lt;br /&gt;
:* [http://arvutimuuseum.ut.ee/ Arvutimuuseum Tartu ülikoolis]&lt;br /&gt;
:* [http://toastytech.com/guis/guitimeline.html GUI ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [https://www.pinterest.com/pin/440649144769793165/ 101 arvutireklaami]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/playlist?list=PL92052A2D1E20A014 Arvutite ajaloolised tv-reklaamid]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.sciam.com/print_version.cfm?articleID=00010347-101C-14C1-8F9E83414B7F4945 The expert mind] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [[Media:teejuhtvorgundus_raamat.html |&amp;quot;Teejuht võrgumeediasse&amp;quot;]] toorik aastatest 1995-1996. Pakub eeskätt ajaloolist huvi.&lt;br /&gt;
:* Tutvu: [[Media:eestiajalugu.ppt|J.Penjami lühiülevaade Eestis tehtud ja olnud varastest arvutitest]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [[mikrointerpretaator|õppejõu mikro-interpretaator pythonis]]&lt;br /&gt;
:* [http://norvig.com/lispy.html tilluke lispi-interpretaator pythonis] ja [https://github.com/norvig/pytudes/blob/master/py/lis.py selle lähtekood]. Autoriks [https://en.wikipedia.org/wiki/Peter_Norvig Peter Norvig], vt ka [http://norvig.com/ Norvigi oma veebileht].&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/josegomezr/the-super-tiny-compiler tilluke lispi kompilaator pythonis]&lt;br /&gt;
:* [http://www.aosabook.org/en/500L/a-python-interpreter-written-in-python.html pythonis kirjutatud pythoni interpretaator]&lt;br /&gt;
:* Keerukam: [https://ruslanspivak.com/lsbasi-part1/ põhjalik interpretaatori-kirjutamise veebiraamat] algajatele ja [https://craftinginterpreters.com/ veel põhjalikum veebiraamat] ja [https://github.com/AZHenley/teenytinycompiler lihtsa kompilaatori näide ja õpetus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvu veidi nende progekeelte populaarsus-võrdlustega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Tiobe [https://www.tiobe.com/tiobe-index/ programmeerimiskeelte populaarsusindeks] &amp;lt;!-- ja [https://www.techworm.net/wp-content/uploads/2018/01/tiobe.png selle graafik] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Githubi progekeelte [https://madnight.github.io/githut/  populaarsusindeks requestide] ja [https://octoverse.github.com/2022/top-programming-languages repodes kasutatavuse] järgi.  &amp;lt;!-- [https://octoverse.github.com/  populaarsusindeks]  --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://pypl.github.io/PYPL.html PYPL: populaarsus tutorialite Google-otsingute järgi]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Põhjalik [https://boyter.org/posts/an-informal-survey-of-10-million-github-bitbucket-gitlab-projects/ Githubi repode analüüs mh keelte kaupa] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Nõudluse järgi [https://www.devjobsscanner.com/blog/top-8-most-demanded-programming-languages/ üks populaarsusindeks] ja [https://www.codeplatoon.org/the-best-paying-and-most-in-demand-programming-languages/ teine].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis vaata veidi neid asju:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://exploringdata.github.io/vis/programming-languages-influence-network/ Programming languages influence network]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://skilldrick.github.io/easy6502/ cool 6502 protsessori simulaator javascriptis] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/lang/ Computer languages history]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programming_languages Wikpedia list] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_programming_languages Wikipedia võrdlused]&lt;br /&gt;
:* [https://benchmarksgame-team.pages.debian.net/benchmarksgame/ Computer language benchmarks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 10. nädal: Operatsioonisüsteemid ja tekstitöötlus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
7. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Operatsioonisüsteemid. &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.ppt|Itsissejuhatus_opsyst.ppt]],  [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.pdf|Itsissejuhatus_opsyst.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Tekstitöötlus: Ivari Horm.&lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [https://study.risk.ee/wp-content/uploads/sites/3/2024/11/Teksti-toimetamine-2024.pdf Teksti Toimetamine 2024]. Lisaks (mittekohustuslik) on [https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine/ siin allpool] lingid näitefailide algfailidele ja tulemustele.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Veebirakendused. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|Itsissejuhatus10a20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10a20.pdf|Itsissejuhatus10a20.pdf]].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f9709a31-a84d-4e4d-bf2c-8e8205a8efe2/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/36b88bd1-fa33-46f8-bcd9-a02a42f96504/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown, nende plussid ja miinused, kus kasutatakse. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitavat katsetamist opsüsteemidega:&lt;br /&gt;
:* [http://levinux.com/ levinux: eksperimenteerimiseks mõeldud mikro-linux]: &amp;quot;tiny virtual Linux server that runs from USB or Dropbox with a double-click (no install or admin rights required) on Macs, Windows or Linux PCs&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Linux windowsis - [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Subsystem_for_Linux WSL] - [https://docs.microsoft.com/en-us/windows/wsl/ Microsofti õpetus]&lt;br /&gt;
Eriti soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* [http://duartes.org/gustavo/blog/category/software-illustrated/ Duarte blog sisemisest elust], mh [http://duartes.org/gustavo/blog/post/anatomy-of-a-program-in-memory/ kuidas programmi mälus hoitakse], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-the-kernel-manages-your-memory/ mälu haldamine], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-computers-boot-up/ bootimine 1] ja [http://duartes.org/gustavo/blog/post/kernel-boot-process/ bootimine 2]&lt;br /&gt;
Muidu soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* Wikipedia artikkel [http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system opsüsteemidest]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Linux_distribution Linux distributions]&lt;br /&gt;
:* päris hea [https://www.tutorialspoint.com/operating_system/index.htm opsüsteemide ehituse pisi-tutorial]&lt;br /&gt;
:* Ulrich Drepperi [http://people.redhat.com/drepper/cpucache-slides.pdf cache-lühiülevaade] ja [http://people.redhat.com/drepper/parallelprog.pdf paralleelsuse-ülevaade]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* üldse mitte kohustuslik (algajatel raske mõista :-) [http://www.catb.org/~esr/writings/taoup/html/ The Art of Unix Programming] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://www.minix3.org/ Minix: Linuxi inspiratsiooniks olnud mini-UNIX] ja &amp;lt;b&amp;gt;[https://www.cs.vu.nl/~ast/intel/ loe seda!]&amp;lt;/b&amp;gt; ja [https://hexus.net/tech/news/software/111857-intel-management-engine-runs-minix-3-os/ viimase taustaks] ja  [https://en.wikipedia.org/wiki/Intel_Management_Engine Intel Management Engine wikist].&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/unix/ Unix history]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory virtuaalmälu vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://zolutal.github.io/understanding-paging/ understanding paging]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_multitasking multitasking vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://landley.net/writing/memory-faq.txt Väga detailne ülevaade mälu organiseerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://blogsystem5.substack.com/p/windows-nt-vs-unix-design Windows NT vs UNIX design]&lt;br /&gt;
:* [https://pdos.csail.mit.edu/6.828/2018/xv6/book-rev11.pdf Hea väike tehniline raamat sise-ehitusest]&lt;br /&gt;
:* [https://people.eecs.berkeley.edu/~brewer/cs262/UNIX-annotated.pdf Unixi autorite väike varane ülevaade põhi-ideedest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat masintest, optimeerimisest ja progekeeltest, mitte niivõrd opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* [https://netfuture.org/2001/Nov1501_125.html &amp;quot;technology is our hope if we can accept it as our enemy, but as our friend, it will destroy us&amp;quot;]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://jmmv.dev/2023/06/fast-machines-slow-machines.html fast machines slow machines]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2024/08/minuteman-guidance-computer.html minuteman guidance computer]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2023/02/bendix-central-air-data-computer-cadc.html bendix central air data computer]&lt;br /&gt;
:* [https://www.embedded.com/advanced-compiler-optimization-techniques/ sissejuhatus optimeerimisse]&lt;br /&gt;
:* [https://cacm.acm.org/magazines/2020/2/242347-optimizations-in-c-compilers/fulltext veel veidi sügavamalt optimeerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://gcc.gnu.org/onlinedocs/gcc/Optimize-Options.html gcc optimeerimisparameetrid]&lt;br /&gt;
:* [https://www.sqlite.org/whyc.html Why is SQLite written in C]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* [https://www.bloomberg.com/graphics/2015-paul-ford-what-is-code/ Pikk raamat päris tarkvarast päris algajatele]&lt;br /&gt;
:* [http://inventwithpython.com/blog/2012/02/20/i-need-practice-programming-49-ideas-for-game-clones-to-code/ Toredad Pythoni pisi-mängud programmeerimise harjutustena]&lt;br /&gt;
:* How Python works: [https://tenthousandmeters.com/blog/python-behind-the-scenes-1-how-the-cpython-vm-works/  esimene osa], [https://tenthousandmeters.com/blog/python-behind-the-scenes-2-how-the-cpython-compiler-works/ teine osa]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 11. nädal: Teoreetiline arvutiteadus ja tabelarvutus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
14. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00. [https://www.ioc.ee/~pawel/ Pawel Sobocinski] räägib teoreetilisest arvutiteadusest (inglise keeles). [[Media:pawel_logic.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: tabelarvutus: [https://www.linkedin.com/in/ivari/?originalSubdomain=ee Ivari Horm]. [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted/ Loengumaterjalide leht 2024].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/9fb29aa7-9ddb-46c9-a758-34bda0d17296/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamil nende materjalide kohta küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 12. nädal: Tarkvara arhitektuur ja (algoritmide, ülesannete) lahenduvus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
21. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid, litsentsid jms.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus9a21.ppt|Itsissejuhatus9a21.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus9a21.pdf|Itsissejuhatus9a21.pdf]].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Algoritmid: lahenduvus. &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus13a.ppt|Itsissejuhatus13a.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus13a.pdf|Itsissejuhatus13a.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f7a0fc4e-9838-40bd-81e3-f79f3dc5167c/public Loenguvideo].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/8e0beb1d-85a2-4ab9-a2ef-b4d463ad3b88/public Loengusalvestus]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Veebirakendused. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|Itsissejuhatus10a20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10a20.pdf|Itsissejuhatus10a20.pdf]].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f9709a31-a84d-4e4d-bf2c-8e8205a8efe2/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Tarkvara arhitektuur: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kohustuslikku lugemist arhitektuuri teemal eksamiks:&lt;br /&gt;
:* [https://martinfowler.com/architecture/ Martin Fowler tarkvara arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html The law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No silver bullet] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/No_Silver_Bullet lühem kokkuvõte]&lt;br /&gt;
:* Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html mis on vabatarkvara] Gnu interpretatsiooni kohaselt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata lisaks lahenduvuse teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cardinality Kardinaal]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cantor%27s_diagonal_argument Cantori teoreem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Halting_problem Halting problem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6del%27s_incompleteness_theorems Incompleteness theorems]&lt;br /&gt;
:* Raamat [https://www.apollo.ee/godeli-toestus.html Gödeli tõestus] koos õppejõu [[Media:Jarelsona_godel.pdf|järelsõnaga]] täiendavate seostega nii lõpmatuse kui mittelahenduvusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks mittekohustuslikku, aga eriti soovitavat lugemist arhitektuurist, tähtsuse järjekorras:&lt;br /&gt;
:* [https://blog.pragmaticengineer.com/software-architecture-is-overrated/ Software architecture is overrated] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=21001676 HN kommentaarid]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/papers-we-love/papers-we-love/blob/master/design/out-of-the-tar-pit.pdf Out of the tar pit]&lt;br /&gt;
:* [https://nickcraver.com/blog/2016/02/03/stack-overflow-a-technical-deconstruction/ Stack Overflow serveerimise ülesehitusest] eriti [https://nickcraver.com/blog/2016/02/17/stack-overflow-the-architecture-2016-edition/ selle esimene osa]&lt;br /&gt;
:* [http://muratbuffalo.blogspot.com/2014/10/facebooks-software-architecture.html?spref=tw veidi Facebooki arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/zhangjunhd/reading-notes/blob/master/software/FundamentalsOfSoftwareArchitecture.md Fundamentals of software architecture]: see ei ole vähetähtis, aga on pikk ja detailne hästi illustreeritud jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks: &lt;br /&gt;
:* [http://damienkatz.net/2006/02/why_features_do.html Why features do not matter any more]&lt;br /&gt;
:* [http://www.norvig.com/21-days.html Teach yourself programming in ten years]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid] ja &lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/licenses/licenses.html Gnu litsentsid] ja paljud [http://www.gnu.org/licenses/license-list.html erinevad vabavara litsentsid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 13. nädal: Rekursioon ja veebirakendused teine osa ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
28. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus11.ppt|Itsissejuhatus11.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus11.pdf|Itsissejuhatus11.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Veebirakendused teine osa: fookus progedele ja serveripoole tehnoloogiatele. Loengu annab Martin Verrev. Vaata ka Taneli loengumaterjali  [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|Itsissejuhatus10a20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10a20.pdf|Itsissejuhatus10a20.pdf]], ja tuleta meelde esimese osa Martini slaide [[Media:ITI0101_24_04_Veebirakendused.pdf|siin]]. Siin on [[Media:ITI0101_24_04_Veebirakendused_2.pdf| 28. novembri slaidid]]&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/1563949d-8f57-41c3-a66d-f9937d3ca93f/public Loengusalvestus]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [https://taltech.ee/en/dirk-draheim Dirk Draheim] räägib tõenäosustest: loeng inglise keeles! Presentatsioon ilmub siia saabuval nädalal.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus, näidete rehkendamise tulemused. Prologi ja lambda-arvutuse näited tuleb ära tunda ja aru saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks proovi ja loe veidi rekursiooni teemadel: &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_science andmeteadus]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fractal Fraktaalid wikipedias]&lt;br /&gt;
:* [http://blog.hvidtfeldts.net/index.php/category/mandelbulb/ Mandelbub] ja [https://www.youtube.com/results?search_query=mandelbub selle videoklipid] [https://www.youtube.com/watch?v=Tj6rip3G62Y&amp;amp;feature=youtu.be Mandelbox and Flying Lights], [https://www.youtube.com/watch?v=bKknJvZIn24&amp;amp;feature=youtu.be Like in a dream II], [https://www.youtube.com/watch?v=APsLfpfDGOI&amp;amp;feature=youtu.be Weird planet II]. Taustaks veel [http://www.math.utah.edu/~bresslof/publications/01-1.pdf Geometric visual hallucinations, Euclidean symmetry and the functional architecture of striate cortex]&lt;br /&gt;
:* [http://tilde.club/~david/m/ kiire Mandelbroti fraktaal online] ja [https://guciek.github.io/web_mandelbrot.html#-0.5;0;2;1000  veidi aeglasem]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.softwarefederation.com/fractal.html Fraktaalide applet] vali vasaku hiireklahvi abil sisemine ala ja joonista uus&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://rosettacode.org/wiki/Mandelbrot_set Mandelbroti hulga (pildi) joonistamise programme mitmes eri keeles]&lt;br /&gt;
:* Lihtne fraktaal-puu javascriptis [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/draw.html draw.html] ja keerulisem [https://stackoverflow.com/questions/49785734/animating-a-fractal-tree-inside-a-javascript-canvas moving fractal trees in javascript]. Siit edasi [http://math.hws.edu/graphicsbook/ arvutigraafika veebiraamat].&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Tower_of_Hanoi Tower of Hanoi]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Lambda_calculus Lambda-arvutus] &lt;br /&gt;
:Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:&lt;br /&gt;
:* Vaata ja modifitseeri Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/mandelbrot/MB.html mandelbroti joonistajat] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xTurtle/xTurtle.html kilpkonnagraafikat]. Viimasest võta menüüst recursion tutorial ja recursive bush näide.&lt;br /&gt;
:Huvi korral katseta &lt;br /&gt;
:* [https://lambdacalc.io/ Lambda-arvutuse kalkulaator] näidete ja detailsete sammudega&lt;br /&gt;
:* Proovi [https://swish.swi-prolog.org/ Prolog online] või installeeri  [http://www.swi-prolog.org/ SWI Prolog].&lt;br /&gt;
:* [https://dtai.cs.kuleuven.be/problog/tutorial.html Prolog tõenäosustega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 14. nädal: Tarkvara arendusprotsess ja tarkvaratoodete ehitamine  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5. detsember.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Tarkvaraarendusprotsess, projektid ja IT äri.  Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf|Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [https://www.linkedin.com/in/uku-tammet/ Uku] (endine [http://wise.com Wise], praegune [https://getalign.com/ getalign.com]) räägib tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal. Presentatsioon 2023: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://archive.is/FgxPK selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uus artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://startupclass.samaltman.com Sam Altmani startup-kursuse loenguvideod]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 15. nädal: Plokiahelad ja ajuteadus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
12. detsember.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Plokiahelad ja krüptoraha. Kasutame osi mõlemist materjalist: [[Media:Blockchain_lecture_1.pdf|Dirk Drahemi loenguslaidid]] ja [[Media:P2p_ledger_bitcoin.ppt|T.Tammeti P2P loenguslaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
:* Klassikaline podcastisari [https://brainsciencepodcast.com/ Brain Science] on samuti päris hea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 16. nädal: Planeerimisel ja konsultatsioon eksamiks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
19. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Planeerimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Konsultatsioon eksamiks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näiteid vanadest eksamitest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on näited väga ammu tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|vana eksam 1]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|vana eksam 2]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|vana eksam 3]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kohustuslikud lugemismaterjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loogika ainest ja ajaloost: T.Tammet: [[Media:Loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule &amp;quot;Mõtlemisest tõestamiseni&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Opsüsteemidest laiemas kontekstis: Kohustuslik on algusosa (esimene 1/4) pikast artiklist [[Media:Commandlinebook.html| In the Beginning was the Command Line]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Alan Turing [https://www.csee.umbc.edu/courses/471/papers/turing.pdf Computing Machinery and intelligence] &lt;br /&gt;
* Abstraktsioonidest ja tehnoloogiatükkidest: [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html Law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
* Paul Graham [http://paulgraham.com/hp.html Hackers and painters]&lt;br /&gt;
* Stiilist või midagi: [https://www.mit.edu/~xela/tao.html The Tao of Programming]. Selle teksti inspiratsiooniks/taustaks on [http://raulpage.org/daodej2.html daodejing], see tausta-originaal-daodejing ei ole kohustulik lugemine.&lt;br /&gt;
* Kohustuslikud artiklid IT projektide, ideoloogia, äri ja juhtimise teemal on järgmised. Neid &amp;quot;ära õppida&amp;quot; vms pole vaja, piisab lihtsast mõnusast kiirest läbilugemisest:&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
** Gnu manifestid [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html The Free Software Definition] ja [http://www.gnu.org/philosophy/selling.html Selling Free Software]&lt;br /&gt;
** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/bronze.html Why smart people have bad ideas]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Funktsionaalsuse spec:Painless Functional Specifications (1 osa): http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000036.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Projekti planeerimine: Painless Software Schedules: http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000245.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loe iga päev ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* http://news.ycombinator.com/&lt;br /&gt;
* http://www.reddit.com (hea mõte on registreeruda ja valida sobivad alamredditid, näiteks&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/programming&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/technology&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/artificial&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.engadget.com&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.news.com&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on mõistlik lugeda valikut artikleid kõigist neist saitidest:&lt;br /&gt;
* [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseed, uusi suhteliselt harva].&lt;br /&gt;
* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid]: suur ideoloogiline taustajõud&lt;br /&gt;
* [http://math.hws.edu/TMCM/java/index.html David Eck: Labs and Applets for &amp;quot;The Most Complex Machine&amp;quot;]: harjutamiseks&lt;br /&gt;
* [http://catb.org/~esr/jargon Jargon leksikon ja the New Hacker&#039;s Dictionary]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
* [http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/cathedral-bazaar/ The cathedral and Bazaar]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kuula ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mh vaata läbi varasemate episoodide loetelu ja kuula, kui tundub põnev:&lt;br /&gt;
* Ülipopulaarse [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcasti] (varem nimega AI podcast) tehnoloogia-episoode (varem rohkem, viimasel ajal harvemini), näiteks [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri] episood. Spetsiifiliselt AI osas tasub kuulata näiteks neid väga erinevaid vaatenurki eri sorti tipptegijatelt ja mõtteliidritelt: [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* Kvantfüüsiku [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcasti] valitud osi.  Mõned soovitused: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehnilisemate podcastide osas on väga head (jällegi, vaata varasemaid episoode läbi ja vali) näiteks:&lt;br /&gt;
* [https://braininspired.co Brain Inspired]: päris neuroteaduse podcast, &amp;lt;i&amp;gt;kerge&amp;lt;/i&amp;gt; fookusega seostele AI-ga&lt;br /&gt;
* [https://thegradientpub.substack.com/s/podcast The Gradient]: hea üldisem AI podcast, samas päris deep&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned väga head valikepisoodid teistest podcastidest:&lt;br /&gt;
* [https://philosophybites.com/2015/03/jonathan-webber-on-deceiving-with-words.html Jonathan Webber on deceiving with words] episood. Väga lühike, algab justkui triviaalselt, aga varsti enam nii mitte väga.&lt;br /&gt;
* [https://samharris.org/episode/SEF4786499D Andy Clarki] episood (predictive brain, embodied cognition, and the extended mind) täisvariant Sam Harrise podcastist. Kui ei tööta, siis üldlink lühendatud versioonile [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes/322-predicting-reality siin].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1725206400 Michael Graziano] episood. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1692547200 Donald Hoffman]: The Illusion of Reality. Eriti radikaalse ja eksootilise, samas populaarse teadvuseteooria näide. Hoffmanni lühem ja fokuseeritud esitus on [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is?subtitle=en see TED talk]. Vbl alusta viimasega. Vahepeal viidatud &amp;quot;illusionisti&amp;quot; superklassiku Dennetti [https://www.youtube.com/watch?v=fjbWr3ODbAo TED talki] ideed on samamoodi eksootilised, aga vastupidises suunas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Kui kõik tundub liiga lihtne, siis: ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loe läbi enamus [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseid].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe läbi Steven Raymondi raamat (NB! algajatel raske õieti mõista :-) [http://www.faqs.org/docs/artu/ The Art of Unix Programming]&lt;br /&gt;
* Võta ette programmeerimise &amp;lt;i&amp;gt;süvendatud&amp;lt;/i&amp;gt; algkursus.&lt;br /&gt;
* Tee omal käel ette läbi terve [http://courses.cs.ttu.ee/pages/ITI0011 Programmeerimise põhikursus] (peaasi: tee kõik harjutustööd: programmeerimise õppimiseks ainus viis on palju programmeerida :-)&lt;br /&gt;
* [http://webster.cs.ucr.edu/ Õpi assembleris programmeerima] (üpris ebapraktiline oskus, aga hästi hariv :-)&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=21788</id>
		<title>Sissejuhatus infotehnoloogiasse</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=21788"/>
		<updated>2024-11-28T13:38:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* 13. nädal: Rekursioon ja veebirakendused teine osa */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:matrix.jpg|left|IT]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekood: ITI0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõud: [http://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontakt: tanel.tammet@taltech.ee, 6203457, ICT 426&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
olemas on ka [[iti0101 2023| 2023 aasta arhiiv]] kõigi eelmise aasta materjalidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== NB! Väike kavamuutus ja uued vahetulemused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
28. nov planeeritud tarkvaratoodete ehitamise loeng ja 4. dets planeeritud veebirakendused teine osa lähevad vahetusse: 28 nov toimub veebirakendused teine osa ja 4. dets tarkvaratoodete ehitamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allpool leiad nüüd 1-10 kontrolltöö vahetulemused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
12. septembri loengute teemadeks on (a) robootika ja (b) loomulik keel ja keelemudelid. Algoritmide loengu nihutasime kolmandale nädalale. Sellega katavad esimese ja teise nädala loengud kompaktselt A.I. sissejuhatuse. Baasvärgid algavad teisel nädalal ja jätkuvad neljandal nädalal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pane tähele, et allpool on nüüd olemas veebikontrolltöö esimese nädala teemadel.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kursuse eesmärk ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.&lt;br /&gt;
* Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.&lt;br /&gt;
* Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Live feed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://echo360.org.uk/section/ba7f2cf4-d4b1-4f10-8f6a-a779a7b38a54/public Siin lehel] on loengu ajal live videofeedi link. 100% garantiid, et ok töötab, ei ole. Otsi loetelust selle päeva värk ja proovi järgi!&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
== Videosalvestused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu ajal on live feed ja video salvestatakse järelvaatamiseks. &lt;br /&gt;
Videoalvestuste lingid leiad edaspidi allpool nädalate loengupresentatsioonide järel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Live feedi ja salvestused leiad [https://echo360.org.uk/section/299a68a0-7668-4bc0-ad97-5275643762d2/public siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Maht, aeg, tulemus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks järjestikkust loengut nädalas neljapäeviti kuuenda korpuse auditooriumis U06A-229. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. Õppejõud (v.a. esimesed kaks nädalat) Tanel Tammet.&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 13:45: süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Erinevad õppejõud. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sessiooniõppe (IADB10A, IADB10B) sissejuhatav loeng on reedel, 6 septembril kell 11:45 auditooriumis NRG-131 (loengu annab Tanel). Selle loengu [[Media:It_ylevaade.pdf|ülevaatematerjalid]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Esimesel kahel nädalal toimuvad ainult eri teemade süvaloengud eri õppejõudude poolt; Taneli loengud algavad kolmandal nädalal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega paarikümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on &lt;br /&gt;
loengujärgse esmaspäeva hommikust järgmise loengupäeva (reede) lõpuni. Koduülesanded ja harjutused - kui neid antakse - on kontrolltöö üheks osaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kontrolltööd ja koduülesanded ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
11. kontrolltöö, mis jääb üles 1. detsembrini, kaasa arvatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/cgi-bin/qshow11.py Kontrolltöö 11, kaheteistkümnenda nädala teemadel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; Viimase ülesande juures on 3n+1 programm järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
def seq3np1(n):&lt;br /&gt;
  while n != 1:&lt;br /&gt;
    print(n)&lt;br /&gt;
    if n % 2 == 0: # n is even&lt;br /&gt;
      n = n / 2&lt;br /&gt;
    else: # n is odd&lt;br /&gt;
      n = (n * 3) + 1&lt;br /&gt;
  print(n) # the last print is 1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Tee väike programm, mis katsetab järjest arve 1,2,3,4 jne, kuni leiab seq3np1 jaoks esimese sellise sisendarvu n, mille puhul seq3np1 teeb üle 100 tsükli (ehk, trükib üle 100 rea). See leitud sisendarv ongi vastus, mis tuleb kontrolltöösse panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd on olemas [[it_sissejuhatus_kontr_nov_2024|1-10 kontrolltöö vahetulemused]]. Tulbad: tudengikood, initsiaalid, vahetulemus, 1-10 kontrolltöö veapunktid. 1 veapunkt tähendab 2 või 3 vigast vastust, 2 veapunkti 4 või 5 vigast vastust jne. x tähendab, et vastav töö on tegemata, mis annab 4 veapunkti. Keskmine veapunktide arv oli 11.55, ümardatult 12. Seega, kui sul oli kokku näiteks 5 veapunkti, on su vahetulemus 7 punkti (selle võrra oled keskmisest parem). Mitte-ascii initsiaalid on esitatud veidra suvatähega või küsimärgiga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kontrolltöö üks ülesanne küsib, kui kiiresti töötab sajamiljonine tsükkel siintoodud javascripti programmis sinu brauseris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Javascripti kiirusenäide.&lt;br /&gt;
&amp;lt;div id=&amp;quot;result&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/div&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;script&amp;gt;&lt;br /&gt;
n=100000000;&lt;br /&gt;
i=0&lt;br /&gt;
sum=0;&lt;br /&gt;
start = Date.now();&lt;br /&gt;
for(i=0; i&amp;lt;=n; i=i+1) sum = sum + i;&lt;br /&gt;
millis = Date.now() - start;&lt;br /&gt;
document.getElementById(&amp;quot;result&amp;quot;).innerHTML=&amp;quot;Summa on &amp;quot;+sum+&amp;quot; millisekundid on &amp;quot;+millis;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/script&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kopeeri, pasteeri ja salvesta kogu see lähtekood oma arvutis failiks katse.html ja ava brauseriga (proovi ctrl-o või otsi menüüst või googelda, kuidas seda teha). Reloadi paar korda. Proovi lisaks (ei ole kohustuslik) avada sama leht erinevates brauserites ja soovitavalt eri arvutites, ning võrdle. Kontrolltöö umbkaudne kiirusehinnang on nö tava-arvuti jaoks, mitte eksootiliste eriaeglaste masinate jaoks.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kontrolltöö kaks 6502 assembleri küsimust käivad siintoodud programmitooriku kohta, mida saad parandamise järel käivitada [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502 lehel]. Tahame, et see programm värviks suure osa (mitte lihtsalt ühe pikseli) algselt üleni mustast pildikastist paremal mingit muud värvi.&lt;br /&gt;
Ühes küsimuses pead leidma, et mis käsk (üksainus ilma argumentideta käsk) tuleb panna käsu &amp;quot;mõistatus&amp;quot; asemele, et värvimine toimuks. Järgmises küsimuses pead valima sobiva kirjelduse väljundile, mis siis näed (st mis on esialgse üleni musta pildikasti asemel).&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
  LDA #$00&lt;br /&gt;
  STA $01&lt;br /&gt;
  LDA #$05&lt;br /&gt;
  STA $02&lt;br /&gt;
  LDY #$00&lt;br /&gt;
  LDA #$03&lt;br /&gt;
loop:&lt;br /&gt;
  mõistatus&lt;br /&gt;
  STA ($01),Y&lt;br /&gt;
  CPY #$00&lt;br /&gt;
  BNE loop  	&lt;br /&gt;
  BRK&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö kaks C näiteprogrammi on siin.&lt;br /&gt;
Esimene:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
int square(int num) {&lt;br /&gt;
    return num * num;&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
int main(int argc, char **argv) {&lt;br /&gt;
  int n;&lt;br /&gt;
  int i,sum=0;&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  n=atoi(argv[1]);&lt;br /&gt;
  printf(&amp;quot;Tere! Sain sisendi %d\n&amp;quot;,n);   &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  for(i=0; i&amp;lt;=n; i=i+1) &lt;br /&gt;
    sum = sum + i; &lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  printf(&amp;quot;summa on %d\n&amp;quot;,sum);&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Selles kontrolltöös on ainult algoritmide loengu ülesanded: veebirakendustest tuleb hiljem täiendav loeng, misjärel tulevad küsimused veebirakenduste kohta.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Soovitused:&lt;br /&gt;
* Lausearvutuse ülesannete lahendamisel kasuta enesekontrolliks õppejõu süsteemi [https://logictools.org/prop.html logictools]: pane valem suurde valgesse sisestuskasti ja vajuta &amp;quot;Build&amp;quot; a &amp;quot;truth table&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
* Unicode ülesannete jaoks guugelda, kuni leiad viisi õige number leida.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada &amp;quot;Salvesta&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täida korrektselt alguse väljad matriklinumber, nimi ja email: nende järgi lähevad tulemused sulle arvesse. &amp;quot;Matriklinumber&amp;quot; on sinu tudengikood, a la 205384iadb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Küll aga öeldakse sulle vastuseks, kas salvestamine&lt;br /&gt;
õnnestus või ei. Kui sa ei näe tulemust &amp;quot;Sinu vastus on salvestatud, aitäh!&amp;quot;, siis on sul mõni väli täitmata, võrguühendus katkes vms: sel juhul palun&lt;br /&gt;
kontrolli vormi sisu ja salvesta uuesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsteem lubab - tehniliselt - sul salvestada vastuseid mitu korda, aga arvesse läheb ainult esimene.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö ilmub siia peatükki hiljemalt loengujärgse esmaspäeva hommikuks ja jääb üles vähemalt järgmise loengupäeva (neljapäev) lõpuni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vahetulemused pannakse üles ca kord kuus.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[[it_sissejuhatus_kontr_okt_2024|Siin]] on 1-4 kontrolltöö vahetulemused. Tulbad: tudengikood, initsiaalid, vahetulemus, 1-4 kontrolltöö veapunktid. 1 veapunkt tähendab 2 või 3 vigast vastust, 2 veapunkti 4 või 5 vigast vastust jne. x tähendab, et vastav töö on tegemata, mis annab 4 veapunkti. Keskmine veapunktide arv oli 3.75, ümardatult 4. Seega, kui sul oli kokku näiteks 3 veapunkti, on su vahetulemus 1 punkt (selle võrra oled keskmisest parem). Mitte-ascii initsiaalid on esitatud veidra suvatähega.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loengute plaan ja materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut.  Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb mitmeks blokiks, mis toimuvad kuigivõrd segiläbi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Erinevad IT teemad, millest osa annab Tanel, osad teised õppejõud.&lt;br /&gt;
* Ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade: miks ja kuidas on asjad arenenud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Senised loengud peaksid olema vaadatavad [https://echo360.org.uk/section/72b980e1-bec7-4b3f-a3fe-3f9e93c9d90d/public sellelt lingilt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Ei ole mingit garantiid, et loengud jäävad üles mitmeks kuuks või et kõik loengud võrku ilmuvad.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 1. nädal: Sissejuhatus kursusesse. Tehisintellekt ja masinõpe. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Sissejuhatus kursusesse. Tehisintellekt. Loengu teeb [https://aire-edih.eu/meeskond/otto-mattas/ Otto Mättas]. Tanel liitub telcos viimasel pooltunnil ja räägib kursusest ja hindamisest jne.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjalid:  [[Media:Otto_Mattas-AI_compressed.pdf|Otto AI materjalid]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Priit Järv räägib masinõppest: [[Media:Machine_Learning_2022.pdf|Loenguslaidid]]. Priit õpetab mh kursust [https://ois2.taltech.ee/uusois/aine/ITI0210 Tehisintellekti ja masinõppe alused]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/b08a7c6c-e078-421d-ba03-07368d028d8f/public Videosalvestus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks (esialgne): Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis põhiosadest koosnevad tehis-närvivõrgud, mida kasutatakse masinõppes. Mida närvivõrkudega õppe käigus tegelikult tehniliselt muudetakse? Mis on supervised learning, reinforcement learning, unsupervised learning (eeskätt, mille poolest nad üksteisest erinevad)? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Mis on tugev ja mis nõrk AI, mis on turingi test ja mis on eliza. Mis on otsimeetodites minimax ja alpha-beta (tehnilisi detaile ja näiteid ei tule). Mis on peamise tehisintellekti arendamise meetodid/lähenemised. Mis sorti ülesandeid praegused tehisintellektisüsteemid suudavad ok/väga hästi/väga halvasti lahendada?  Mis on IBM Watson, AlphaZero, GPT3/4. Mis põhiosadest koosnevad tehis-närvivõrgud, mida kasutatakse masinõppes. Mida närvivõrkudega õppe käigus tegelikult tehniliselt muudetakse? Mis on supervised learning, reinforcement learning, unsupervised learning (eeskätt, mille poolest nad üksteisest erinevad)? &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/3d7213ee-cb40-4bc9-b5d4-62707e724c80/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tehisintellekti teemal nö klassikalisi materjale:&lt;br /&gt;
:* [[Media:Ai_sissejuhatus_c_2023.pdf|Taneli AI sissejuhatuse materjalid]]. &lt;br /&gt;
:*Väga hea mõte on teha ise läbi lihtne sissejuhatav MOOC-kursus tehisintellektist: [http://www.elementsofai.ee/ eestikeelne] või https://www.elementsofai.com/ inglisekeelne]. &lt;br /&gt;
:* [https://openai.com/ GPT ja DALL-E] ise katsetamiseks: rega ja proovi! Tasuline, aga (a) suur hulk krediiti algul (st algus tasuta) (b) katsetamiseks ka edasi väga odav&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Taustaks: [https://courses.cs.ttu.ee/pages/Teadmisp%C3%B5hise_tarkvaraarenduse_meetodid_/_Methods_of_Knowledge_Based_Software_Development_2017 tehisintellektinduse magistrikursus TTÜs] ja ülevaade [https://aitopics.org/misc/about tehisintellektinduse valdkondadest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://www.bostondynamics.com/ Boston Dynamics] [https://www.youtube.com/watch?v=tF4DML7FIWk atlas] ja [https://www.youtube.com/watch?v=9aUBpByABiA valus variant] ja [https://www.youtube.com/watch?v=PQr6U3RWzVg big dog]. Eriti soovitav Marc Raiberti [https://www.youtube.com/watch?v=AO4In7d6X-c TED talk]: vaata kindlasti valusat faili hetkel 5:28 :)&lt;br /&gt;
:* Darpa [http://en.wikipedia.org/wiki/DARPA_Grand_Challenge grand challenge 2005] ja [https://www.youtube.com/watch?v=g0TaYhjpOfo darpa robotics challenge (2012-2015) fails compilation]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* [http://vimeo.com/user2952867/videos TTÜ roboswarm]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [https://www.tastehit.com/blog/google-deepmind-alphago-how-it-works/ Kuidas AlphaGo töötab] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://idlewords.com/talks/superintelligence.htm Miks mitte karta super-tehisintellekti] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] väike tehisintellekti-sari [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-i-how-we-got-here/ osa 1], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-ii-beyond-the-turing-test/ osa 2], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iii-hard-things-today/ osa 3],  [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iv-things-to-work-on-now/ osa 4] ja [https://rodneybrooks.com/blog/ blog]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.wired.com/wiredscience/2013/11/christof-koch-panpsychism-consciousness/all/ How networks become conscious] ja [http://www.newyorker.com/online/blogs/elements/2013/08/why-cant-my-computer-understand-me.html Why can&#039;t my computer understand me] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Marvin Minsky [http://aurellem.org/society-of-mind/ The Society of Mind]&lt;br /&gt;
:* [http://www.youtube.com/watch?v=-rMMTv7XLYw Õppimisalgoritmidest] ja [http://research.google.com/pubs/ArtificialIntelligenceandMachineLearning.html Google artiklid õppimisalgoritmidest]&lt;br /&gt;
:* Teadmiste integraatorid [http://blog.stephenwolfram.com/2011/01/jeopardy-ibm-and-wolframalpha/  Ibm Watson, Wolfram Alpha] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Siri_%28software%29 Siri]&lt;br /&gt;
:* [https://allenai.org/#nlp allen AI]: vaata ka projektide ülamenüüst Demo lingi alt online demosid&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Päris hea võrgust lugev ja õppiv süsteem [http://rtw.ml.cmu.edu/rtw/ NELL] vt ka [http://rtw.ml.cmu.edu/rtw/kbbrowser/ seniõpitut] ja [http://www.cs.cmu.edu/~rcwang/ olulist alus-meetodit] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://www.eclecticenergies.com/ego/eliza Klassikaline vestlev pseudointellekt Eliza]&amp;lt;!-- ja  [https://www.pandorabots.com/mitsuku/ modernsem vestlev pseudointellekt] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* A.I. filosoofia osas loe [http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophy_of_artificial_intelligence peamist wikiartiklit] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Functionalism_(philosophy_of_mind) wikiartiklit funktsionalismist] &lt;br /&gt;
:* Loe [[Media:Aifilosoofia_ttmatrix.doc|Matrix, Skynet ja sõda teispoolsusega]], [http://ase.tufts.edu/cogstud/dennett/recent.html Dennetti artikleid], [http://aima.cs.berkeley.edu/ tuntud õpikut],&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustakuulamiseks soovitavaid podcastiepisoode:&lt;br /&gt;
:* Eriti soovitav filosoofia/praktika kokkupuutepunktina [https://lexfridman.com/steven-pinker/ Steven Pinkeri] episood väga heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist].&lt;br /&gt;
:* Neurorehkenduste ja sümbolrehkenduste vaidluse teemal kuula [https://lexfridman.com/gary-marcus/ Gary Marcuse episoodi] AI podcastist ja vastupidi, [https://lexfridman.com/david-silver/ David Silveri episoodi] Alphago, Alphazero jms teemadel. Lisaks videona [https://youtu.be/EeqwFjqFvJA Yoshua Bengio ja Gary Marcuse diskussioon]- &lt;br /&gt;
:* Praktilise AI ehitamise teemal kuula [https://lexfridman.com/david-ferrucci/ David Ferrucci] ibm watsoni episoodi &lt;br /&gt;
:* Vali neist A.I. podcastist mõned ja kuula: [https://lexfridman.com/ben-goertzel/ Goertzel], [https://lexfridman.com/tomaso-poggio/ Poggio],[https://lexfridman.com/richard-dawkins/ Dawkins], [https://lexfridman.com/noam-chomsky/ Chomsky], [https://lexfridman.com/nick-bostrom/ Bostrom], [https://lexfridman.com/jeff-hawkins/ Hawkins], [https://lexfridman.com/judea-pearl Pearl]&lt;br /&gt;
:* Soovitavaid A.I. podcaste üldse: [https://lexfridman.com/podcast endise nimega A.I. podcast] ja siis tehnilisemad [https://braininspired.co/ ajuteaduse-fookusega A.I. podcast] &amp;lt;!--, [https://soundcloud.com/nlp-highlights Alleni instituudi NLP podcast]. Viimase kohta veel soovitavaid episoode [https://soundcloud.com/nlp-highlights/89-dialog-systems-with-zhou-yu episode 89 about dialog systems], [https://soundcloud.com/nlp-highlights/executable-semantic-parsing-with-jonathan-berant episode 91 about executable semantic parsing], [https://soundcloud.com/nlp-highlights/59-weakly-supervised-semantic-parsing-with-abstract-examples-with-omer-goldman episode 59 about semantic parsing] ja lõpuks [https://allenai.org/demos demod], eriti [https://rule-reasoning.apps.allenai.org/ Rover demo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks uuri masinõppe kohta: &lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* [https://braininspired.co/ Brain inspired] podcast neuroteaduse ja veidi masinõppe teemadel: jutuajamised päris neuroteadlastega.&lt;br /&gt;
:* Kaggle [https://www.kaggle.com/competitions  competitions] ja [https://www.kaggle.com/learn iseõppe kursused]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Generative_pre-trained_transformer GPT vikipeedias] ja selle baasil tehtud Github copilot [https://en.wikipedia.org/wiki/GitHub_Copilot vikipeedias] ja [https://copilot.github.com/ otselink]. &lt;br /&gt;
:* [https://openai.com/api/ GPT-3/4 jne ja DALL-E] api ise katsetamiseks: rega ja proovi! Tasuline, aga (a) suur hulk krediiti algul (st algus tasuta) (b) katsetamiseks ka edasi väga odav&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 2. nädal: Robootika alused, loomulik keel ja keelemudelid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00: [https://www.akadeemia.ee/member/kruusmaa/ Maarja Kruusmaa]: robootika alused. Vaata ka [https://taltech.ee/en/biorobotics biorobootika keskus]. Presentatsioon 2023 aastast: [[Media:Robootika alused compressed3.pdf|Robootika alused]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [https://taltech.ee/uudised/nuud-tenuuris-tanel-alumae Tanel Alumäe] räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: LLM, GPT ja muu cutting edge värk. Loengumaterjal: [[Media:Keelemudelid.pdf|Keelemudelid.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a4f3134b-38bb-4053-95eb-14a7c3548d23/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks (esialgne):  Robotitest: tüüpilised andurid, tagasisidega ja ilma selleta juhtimine, miks on robotniidukid, aga mitte robotnõudekoristajad? Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 3. nädal. Sissejuhatus baasvärkidesse: arvuti ja info, ajaloo algus ... 1940 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1a24.pptx|itsissejuhatus1a24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1a24.pdf|itsissejuhatus1a24.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1b24.pptx|itsissejuhatus1b24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1b24.pdf|itsissejuhatus1b24.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/61df0a41-7b4a-442d-80a4-447891447775/public loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/967fbf34-9afa-48ea-9666-f3678069c92f/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Neljapäeval: loeng jäi ära. Õppekavade ja teaduskonna ülevaade: erinevad õppejõud. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* katseta [https://math.hws.edu/eck/js/datareps/xDataReps.html datareps] lehel erinevaid esitusi, püüa neist aru saada ja guugelda vajadusel juurde&lt;br /&gt;
:* vaata korra [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/ASCII-Table-wide.svg ascii tabelit]&lt;br /&gt;
;* uuri veidi [https://www.unicode.org/charts/ kooditabeleid] [https://home.unicode.org/ unicode] veebisaidil&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* loe juttu ja [http://math.hws.edu/eck/cs120/s01/lab1/ mängi andmete esitamise appletiga]. Vajab javat ja sul brauseri all tõenäoliselt käima ei lähe. Seega kas: (a) loe [[Ecki laborite allalaadimine ja katsetamine | siit, kuidas Ecki laborid oma masinasse panna]] ja lae alla ning katseta laboriga [http://math.hws.edu/TMCM/java/classes/DataReps.jar DataReps.jar] mille jutu leiad [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/DataRepsLab.html#reps siit allosast Data Representations] alt (b) või säti brauser lubama valitud applette: [http://www.java.com/en/download/help/jcp_security.xml loe siit]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* loe läbi mõni nendest [https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Graham_(programmer) Paul Grahami] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Y_Combinator Y combinatori] asutaja) esseedest: [http://www.paulgraham.com/nerds.html Why nerds are unpopular?], [http://www.paulgraham.com/lesson.html The lesson to unlearn], [http://www.paulgraham.com/think.html How to think for yourself].&lt;br /&gt;
:* [https://external-preview.redd.it/ihLiGBXOGFBWd_2UV9XyZM2hXQviZHmcFh1OAmCEnxE.png?auto=webp&amp;amp;s=9591f04e3a857441f63247c65830ac3e41047e5a valdkonnad]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* some random notes [https://0x0f0f0f.github.io/blog/mindlanguagemachines/ on mind, language and machines] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* loe läbi: Tanel Tammet: [http://www.metsas.ee/et/tekstid/tanelt/inimlikkus_on_loomalikkus Inimlikkus on loomalikkus]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* [http://www.pld.ttu.ee/~kruus/diskmat/index.html Kruusi diskreetse matemaatika kursus!]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/hs.html What you&#039;ll wish you&#039;d known]&lt;br /&gt;
:* Sama asi diskreetse matemaatika kursuses: harjuta lausearvutuse tõeväärtustabelite tegemist: vaata vanu eksamiülesandeid ([[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|1]], [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|2]], [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|3]]) tee ülesandeid ise juurde ja kasuta [http://logictools.org/prop.html logictools.org/prop.html] enesekontrolliks. Vajuta algul &amp;quot;help&amp;quot; nuppu, siis näed, kuidas valemeid kirjutada. Tõeväärtustabeli jaoks vajuta &#039;&amp;quot;Build&amp;quot; a truth table&#039; nuppu.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* algus-1945: [http://www.maxmon.com/history.htm A history of computers] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Eck lab: [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTuringMachineLab.html Turing machines]. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Vaata veidi ühte [http://www.youtube.com/watch?v=cYw2ewoO6c4&amp;amp;NR=1 Turingi masina videot] ja siis katseta:[https://math.hws.edu/eck/js/turing-machine/TM.html Turingi masina simulaator] ja [http://morphett.info/turing/turing.html alternatiivne simulaator]&lt;br /&gt;
:* Alustada: [[Media:loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=JDogScg_pUI lõpmatuse osa] [http://www.youtube.com/results?search_query=dangerous+knowledge BBC dokumentaalsarjast]&lt;br /&gt;
:* Varastest masinatest: &lt;br /&gt;
:** [https://www.youtube.com/watch?v=K6NgMNvK52A Jacquard&#039;i kangasteljed]&lt;br /&gt;
:** [http://widespacer.blogspot.com/2015/11/the-hidden-secrets-of-qwerty.html QWERTY klaviatuuri päritolust] ja [http://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/139379/1/42_161.pdf teistsugune arvamus] ja [http://widespacer.blogspot.com/2016/03/the-lost-key-of-qwerty.html mõne eritähe ajalugu]&lt;br /&gt;
:** Näide olulisest analoogarvutist: [http://en.wikipedia.org/wiki/Norden_bombsight Norden bombsight]&lt;br /&gt;
:** Inglise krüptosaaga: [http://en.wikipedia.org/wiki/Colossus_computer  Colossus], [http://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Turing Turing], sakslaste [http://en.wikipedia.org/wiki/Enigma_machine Enigma] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Lorenz_SZ_40/42 Lorenz SZ 40]&lt;br /&gt;
:** Esimesed digitaalsed elektriga töötavad arvutid: &lt;br /&gt;
:*** [http://www.zib.de/zuse/ Konrad Zuse]&lt;br /&gt;
:*** [https://en.wikipedia.org/wiki/Atanasoff%E2%80%93Berry_computer Atanasoffi elektronarvuti]&lt;br /&gt;
:*** [http://en.wikipedia.org/wiki/Harvard_Mark_I Mark I]: esimene programmeeritav elektromehaaniline arvuti.&lt;br /&gt;
:* Kuula [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 4. nädal: Algoritmid ja veebirakendused ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab [https://taltech.ee/kontaktid/tarkvarateaduse-instituut/marko-kaaramees Marko Kääramees].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Taneli loengumaterjal (mitte Martini kasutatud): [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|Itsissejuhatus10a20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10a20.pdf|Itsissejuhatus10a20.pdf]], Martini slaidid on [[Media:ITI0101_24_04_Veebirakendused.pdf|siin]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/0b929c13-5b0e-491b-8369-3da75aef9b2d/public loengusalvestus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil. Veebirakendused: mis on http, https, html, css, javascript, ajax, json, xml, kuidas üldjoontes töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita). Veebirakendustest teeme veel ühe täiendava loengu, mis viimaseid punkte katab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin]&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 5. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja arvuti riistvara ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus3o.ppt|Itsissejuhatus3o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus3o.pdf|Itsissejuhatus3o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: arvuti riistvara: transistorid, loogikalülitused, aritmeetika, mälu, programmid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.ppt|Itsissejuhatus_proc_23.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.pdf|Itsissejuhatus_proc_23.pdf]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/7514eb6a-7a7f-44c0-baea-6d8856c3fa14/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/85aa2f94-6d85-4940-a05c-02055ffbe08c/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/ffbdbd58-ea2f-4d90-9bfe-a44313cec100/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
* Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore&#039;s law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. Relee, lihtsad elektroonikaskeemid, mitme biti liitja ja lahutaja, lihtsad mälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis seda realiseerib, samuti koostada paaribitiste sisendite liitjat/lahutajat, samuti kolme eraldi biti liitjat ja trigerit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/college.html Undergraduation] pluss järelmärkused: [http://www.paulgraham.com/undergrad2.html more advice for undergrads]&lt;br /&gt;
:* [http://www.columbia.edu/cu/computinghistory/tabulator.html IBM-i varased mehaanilised tabulaatorid]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic-core_memory ferriitmälu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fortran Fortran] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/IBM_704 IBM 704] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_vacuum_tube_computers raadiolampidega arvutite suur tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Manchester_computers Brittide varaseimad arvutid Manchesteris]&lt;br /&gt;
:* [https://www.computerhistory.org/pdp-1/ PDP-1 restoration project], [https://www.youtube.com/watch?v=Rmvb4Hktv7U Spacewar: esimene graafiline arvutimäng], [http://www.computerhistory.org/revolution/computer-games/16/189/2213 ja ajaloo-video],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/First_video_game esimeste arvutimängude tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=6orsmFndx_o Ivan Sutherland&#039;s sketchpad video] vt ka [http://en.wikipedia.org/wiki/Sketchpad sketchpadi artikkel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=yJDv-zdhzMY Douglas Engelbart &amp;quot;mother of all demos&amp;quot;]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Semi_Automatic_Ground_Environment SAGE]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Counterculture_of_the_1960s Counterculture] &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Silicon_Valley Silicon Valley] vt ka [https://www.siliconvalleymap.org/ seda kaarti]&lt;br /&gt;
:* Whole earth catalog [http://en.wikipedia.org/wiki/Whole_Earth_Catalog wikis]&amp;lt;!-- ja [http://www.wholeearth.com/ skaneeritud sisu]--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule riistvarast:&lt;br /&gt;
:* [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episood] A.I. podcastist&lt;br /&gt;
:* [http://www.pctechguide.com/cpu-architecture/principles-of-cpu-architecture-logic-gates-mosfets-and-voltage lühike lugu transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks] ja vaata veidi täienduseks  [http://en.wikipedia.org/wiki/Logic_gate siit] &lt;br /&gt;
:* Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html loogikalülituste simulaator]. Kindlasti vaata ka [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/info.html infot] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=combinational.txt veidi keerukamaid näiteid] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=sequential.txt mälunäiteid].&lt;br /&gt;
:* Alternatiivina on päris head ka [https://logic.ly/demo/ logic.ly demo] (also 4-bit adder) or try [https://simulator.io/samples 4-bit adder tutorial in detail: you can try out and edit half-built parts]. See also [https://www.geeksforgeeks.org/half-adder-in-digital-logic/?ref=lbp this]. Samuti [https://circuitverse.org/simulator on-line] ja [https://learn.circuitverse.org/ selle tutorial]  ning [http://www.kolls.net/gatesim/ see allalaetav]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Tore mõte on teha D.Ecki harjutusi, osad siit: [http://math.hws.edu/TMCM/java/index.html Eck laborid].  Need simulaatorid on väga vanad, aga töötavad endiselt OK. Vajavad javat ja kõige parem on nad alla laadida ja oma masinas käivitada: [[Ecki laborite allalaadimine ja katsetamine|siit leiad õpetuse, kuidas seda teha]]. Süvene 4-biti liitjasse, kuni sa temast korralikult aru saad. Seejärel loe ise läbi, proovi ja tee mõlemist osast vähemalt üks harjutus, kus tuleb ise elektroonikaskeem ehitada:&lt;br /&gt;
:** [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab1.html Logic circuits]&lt;br /&gt;
:** [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab2.html Memory circuits]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Minecraft: redstone ja arvutid&lt;br /&gt;
:** introd [http://www.youtube.com/watch?v=aLTX-sBbo_U siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=XN_MIX7M460 siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=QpvJ9wiywL4 loogikalülitused]&lt;br /&gt;
:** shock and awe: [http://www.youtube.com/watch?v=rmKNahFDcAQ täielik 4-bitine arvuti minecraftis]&lt;br /&gt;
:* Veidi tutvuda nende saitidega:&lt;br /&gt;
:** [http://www.quadibloc.com/comp/cp01.htm täiendavalt teemal transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :** [http://www.karbosguide.com/books/pcarchitecture/start.html detailsemalt protsessorite ehitusest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:** [http://www.lighterra.com/papers/modernmicroprocessors/ Optimeeringud tegelikes protsessorites]&lt;br /&gt;
:* Loe, kuidas ARM chipid alguse said ja olid inspireeritud 6502 protsessorist:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :** [https://www.heyrick.co.uk/armwiki/Introducing_the_ARM arm chipid] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:** [https://www.theregister.co.uk/2012/05/03/unsung_heroes_of_tech_arm_creators_sophie_wilson_and_steve_furber/?page=1 arm chippide alguse lugu]&lt;br /&gt;
:* Protsessori simuleerimine ja ise ehitamine:&lt;br /&gt;
:** [https://math.hws.edu/eck/js/xComputer/xComputer.html Ecki xComputer]: lihtne simulaator 6502 stiilis&lt;br /&gt;
:**[http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502.org]: päris täpne 6502 simulaator&lt;br /&gt;
:**[http://www.visual6502.org/ visual6502.org] vt ka [http://www.visual6502.org/docs/6502_in_action_14_web.pdf slaidid]&lt;br /&gt;
:**[https://eater.net/8bit Build an 8-bit computer from scratch]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Microcontroller Mikrokontrollerid] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/System_on_a_chip system on a chip]:&lt;br /&gt;
:** [https://jaycarlson.net/microcontrollers/ mikrokontrollerite ülevaade] detailidega: kõik alla 1 dollari&lt;br /&gt;
:** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raspberry_Pi Raspberry Pi] SOC&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 6. nädal: Keskajalugu 1970 ... 1990  ja masinalähedane programmeerimine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus4o.ppt|Itsissejuhatus4o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus4o.pdf|Itsissejuhatus4o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Masinalähedane programmeerimine: assembler ja C. &lt;br /&gt;
:NB! Loengu powerpointi algus on hetkel põhiliselt kordamine: tegelik uus osa algab ca lk 21 ja seda kaetakse põhiliselt loengus interaktiivse demona, st materjalis on infot vähe. Väga soovitav on ise lisaks lugeda ja veidi harjutada Easy 6502 pisiõpikuga.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.ppt|Itsissejuhatus_progealused_20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.pdf|Itsissejuhatus_progealused_20.pdf]].&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/39ab8410-6dcb-41e0-b523-9ac1190a2ae6/public Loenguvideo].&lt;br /&gt;
** Tööta läbi nii palju [http://skilldrick.github.io/easy6502/ Easy 6502 pisiõpikust] kui jõuad.&lt;br /&gt;
** Loe [https://blog.codinghorror.com/the-infinite-space-between-words/ The infinite space between words]&lt;br /&gt;
** Loe [https://www.freecodecamp.org/news/must-know-numbers-for-every-computer-engineer/ Latency numbers] ja soovitavalt lisaks [https://www.forrestthewoods.com/blog/memory-bandwidth-napkin-math/ palju detailsemalt]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Media:2019_09_17_Kyberkaitse.pdf|Küberkaitse]].  Sten Mäses. NB! Sisu on peamiselt videosalvestuses, .pdf on viimase taustaks.--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/443ce527-1ded-4fe1-804e-852a9e1df026/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/5c9624d0-5f61-435c-a2e0-2e5189e2897c/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb loader. &amp;lt;!-- Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Jätk küsimusele &amp;quot;mida ülikoolis teha?&amp;quot;. Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/CollegeAdvice.html Advice for Computer Science College Students]&lt;br /&gt;
:* soovitav kuulata: [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/06/24/episode-52-frank-lantz-on-the-logic-and-emotion-of-games/  episood arvutimängudest] MindScape [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ podcastist] ja mängi episoodi külalise [https://www.decisionproblem.com/paperclips/ paperclips mängu] ja loe [https://wiki.lesswrong.com/wiki/Paperclip_maximizer tausta]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=2zfqw8nhUwA Apple 1984 Macintosh: reklaamklipp] ja [https://www.youtube.com/watch?v=8bepzUM1x3w Steve Jobs esitlemas] ja 1985 mac office [https://www.youtube.com/watch?v=V-SJQdREDKM lemmings] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs#Apple_(1976%E2%80%931985) wiki]&lt;br /&gt;
:* [http://www.4004.com/ intel 4004 skeemid, simulaatorid ja ajalugu], [http://e4004.szyc.org/ simulaator]&lt;br /&gt;
:* [http://www.visual6502.org/JSSim/index.html MOS 6502 simulaator] ja [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy 6502 pisiõpik] ja [https://www.pagetable.com/?p=64 terminaator oli progetud 6502 assembleris] [https://www.youtube.com/watch?v=zgb763elfok klipp]&lt;br /&gt;
:* [http://www.computerhistory.org/pdp-1/index.php?f=theme&amp;amp;s=4&amp;amp;ss=3 Spacewar: esimene graafiline arvutimäng],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis]&lt;br /&gt;
:* [https://www.atarimuseum.de Atari muuseum]&lt;br /&gt;
:* [https://archive.org/details/NiklasRoyPongmechanik mehaaniline pong] ja [http://www.cyberniklas.de/pongmechanik/indexen.html taustaks]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/SRI_International SRI international]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Bell_Labs Bell labs]&lt;br /&gt;
:* [https://vdoc.pub/documents/what-the-dormouse-said-how-the-60s-counterculture-shaped-the-personal-computer-333q53kptb20 What the dormouse said raamatu täistekst] ehk &amp;quot;how the 60s counterculture shaped the personal computer&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Eric Raymond: [http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html How to become a hacker]&lt;br /&gt;
:* [http://www.rickadams.org/adventure/ Colossal Cave (adventure)] teksti-seiklusmäng [https://quuxplusone.github.io/Advent/ online] ja veidi vigane [http://www.xenoveritas.org/static/advent/advent.html  javascripti versioon]. Vaata ka [http://www.web-adventures.org/ suuremat kollektsiooni vanade teksti-seiklusmängude] javascripti-versioonidest.&lt;br /&gt;
:* [http://www.pong-story.com/odyssey.htm Magnavox odyssey]&lt;br /&gt;
:* Popular Science [https://books.google.ee/books/about/Popular_Science.html?id=qR8DAAAAMBAJ&amp;amp;redir_esc=y täielik arhiiv]&lt;br /&gt;
:* [http://porkrind.org/a2/?disk=Karateka.do Apple II Karateka simu] (mängimiseks qwaszx(? või all paremal klahvid ?), tühik ja nooleklahvid). Vaata taustaks [https://en.wikipedia.org/wiki/Karateka_(video_game) Karateka], [https://en.wikipedia.org/wiki/Jordan_Mechner Jordan Mechner] ja [http://www.jordanmechner.com/projects/prince-of-persia/ Prince of Persia].  [https://github.com/jmechner/Prince-of-Persia-Apple-II/tree/master/01%20POP%20Source/Source Prince of Persia lähtekood] (Apple II 6502 assembler).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* [https://blog.codinghorror.com/separating-programming-sheep-from-non-programming-goats/ Segaduses algajad]&lt;br /&gt;
:* Väga hea raamat riistvaralähedasest programmeerimisest: Computer Systems: A Programmer&#039;s Perspective. Randal E. Bryant and David R. O&#039;Hallaron, Carnegie Mellon University&lt;br /&gt;
:** [http://csapp.cs.cmu.edu/ raamatu sait]&lt;br /&gt;
:** [https://www.google.com/url?sa=t&amp;amp;rct=j&amp;amp;q=&amp;amp;esrc=s&amp;amp;source=web&amp;amp;cd=3&amp;amp;cad=rja&amp;amp;uact=8&amp;amp;ved=2ahUKEwjelpbAsPbdAhUIDywKHbCNA30QFjACegQICRAC&amp;amp;url=https%3A%2F%2Fpiazza.com%2Fclass_profile%2Fget_resource%2Fj7ly9riuca97on%2Fja86xbbpp0b73b&amp;amp;usg=AOvVaw2jvbidUujKI0bznBPL9hfL googeldades leitud täistekst]&lt;br /&gt;
:* Vaata, kuidas eri kompilaatorid [https://godbolt.org/ assemblerit genereerivad]&lt;br /&gt;
:* Loe veidi ja uuri [https://lwn.net/Articles/250967/ What every programmer should know about memory]&lt;br /&gt;
:* Väga vanade koduarvutite lag oli väiksem, kui praegustel: [https://danluu.com/input-lag/ Computer latency: 1977-2017]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 7. nädal: Interneti funktsioneerimine ja andmebaasid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Interneti funktsioneerimine: loengu annab Ivo Müürsepp.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:arvutivorgud_ivo_2024.pdf|arvutivorgud_ivo_2024.pdf]]: see on 2024 aasta Ivo materjal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Erki Eessaar räägib andmebaasidest. Andmed, informatsioon, andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. SQLis (PostgreSQL) väike näide tabelite loomise ning andmete otsimise ja muutmise kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:andmebaasidest_2024.pdf|andmebaasidest_2024.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2024.txt|sql näitefail]] &lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Media:Andmebaasidest_s2021.pdf|Andmebaasidest_s2021.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_s2020_2.zip|xlsx ja sql näitefailid]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a8af4fe8-1c05-4a74-b82b-e862206cf453/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/87cb873e-5bbd-4e5e-a970-cf5dcbc60d2f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks esialgselt (läheb veidi täiendamisele): Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.  Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8. nädal: Küberkaitse ja andmetüübid masinalähedaselt ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
24. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: [https://et.wikipedia.org/wiki/Rain_Ottis Rain Ottis] räägib küberkaitsest. [[Media:rain_kyberkaitsest.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: loeng andmetüüpidest masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne. &lt;br /&gt;
** Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6b.ppt|itsissejuhatus6b.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6b.pdf|itsissejuhatus6b.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/cc46607d-c268-4b17-97e6-4422db95e82e/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt: Lihtsad andmetüübid, stringid, massiivid, puud, mis on pointer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks andmete esitusest:&lt;br /&gt;
:* [https://fabiensanglard.net/floating_point_visually_explained/ ujukoma-arvude seletus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Floating-point_arithmetic detailsemalt wikipedias] ja [http://www.mrob.com/pub/math/floatformats.html ajaloost]&lt;br /&gt;
:* [http://beza1e1.tuxen.de/strings.html how to implement strings]&lt;br /&gt;
:* ja kuidas python [https://rushter.com/blog/python-strings-and-memory/  stringe optimeerib]&lt;br /&gt;
:* [http://www.laurentluce.com/posts/python-list-implementation/ pythoni listid sisemiselt]&lt;br /&gt;
:* kataloog [https://treevis.net/ puude visualiseerimise viisidest]&lt;br /&gt;
:* hulk eri andmetüüpide [https://www.cs.usfca.edu/~galles/visualization/Algorithms.html visualiseeringuid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat:&lt;br /&gt;
:* [http://www.eurekalert.org/pub_releases/2006-06/uosc-fk062006.php Thirst for knowledge may be opium craving]&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/LadderOfAbstraction/ ladder of abstraction]&lt;br /&gt;
:* [http://johnsalvatier.org/blog/2017/reality-has-a-surprising-amount-of-detail Reality has a surprising amount of detail]&lt;br /&gt;
:* Maciej Cegłowski loeng [https://www.youtube.com/watch?v=5Vt8zqhHe_c barely succeed: it is easier]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 9. nädal: Lähiajalugu 1990-2009 ja programmeerimiskeeled  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
31. oktoober&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2009. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid, võrgundus ja veeb, market crash, iPhone, Android, Bitcoin, e-valimised.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal a osa:[[Media:Itsissejuhatus5oa.ppt|Itsissejuhatus5oa.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oa.pdf|Itsissejuhatus5oa.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal b osa:[[Media:Itsissejuhatus5ob.ppt|Itsissejuhatus5ob.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5ob.pdf|Itsissejuhatus5ob.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal c osa:[[Media:Itsissejuhatus5oc1.ppt|Itsissejuhatus5oc1.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oc1.pdf|Itsissejuhatus5oc1.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45:  Erinevad programmeerimiskeeled ja kompileerimine/interpreteerimine.&lt;br /&gt;
** Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus_keeled.ppt|itsissejuhatus_keeled.ppt]], [[Media:itsissejuhatus_keeled.pdf|itsissejuhatus_keeled.pdf]], &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/dc2b7ceb-fc61-4fef-aaa2-9d3c65de4177/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. Kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks produktiivsuse kasvu ja innovatsiooni aeglustumisest:&lt;br /&gt;
:* [https://www.intereconomics.eu/contents/year/2017/number/1/article/the-global-productivity-slowdown-diagnosis-causes-and-remedies.html global productivity slowdown]&lt;br /&gt;
:* Peter Thiel: we wanted flying cars, instead we got 140 characters [https://som.yale.edu/blog/peter-thiel-at-yale-we-wanted-flying-cars-instead-we-got-140-characters ja hariduse eesmärkidest] ja [https://medium.com/@danwwang/why-is-peter-thiel-pessimistic-about-the-future-of-technology-d2897f9659bb kommentaare sellele]&lt;br /&gt;
:* biotechi [https://www.innovationgrowthlab.org/blog/innovation-slowing-down-if-so-what-can-be-done-about-it innovatsiooni aeglustumine ja kiirelt kasvavad kulud]&lt;br /&gt;
:* [https://aeon.co/essays/has-progress-in-science-and-technology-come-to-a-halt has progress in science and technology come to a halt?]&lt;br /&gt;
:* freakonomicsi [https://freakonomics.com/podcast/no-new-ideas/ podcast samal teemal]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ajaloost:&lt;br /&gt;
:* [http://arvutimuuseum.ut.ee/ Arvutimuuseum Tartu ülikoolis]&lt;br /&gt;
:* [http://toastytech.com/guis/guitimeline.html GUI ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [https://www.pinterest.com/pin/440649144769793165/ 101 arvutireklaami]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/playlist?list=PL92052A2D1E20A014 Arvutite ajaloolised tv-reklaamid]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.sciam.com/print_version.cfm?articleID=00010347-101C-14C1-8F9E83414B7F4945 The expert mind] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [[Media:teejuhtvorgundus_raamat.html |&amp;quot;Teejuht võrgumeediasse&amp;quot;]] toorik aastatest 1995-1996. Pakub eeskätt ajaloolist huvi.&lt;br /&gt;
:* Tutvu: [[Media:eestiajalugu.ppt|J.Penjami lühiülevaade Eestis tehtud ja olnud varastest arvutitest]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [[mikrointerpretaator|õppejõu mikro-interpretaator pythonis]]&lt;br /&gt;
:* [http://norvig.com/lispy.html tilluke lispi-interpretaator pythonis] ja [https://github.com/norvig/pytudes/blob/master/py/lis.py selle lähtekood]. Autoriks [https://en.wikipedia.org/wiki/Peter_Norvig Peter Norvig], vt ka [http://norvig.com/ Norvigi oma veebileht].&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/josegomezr/the-super-tiny-compiler tilluke lispi kompilaator pythonis]&lt;br /&gt;
:* [http://www.aosabook.org/en/500L/a-python-interpreter-written-in-python.html pythonis kirjutatud pythoni interpretaator]&lt;br /&gt;
:* Keerukam: [https://ruslanspivak.com/lsbasi-part1/ põhjalik interpretaatori-kirjutamise veebiraamat] algajatele ja [https://craftinginterpreters.com/ veel põhjalikum veebiraamat] ja [https://github.com/AZHenley/teenytinycompiler lihtsa kompilaatori näide ja õpetus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvu veidi nende progekeelte populaarsus-võrdlustega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Tiobe [https://www.tiobe.com/tiobe-index/ programmeerimiskeelte populaarsusindeks] &amp;lt;!-- ja [https://www.techworm.net/wp-content/uploads/2018/01/tiobe.png selle graafik] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Githubi progekeelte [https://madnight.github.io/githut/  populaarsusindeks requestide] ja [https://octoverse.github.com/2022/top-programming-languages repodes kasutatavuse] järgi.  &amp;lt;!-- [https://octoverse.github.com/  populaarsusindeks]  --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://pypl.github.io/PYPL.html PYPL: populaarsus tutorialite Google-otsingute järgi]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Põhjalik [https://boyter.org/posts/an-informal-survey-of-10-million-github-bitbucket-gitlab-projects/ Githubi repode analüüs mh keelte kaupa] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Nõudluse järgi [https://www.devjobsscanner.com/blog/top-8-most-demanded-programming-languages/ üks populaarsusindeks] ja [https://www.codeplatoon.org/the-best-paying-and-most-in-demand-programming-languages/ teine].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis vaata veidi neid asju:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://exploringdata.github.io/vis/programming-languages-influence-network/ Programming languages influence network]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://skilldrick.github.io/easy6502/ cool 6502 protsessori simulaator javascriptis] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/lang/ Computer languages history]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programming_languages Wikpedia list] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_programming_languages Wikipedia võrdlused]&lt;br /&gt;
:* [https://benchmarksgame-team.pages.debian.net/benchmarksgame/ Computer language benchmarks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 10. nädal: Operatsioonisüsteemid ja tekstitöötlus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
7. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Operatsioonisüsteemid. &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.ppt|Itsissejuhatus_opsyst.ppt]],  [[Media:Itsissejuhatus_opsyst.pdf|Itsissejuhatus_opsyst.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Tekstitöötlus: Ivari Horm.&lt;br /&gt;
: Loengumaterjal: [https://study.risk.ee/wp-content/uploads/sites/3/2024/11/Teksti-toimetamine-2024.pdf Teksti Toimetamine 2024]. Lisaks (mittekohustuslik) on [https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine/ siin allpool] lingid näitefailide algfailidele ja tulemustele.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Veebirakendused. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|Itsissejuhatus10a20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10a20.pdf|Itsissejuhatus10a20.pdf]].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f9709a31-a84d-4e4d-bf2c-8e8205a8efe2/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/36b88bd1-fa33-46f8-bcd9-a02a42f96504/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown, nende plussid ja miinused, kus kasutatakse. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitavat katsetamist opsüsteemidega:&lt;br /&gt;
:* [http://levinux.com/ levinux: eksperimenteerimiseks mõeldud mikro-linux]: &amp;quot;tiny virtual Linux server that runs from USB or Dropbox with a double-click (no install or admin rights required) on Macs, Windows or Linux PCs&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Linux windowsis - [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Subsystem_for_Linux WSL] - [https://docs.microsoft.com/en-us/windows/wsl/ Microsofti õpetus]&lt;br /&gt;
Eriti soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* [http://duartes.org/gustavo/blog/category/software-illustrated/ Duarte blog sisemisest elust], mh [http://duartes.org/gustavo/blog/post/anatomy-of-a-program-in-memory/ kuidas programmi mälus hoitakse], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-the-kernel-manages-your-memory/ mälu haldamine], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-computers-boot-up/ bootimine 1] ja [http://duartes.org/gustavo/blog/post/kernel-boot-process/ bootimine 2]&lt;br /&gt;
Muidu soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* Wikipedia artikkel [http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system opsüsteemidest]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Linux_distribution Linux distributions]&lt;br /&gt;
:* päris hea [https://www.tutorialspoint.com/operating_system/index.htm opsüsteemide ehituse pisi-tutorial]&lt;br /&gt;
:* Ulrich Drepperi [http://people.redhat.com/drepper/cpucache-slides.pdf cache-lühiülevaade] ja [http://people.redhat.com/drepper/parallelprog.pdf paralleelsuse-ülevaade]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* üldse mitte kohustuslik (algajatel raske mõista :-) [http://www.catb.org/~esr/writings/taoup/html/ The Art of Unix Programming] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://www.minix3.org/ Minix: Linuxi inspiratsiooniks olnud mini-UNIX] ja &amp;lt;b&amp;gt;[https://www.cs.vu.nl/~ast/intel/ loe seda!]&amp;lt;/b&amp;gt; ja [https://hexus.net/tech/news/software/111857-intel-management-engine-runs-minix-3-os/ viimase taustaks] ja  [https://en.wikipedia.org/wiki/Intel_Management_Engine Intel Management Engine wikist].&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/unix/ Unix history]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory virtuaalmälu vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://zolutal.github.io/understanding-paging/ understanding paging]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_multitasking multitasking vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://landley.net/writing/memory-faq.txt Väga detailne ülevaade mälu organiseerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://blogsystem5.substack.com/p/windows-nt-vs-unix-design Windows NT vs UNIX design]&lt;br /&gt;
:* [https://pdos.csail.mit.edu/6.828/2018/xv6/book-rev11.pdf Hea väike tehniline raamat sise-ehitusest]&lt;br /&gt;
:* [https://people.eecs.berkeley.edu/~brewer/cs262/UNIX-annotated.pdf Unixi autorite väike varane ülevaade põhi-ideedest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat masintest, optimeerimisest ja progekeeltest, mitte niivõrd opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* [https://netfuture.org/2001/Nov1501_125.html &amp;quot;technology is our hope if we can accept it as our enemy, but as our friend, it will destroy us&amp;quot;]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://jmmv.dev/2023/06/fast-machines-slow-machines.html fast machines slow machines]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2024/08/minuteman-guidance-computer.html minuteman guidance computer]&lt;br /&gt;
:* [http://www.righto.com/2023/02/bendix-central-air-data-computer-cadc.html bendix central air data computer]&lt;br /&gt;
:* [https://www.embedded.com/advanced-compiler-optimization-techniques/ sissejuhatus optimeerimisse]&lt;br /&gt;
:* [https://cacm.acm.org/magazines/2020/2/242347-optimizations-in-c-compilers/fulltext veel veidi sügavamalt optimeerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://gcc.gnu.org/onlinedocs/gcc/Optimize-Options.html gcc optimeerimisparameetrid]&lt;br /&gt;
:* [https://www.sqlite.org/whyc.html Why is SQLite written in C]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* [https://www.bloomberg.com/graphics/2015-paul-ford-what-is-code/ Pikk raamat päris tarkvarast päris algajatele]&lt;br /&gt;
:* [http://inventwithpython.com/blog/2012/02/20/i-need-practice-programming-49-ideas-for-game-clones-to-code/ Toredad Pythoni pisi-mängud programmeerimise harjutustena]&lt;br /&gt;
:* How Python works: [https://tenthousandmeters.com/blog/python-behind-the-scenes-1-how-the-cpython-vm-works/  esimene osa], [https://tenthousandmeters.com/blog/python-behind-the-scenes-2-how-the-cpython-compiler-works/ teine osa]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 11. nädal: Teoreetiline arvutiteadus ja tabelarvutus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
14. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00. [https://www.ioc.ee/~pawel/ Pawel Sobocinski] räägib teoreetilisest arvutiteadusest (inglise keeles). [[Media:pawel_logic.pdf|Loengumaterjal 2023 aastast]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: tabelarvutus: [https://www.linkedin.com/in/ivari/?originalSubdomain=ee Ivari Horm]. [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted/ Loengumaterjalide leht 2024].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/9fb29aa7-9ddb-46c9-a758-34bda0d17296/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamil nende materjalide kohta küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 12. nädal: Tarkvara arhitektuur ja (algoritmide, ülesannete) lahenduvus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
21. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid, litsentsid jms.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus9a21.ppt|Itsissejuhatus9a21.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus9a21.pdf|Itsissejuhatus9a21.pdf]].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Algoritmid: lahenduvus. &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus13a.ppt|Itsissejuhatus13a.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus13a.pdf|Itsissejuhatus13a.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f7a0fc4e-9838-40bd-81e3-f79f3dc5167c/public Loenguvideo].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/8e0beb1d-85a2-4ab9-a2ef-b4d463ad3b88/public Loengusalvestus]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Veebirakendused. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|Itsissejuhatus10a20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10a20.pdf|Itsissejuhatus10a20.pdf]].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f9709a31-a84d-4e4d-bf2c-8e8205a8efe2/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Tarkvara arhitektuur: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kohustuslikku lugemist arhitektuuri teemal eksamiks:&lt;br /&gt;
:* [https://martinfowler.com/architecture/ Martin Fowler tarkvara arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html The law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No silver bullet] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/No_Silver_Bullet lühem kokkuvõte]&lt;br /&gt;
:* Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html mis on vabatarkvara] Gnu interpretatsiooni kohaselt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata lisaks lahenduvuse teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cardinality Kardinaal]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cantor%27s_diagonal_argument Cantori teoreem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Halting_problem Halting problem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6del%27s_incompleteness_theorems Incompleteness theorems]&lt;br /&gt;
:* Raamat [https://www.apollo.ee/godeli-toestus.html Gödeli tõestus] koos õppejõu [[Media:Jarelsona_godel.pdf|järelsõnaga]] täiendavate seostega nii lõpmatuse kui mittelahenduvusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks mittekohustuslikku, aga eriti soovitavat lugemist arhitektuurist, tähtsuse järjekorras:&lt;br /&gt;
:* [https://blog.pragmaticengineer.com/software-architecture-is-overrated/ Software architecture is overrated] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=21001676 HN kommentaarid]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/papers-we-love/papers-we-love/blob/master/design/out-of-the-tar-pit.pdf Out of the tar pit]&lt;br /&gt;
:* [https://nickcraver.com/blog/2016/02/03/stack-overflow-a-technical-deconstruction/ Stack Overflow serveerimise ülesehitusest] eriti [https://nickcraver.com/blog/2016/02/17/stack-overflow-the-architecture-2016-edition/ selle esimene osa]&lt;br /&gt;
:* [http://muratbuffalo.blogspot.com/2014/10/facebooks-software-architecture.html?spref=tw veidi Facebooki arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/zhangjunhd/reading-notes/blob/master/software/FundamentalsOfSoftwareArchitecture.md Fundamentals of software architecture]: see ei ole vähetähtis, aga on pikk ja detailne hästi illustreeritud jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks: &lt;br /&gt;
:* [http://damienkatz.net/2006/02/why_features_do.html Why features do not matter any more]&lt;br /&gt;
:* [http://www.norvig.com/21-days.html Teach yourself programming in ten years]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid] ja &lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/licenses/licenses.html Gnu litsentsid] ja paljud [http://www.gnu.org/licenses/license-list.html erinevad vabavara litsentsid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 13. nädal: Rekursioon ja veebirakendused teine osa ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
28. november&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus11.ppt|Itsissejuhatus11.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus11.pdf|Itsissejuhatus11.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Veebirakendused teine osa: fookus progedele ja serveripoole tehnoloogiatele. Loengu annab Martin Verrev. Vaata ka Taneli loengumaterjali  [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|Itsissejuhatus10a20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10a20.pdf|Itsissejuhatus10a20.pdf]], ja tuleta meelde esimese osa Martini slaide [[Media:ITI0101_24_04_Veebirakendused.pdf|siin]]. Siin on [[[[Media:ITI0101_24_04_Veebirakendused_2.pdf| 28. novembri slaidid]]&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/1563949d-8f57-41c3-a66d-f9937d3ca93f/public Loengusalvestus]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [https://taltech.ee/en/dirk-draheim Dirk Draheim] räägib tõenäosustest: loeng inglise keeles! Presentatsioon ilmub siia saabuval nädalal.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Eksamiks esialgselt: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus, näidete rehkendamise tulemused. Prologi ja lambda-arvutuse näited tuleb ära tunda ja aru saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks proovi ja loe veidi rekursiooni teemadel: &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_science andmeteadus]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fractal Fraktaalid wikipedias]&lt;br /&gt;
:* [http://blog.hvidtfeldts.net/index.php/category/mandelbulb/ Mandelbub] ja [https://www.youtube.com/results?search_query=mandelbub selle videoklipid] [https://www.youtube.com/watch?v=Tj6rip3G62Y&amp;amp;feature=youtu.be Mandelbox and Flying Lights], [https://www.youtube.com/watch?v=bKknJvZIn24&amp;amp;feature=youtu.be Like in a dream II], [https://www.youtube.com/watch?v=APsLfpfDGOI&amp;amp;feature=youtu.be Weird planet II]. Taustaks veel [http://www.math.utah.edu/~bresslof/publications/01-1.pdf Geometric visual hallucinations, Euclidean symmetry and the functional architecture of striate cortex]&lt;br /&gt;
:* [http://tilde.club/~david/m/ kiire Mandelbroti fraktaal online] ja [https://guciek.github.io/web_mandelbrot.html#-0.5;0;2;1000  veidi aeglasem]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.softwarefederation.com/fractal.html Fraktaalide applet] vali vasaku hiireklahvi abil sisemine ala ja joonista uus&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://rosettacode.org/wiki/Mandelbrot_set Mandelbroti hulga (pildi) joonistamise programme mitmes eri keeles]&lt;br /&gt;
:* Lihtne fraktaal-puu javascriptis [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/draw.html draw.html] ja keerulisem [https://stackoverflow.com/questions/49785734/animating-a-fractal-tree-inside-a-javascript-canvas moving fractal trees in javascript]. Siit edasi [http://math.hws.edu/graphicsbook/ arvutigraafika veebiraamat].&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Tower_of_Hanoi Tower of Hanoi]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Lambda_calculus Lambda-arvutus] &lt;br /&gt;
:Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:&lt;br /&gt;
:* Vaata ja modifitseeri Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/mandelbrot/MB.html mandelbroti joonistajat] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xTurtle/xTurtle.html kilpkonnagraafikat]. Viimasest võta menüüst recursion tutorial ja recursive bush näide.&lt;br /&gt;
:Huvi korral katseta &lt;br /&gt;
:* [https://lambdacalc.io/ Lambda-arvutuse kalkulaator] näidete ja detailsete sammudega&lt;br /&gt;
:* Proovi [https://swish.swi-prolog.org/ Prolog online] või installeeri  [http://www.swi-prolog.org/ SWI Prolog].&lt;br /&gt;
:* [https://dtai.cs.kuleuven.be/problog/tutorial.html Prolog tõenäosustega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 14. nädal: Tarkvara arendusprotsess ja tarkvaratoodete ehitamine  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5. detsember.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Tarkvaraarendusprotsess, projektid ja IT äri.  Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf|Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [https://www.linkedin.com/in/uku-tammet/ Uku] (endine [http://wise.com Wise], praegune [https://getalign.com/ getalign.com]) räägib tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal. Presentatsioon 2023: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://archive.is/FgxPK selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uus artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://startupclass.samaltman.com Sam Altmani startup-kursuse loenguvideod]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 15. nädal: Plokiahelad ja ajuteadus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
12. detsember.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Plokiahelad ja krüptoraha. Kasutame osi mõlemist materjalist: [[Media:Blockchain_lecture_1.pdf|Dirk Drahemi loenguslaidid]] ja [[Media:P2p_ledger_bitcoin.ppt|T.Tammeti P2P loenguslaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
:* Klassikaline podcastisari [https://brainsciencepodcast.com/ Brain Science] on samuti päris hea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 16. nädal: Planeerimisel ja konsultatsioon eksamiks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
19. detsember&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Planeerimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Konsultatsioon eksamiks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näiteid vanadest eksamitest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on näited väga ammu tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|vana eksam 1]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|vana eksam 2]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|vana eksam 3]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kohustuslikud lugemismaterjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loogika ainest ja ajaloost: T.Tammet: [[Media:Loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule &amp;quot;Mõtlemisest tõestamiseni&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Opsüsteemidest laiemas kontekstis: Kohustuslik on algusosa (esimene 1/4) pikast artiklist [[Media:Commandlinebook.html| In the Beginning was the Command Line]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Alan Turing [https://www.csee.umbc.edu/courses/471/papers/turing.pdf Computing Machinery and intelligence] &lt;br /&gt;
* Abstraktsioonidest ja tehnoloogiatükkidest: [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html Law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
* Paul Graham [http://paulgraham.com/hp.html Hackers and painters]&lt;br /&gt;
* Stiilist või midagi: [https://www.mit.edu/~xela/tao.html The Tao of Programming]. Selle teksti inspiratsiooniks/taustaks on [http://raulpage.org/daodej2.html daodejing], see tausta-originaal-daodejing ei ole kohustulik lugemine.&lt;br /&gt;
* Kohustuslikud artiklid IT projektide, ideoloogia, äri ja juhtimise teemal on järgmised. Neid &amp;quot;ära õppida&amp;quot; vms pole vaja, piisab lihtsast mõnusast kiirest läbilugemisest:&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
** Gnu manifestid [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html The Free Software Definition] ja [http://www.gnu.org/philosophy/selling.html Selling Free Software]&lt;br /&gt;
** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/bronze.html Why smart people have bad ideas]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Funktsionaalsuse spec:Painless Functional Specifications (1 osa): http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000036.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Projekti planeerimine: Painless Software Schedules: http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000245.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loe iga päev ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* http://news.ycombinator.com/&lt;br /&gt;
* http://www.reddit.com (hea mõte on registreeruda ja valida sobivad alamredditid, näiteks&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/programming&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/technology&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/artificial&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.engadget.com&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.news.com&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on mõistlik lugeda valikut artikleid kõigist neist saitidest:&lt;br /&gt;
* [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseed, uusi suhteliselt harva].&lt;br /&gt;
* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid]: suur ideoloogiline taustajõud&lt;br /&gt;
* [http://math.hws.edu/TMCM/java/index.html David Eck: Labs and Applets for &amp;quot;The Most Complex Machine&amp;quot;]: harjutamiseks&lt;br /&gt;
* [http://catb.org/~esr/jargon Jargon leksikon ja the New Hacker&#039;s Dictionary]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
* [http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/cathedral-bazaar/ The cathedral and Bazaar]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kuula ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mh vaata läbi varasemate episoodide loetelu ja kuula, kui tundub põnev:&lt;br /&gt;
* Ülipopulaarse [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcasti] (varem nimega AI podcast) tehnoloogia-episoode (varem rohkem, viimasel ajal harvemini), näiteks [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri] episood. Spetsiifiliselt AI osas tasub kuulata näiteks neid väga erinevaid vaatenurki eri sorti tipptegijatelt ja mõtteliidritelt: [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* Kvantfüüsiku [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcasti] valitud osi.  Mõned soovitused: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehnilisemate podcastide osas on väga head (jällegi, vaata varasemaid episoode läbi ja vali) näiteks:&lt;br /&gt;
* [https://braininspired.co Brain Inspired]: päris neuroteaduse podcast, &amp;lt;i&amp;gt;kerge&amp;lt;/i&amp;gt; fookusega seostele AI-ga&lt;br /&gt;
* [https://thegradientpub.substack.com/s/podcast The Gradient]: hea üldisem AI podcast, samas päris deep&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned väga head valikepisoodid teistest podcastidest:&lt;br /&gt;
* [https://philosophybites.com/2015/03/jonathan-webber-on-deceiving-with-words.html Jonathan Webber on deceiving with words] episood. Väga lühike, algab justkui triviaalselt, aga varsti enam nii mitte väga.&lt;br /&gt;
* [https://samharris.org/episode/SEF4786499D Andy Clarki] episood (predictive brain, embodied cognition, and the extended mind) täisvariant Sam Harrise podcastist. Kui ei tööta, siis üldlink lühendatud versioonile [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes/322-predicting-reality siin].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1725206400 Michael Graziano] episood. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1692547200 Donald Hoffman]: The Illusion of Reality. Eriti radikaalse ja eksootilise, samas populaarse teadvuseteooria näide. Hoffmanni lühem ja fokuseeritud esitus on [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is?subtitle=en see TED talk]. Vbl alusta viimasega. Vahepeal viidatud &amp;quot;illusionisti&amp;quot; superklassiku Dennetti [https://www.youtube.com/watch?v=fjbWr3ODbAo TED talki] ideed on samamoodi eksootilised, aga vastupidises suunas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Kui kõik tundub liiga lihtne, siis: ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loe läbi enamus [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseid].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe läbi Steven Raymondi raamat (NB! algajatel raske õieti mõista :-) [http://www.faqs.org/docs/artu/ The Art of Unix Programming]&lt;br /&gt;
* Võta ette programmeerimise &amp;lt;i&amp;gt;süvendatud&amp;lt;/i&amp;gt; algkursus.&lt;br /&gt;
* Tee omal käel ette läbi terve [http://courses.cs.ttu.ee/pages/ITI0011 Programmeerimise põhikursus] (peaasi: tee kõik harjutustööd: programmeerimise õppimiseks ainus viis on palju programmeerida :-)&lt;br /&gt;
* [http://webster.cs.ucr.edu/ Õpi assembleris programmeerima] (üpris ebapraktiline oskus, aga hästi hariv :-)&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Fail:ITI0101_24_04_Veebirakendused_sm.pdf&amp;diff=21575</id>
		<title>Fail:ITI0101 24 04 Veebirakendused sm.pdf</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Fail:ITI0101_24_04_Veebirakendused_sm.pdf&amp;diff=21575"/>
		<updated>2024-10-03T00:56:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Fail:ITI0101_24_04_Veebirakendused.pdf&amp;diff=21574</id>
		<title>Fail:ITI0101 24 04 Veebirakendused.pdf</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Fail:ITI0101_24_04_Veebirakendused.pdf&amp;diff=21574"/>
		<updated>2024-10-03T00:56:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=21573</id>
		<title>Sissejuhatus infotehnoloogiasse</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;diff=21573"/>
		<updated>2024-10-03T00:52:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* 4. nädal: Algoritmid ja veebirakendused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;...ajalugu, suunad, põhialused, tehnoloogia, äri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:matrix.jpg|left|IT]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Ainekood: ITI0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link: http://www.lambda.ee/wiki/Sissejuhatus_infotehnoloogiasse&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link ÕISi https://ois.ttu.ee/aine/iti0101&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõud: [http://www.facebook.com/tanel.tammet Tanel Tammet]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontakt: tanel.tammet@taltech.ee, 6203457, ICT 426&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
olemas on ka [[iti0101 2023| 2023 aasta arhiiv]] kõigi eelmise aasta materjalidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== NB! Väike kavamuutus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
12. septembri loengute teemadeks on (a) robootika ja (b) loomulik keel ja keelemudelid. Algoritmide loengu nihutasime kolmandale nädalale. Sellega katavad esimese ja teise nädala loengud kompaktselt A.I. sissejuhatuse. Baasvärgid algavad teisel nädalal ja jätkuvad neljandal nädalal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pane tähele, et allpool on nüüd olemas veebikontrolltöö esimese nädala teemadel.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kursuse eesmärk ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Anda kokkusurutud ülevaade informaatikast tervikuna.&lt;br /&gt;
* Anda ajalooline ülevaade IT teooria, tehnoloogia ja äri arengust.&lt;br /&gt;
* Tutvustada edaspidiseid teemasid/loengukursusi stuudiumi vältel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Live feed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://echo360.org.uk/section/ba7f2cf4-d4b1-4f10-8f6a-a779a7b38a54/public Siin lehel] on loengu ajal live videofeedi link. 100% garantiid, et ok töötab, ei ole. Otsi loetelust selle päeva värk ja proovi järgi!&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
== Videosalvestused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu ajal on live feed ja video salvestatakse järelvaatamiseks. &lt;br /&gt;
Videoalvestuste lingid leiad edaspidi allpool nädalate loengupresentatsioonide järel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Live feedi ja salvestused leiad [https://echo360.org.uk/section/299a68a0-7668-4bc0-ad97-5275643762d2/public siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Maht, aeg, tulemus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaks järjestikkust loengut nädalas neljapäeviti kuuenda korpuse auditooriumis U06A-229. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 12:00: loeng eksamiks vajalike materjalide ja koduülesannetega. Õppejõud (v.a. esimesed kaks nädalat) Tanel Tammet.&lt;br /&gt;
* Neljapäeval kell 13:45: süvaloengud kitsamatel teemadel, tervikkursuste ülevaated ja teemasid tööstusest. Erinevad õppejõud. Ka siin antakse vahel koduülesandeid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sessiooniõppe (IADB10A, IADB10B) sissejuhatav loeng on reedel, 6 septembril kell 11:45 auditooriumis NRG-131 (loengu annab Tanel). Selle loengu [[Media:It_ylevaade.pdf|ülevaatematerjalid]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Esimesel kahel nädalal toimuvad ainult eri teemade süvaloengud eri õppejõudude poolt; Taneli loengud algavad kolmandal nädalal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus lõpeb eksamiga. Eksam on kirjalik, kaks või enam tundi, kümme küsimust ja ülesannet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on iga nädal vaja võrgus täita valikvastustega paarikümne küsimusega mikro-kontrolltöö ühe nädala materjalide kohta, aega selleks on &lt;br /&gt;
loengujärgse esmaspäeva hommikust järgmise loengupäeva (reede) lõpuni. Koduülesanded ja harjutused - kui neid antakse - on kontrolltöö üheks osaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse hinne arvutatakse nii: eksamipunktid (0...100) + kontrolltööde summaarne tulemus. Positiivsed hinded algavad 50 punktist. Kaks viga kontrolltöös on üks veapunkt, neli kaks veapunkti jne, tegemata kontrolltöö on viis veapunkti. Tudengi kõigi kontrolltööde miinuspunktide summast lahutatakse keskmine kontrolltööde miinuspunktide summa, vahe ongi summaarne tulemus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kontrolltööd ja koduülesanded ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas kontrolltöö, mis jääb üles 5. oktoobrini, kaasa arvatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/cgi-bin/qshow4.py Kontrolltöö 4, neljanda nädala teemadel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selles kontrolltöös on ainult algoritmide loengu ülesanded: veebirakendustest tuleb hiljem täiendav loeng, misjärel tulevad küsimused veebirakenduste kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Soovitused:&lt;br /&gt;
* Lausearvutuse ülesannete lahendamisel kasuta enesekontrolliks õppejõu süsteemi [https://logictools.org/prop.html logictools]: pane valem suurde valgesse sisestuskasti ja vajuta &amp;quot;Build&amp;quot; a &amp;quot;truth table&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
* Unicode ülesannete jaoks guugelda, kuni leiad viisi õige number leida.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö jaoks sisse logida ei ole vaja, täida vorm ja valikud ja vajutada &amp;quot;Salvesta&amp;quot; nuppu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun täida korrektselt alguse väljad matriklinumber, nimi ja email: nende järgi lähevad tulemused sulle arvesse. &amp;quot;Matriklinumber&amp;quot; on sinu tudengikood, a la 205384iadb.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö salvestamise järel sa ei näe, mis läks õigesti ja mis ei, ega mitu punkti said. Küll aga öeldakse sulle vastuseks, kas salvestamine&lt;br /&gt;
õnnestus või ei. Kui sa ei näe tulemust &amp;quot;Sinu vastus on salvestatud, aitäh!&amp;quot;, siis on sul mõni väli täitmata, võrguühendus katkes vms: sel juhul palun&lt;br /&gt;
kontrolli vormi sisu ja salvesta uuesti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süsteem lubab - tehniliselt - sul salvestada vastuseid mitu korda, aga arvesse läheb ainult esimene.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolltöö ilmub siia peatükki hiljemalt loengujärgse esmaspäeva hommikuks ja jääb üles järgmise loengupäeva (neljapäev) lõpuni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vahetulemused pannakse üles ca kord kuus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loengute plaan ja materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursusel ei ole ühtegi konkreetset õpikut.  Järgnevas on toodud iga loenguga seotud materjalid eraldi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursus jaguneb mitmeks blokiks, mis toimuvad kuigivõrd segiläbi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Erinevad IT teemad, millest osa annab Tanel, osad teised õppejõud.&lt;br /&gt;
* Ajaloopõhine tehnoloogiaülevaade: miks ja kuidas on asjad arenenud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengute plaan on esialgne, töö käigus ilmub siia kindlasti muutusi. Seega, täpselt adekvaatsed ja õiged on need materjalid, mille loeng on kas juba läbi või tuleb järgmisena: kõik tuleviku-loenguid puudutavad materjalid on vanad, ning saavad loengu kättejõudmise ajaks mingil määral modifitseeritud ja täiendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Senised loengud peaksid olema vaadatavad [https://echo360.org.uk/section/72b980e1-bec7-4b3f-a3fe-3f9e93c9d90d/public sellelt lingilt]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Ei ole mingit garantiid, et loengud jäävad üles mitmeks kuuks või et kõik loengud võrku ilmuvad.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 1. nädal: Sissejuhatus kursusesse. Tehisintellekt ja masinõpe. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5. september.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Sissejuhatus kursusesse. Tehisintellekt. Loengu teeb [https://aire-edih.eu/meeskond/otto-mattas/ Otto Mättas]. Tanel liitub telcos viimasel pooltunnil ja räägib kursusest ja hindamisest jne.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjalid:  [[Media:Otto_Mattas-AI_compressed.pdf|Otto AI materjalid]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Priit Järv räägib masinõppest: [[Media:Machine_Learning_2022.pdf|Loenguslaidid]]. Priit õpetab mh kursust [https://ois2.taltech.ee/uusois/aine/ITI0210 Tehisintellekti ja masinõppe alused]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/b08a7c6c-e078-421d-ba03-07368d028d8f/public Videosalvestus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks (esialgne): Mis on tugev (üldine) ja mis nõrk (kitsas) AI. Mis on tehisintellekti talved ja umbes millal olid tehisintellekti populaarsuse tõusud ja langused, ja mis olid eri tõusulainete puhul olulisemad meetodid. Mis põhiosadest koosnevad tehis-närvivõrgud, mida kasutatakse masinõppes. Mida närvivõrkudega õppe käigus tegelikult tehniliselt muudetakse? Mis on supervised learning, reinforcement learning, unsupervised learning (eeskätt, mille poolest nad üksteisest erinevad)? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Mis on tugev ja mis nõrk AI, mis on turingi test ja mis on eliza. Mis on otsimeetodites minimax ja alpha-beta (tehnilisi detaile ja näiteid ei tule). Mis on peamise tehisintellekti arendamise meetodid/lähenemised. Mis sorti ülesandeid praegused tehisintellektisüsteemid suudavad ok/väga hästi/väga halvasti lahendada?  Mis on IBM Watson, AlphaZero, GPT3/4. Mis põhiosadest koosnevad tehis-närvivõrgud, mida kasutatakse masinõppes. Mida närvivõrkudega õppe käigus tegelikult tehniliselt muudetakse? Mis on supervised learning, reinforcement learning, unsupervised learning (eeskätt, mille poolest nad üksteisest erinevad)? &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/3d7213ee-cb40-4bc9-b5d4-62707e724c80/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tehisintellekti teemal nö klassikalisi materjale:&lt;br /&gt;
:* [[Media:Ai_sissejuhatus_c_2023.pdf|Taneli AI sissejuhatuse materjalid]]. &lt;br /&gt;
:*Väga hea mõte on teha ise läbi lihtne sissejuhatav MOOC-kursus tehisintellektist: [http://www.elementsofai.ee/ eestikeelne] või https://www.elementsofai.com/ inglisekeelne]. &lt;br /&gt;
:* [https://openai.com/ GPT ja DALL-E] ise katsetamiseks: rega ja proovi! Tasuline, aga (a) suur hulk krediiti algul (st algus tasuta) (b) katsetamiseks ka edasi väga odav&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Taustaks: [https://courses.cs.ttu.ee/pages/Teadmisp%C3%B5hise_tarkvaraarenduse_meetodid_/_Methods_of_Knowledge_Based_Software_Development_2017 tehisintellektinduse magistrikursus TTÜs] ja ülevaade [https://aitopics.org/misc/about tehisintellektinduse valdkondadest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://www.bostondynamics.com/ Boston Dynamics] [https://www.youtube.com/watch?v=tF4DML7FIWk atlas] ja [https://www.youtube.com/watch?v=9aUBpByABiA valus variant] ja [https://www.youtube.com/watch?v=PQr6U3RWzVg big dog]. Eriti soovitav Marc Raiberti [https://www.youtube.com/watch?v=AO4In7d6X-c TED talk]: vaata kindlasti valusat faili hetkel 5:28 :)&lt;br /&gt;
:* Darpa [http://en.wikipedia.org/wiki/DARPA_Grand_Challenge grand challenge 2005] ja [https://www.youtube.com/watch?v=g0TaYhjpOfo darpa robotics challenge (2012-2015) fails compilation]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* [http://vimeo.com/user2952867/videos TTÜ roboswarm]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [https://www.tastehit.com/blog/google-deepmind-alphago-how-it-works/ Kuidas AlphaGo töötab] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://idlewords.com/talks/superintelligence.htm Miks mitte karta super-tehisintellekti] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Rodney_Brooks Rodney Brooksi] väike tehisintellekti-sari [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-i-how-we-got-here/ osa 1], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-ii-beyond-the-turing-test/ osa 2], [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iii-hard-things-today/ osa 3],  [https://rodneybrooks.com/forai-steps-toward-super-intelligence-iv-things-to-work-on-now/ osa 4] ja [https://rodneybrooks.com/blog/ blog]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.wired.com/wiredscience/2013/11/christof-koch-panpsychism-consciousness/all/ How networks become conscious] ja [http://www.newyorker.com/online/blogs/elements/2013/08/why-cant-my-computer-understand-me.html Why can&#039;t my computer understand me] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Marvin Minsky [http://aurellem.org/society-of-mind/ The Society of Mind]&lt;br /&gt;
:* [http://www.youtube.com/watch?v=-rMMTv7XLYw Õppimisalgoritmidest] ja [http://research.google.com/pubs/ArtificialIntelligenceandMachineLearning.html Google artiklid õppimisalgoritmidest]&lt;br /&gt;
:* Teadmiste integraatorid [http://blog.stephenwolfram.com/2011/01/jeopardy-ibm-and-wolframalpha/  Ibm Watson, Wolfram Alpha] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Siri_%28software%29 Siri]&lt;br /&gt;
:* [https://allenai.org/#nlp allen AI]: vaata ka projektide ülamenüüst Demo lingi alt online demosid&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Päris hea võrgust lugev ja õppiv süsteem [http://rtw.ml.cmu.edu/rtw/ NELL] vt ka [http://rtw.ml.cmu.edu/rtw/kbbrowser/ seniõpitut] ja [http://www.cs.cmu.edu/~rcwang/ olulist alus-meetodit] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://www.eclecticenergies.com/ego/eliza Klassikaline vestlev pseudointellekt Eliza]&amp;lt;!-- ja  [https://www.pandorabots.com/mitsuku/ modernsem vestlev pseudointellekt] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* A.I. filosoofia osas loe [http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophy_of_artificial_intelligence peamist wikiartiklit] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Functionalism_(philosophy_of_mind) wikiartiklit funktsionalismist] &lt;br /&gt;
:* Loe [[Media:Aifilosoofia_ttmatrix.doc|Matrix, Skynet ja sõda teispoolsusega]], [http://ase.tufts.edu/cogstud/dennett/recent.html Dennetti artikleid], [http://aima.cs.berkeley.edu/ tuntud õpikut],&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustakuulamiseks soovitavaid podcastiepisoode:&lt;br /&gt;
:* Eriti soovitav filosoofia/praktika kokkupuutepunktina [https://lexfridman.com/steven-pinker/ Steven Pinkeri] episood väga heast ja populaarsest [https://lexfridman.com/ai/ ai podcastist].&lt;br /&gt;
:* Neurorehkenduste ja sümbolrehkenduste vaidluse teemal kuula [https://lexfridman.com/gary-marcus/ Gary Marcuse episoodi] AI podcastist ja vastupidi, [https://lexfridman.com/david-silver/ David Silveri episoodi] Alphago, Alphazero jms teemadel. Lisaks videona [https://youtu.be/EeqwFjqFvJA Yoshua Bengio ja Gary Marcuse diskussioon]- &lt;br /&gt;
:* Praktilise AI ehitamise teemal kuula [https://lexfridman.com/david-ferrucci/ David Ferrucci] ibm watsoni episoodi &lt;br /&gt;
:* Vali neist A.I. podcastist mõned ja kuula: [https://lexfridman.com/ben-goertzel/ Goertzel], [https://lexfridman.com/tomaso-poggio/ Poggio],[https://lexfridman.com/richard-dawkins/ Dawkins], [https://lexfridman.com/noam-chomsky/ Chomsky], [https://lexfridman.com/nick-bostrom/ Bostrom], [https://lexfridman.com/jeff-hawkins/ Hawkins], [https://lexfridman.com/judea-pearl Pearl]&lt;br /&gt;
:* Soovitavaid A.I. podcaste üldse: [https://lexfridman.com/podcast endise nimega A.I. podcast] ja siis tehnilisemad [https://braininspired.co/ ajuteaduse-fookusega A.I. podcast] &amp;lt;!--, [https://soundcloud.com/nlp-highlights Alleni instituudi NLP podcast]. Viimase kohta veel soovitavaid episoode [https://soundcloud.com/nlp-highlights/89-dialog-systems-with-zhou-yu episode 89 about dialog systems], [https://soundcloud.com/nlp-highlights/executable-semantic-parsing-with-jonathan-berant episode 91 about executable semantic parsing], [https://soundcloud.com/nlp-highlights/59-weakly-supervised-semantic-parsing-with-abstract-examples-with-omer-goldman episode 59 about semantic parsing] ja lõpuks [https://allenai.org/demos demod], eriti [https://rule-reasoning.apps.allenai.org/ Rover demo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks uuri masinõppe kohta: &lt;br /&gt;
:* Elements of AI eestikeelsed [https://course.elementsofai.com/ee/4 masinõppe] ja [https://course.elementsofai.com/ee/5 närvivõrkude] blokid.&lt;br /&gt;
:* [https://aegeorge42.github.io/ Neural networks from scratch]&lt;br /&gt;
:* Masinõpe [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* Deep learning [https://cs.stanford.edu/people/karpathy/convnetjs/index.html otse brauseris]&lt;br /&gt;
:* [https://braininspired.co/ Brain inspired] podcast neuroteaduse ja veidi masinõppe teemadel: jutuajamised päris neuroteadlastega.&lt;br /&gt;
:* Kaggle [https://www.kaggle.com/competitions  competitions] ja [https://www.kaggle.com/learn iseõppe kursused]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Generative_pre-trained_transformer GPT vikipeedias] ja selle baasil tehtud Github copilot [https://en.wikipedia.org/wiki/GitHub_Copilot vikipeedias] ja [https://copilot.github.com/ otselink]. &lt;br /&gt;
:* [https://openai.com/api/ GPT-3/4 jne ja DALL-E] api ise katsetamiseks: rega ja proovi! Tasuline, aga (a) suur hulk krediiti algul (st algus tasuta) (b) katsetamiseks ka edasi väga odav&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 2. nädal: Robootika alused, loomulik keel ja keelemudelid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:00: [https://www.akadeemia.ee/member/kruusmaa/ Maarja Kruusmaa]: robootika alused. Vaata ka [https://taltech.ee/en/biorobotics biorobootika keskus]. Presentatsioon 2023 aastast: [[Media:Robootika alused compressed3.pdf|Robootika alused]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [https://taltech.ee/uudised/nuud-tenuuris-tanel-alumae Tanel Alumäe] räägib loomuliku keele tehnoloogiast ja suurtest keelemudelitest: LLM, GPT ja muu cutting edge värk. Loengumaterjal: [[Media:Keelemudelid.pdf|Keelemudelid.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/a4f3134b-38bb-4053-95eb-14a7c3548d23/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks (esialgne):  Robotitest: tüüpilised andurid, tagasisidega ja ilma selleta juhtimine, miks on robotniidukid, aga mitte robotnõudekoristajad? Keelemudelitest: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt loomuliku keele teemal:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 3. nädal. Sissejuhatus baasvärkidesse: arvuti ja info, ajaloo algus ... 1940 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Sissejuhatus. Arvuti ja info kodeerimise põhimõtted.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1a24.pptx|itsissejuhatus1a24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1a24.pdf|itsissejuhatus1a24.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Varane ajalugu. Industrialiseerimine. Teoreetilised alused. Loogika. Esimesed arvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus1b24.pptx|itsissejuhatus1b24.pptx]], [[Media:itsissejuhatus1b24.pdf|itsissejuhatus1b24.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/61df0a41-7b4a-442d-80a4-447891447775/public loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/967fbf34-9afa-48ea-9666-f3678069c92f/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Neljapäeval: loeng jäi ära. Õppekavade ja teaduskonna ülevaade: erinevad õppejõud. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* katseta [https://math.hws.edu/eck/js/datareps/xDataReps.html datareps] lehel erinevaid esitusi, püüa neist aru saada ja guugelda vajadusel juurde&lt;br /&gt;
:* vaata korra [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/ASCII-Table-wide.svg ascii tabelit]&lt;br /&gt;
;* uuri veidi [https://www.unicode.org/charts/ kooditabeleid] [https://home.unicode.org/ unicode] veebisaidil&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* loe juttu ja [http://math.hws.edu/eck/cs120/s01/lab1/ mängi andmete esitamise appletiga]. Vajab javat ja sul brauseri all tõenäoliselt käima ei lähe. Seega kas: (a) loe [[Ecki laborite allalaadimine ja katsetamine | siit, kuidas Ecki laborid oma masinasse panna]] ja lae alla ning katseta laboriga [http://math.hws.edu/TMCM/java/classes/DataReps.jar DataReps.jar] mille jutu leiad [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/DataRepsLab.html#reps siit allosast Data Representations] alt (b) või säti brauser lubama valitud applette: [http://www.java.com/en/download/help/jcp_security.xml loe siit]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* loe läbi mõni nendest [https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Graham_(programmer) Paul Grahami] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Y_Combinator Y combinatori] asutaja) esseedest: [http://www.paulgraham.com/nerds.html Why nerds are unpopular?], [http://www.paulgraham.com/lesson.html The lesson to unlearn], [http://www.paulgraham.com/think.html How to think for yourself].&lt;br /&gt;
:* [https://external-preview.redd.it/ihLiGBXOGFBWd_2UV9XyZM2hXQviZHmcFh1OAmCEnxE.png?auto=webp&amp;amp;s=9591f04e3a857441f63247c65830ac3e41047e5a valdkonnad]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* some random notes [https://0x0f0f0f.github.io/blog/mindlanguagemachines/ on mind, language and machines] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* loe läbi: Tanel Tammet: [http://www.metsas.ee/et/tekstid/tanelt/inimlikkus_on_loomalikkus Inimlikkus on loomalikkus]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* [http://www.pld.ttu.ee/~kruus/diskmat/index.html Kruusi diskreetse matemaatika kursus!]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/hs.html What you&#039;ll wish you&#039;d known]&lt;br /&gt;
:* Sama asi diskreetse matemaatika kursuses: harjuta lausearvutuse tõeväärtustabelite tegemist: vaata vanu eksamiülesandeid ([[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|1]], [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|2]], [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|3]]) tee ülesandeid ise juurde ja kasuta [http://logictools.org/prop.html logictools.org/prop.html] enesekontrolliks. Vajuta algul &amp;quot;help&amp;quot; nuppu, siis näed, kuidas valemeid kirjutada. Tõeväärtustabeli jaoks vajuta &#039;&amp;quot;Build&amp;quot; a truth table&#039; nuppu.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* algus-1945: [http://www.maxmon.com/history.htm A history of computers] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Eck lab: [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTuringMachineLab.html Turing machines]. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Vaata veidi ühte [http://www.youtube.com/watch?v=cYw2ewoO6c4&amp;amp;NR=1 Turingi masina videot] ja siis katseta:[https://math.hws.edu/eck/js/turing-machine/TM.html Turingi masina simulaator] ja [http://morphett.info/turing/turing.html alternatiivne simulaator]&lt;br /&gt;
:* Alustada: [[Media:loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=JDogScg_pUI lõpmatuse osa] [http://www.youtube.com/results?search_query=dangerous+knowledge BBC dokumentaalsarjast]&lt;br /&gt;
:* Varastest masinatest: &lt;br /&gt;
:** [https://www.youtube.com/watch?v=K6NgMNvK52A Jacquard&#039;i kangasteljed]&lt;br /&gt;
:** [http://widespacer.blogspot.com/2015/11/the-hidden-secrets-of-qwerty.html QWERTY klaviatuuri päritolust] ja [http://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/139379/1/42_161.pdf teistsugune arvamus] ja [http://widespacer.blogspot.com/2016/03/the-lost-key-of-qwerty.html mõne eritähe ajalugu]&lt;br /&gt;
:** Näide olulisest analoogarvutist: [http://en.wikipedia.org/wiki/Norden_bombsight Norden bombsight]&lt;br /&gt;
:** Inglise krüptosaaga: [http://en.wikipedia.org/wiki/Colossus_computer  Colossus], [http://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Turing Turing], sakslaste [http://en.wikipedia.org/wiki/Enigma_machine Enigma] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Lorenz_SZ_40/42 Lorenz SZ 40]&lt;br /&gt;
:** Esimesed digitaalsed elektriga töötavad arvutid: &lt;br /&gt;
:*** [http://www.zib.de/zuse/ Konrad Zuse]&lt;br /&gt;
:*** [https://en.wikipedia.org/wiki/Atanasoff%E2%80%93Berry_computer Atanasoffi elektronarvuti]&lt;br /&gt;
:*** [http://en.wikipedia.org/wiki/Harvard_Mark_I Mark I]: esimene programmeeritav elektromehaaniline arvuti.&lt;br /&gt;
:* Kuula [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episoodi &amp;quot;Moore’s Law, Microprocessors, Abstractions, and First Principles&amp;quot;]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 4. nädal: Algoritmid ja veebirakendused ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Algoritmid ja keerukus. Ülevaade kursusest. Loengu annab [https://taltech.ee/kontaktid/tarkvarateaduse-instituut/marko-kaaramees Marko Kääramees].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Algoritmid_2024.pdf|Algoritmid_2024.pdf]]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [https://www.linkedin.com/in/martin-verrev/?originalSubdomain=ee Martin Verrev] teeb loengu veebirakenduste ehitamisest. Martin on sellel teemal pikemalt õpetanud [https://courses.cs.taltech.ee/pages/Kasutajaliidesed_(ITI0209))_2023 tervet kursust]. Taneli loengumaterjal (mitte Martini kasutatud): [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|Itsissejuhatus10a20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10a20.pdf|Itsissejuhatus10a20.pdf]], Martini slaidid on [[Media:ITI0101_24_04_Veebirakendused.pdf|siin]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/0b929c13-5b0e-491b-8369-3da75aef9b2d/public loengusalvestus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Algoritmid: mis on algoritmide keerukus, mida tähendab suur-O (a la O(n**2)) notatsioon, mis on sorteerimisalgoritmi parim keerukus halvimal juhul, mis on erinevus merge sorti ja selection sorti vahel: algoritmi ja keerukuse mõttes, mis operatsioonid on massiividel kiiremad / aeglasemad kui listil. Veebirakendused: mis on http, https, html, css, javascript, ajax, json, xml, kuidas üldjoontes töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita). Veebirakendustest teeme veel ühe täiendava loengu, mis viimaseid punkte katab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebirakenduste teemal vaata veel:&lt;br /&gt;
:* http://www.w3schools.com/.&lt;br /&gt;
:* [https://codeburst.io/the-2018-web-developer-roadmap-826b1b806e8d Tehnoloogiastack]&lt;br /&gt;
:* [https://coder-coder.com/learn-web-development/ Väike sissejuhatus kogu värgi õppimiseks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.w3c.org/ Ametlikud veebitehnoloogiate standardid].&lt;br /&gt;
:* [[Veebirakendused]] kursus.&lt;br /&gt;
:* [[lihtsaid cgi programminäiteid]] ja [http://lambda.ee/wiki/Cgi_examples lisaks funktsioneerivate näidetena]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt algoritmide teemal: &lt;br /&gt;
:* sorteerimisalgoritmide visualiseeringud [http://www.sorting-algorithms.com/ siin] ja [http://gizmodo.com/this-visualization-of-15-different-sorting-algorithms-i-987297677 siin] ja [http://aarondufour.com/tools/visualizer/ siin]&lt;br /&gt;
:* Eriliselt tore ja ilus [https://bost.ocks.org/mike/algorithms/ visualiseeringutega jutt] mitmete algoritmidega&lt;br /&gt;
:* Väga paljude algoritmide ja andmestruktuuride [https://visualgo.net/ visualiseeringud]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Big_O_notation Suur O] wikipedias ja [https://www.bigocheatsheet.com/ lihtne cheatsheet]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Travelling_salesman_problem Travelling salesman problem], lahenduse [https://www.fourmilab.ch/documents/travelling/anneal/ visualiseering]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 5. nädal: Keskajalugu 1940-1960 ja arvuti riistvara ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Keskajalugu : II maailmasõda kuni kuuekümnendateni. Arvutid ja programmeerimine. Keeled ja rakendused. Integraalskeemid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus3o.ppt|Itsissejuhatus3o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus3o.pdf|Itsissejuhatus3o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: arvuti riistvara: transistorid, loogikalülitused, aritmeetika, mälu, programmid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.ppt|Itsissejuhatus_proc_23.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_proc_23.pdf|Itsissejuhatus_proc_23.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/7514eb6a-7a7f-44c0-baea-6d8856c3fa14/public loenguvideo]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/85aa2f94-6d85-4940-a05c-02055ffbe08c/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore&#039;s law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. Relee, lihtsad elektroonikaskeemid, mitme biti liitja ja lahutaja, lihtsad mälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis seda realiseerib, samuti koostada paaribitiste sisendite liitjat/lahutajat, samuti kolme eraldi biti liitjat ja trigerit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/college.html Undergraduation] pluss järelmärkused: [http://www.paulgraham.com/undergrad2.html more advice for undergrads]&lt;br /&gt;
:* [http://www.columbia.edu/cu/computinghistory/tabulator.html IBM-i varased mehaanilised tabulaatorid]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Magnetic-core_memory ferriitmälu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fortran Fortran] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/IBM_704 IBM 704] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_vacuum_tube_computers raadiolampidega arvutite suur tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Manchester_computers Brittide varaseimad arvutid Manchesteris]&lt;br /&gt;
:* [http://pdp-1.computerhistory.org/pdp-1/ PDP-1 restoration project], ,[https://www.youtube.com/watch?v=Rmvb4Hktv7U Spacewar: esimene graafiline arvutimäng], [http://www.computerhistory.org/revolution/computer-games/16/189/2213 ja ajaloo-video],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis] ja taustaks [http://en.wikipedia.org/wiki/First_video_game esimeste arvutimängude tabel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=6orsmFndx_o Ivan Sutherland&#039;s sketchpad video] vt ka [http://en.wikipedia.org/wiki/Sketchpad sketchpadi artikkel]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=yJDv-zdhzMY Douglas Engelbart &amp;quot;mother of all demos&amp;quot;]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Semi_Automatic_Ground_Environment SAGE]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Counterculture_of_the_1960s Counterculture] &lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Silicon_Valley Silicon Valley] vt ka [https://www.siliconvalleymap.org/ seda kaarti]&lt;br /&gt;
:* Whole earth catalog [http://en.wikipedia.org/wiki/Whole_Earth_Catalog wikis]&amp;lt;!-- ja [http://www.wholeearth.com/ skaneeritud sisu]--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule riistvarast:&lt;br /&gt;
:* [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri episood] A.I. podcastist&lt;br /&gt;
:* [http://www.pctechguide.com/cpu-architecture/principles-of-cpu-architecture-logic-gates-mosfets-and-voltage lühike lugu transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks] ja vaata veidi täienduseks  [http://en.wikipedia.org/wiki/Logic_gate siit] &lt;br /&gt;
:* Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html loogikalülituste simulaator]. Kindlasti vaata ka [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/info.html infot] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=combinational.txt veidi keerukamaid näiteid] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xLogicCircuits/xLogicCircuits.html?file=sequential.txt mälunäiteid].&lt;br /&gt;
:* Alternatiivina on päris head ka [https://logic.ly/demo/ logic.ly demo] (also 4-bit adder) or try [https://simulator.io/samples 4-bit adder tutorial in detail: you can try out and edit half-built parts]. See also [https://www.geeksforgeeks.org/half-adder-in-digital-logic/?ref=lbp this]. Samuti [https://circuitverse.org/simulator on-line] ja [https://learn.circuitverse.org/ selle tutorial]  ning [http://www.kolls.net/gatesim/ see allalaetav]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Tore mõte on teha D.Ecki harjutusi, osad siit: [http://math.hws.edu/TMCM/java/index.html Eck laborid].  Need simulaatorid on väga vanad, aga töötavad endiselt OK. Vajavad javat ja kõige parem on nad alla laadida ja oma masinas käivitada: [[Ecki laborite allalaadimine ja katsetamine|siit leiad õpetuse, kuidas seda teha]]. Süvene 4-biti liitjasse, kuni sa temast korralikult aru saad. Seejärel loe ise läbi, proovi ja tee mõlemist osast vähemalt üks harjutus, kus tuleb ise elektroonikaskeem ehitada:&lt;br /&gt;
:** [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab1.html Logic circuits]&lt;br /&gt;
:** [http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xLogicCircuitsLab2.html Memory circuits]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Minecraft: redstone ja arvutid&lt;br /&gt;
:** introd [http://www.youtube.com/watch?v=aLTX-sBbo_U siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=XN_MIX7M460 siin] ja [http://www.youtube.com/watch?v=QpvJ9wiywL4 loogikalülitused]&lt;br /&gt;
:** shock and awe: [http://www.youtube.com/watch?v=rmKNahFDcAQ täielik 4-bitine arvuti minecraftis]&lt;br /&gt;
:* Veidi tutvuda nende saitidega:&lt;br /&gt;
:** [http://www.quadibloc.com/comp/cp01.htm täiendavalt teemal transistoride kasutamisest loogikalülituste ehitamiseks]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :** [http://www.karbosguide.com/books/pcarchitecture/start.html detailsemalt protsessorite ehitusest] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:** [http://www.lighterra.com/papers/modernmicroprocessors/ Optimeeringud tegelikes protsessorites]&lt;br /&gt;
:* Loe, kuidas ARM chipid alguse said ja olid inspireeritud 6502 protsessorist:&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :** [https://www.heyrick.co.uk/armwiki/Introducing_the_ARM arm chipid] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:** [https://www.theregister.co.uk/2012/05/03/unsung_heroes_of_tech_arm_creators_sophie_wilson_and_steve_furber/?page=1 arm chippide alguse lugu]&lt;br /&gt;
:* Protsessori simuleerimine ja ise ehitamine:&lt;br /&gt;
:** [https://math.hws.edu/eck/js/xComputer/xComputer.html Ecki xComputer]: lihtne simulaator 6502 stiilis&lt;br /&gt;
:**[http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy6502.org]: päris täpne 6502 simulaator&lt;br /&gt;
:**[http://www.visual6502.org/ visual6502.org] vt ka [http://www.visual6502.org/docs/6502_in_action_14_web.pdf slaidid]&lt;br /&gt;
:**[https://eater.net/8bit Build an 8-bit computer from scratch]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Microcontroller Mikrokontrollerid] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/System_on_a_chip system on a chip]:&lt;br /&gt;
:** [https://jaycarlson.net/microcontrollers/ mikrokontrollerite ülevaade] detailidega: kõik alla 1 dollari&lt;br /&gt;
:** [https://en.wikipedia.org/wiki/Raspberry_Pi Raspberry Pi] SOC&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 6. nädal: Keskajalugu 1970 ... 1990  ja masinalähedane programmeerimine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Keskajalugu jätkub: seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Mikroprotsessorid. Mini-, mikro- ja persionaalarvutid.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus4o.ppt|Itsissejuhatus4o.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus4o.pdf|Itsissejuhatus4o.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: Masinalähedane programmeerimine: assembler ja C. &lt;br /&gt;
:NB! Loengu powerpointi algus on hetkel põhiliselt kordamine: tegelik uus osa algab ca lk 21 ja seda kaetakse põhiliselt loengus interaktiivse demona, st materjalis on infot vähe. Väga soovitav on ise lugeda ja veidi harjutada Easy 6502 pisiõpikuga.&lt;br /&gt;
** Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.ppt|Itsissejuhatus_progealused_20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus_progealused_20.pdf|Itsissejuhatus_progealused_20.pdf]].&lt;br /&gt;
** Tööta läbi nii palju [http://skilldrick.github.io/easy6502/ Easy 6502 pisiõpikust] kui jõuad.&lt;br /&gt;
** Loe [https://blog.codinghorror.com/the-infinite-space-between-words/ The infinite space between words]&lt;br /&gt;
** Loe [https://www.freecodecamp.org/news/must-know-numbers-for-every-computer-engineer/ Latency numbers] ja soovitavalt lisaks [https://www.forrestthewoods.com/blog/memory-bandwidth-napkin-math/ palju detailsemalt]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Media:2019_09_17_Kyberkaitse.pdf|Küberkaitse]].  Sten Mäses. NB! Sisu on peamiselt videosalvestuses, .pdf on viimase taustaks.--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/443ce527-1ded-4fe1-804e-852a9e1df026/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/5c9624d0-5f61-435c-a2e0-2e5189e2897c/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Riistvarast mälu tehnoloogia, cache ja mälu hierarhia, mis on assembler ja seos riistvaraga, mis on kompileerimine, linkimine, mis teeb loader. &amp;lt;!-- Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks esimesele loengule:&lt;br /&gt;
:* Jätk küsimusele &amp;quot;mida ülikoolis teha?&amp;quot;. Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/CollegeAdvice.html Advice for Computer Science College Students]&lt;br /&gt;
:* soovitav kuulata: [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/06/24/episode-52-frank-lantz-on-the-logic-and-emotion-of-games/  episood arvutimängudest] MindScape [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ podcastist] ja mängi episoodi külalise [https://www.decisionproblem.com/paperclips/ paperclips mängu] ja loe [https://wiki.lesswrong.com/wiki/Paperclip_maximizer tausta]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=2zfqw8nhUwA Apple 1984 Macintosh: reklaamklipp] ja [https://www.youtube.com/watch?v=8bepzUM1x3w Steve Jobs esitlemas] ja 1985 mac office [https://www.youtube.com/watch?v=V-SJQdREDKM lemmings] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs#Apple_(1976%E2%80%931985) wiki]&lt;br /&gt;
:* [http://www.4004.com/ intel 4004 skeemid, simulaatorid ja ajalugu], [http://e4004.szyc.org/ simulaator]&lt;br /&gt;
:* [http://www.visual6502.org/JSSim/index.html MOS 6502 simulaator] ja [http://skilldrick.github.io/easy6502/ easy 6502 pisiõpik] ja [https://www.youtube.com/watch?v=YRnnjoiSV-U terminaator oli progetud 6502 assembleris] [https://www.youtube.com/watch?v=zgb763elfok klipp]&lt;br /&gt;
:* [http://www.computerhistory.org/pdp-1/index.php?f=theme&amp;amp;s=4&amp;amp;ss=3 Spacewar: esimene graafiline arvutimäng],[http://www.masswerk.at/spacewar/ töötav versioon javascriptis]&lt;br /&gt;
:* [https://www.atarimuseum.de Atari muuseum]&lt;br /&gt;
:* [https://archive.org/details/NiklasRoyPongmechanik mehaaniline pong] ja [http://www.cyberniklas.de/pongmechanik/indexen.html taustaks]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/SRI_International SRI international]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Bell_Labs Bell labs]&lt;br /&gt;
:* [https://vdoc.pub/documents/what-the-dormouse-said-how-the-60s-counterculture-shaped-the-personal-computer-333q53kptb20 What the dormouse said raamatu täistekst] ehk &amp;quot;how the 60s counterculture shaped the personal computer&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Eric Raymond: [http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html How to become a hacker]&lt;br /&gt;
:* [http://www.rickadams.org/adventure/ Colossal Cave (adventure)] teksti-seiklusmäng [https://quuxplusone.github.io/Advent/ online] ja veidi vigane [http://www.xenoveritas.org/static/advent/advent.html  javascripti versioon]. Vaata ka [http://www.web-adventures.org/ suuremat kollektsiooni vanade teksti-seiklusmängude] javascripti-versioonidest.&lt;br /&gt;
:* [http://www.pong-story.com/odyssey.htm Magnavox odyssey]&lt;br /&gt;
:* [http://porkrind.org/a2/?disk=Karateka.do Apple II Karateka simu] (mängimiseks qwaszx(? või all paremal klahvid ?), tühik ja nooleklahvid). Vaata taustaks [https://en.wikipedia.org/wiki/Karateka_(video_game) Karateka], [https://en.wikipedia.org/wiki/Jordan_Mechner Jordan Mechner] ja [http://www.jordanmechner.com/projects/prince-of-persia/ Prince of Persia]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks teisele loengule:&lt;br /&gt;
:* [https://blog.codinghorror.com/separating-programming-sheep-from-non-programming-goats/ Segaduses algajad]&lt;br /&gt;
:* Väga hea raamat riistvaralähedasest programmeerimisest: Computer Systems: A Programmer&#039;s Perspective. Randal E. Bryant and David R. O&#039;Hallaron, Carnegie Mellon University&lt;br /&gt;
:** [http://csapp.cs.cmu.edu/ raamatu sait]&lt;br /&gt;
:** [https://www.google.com/url?sa=t&amp;amp;rct=j&amp;amp;q=&amp;amp;esrc=s&amp;amp;source=web&amp;amp;cd=3&amp;amp;cad=rja&amp;amp;uact=8&amp;amp;ved=2ahUKEwjelpbAsPbdAhUIDywKHbCNA30QFjACegQICRAC&amp;amp;url=https%3A%2F%2Fpiazza.com%2Fclass_profile%2Fget_resource%2Fj7ly9riuca97on%2Fja86xbbpp0b73b&amp;amp;usg=AOvVaw2jvbidUujKI0bznBPL9hfL googeldades leitud täistekst]&lt;br /&gt;
:* Vaata, kuidas eri kompilaatorid [https://godbolt.org/ assemblerit genereerivad]&lt;br /&gt;
:* Loe veidi ja uuri [https://lwn.net/Articles/250967/ What every programmer should know about memory]&lt;br /&gt;
:* Väga vanade koduarvutite lag oli väiksem, kui praegustel: [https://danluu.com/input-lag/ Computer latency: 1977-2017]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 7. nädal: Lähiajalugu 1990-2009 ja andmetüübid masinalähedaselt ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Lähiajalugu: kaheksakümnendate teine pool kuni 2009. IBM PC, Macintosh, uued vanad opsüsteemid, võrgundus ja veeb, market crash, iPhone, Android, Bitcoin, e-valimised.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal a osa:[[Media:Itsissejuhatus5oa.ppt|Itsissejuhatus5oa.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oa.pdf|Itsissejuhatus5oa.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal b osa:[[Media:Itsissejuhatus5ob.ppt|Itsissejuhatus5ob.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5ob.pdf|Itsissejuhatus5ob.pdf]].&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal c osa:[[Media:Itsissejuhatus5oc1.ppt|Itsissejuhatus5oc1.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus5oc1.pdf|Itsissejuhatus5oc1.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 14:00: loeng andmetüüpidest masinalähedaselt: täisarvud, komadega arvud, stringid, massiivid, listid, puud, hashid jne. &lt;br /&gt;
** Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus6b.ppt|itsissejuhatus6b.ppt]], [[Media:itsissejuhatus6b.pdf|itsissejuhatus6b.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/4a8d0cfe-e59e-41ed-bd31-9f522000b575/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 14: kokkuleppimisel --&amp;gt;&amp;lt;!-- e-riigi põhimõtted, ohud, analoogid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Priisalu Jaan Priisalu], [https://www.linkedin.com/in/priisalu/ linkedin].--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. Lihtsad andmetüübid, stringid, massiivid, puud, mis on pointer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://echo360.org.uk/media/969a0b8e-8300-45be-891f-7bce3d6b268e/public Loenguvideo] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--Tekstitöötlus (word, powerpoint, libreoffice, Latex, markdown, ...). Ivari Horm.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [http://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine/ Slaidid ja demofailid].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks produktiivsuse kasvu ja innovatsiooni aeglustumisest:&lt;br /&gt;
:* [https://www.intereconomics.eu/contents/year/2017/number/1/article/the-global-productivity-slowdown-diagnosis-causes-and-remedies.html global productivity slowdown]&lt;br /&gt;
:* Peter Thiel: we wanted flying cars, instead we got 140 characters [https://som.yale.edu/blog/peter-thiel-at-yale-we-wanted-flying-cars-instead-we-got-140-characters ja hariduse eesmärkidest] ja [https://medium.com/@danwwang/why-is-peter-thiel-pessimistic-about-the-future-of-technology-d2897f9659bb kommentaare sellele]&lt;br /&gt;
:* biotechi [https://www.innovationgrowthlab.org/blog/innovation-slowing-down-if-so-what-can-be-done-about-it innovatsiooni aeglustumine ja kiirelt kasvavad kulud]&lt;br /&gt;
:* [https://aeon.co/essays/has-progress-in-science-and-technology-come-to-a-halt has progress in science and technology come to a halt?]&lt;br /&gt;
:* freakonomicsi [https://freakonomics.com/podcast/no-new-ideas/ podcast samal teemal]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks ajaloost:&lt;br /&gt;
:* [http://arvutimuuseum.ut.ee/ Arvutimuuseum Tartu ülikoolis]&lt;br /&gt;
:* [http://toastytech.com/guis/guitimeline.html GUI ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [https://www.pinterest.com/pin/440649144769793165/ 101 arvutireklaami]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/playlist?list=PL92052A2D1E20A014 Arvutite ajaloolised tv-reklaamid]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.sciam.com/print_version.cfm?articleID=00010347-101C-14C1-8F9E83414B7F4945 The expert mind] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [[Media:teejuhtvorgundus_raamat.html |&amp;quot;Teejuht võrgumeediasse&amp;quot;]] toorik aastatest 1995-1996. Pakub eeskätt ajaloolist huvi.&lt;br /&gt;
:* Tutvu: [[Media:eestiajalugu.ppt|J.Penjami lühiülevaade Eestis tehtud ja olnud varastest arvutitest]]&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I Apple Macintoshi reklaamfilm: 1984]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks andmete esitusest:&lt;br /&gt;
:* [https://fabiensanglard.net/floating_point_visually_explained/ ujukoma-arvude seletus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Floating-point_arithmetic detailsemalt wikipedias] ja [http://www.mrob.com/pub/math/floatformats.html ajaloost]&lt;br /&gt;
:* [http://beza1e1.tuxen.de/strings.html how to implement strings]&lt;br /&gt;
:* ja kuidas python [https://rushter.com/blog/python-strings-and-memory/  stringe optimeerib]&lt;br /&gt;
:* [http://www.laurentluce.com/posts/python-list-implementation/ pythoni listid sisemiselt]&lt;br /&gt;
:* kataloog [https://treevis.net/ puude visualiseerimise viisidest]&lt;br /&gt;
:* hulk eri andmetüüpide [https://www.cs.usfca.edu/~galles/visualization/Algorithms.html visualiseeringuid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat:&lt;br /&gt;
:* [http://www.eurekalert.org/pub_releases/2006-06/uosc-fk062006.php Thirst for knowledge may be opium craving]&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/LadderOfAbstraction/ ladder of abstraction]&lt;br /&gt;
:* [http://johnsalvatier.org/blog/2017/reality-has-a-surprising-amount-of-detail Reality has a surprising amount of detail]&lt;br /&gt;
:* Maciej Cegłowski loeng [https://www.youtube.com/watch?v=5Vt8zqhHe_c barely succeed: it is easier]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 8. nädal: Programmeerimiskeeled ja operatsioonisüsteemid. ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12:  Erinevad programmeerimiskeeled ja kompileerimine/interpreteerimine.&lt;br /&gt;
** Loengumaterjal: [[Media:itsissejuhatus_keeled.ppt|itsissejuhatus_keeled.ppt]], [[Media:itsissejuhatus_keeled.pdf|itsissejuhatus_keeled.pdf]], &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Operatsioonisüsteemid. &lt;br /&gt;
** Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus8a9.ppt|Itsissejuhatus8a9.ppt]],  [[Media:Itsissejuhatus8a9.pdf|Itsissejuhatus8a9.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/5bae6af9-bb51-43d4-87f7-1bf0f80a6a8c/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Kompileerimine, interpreteerimine, parsimine, jit, vahekood, programmeerimiskeeled vs kirjelduskeeled, json, html, sql, keelte äratundmine (assembler, fortran, cobol, lisp, C, modula/pascal, python). Opsüsteemi roll, mis on distro, mis on Linux, mis on mac OS X, Android, protsessid, multitasking, paralleeltöö, wait/run, mis on interrupt, mis on virtuaalmälu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tillukeste interpretaatorite ja kompilaatorite koodinäited:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [[mikrointerpretaator|õppejõu mikro-interpretaator pythonis]]&lt;br /&gt;
:* [http://norvig.com/lispy.html tilluke lispi-interpretaator pythonis] ja [https://github.com/norvig/pytudes/blob/master/py/lis.py selle lähtekood]. Autoriks [https://en.wikipedia.org/wiki/Peter_Norvig Peter Norvig], vt ka [http://norvig.com/ Norvigi oma veebileht].&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/josegomezr/the-super-tiny-compiler tilluke lispi kompilaator pythonis]&lt;br /&gt;
:* [http://www.aosabook.org/en/500L/a-python-interpreter-written-in-python.html pythonis kirjutatud pythoni interpretaator]&lt;br /&gt;
:* Keerukam: [https://ruslanspivak.com/lsbasi-part1/ põhjalik interpretaatori-kirjutamise veebiraamat] algajatele ja [https://craftinginterpreters.com/ veel põhjalikum veebiraamat] ja [https://github.com/AZHenley/teenytinycompiler lihtsa kompilaatori näide ja õpetus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvu veidi nende progekeelte populaarsus-võrdlustega:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Tiobe [https://www.tiobe.com/tiobe-index/ programmeerimiskeelte populaarsusindeks] &amp;lt;!-- ja [https://www.techworm.net/wp-content/uploads/2018/01/tiobe.png selle graafik] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Githubi progekeelte [https://madnight.github.io/githut/  populaarsusindeks requestide] ja [https://octoverse.github.com/2022/top-programming-languages repodes kasutatavuse] järgi.  &amp;lt;!-- [https://octoverse.github.com/  populaarsusindeks]  --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [https://pypl.github.io/PYPL.html PYPL: populaarsus tutorialite Google-otsingute järgi]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* Põhjalik [https://boyter.org/posts/an-informal-survey-of-10-million-github-bitbucket-gitlab-projects/ Githubi repode analüüs mh keelte kaupa] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* Nõudluse järgi [https://www.devjobsscanner.com/blog/top-8-most-demanded-programming-languages/ üks populaarsusindeks] ja [https://www.codeplatoon.org/the-best-paying-and-most-in-demand-programming-languages/ teine].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis vaata veidi neid asju:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* [https://exploringdata.github.io/vis/programming-languages-influence-network/ Programming languages influence network]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://skilldrick.github.io/easy6502/ cool 6502 protsessori simulaator javascriptis] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/lang/ Computer languages history]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programming_languages Wikpedia list] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_programming_languages Wikipedia võrdlused]&lt;br /&gt;
:* [https://benchmarksgame-team.pages.debian.net/benchmarksgame/ Computer language benchmarks]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* lugeda [http://www.diycalculator.com/area51/databook.zip Diy calculator raamatut] ja [http://www.diycalculator.com/ tervet saiti] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* uurida sarnast, alternatiivset pisimasina-simulaatorit: [http://computerscience.jbpub.com/ecoa/2e/student_resources.cfm MarieSim], --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* [https://users.encs.concordia.ca/~grogono/CourseNotes/epl.pdf ülevaade progekeelte arengust]&lt;br /&gt;
:* vaata detailset ülevaadet [http://www.lighterra.com/papers/modernmicroprocessors/ parallelismist mikroprotsessorites]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Ja väga detailidesse minekuks on huvitav lugeda Javascripti interpretaatorite/kompilaatorite optimeeringutest:&lt;br /&gt;
:* [https://mathiasbynens.be/notes/shapes-ics esimene osa]&lt;br /&gt;
:* [https://mathiasbynens.be/notes/prototypes teine osa]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitavat katsetamist opsüsteemidega:&lt;br /&gt;
:* [http://levinux.com/ levinux: eksperimenteerimiseks mõeldud mikro-linux]: &amp;quot;tiny virtual Linux server that runs from USB or Dropbox with a double-click (no install or admin rights required) on Macs, Windows or Linux PCs&amp;quot;&lt;br /&gt;
:* Linux windowsis - [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Subsystem_for_Linux WSL] - [https://docs.microsoft.com/en-us/windows/wsl/ Microsofti õpetus]&lt;br /&gt;
Eriti soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* [http://duartes.org/gustavo/blog/category/software-illustrated/ Duarte blog sisemisest elust], mh [http://duartes.org/gustavo/blog/post/anatomy-of-a-program-in-memory/ kuidas programmi mälus hoitakse], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-the-kernel-manages-your-memory/ mälu haldamine], [http://duartes.org/gustavo/blog/post/how-computers-boot-up/ bootimine 1] ja [http://duartes.org/gustavo/blog/post/kernel-boot-process/ bootimine 2]&lt;br /&gt;
Muidu soovitavat lugemist opsüsteemidest:&lt;br /&gt;
:* Wikipedia artikkel [http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system opsüsteemidest]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Linux_distribution Linux distributions]&lt;br /&gt;
:* päris hea [https://www.tutorialspoint.com/operating_system/index.htm opsüsteemide ehituse pisi-tutorial]&lt;br /&gt;
:* Ulrich Drepperi [http://people.redhat.com/drepper/cpucache-slides.pdf cache-lühiülevaade] ja [http://people.redhat.com/drepper/parallelprog.pdf paralleelsuse-ülevaade]&lt;br /&gt;
:* üldse mitte kohustuslik (algajatel raske mõista :-) [http://www.catb.org/~esr/writings/taoup/html/ The Art of Unix Programming]&lt;br /&gt;
:* [http://www.minix3.org/ Minix: Linuxi inspiratsiooniks olnud mini-UNIX] ja &amp;lt;b&amp;gt;[https://www.cs.vu.nl/~ast/intel/ loe seda!]&amp;lt;/b&amp;gt; ja [https://hexus.net/tech/news/software/111857-intel-management-engine-runs-minix-3-os/ viimase taustaks] ja [https://www.blackhat.com/presentations/bh-usa-09/TERESHKIN/BHUSA09-Tereshkin-Ring3Rootkit-SLIDES.pdf lisaks]&lt;br /&gt;
:* [http://www.levenez.com/unix/ Unix history]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory virtuaalmälu vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_multitasking multitasking vikipeedias]&lt;br /&gt;
:* [https://landley.net/writing/memory-faq.txt Väga detailne ülevaade mälu organiseerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://pdos.csail.mit.edu/6.828/2018/xv6/book-rev11.pdf Hea väike tehniline raamat sise-ehitusest]&lt;br /&gt;
:* [https://people.eecs.berkeley.edu/~brewer/cs262/UNIX-annotated.pdf Unixi autorite väike varane ülevaade põhi-ideedest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muud huvitavat:&lt;br /&gt;
:* [https://netfuture.org/2001/Nov1501_125.html &amp;quot;technology is our hope if we can accept it as our enemy, but as our friend, it will destroy us&amp;quot;]&lt;br /&gt;
:* [https://www.embedded.com/advanced-compiler-optimization-techniques/ sissejuhatus optimeerimisse]&lt;br /&gt;
:* [https://cacm.acm.org/magazines/2020/2/242347-optimizations-in-c-compilers/fulltext veel veidi sügavamalt optimeerimisest]&lt;br /&gt;
:* [https://gcc.gnu.org/onlinedocs/gcc/Optimize-Options.html gcc optimeerimisparameetrid]&lt;br /&gt;
:* [https://www.sqlite.org/whyc.html Why is SQLite written in C]&lt;br /&gt;
:* [https://www.bloomberg.com/graphics/2015-paul-ford-what-is-code/ Pikk raamat päris tarkvarast päris algajatele]&lt;br /&gt;
:* [http://inventwithpython.com/blog/2012/02/20/i-need-practice-programming-49-ideas-for-game-clones-to-code/ Toredad Pythoni pisi-mängud programmeerimise harjutustena]&lt;br /&gt;
:* How Python works: [https://tenthousandmeters.com/blog/python-behind-the-scenes-1-how-the-cpython-vm-works/  esimene osa], [https://tenthousandmeters.com/blog/python-behind-the-scenes-2-how-the-cpython-compiler-works/ teine osa]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 9. nädal: Planeerimisel  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 10. nädal: Tarkvara arhitektuur ja algoritmid: lahenduvus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Tarkvara arhitektuur. Teegid, komponendid, andmebaasid, litsentsid jms.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus9a21.ppt|Itsissejuhatus9a21.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus9a21.pdf|Itsissejuhatus9a21.pdf]].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Algoritmid: lahenduvus. &lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus13a.ppt|Itsissejuhatus13a.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus13a.pdf|Itsissejuhatus13a.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/8e0beb1d-85a2-4ab9-a2ef-b4d463ad3b88/public Loengusalvestus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Veebirakendused. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus10a20.ppt|Itsissejuhatus10a20.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus10a20.pdf|Itsissejuhatus10a20.pdf]].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/f9709a31-a84d-4e4d-bf2c-8e8205a8efe2/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Eksamiks:  Tarkvara arhitektuur: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Lahenduvus teoreetilises ja tavamõttes, mis on lahenduvad ülesanded. Positiivsete täisarvude, positiivsete/negatiivsete ja murdarvude võimsuse võrdlemine ja tõestamine. Reaalarvude suurem võimsus kui täisarvude võimsus (Cantori teoreem): tõestuse idee. Mis on peatumisprobleem, selle lahendamatuse tõestuse idee. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kohustuslikku lugemist arhitektuuri teemal eksamiks:&lt;br /&gt;
:* [https://martinfowler.com/architecture/ Martin Fowler tarkvara arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html The law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
:* [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No silver bullet] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/No_Silver_Bullet lühem kokkuvõte]&lt;br /&gt;
:* Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html mis on vabatarkvara] Gnu interpretatsiooni kohaselt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata lisaks lahenduvuse teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cardinality Kardinaal]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Cantor%27s_diagonal_argument Cantori teoreem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Halting_problem Halting problem]&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/G%C3%B6del%27s_incompleteness_theorems Incompleteness theorems]&lt;br /&gt;
:* Raamat [https://www.apollo.ee/godeli-toestus.html Gödeli tõestus] koos õppejõu [[Media:Jarelsona_godel.pdf|järelsõnaga]] täiendavate seostega nii lõpmatuse kui mittelahenduvusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks mittekohustuslikku, aga eriti soovitavat lugemist arhitektuurist, tähtsuse järjekorras:&lt;br /&gt;
:* [https://blog.pragmaticengineer.com/software-architecture-is-overrated/ Software architecture is overrated] ja [https://news.ycombinator.com/item?id=21001676 HN kommentaarid]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/papers-we-love/papers-we-love/blob/master/design/out-of-the-tar-pit.pdf Out of the tar pit]&lt;br /&gt;
:* [https://nickcraver.com/blog/2016/02/03/stack-overflow-a-technical-deconstruction/ Stack Overflow serveerimise ülesehitusest] eriti [https://nickcraver.com/blog/2016/02/17/stack-overflow-the-architecture-2016-edition/ selle esimene osa]&lt;br /&gt;
:* [http://muratbuffalo.blogspot.com/2014/10/facebooks-software-architecture.html?spref=tw veidi Facebooki arhitektuurist]&lt;br /&gt;
:* [https://github.com/zhangjunhd/reading-notes/blob/master/software/FundamentalsOfSoftwareArchitecture.md Fundamentals of software architecture]: see ei ole vähetähtis, aga on pikk ja detailne hästi illustreeritud jutt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks: täiesti mittekohustuslikke ideid lugemiseks: &lt;br /&gt;
:* [http://damienkatz.net/2006/02/why_features_do.html Why features do not matter any more]&lt;br /&gt;
:* [http://www.norvig.com/21-days.html Teach yourself programming in ten years]&lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid] ja &lt;br /&gt;
:* [http://www.gnu.org/licenses/licenses.html Gnu litsentsid] ja paljud [http://www.gnu.org/licenses/license-list.html erinevad vabavara litsentsid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 11. nädal: Interneti funktsioneerimine ja andmebaasid  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Interneti funktsioneerimine: loengu annab Ivo Müürsepp.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Arvutivõrgud_sissejuhatus_2023.pdf|Arvutivõrgud_sissejuhatus_2023.pdf]]: see on 2023 aasta Ivo uus materjal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Erki Eessaar räägib andmebaasidest. Andmed, informatsioon, andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL. SQLis (PostgreSQL) väike näide tabelite loomise ning andmete otsimise ja muutmise kohta.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Andmebaasidest_s2023_compressed.pdf|Andmebaasidest_s2023_compressed.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_Demonstratsioon_s2023.xlsx|xlsx näitefail]] ja [[andmebaasid 2023 sql näide]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Media:Andmebaasidest_s2021.pdf|Andmebaasidest_s2021.pdf]] ja täiendavalt [[Media:Andmebaasidest_s2020_2.zip|xlsx ja sql näitefailid]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/87cb873e-5bbd-4e5e-a970-cf5dcbc60d2f/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamiks: Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita.  Andmebaasid: mis asi on andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, NoSQL.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuda lühidalt interneti funktsioneerimise teemal:&lt;br /&gt;
:* [https://www.submarinecablemap.com/ Veeluste internetikaablite zoomitav kaart] ja [https://he.net/3d-map/ veel detailsem zoomitav kaart]&lt;br /&gt;
:* [https://www.nytimes.com/interactive/2019/03/10/technology/internet-cables-oceans.html Kuidas veealused kaablid välja näevad]&lt;br /&gt;
:* [https://www.visualcapitalist.com/ranking-the-top-100-websites-in-the-world/ Suurimad veebisaidid]&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite&lt;br /&gt;
:* https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_of_things&lt;br /&gt;
:* [https://www.youtube.com/watch?v=7Zf203Vmbig steampunk film pakettide liikumisest]&lt;br /&gt;
:* [https://web.stanford.edu/class/msande91si/www-spr04/readings/week1/InternetWhitepaper.htm How does the internet work?]&lt;br /&gt;
:* Huvi korral loe mahukamast protokollinduse kursusest lisa: [[Andmeside protokollid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 12. nädal: Rekursioon ja andmekaeve ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Rekursioon, funktsionaal- ja loogiline progemine. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus11.ppt|Itsissejuhatus11.ppt]], [[Media:Itsissejuhatus11.pdf|Itsissejuhatus11.pdf]]&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [http://innar.com/ Innar Liiv] räägib [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_science andmeteadusest] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_mining andmekaevest]. Loengumaterjal: [[Media:andmeteadus_2023.pdf|andmeteadus_2023.pdf]],&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/75589d8e-e9de-4e53-b143-cf8d17fc11a9/public Loengusalvestus]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [https://taltech.ee/en/dirk-draheim Dirk Draheim] räägib tõenäosustest: loeng inglise keeles! Presentatsioon ilmub siia saabuval nädalal.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus, näidete rehkendamise tulemused. Prologi ja lambda-arvutuse näited tuleb ära tunda ja aru saada. Andmeteaduse (teine loeng) kohta küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks proovi ja loe veidi: &lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_science andmeteadus]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Fractal Fraktaalid wikipedias]&lt;br /&gt;
:* [http://blog.hvidtfeldts.net/index.php/category/mandelbulb/ Mandelbub] ja [https://www.youtube.com/results?search_query=mandelbub selle videoklipid] [https://www.youtube.com/watch?v=Tj6rip3G62Y&amp;amp;feature=youtu.be Mandelbox and Flying Lights], [https://www.youtube.com/watch?v=bKknJvZIn24&amp;amp;feature=youtu.be Like in a dream II], [https://www.youtube.com/watch?v=APsLfpfDGOI&amp;amp;feature=youtu.be Weird planet II]. Taustaks veel [http://www.math.utah.edu/~bresslof/publications/01-1.pdf Geometric visual hallucinations, Euclidean symmetry and the functional architecture of striate cortex]&lt;br /&gt;
:* [http://tilde.club/~david/m/ kiire Mandelbroti fraktaal online] ja [https://guciek.github.io/web_mandelbrot.html#-0.5;0;2;1000  veidi aeglasem]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- :* [http://www.softwarefederation.com/fractal.html Fraktaalide applet] vali vasaku hiireklahvi abil sisemine ala ja joonista uus&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
:* [http://rosettacode.org/wiki/Mandelbrot_set Mandelbroti hulga (pildi) joonistamise programme mitmes eri keeles]&lt;br /&gt;
:* Lihtne fraktaal-puu javascriptis [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/draw.html draw.html] ja keerulisem [https://stackoverflow.com/questions/49785734/animating-a-fractal-tree-inside-a-javascript-canvas moving fractal trees in javascript]. Siit edasi [http://math.hws.edu/graphicsbook/ arvutigraafika veebiraamat].&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Tower_of_Hanoi Tower of Hanoi]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Lambda_calculus Lambda-arvutus] &lt;br /&gt;
:Vaata ja proovi näiteid modifitseerida:&lt;br /&gt;
:* Vaata ja modifitseeri Ecki [https://math.hws.edu/eck/js/mandelbrot/MB.html mandelbroti joonistajat] ja [https://math.hws.edu/eck/js/xTurtle/xTurtle.html kilpkonnagraafikat]. Viimasest võta menüüst recursion tutorial ja recursive bush näide.&lt;br /&gt;
:Huvi korral katseta &lt;br /&gt;
:* [https://lambdacalc.io/ Lambda-arvutuse kalkulaator] näidete ja detailsete sammudega&lt;br /&gt;
:* Proovi [https://swish.swi-prolog.org/ Prolog online] või installeeri  [http://www.swi-prolog.org/ SWI Prolog].&lt;br /&gt;
:* [https://dtai.cs.kuleuven.be/problog/tutorial.html Prolog tõenäosustega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 13. nädal: &amp;quot;Arvutuslik loovus&amp;quot; + tekstitöötlus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Martin Verrev räägib teemal &amp;quot;Arvutuslik loovus&amp;quot; (computational creativity). Loengus on palju live-programmeerimist ja näiteid. Loenguslaidid leiab [https://drive.google.com/file/d/1zGrueeVJJ-8xZSjd8U52BmuwYDmWgJl9/view?usp=sharing siit].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Tekstitöötlus: Ivari Horm&lt;br /&gt;
:Esialgne loengumaterjal: [https://study.risk.ee/wp-content/uploads/sites/3/2020/10/Teksti-toimetamine.pdf teksti toimetamine]. Lisaks (mittekohustuslik) on [https://study.risk.ee/arvuti/tekstitootlus/redigeerimine/ siin allpool] lingid näitefailide algfailidele ja tulemustele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/398393ef-3347-49e2-a1d0-b70a38478290/public Loenguvideo]. NB! Videos ei ole (õnnetu juhuse läbi) õppejõude näha, küll aga on neid kuulda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown, nende plussid ja miinused, kus kasutatakse. Arvutusliku loovuse kohta küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 14. nädal: Planeerimisel ja tabelarvutus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Planeerimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: tabelarvutus: Ivari Horm. [https://study.risk.ee/arvuti/tabelarvutus/pohimoisted/ Loengumaterjalide leht].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/e4323062-3442-46fb-9124-e7b9e7d00006/public Keelemudelite loengusalvestus]. Õppejõudu kahjuks salvestuses ei paista, aga heli ja slaidid on väga OK. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Ivari tabelarvutuse [https://echo360.org.uk/media/f9709a31-a84d-4e4d-bf2c-8e8205a8efe2/public loengusalvestus] 2022 aastast: vaata alates minutist 1:45. 2023 aasta loengusalvestus kahjuks ebaõnnestus, aga 2022 salvestus on täiesti sobiv.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Mis on N-gramm mudelid ja mis numbrilist väärtust nendega arvutatakse? Mis on sõnavektorid? Mis moel genereerib suur keelemudel (LLM) vastust? Mis on zero-shot ja mis on one-shot tüüpi ülesanne LLM jaoks? Kas LLM sisaldab konkreetset teadmiste baasi? Mis on LLM-i peenhäälestamine? Tabelarvutuse kohta küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ Speech and Language Processing]: tõenäoliselt parim õpik loomuliku keele töötluse teemal (vabalt veebist loetav).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* LLMi ise-ehitamise jaoks on tõenäoliselt parim Andrey Karpathy [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY õppevideo] koos [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html nullist tausta] ja kogu vajaliku [https://github.com/karpathy/nanoGPT pythoni-koodiga]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* LLMi kasutamiseks oma tarkvaras on suhteliselt lihtne ja hea variant [https://platform.openai.com/docs/api-reference OpenAI API]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 15. nädal: Küberkaitse ja teoreetiline arvutiteadus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Rain Ottis räägib küberkaitsest. [[Media:rain_kyberkaitsest.pdf|Loengumaterjal]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45:  Pawel Sobocinski räägib teoreetilisest arvutiteadusest (inglise keeles). [[Media:pawel_logic.pdf|Loengumaterjal]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/2a2bf24e-9f8b-4e5b-8638-584fb00dc7ec/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamil nende loengute teemal küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 16. nädal: Tarkvaratoodete ehitamine ja robootika alused ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: [https://www.linkedin.com/in/uku-tammet/ Uku] (endine [http://wise.com Wise], praegune [https://getalign.com/ getalign.com]) räägib tarkvara-toodete ehitamise - product engineering - ja vajalike/abiks/super oskuste teemal. Presentatsioon: [[Media:Tootefirmad 2023.pdf|Tootefirmad 2023.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: [https://www.akadeemia.ee/member/kruusmaa/ Maarja Kruusmaa]: robootika alused. Vaata ka [https://taltech.ee/en/biorobotics biorobootika keskus]. Presentatsioon: [[Media:Robootika alused compressed3.pdf|Robootika alused]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/7bdf0f32-4156-4904-8ed4-ddd8d98a5015/public Loengusalvestus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Robotitest: tüüpilised andurid, tagasisidega ja ilma selleta juhtimine, miks on robotniidukid, aga mitte robotnõudekoristajad? Ettevõtetest: mis on tootefirma / traditsioonilise &amp;quot;agency&amp;quot; põhierinevused. Mida tähendab data-driven tootearendus. Mis on MVP. Mis stsenaariumites/olukordades on mõistlik kasutada &amp;quot;asynchronous messaging&amp;quot;-u?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Peer-to-peer võrgud, distributed ledger ja bitcoin.  [[Media:P2p_ledger_bitcoin.ppt|P2p_ledger_bitcoin.ppt]], [[Media:P2p_ledger_bitcoin.pdf|P2p_ledger_bitcoin.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: peamised P2P liigid, milleks on / mida optimeerib Bittorrent, darkneti / TORi põhiideed, mis ja milleks on Bitcoinis kaevandamine / proof of work.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Lisaks vaata:&lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_science andmeteadus] &lt;br /&gt;
:* [https://en.wikipedia.org/wiki/Data_mining andmekaevest].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tarkvaraarendusprotsess, IT projektid ja äri.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_projektid_raha_20.pptx|Itsissejuhatus_projektid_raha_20.pptx]], [[Media:Itsissejuhatus_projektid_raha_20.pdf|Itsissejuhatus_projektid_raha_20.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: (1) Alltoodud kohustuslike artiklite läbilugemine. (2) Mis asi on: andmebaas, andmebaasisüsteem, SQL, projektide realiseerimise kosemudel (waterfall) ja agiilne mudel.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Proovi järgi andmebaaside teemal; kui keeruline, tee algul läbi [https://mystery.knightlab.com/walkthrough.html walkthrough] ja/või [https://www.w3schools.com/sql/sql_intro.asp w3schools SQL tutorial].&lt;br /&gt;
:* [https://mystery.knightlab.com/ SQL murder mystery]&lt;br /&gt;
:* endale installeerimiseks ja katsetamiseks: [https://www.sqlite.org/index.html sqlite]&lt;br /&gt;
:* väike näide, kuidas pythonist [[sqlite kasutada]] ilma midagi installeerimata.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Lisaks projektidest: &lt;br /&gt;
:* [https://www.smart-jokes.org/how-it-projects-really-work.html How projects really work] ja [https://archive.is/FgxPK selle pikk ajalugu]&lt;br /&gt;
:* [http://en.wikipedia.org/wiki/Agile_software_development Agile], [https://agilemanifesto.org/ agile manifesto] ja [https://agilemanifesto.org/principles.html selle põhimõtted] ja lisaks selle juurde [http://martinfowler.com/articles/newMethodology.html Martin Fowleri vana artikkel] ja [https://martinfowler.com/agile.html uus artikkel]&lt;br /&gt;
:* Paul Graham alustamisest: [http://www.paulgraham.com/ds.html do things that do not scale]&lt;br /&gt;
:* [http://startupclass.samaltman.com Sam Altmani startup-kursuse loenguvideod]&lt;br /&gt;
:* Kohustuslikud artiklid (toodud ka sellel lehel allpool,kohustuslike lugemismaterjalide osas):&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
:** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
:** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
:** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
:** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
:** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
:** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 17. Digit. muutused, virtuaalassistendid ja ajuteadus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Tarmo Koppel räägib digitaalsetest muutustest ja pikemalt virtuaalassistentidest ja nendega kursuse õpetamisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Ajuteadus. Ülevaade päris aju (mitte tehis) kohta teadaolevast, põhiteooriatest ja lähenemistest.&lt;br /&gt;
:Loengumaterjal: [[Media:Brain_science.pdf|Brain_science.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/1563949d-8f57-41c3-a66d-f9937d3ca93f/public Loengusalvestus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamil nendest loengutest küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt ajuteaduse teemal:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:* Loe suunaseadmiseks [https://medium.com/intuitionmachine/neurons-are-more-complex-than-what-we-have-imagined-b3dd00a1dcd3 neurons are more complex than what we have imagined]&lt;br /&gt;
:* Vaata/kuula  TED loenguid [https://www.youtube.com/watch?v=5ZsDDseI5QI Metzinger], [http://www.ted.com/talks/daniel_wolpert_the_real_reason_for_brains Wolpert], [https://www.ted.com/talks/michael_s_a_graziano_what_is_consciousness Graziano], [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is Hoffman].&lt;br /&gt;
:* Süvitsi minemiseks on parim podcast [https://braininspired.co/ Brain Inspired: a podcast where neuroscience and AI converge]&lt;br /&gt;
:* [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcast] sisaldab samuti päris hulga ajuteaduse-temaatilisi episoode, näiteks [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2019/04/29/episode-44-antonio-damasio-on-feelings-thoughts-and-the-evolution-of-humanity/ Damasio episood], [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/2018/09/24/episode-15-david-poeppel-on-thought-language-and-how-to-understand-the-brain/ Poeppeli episood]&lt;br /&gt;
:* Klassikaline podcastisari [https://brainsciencepodcast.com/ Brain Science] on samuti päris hea.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 18. nädal (tegelikult lükkub varasemaks, mõne eelmise asemel): Konsultatsioon eksamiks ja plokiahelad ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 12: Konsultatsioon eksamiks ja seejärel loeng: tarkvaraarendusprotsess, projektid ja IT äri. Loengumaterjal: [[Media:Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf|Itsissejuhatus_projektid_raha_22.pdf]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Kell 13:45: Plokiahelad ja krüptoraha. Kasutame osi mõlemist materjalist: [[Media:Blockchain_lecture_1.pdf|Dirk Drahemi loenguslaidid]] ja [[Media:P2p_ledger_bitcoin.ppt|T.Tammeti P2P loenguslaidid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/c36dad1b-a429-4f82-8672-c169416687a9/public Loenguvideo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Eksamiks: Projekti jaotus etappideks, kosemudel vs agiilne arendus. Plokiahelate ja krüptoraha küsimusi ei tule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täiendavalt plokiahelatest:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:*[[Media:plokiahel_tt.pdf|detailsem plokiahela ülevaade]]&lt;br /&gt;
:*[[Kriitiline taust blockchaini mõistmiseks]] &lt;br /&gt;
:* Vaata Bitcoini tehnoloogiajuppide [https://andersbrownworth.com/blockchain/ interaktiivset demo]: võta ülamenüüst järjest &amp;quot;Hash&amp;quot;, &amp;quot;Block&amp;quot;, &amp;quot;Blockchain&amp;quot; ja proovi järgi.&lt;br /&gt;
:* [https://www.bitcoinblockhalf.com/ bitcoini hetke-statistika]&lt;br /&gt;
:* [https://www.blockchain.com/explorer bitcoini ledgeri uute blokkide hetke-ülevaade]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Näiteid vanadest eksamitest ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siin on näited väga ammu tehtud eksamitest. Tegelikud eksamiküsimused tulevad teistsugused, formaat on sama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide1.pdf|vana eksam 1]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide2.pdf|vana eksam 2]]&lt;br /&gt;
* [[Media:itsissejuhatus_eksamnaide3.pdf|vana eksam 3]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kohustuslikud lugemismaterjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevate materjalide läbilugemine on kursuse läbimisel kohustuslik ja nende kohta tuleb eksamil lugemiskontrolli-küsimusi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loogika ainest ja ajaloost: T.Tammet: [[Media:Loogikasissejuhatus_raamat.html|Loogika aine ja ajalugu]]: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule &amp;quot;Mõtlemisest tõestamiseni&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * Opsüsteemidest laiemas kontekstis: Kohustuslik on algusosa (esimene 1/4) pikast artiklist [[Media:Commandlinebook.html| In the Beginning was the Command Line]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Alan Turing [https://www.csee.umbc.edu/courses/471/papers/turing.pdf Computing Machinery and intelligence] &lt;br /&gt;
* Abstraktsioonidest ja tehnoloogiatükkidest: [http://www.joelonsoftware.com/articles/LeakyAbstractions.html Law of leaky abstractions]&lt;br /&gt;
* Paul Graham [http://paulgraham.com/hp.html Hackers and painters]&lt;br /&gt;
* Stiilist või midagi: [https://www.mit.edu/~xela/tao.html The Tao of Programming]. Selle teksti inspiratsiooniks/taustaks on [http://raulpage.org/daodej2.html daodejing], see tausta-originaal-daodejing ei ole kohustulik lugemine.&lt;br /&gt;
* Kohustuslikud artiklid IT projektide, ideoloogia, äri ja juhtimise teemal on järgmised. Neid &amp;quot;ära õppida&amp;quot; vms pole vaja, piisab lihtsast mõnusast kiirest läbilugemisest:&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/start.html How to start a startup?]&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/gh.html Great hackers]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [https://www.joelonsoftware.com/2002/02/13/the-iceberg-secret-revealed/ The iceberg secret revealed]&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: [http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000043.html IT firma töökorraldus: 12 steps]&lt;br /&gt;
** Paul Reeves: [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_design.html What is software design?] vana artikkel ja [http://www.developerdotstar.com/mag/articles/reeves_13yearslater.html What Is Software Design: 13 Years Later]&lt;br /&gt;
** Gnu manifestid [http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html The Free Software Definition] ja [http://www.gnu.org/philosophy/selling.html Selling Free Software]&lt;br /&gt;
** Fred Brooks 1986: [http://worrydream.com/refs/Brooks-NoSilverBullet.pdf No Silver Bullet]&lt;br /&gt;
** Random ramblings: [http://rondam.blogspot.com/2006/10/top-ten-geek-business-myths.html Top ten geek business myths]&lt;br /&gt;
** [https://zwischenzugs.com/2017/10/15/my-20-year-experience-of-software-development-methodologies/ 20 aastat kogemust tarkvara arendusmeetoditega]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Paul Graham: [http://www.paulgraham.com/bronze.html Why smart people have bad ideas]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Funktsionaalsuse spec:Painless Functional Specifications (1 osa): http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000036.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
** Joel Spolsky: Projekti planeerimine: Painless Software Schedules: http://www.joelonsoftware.com/articles/fog0000000245.html&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Loe iga päev ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* http://news.ycombinator.com/&lt;br /&gt;
* http://www.reddit.com (hea mõte on registreeruda ja valida sobivad alamredditid, näiteks&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/programming&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/technology&lt;br /&gt;
** http://www.reddit.com/r/artificial&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.engadget.com&lt;br /&gt;
* Loe vahel: http://www.news.com&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Kursuse käigus on mõistlik lugeda valikut artikleid kõigist neist saitidest:&lt;br /&gt;
* [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseed, uusi suhteliselt harva].&lt;br /&gt;
* [http://www.gnu.org/philosophy/ Gnu manifestid]: suur ideoloogiline taustajõud&lt;br /&gt;
* [http://math.hws.edu/TMCM/java/index.html David Eck: Labs and Applets for &amp;quot;The Most Complex Machine&amp;quot;]: harjutamiseks&lt;br /&gt;
* [http://catb.org/~esr/jargon Jargon leksikon ja the New Hacker&#039;s Dictionary]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
* [http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/cathedral-bazaar/ The cathedral and Bazaar]: ajalooliselt huvitav&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kuula ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mh vaata läbi varasemate episoodide loetelu ja kuula, kui tundub põnev:&lt;br /&gt;
* Ülipopulaarse [https://lexfridman.com/ai/ Lex Fridmani podcasti] (varem nimega AI podcast) tehnoloogia-episoode (varem rohkem, viimasel ajal harvemini), näiteks [https://lexfridman.com/jim-keller/ Jim Kelleri] episood. Spetsiifiliselt AI osas tasub kuulata näiteks neid väga erinevaid vaatenurki eri sorti tipptegijatelt ja mõtteliidritelt: [https://lexfridman.com/francois-chollet-2 Francois Chollet], [https://lexfridman.com/yann-lecun-2 Yann LeCun], [https://lexfridman.com/gary-marcus Gary Marcus], [https://lexfridman.com/demis-hassabis Demis Hassabis], [https://lexfridman.com/ilya-sutskever Ilya Sutskever], [https://lexfridman.com/ben-goertzel Ben Goertzel].&lt;br /&gt;
* Kvantfüüsiku [https://www.preposterousuniverse.com/podcast/ Mindscape podcasti] valitud osi.  Mõned soovitused: Blaise Agüera y Arcas, David Krakauer, Christoph Adami, Peter Godfrey-Smith, Yejin Choi, Hugo Mercier, Andrew Pontzen.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehnilisemate podcastide osas on väga head (jällegi, vaata varasemaid episoode läbi ja vali) näiteks:&lt;br /&gt;
* [https://braininspired.co Brain Inspired]: päris neuroteaduse podcast, &amp;lt;i&amp;gt;kerge&amp;lt;/i&amp;gt; fookusega seostele AI-ga&lt;br /&gt;
* [https://thegradientpub.substack.com/s/podcast The Gradient]: hea üldisem AI podcast, samas päris deep&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõned väga head valikepisoodid teistest podcastidest:&lt;br /&gt;
* [https://philosophybites.com/2015/03/jonathan-webber-on-deceiving-with-words.html Jonathan Webber on deceiving with words] episood. Väga lühike, algab justkui triviaalselt, aga varsti enam nii mitte väga.&lt;br /&gt;
* [https://samharris.org/episode/SEF4786499D Andy Clarki] episood (predictive brain, embodied cognition, and the extended mind) täisvariant Sam Harrise podcastist. Kui ei tööta, siis üldlink lühendatud versioonile [https://www.samharris.org/podcasts/making-sense-episodes/322-predicting-reality siin].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1725206400 Michael Graziano] episood. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://podbay.fm/p/robinsons-podcast/e/1692547200 Donald Hoffman]: The Illusion of Reality. Eriti radikaalse ja eksootilise, samas populaarse teadvuseteooria näide. Hoffmanni lühem ja fokuseeritud esitus on [https://www.ted.com/talks/donald_hoffman_do_we_see_reality_as_it_is?subtitle=en see TED talk]. Vbl alusta viimasega. Vahepeal viidatud &amp;quot;illusionisti&amp;quot; superklassiku Dennetti [https://www.youtube.com/watch?v=fjbWr3ODbAo TED talki] ideed on samamoodi eksootilised, aga vastupidises suunas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Kui kõik tundub liiga lihtne, siis: ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Loe läbi enamus [http://www.paulgraham.com/articles.html Paul Grahami esseid].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Loe läbi Steven Raymondi raamat (NB! algajatel raske õieti mõista :-) [http://www.faqs.org/docs/artu/ The Art of Unix Programming]&lt;br /&gt;
* Võta ette programmeerimise &amp;lt;i&amp;gt;süvendatud&amp;lt;/i&amp;gt; algkursus.&lt;br /&gt;
* Tee omal käel ette läbi terve [http://courses.cs.ttu.ee/pages/ITI0011 Programmeerimise põhikursus] (peaasi: tee kõik harjutustööd: programmeerimise õppimiseks ainus viis on palju programmeerida :-)&lt;br /&gt;
* [http://webster.cs.ucr.edu/ Õpi assembleris programmeerima] (üpris ebapraktiline oskus, aga hästi hariv :-)&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Fail:KR_2024_Parsing_02.pdf&amp;diff=21356</id>
		<title>Fail:KR 2024 Parsing 02.pdf</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Fail:KR_2024_Parsing_02.pdf&amp;diff=21356"/>
		<updated>2024-05-08T15:59:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Teadmiste_formaliseerimine&amp;diff=21355</id>
		<title>Teadmiste formaliseerimine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="http://www.lambda.ee/w/index.php?title=Teadmiste_formaliseerimine&amp;diff=21355"/>
		<updated>2024-05-08T15:58:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Martinv: /* Semantic parsing continued : 7 mai */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Pilt:Mephistophiles small.gif| left|teadmised]] &lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;td&amp;gt;&lt;br /&gt;
Name: &amp;lt;b&amp;gt;Knowlege representation&amp;lt;/b&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Code: &amp;lt;b&amp;gt;ITI8700&amp;lt;/b&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link: http://lambda.ee/Teadmiste_formaliseerimine &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lecturer: Tanel Tammet&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Practice sessions: Riina Maigre&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Contact: tanel.tammet@ttu.ee, 6203457, TTÜ ICT-426&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Archives of previous years: [[Teadmiste formaliseerimine 2023|2023]].&lt;br /&gt;
&amp;lt;/td&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tr&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/table&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; 30. mail loengut ei ole: ülikoolis on lühendatud tööpäev, ainult kella 12:00-ni  =&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3aEbUrkeGqLsD_szZRLeQlOhnkUIqF84DeefpatHwTQfE1%40thread.tacv2/1708333612477?context=%7b%22Tid%22%3a%223efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57%22%2c%22Oid%22%3a%22e3e55dca-e89b-46ae-b8ee-1d158e79281d%22%7d  Loengu link].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Väikese hilinemisega, aga lõpuks saime praktikumi kokku pandud. Palun tutvu allpool praktikumide osas: käime selle nüüd teisipäeval läbi ka.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mis siin varem kirjas oli:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Midagi läks esialgu viltu teamsi grupiga: kogu info kadus ootamatult ära.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proovime uuesti kursuse 2024 aasta teamsi regada: [https://teams.microsoft.com/l/channel/19%3aEbUrkeGqLsD_szZRLeQlOhnkUIqF84DeefpatHwTQfE1%40thread.tacv2/General?groupId=48c53de1-721e-4fb6-8eb9-e4ccd8300fc5&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teamsi channeli link]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Weekly task: for the week 6 Feb to 13 Feb =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teise nädala ülesanne (&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;6. veebruari&amp;lt;/font&amp;gt; loengu järel) on eksperimenteerida veidi [http://logictools.org logictools.org] saidiga ja teha ise läbi loengus toodud näited SQL data ja päringute esitamisest loogikas. Tähtaeg 13. veebruar.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetselt tee järgmist:&lt;br /&gt;
* Eksperimenteeri veidi [http://logictools.org logictools.org] &amp;quot;simple examples&amp;quot; valikuboksi näidetega basic ... equality, loe nende selgitusi ja püüa aru saada tõestustest. &lt;br /&gt;
* Loe seejuures predikaatloogika väikest seletust [http://logictools.org/about.html#basic_syntax about lehel] kuni lausearvutuseni (seda pole enam otse vaja lugeda). &lt;br /&gt;
* Kirjuta ise valmis näide vastavalt kursuse materjali [[Media:Kr_lect_1b_2024.pdf| Background: relations of sql and logic]] lk pealkirjaga &amp;quot;SQL join as logical rule&amp;quot;, kus on toodud ühe client tabeliga ja client ning cars tabelitega näide sql päringute teisendamisest loogikasse (üks lihtne select ja üks join). Tee need näited reaalselt valmis nii, et logictools.org sööb nad sisse ja annab ootuspärase vastuse. Seejuures on sul vaja kasutada $ans predikaati, nagu &amp;quot;answers&amp;quot; näites toodud. Kui tahad mitut vastust (ei ole kohustuslik), siis vaata ka &amp;quot;multiple answers&amp;quot; näidet.&lt;br /&gt;
* Saada näite-sisendid ja genereeritud tõestused õppejõule emailiga (riina.maigre at taltech.ee ja cc tanel.tammet at taltech.ee). Kui jääd nendega hätta, siis kirjuta, mida proovisid, too oma näitetekst ja selgita, mille juures hätta jäid (see on ka arvestatav tulemus): kirjuta aadressile riina.maigre at taltech.ee või tanel.tammet at taltech.ee ja pane pealkirja sisse mh sõna &amp;quot;formaliseerimine&amp;quot;, et kirja kergesti üles leiaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitused:&lt;br /&gt;
* Negatiivset arvu sa logictoolsi vaikimisi süntaksiga otse sisestada ei saa: -200 interpreteeritakse kui loogilise eituse rakendamist 200-le. Kaks head võimalust negatiivse arvu sisestamiseks on kas kirjutada 0-200 või $difference(0,200).&lt;br /&gt;
* Aritmeetika jaoks vaata help teksti Arithmetic peatükki.&lt;br /&gt;
* Väiksem-tingimuse jaoks vaata complex examples valikuboksis &amp;quot;arithmetic&amp;quot; näidet.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Time, place, result =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lectures: Tuesday 12:00-13:15 room ICT-315 &amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
Practical work: Tuesday 14:00-17:15 room ICT-315: every second week (1,3,5, etc, starting with 30. Jan, then 13 Feb, then 27 Feb etc)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See oli esialgne [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3aEbUrkeGqLsD_szZRLeQlOhnkUIqF84DeefpatHwTQfE1%40thread.tacv2/conversations?groupId=48c53de1-721e-4fb6-8eb9-e4ccd8300fc5&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 Teamsi link] millega läks midagi viltu (kogu info kadus äkki ära). Palun proovi nüüd ennast sinna uuesti regada! Igaks juhuks ka [https://teams.microsoft.com/l/channel/19%3aEbUrkeGqLsD_szZRLeQlOhnkUIqF84DeefpatHwTQfE1%40thread.tacv2/General?groupId=48c53de1-721e-4fb6-8eb9-e4ccd8300fc5&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 channeli link], kui see peaks paremini töötama. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Plaan on teha osa loengutest kohapeal (esialgu kindlasti kohapeal) ja osa distantsilt. Loengutest teeme teamsi ülekande, salvestame ja salvestuste lingid on edaspidi allpool blokkide/loengute juures. Esimene salvestus on [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2023/Shared%20Documents/General/Recordings/Meeting%20in%20_General_-20240206_120353-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=VZgTGB&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D 6. veebruarist] (ta läks kogemata 2023 teamsi, aga peaks olema ikka kenasti näha).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siit saad näha salvestust [https://echo360.org.uk/section/30408d7b-4704-4898-a478-12031ea7cc7a/home esimese loengu kohta], mis ei olnud teamsis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praksidega samamoodi: algul kindlasti kohapeal, samas üritame salvestada / üle kanda, edaspidi tõenäoliselt osa prakse distantsilt (teamsis).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Salvestuste lingid leiad allpool kas vastava loengu või praksi peatüki all.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Moodles materjale ei ole: kogu info, materjalid ja ülesanded on lambda lehel. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Practical work will give 50%, exam 50% of points, and weekly tasks additional extra up to 10%, underlying the final grade. The exam will consist of several small excercises.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
To finish the course successfully, you need to &lt;br /&gt;
* successfully pass three practical works&lt;br /&gt;
* receive at least 1/3 of the max points at exam&lt;br /&gt;
* get practice work + weekly tasks + exam at least 50% points altogehter.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Contents overview: what the course is about =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The theme of the course: &amp;lt;i&amp;gt;from SQL to natural language&amp;lt;/i&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hence the main focus of the course is on hybrid methods for &lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Knowledge_representation knowledge representation and reasoning]: [https://en.wikipedia.org/wiki/Symbolic_artificial_intelligence symbolic AI], [https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning machine learning / neural methods] and their [https://en.wikipedia.org/wiki/Neuro-symbolic_AI combinations]. &lt;br /&gt;
We look at this spectrum from simple (representing and using knowledge in databases) to complex (meaning of sentences in natural language and commonsense knowledge) tasks.&lt;br /&gt;
A closely related subject is [https://en.wikipedia.org/wiki/Commonsense_reasoning commonsense reasoning].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The course contains the following blocks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Knowledge in SQL, RDF and JSON&lt;br /&gt;
* Handling simple facts and rules in symbolic AI and logic&lt;br /&gt;
* General-knowledge databases&lt;br /&gt;
* Natural language and question answering&lt;br /&gt;
* Uncertain knowledge and hybrid systems&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Check out [http://www.lisperati.com/tellstuff/ this description] of the whole KR area.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See also the intro lecture [[Media:Knowledge_Representation_Intro.pptx]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Links to the teams group and lecture videos =&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Please join the [https://teams.microsoft.com/l/team/19%3aB8Z1aw0MCoJ2RiUXWWjUK0PAj77TuMKKdotlw5Vfnhw1%40thread.tacv2/conversations?groupId=480b7938-a312-47e7-bad0-5ea1bb51f31e&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57  teams site for the course] &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The links to saved lecture videos are and will be  visible among the materials of corresponding lectures below.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
The second lecture at 4. Feb at 14:00 will be in Teams&lt;br /&gt;
[https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3ac4d77289f3c84a43bab641e5f9ce8284%40thread.tacv2/1612439265230?context=%7b%22Tid%22%3a%223efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57%22%2c%22Oid%22%3a%22e3e55dca-e89b-46ae-b8ee-1d158e79281d%22%7d at this link]. &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;NB!&amp;lt;/font&amp;gt; In case you run into trouble (cannot join or no sound etc) please write via [https://www.facebook.com/tanel.tammet/ fb messenger] or email tanel.tammet at taltech.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
There is also a [https://moodle.taltech.ee/course/view.php?id=31546 site for grades] registration code 4bFHBTrq. For some time there will be no grades there. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
The first lecture should be visible [https://web.microsoftstream.com/video/a97786c8-11db-4c9b-a86b-c338a059a6e4 here].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
= Weekly tasks =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine nädalaülesanne (15. märtsi loengu järel) on katsetada ise sõnavektorite loomist. Selleks &lt;br /&gt;
* Võta mingi hulk pikki tekstifaile. Võid võtta ka terve [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/wikicompact.tar.gz lemmatiseeritud wikipedia] ja valida sealt välja näiteks mõne alamkataloogi, aga võid võtta ka mõne muu pikema tekstikorpuse.&lt;br /&gt;
* Vali mingi hulk N (näiteks 100) representatiivset sõna (vastavad vektori tulpadele).&lt;br /&gt;
* Tee programm, mis käib tekstifailid läbi ja koostab iga sealt leitud sõna kohta massiivi, kus igas tulbas on co-occurrencite koguarv. &lt;br /&gt;
** Co-occurrenceid vaata näiteks 4 sõna vasakule ja 4 sõna paremale. Näiteks, kui leitud sõna on &amp;quot;car&amp;quot; ja tekstijupp on &amp;quot;cool red car was driving&amp;quot; ja &amp;quot;red&amp;quot; ning &amp;quot;driving&amp;quot; on representatiivsete sõnade hulgas, siis &amp;quot;car&amp;quot; jaoks suurendame &amp;quot;red&amp;quot; ja &amp;quot;driving&amp;quot; tulpade sisu ühe võrra.&lt;br /&gt;
** Kokkuvõttes saad tabeli, kus iga rida vastab ühele leitud sõnale ja iga tulp vastab selle sõna co-occurrencite koguarvule tulbale vastavate representatiivsete sõnade jaoks.&lt;br /&gt;
* Sorteeri tabeli read nii, et mingis mõttes enimesinenud sõnad oleks eespool (näiteks, loe iga sõna jaoks kokku tulpades olevad numbrid).&lt;br /&gt;
* Uuri veidi tabelit: mida huvitavat leiad?&lt;br /&gt;
* Kui oled veidi ambitsioonikam, siis püüa koostada sõnade sarnasuse hindamise programm, mis kasutab koosinus-sarnasust. Seda saab teha mitmel moel: uuri [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/6.pdf õpiku peatükist].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Esimene nädalaülesanne (15. märtsi loengu järel) on katsetada lihtsa json-ld ja rdfs reeglite kasutamist päringu jaoks. Tähtaeg &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;28&amp;lt;/font&amp;gt;. veebruari õhtu: kui vahepeal hätta jääd, küsi emailitsi või loengus abi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Konkreetselt on sul antud kaks json-ld teksti&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
  &amp;quot;@id&amp;quot;:&amp;quot;https://et.wikipedia.org/wiki/Peipsi_j%C3%A4rv&amp;quot;,&lt;br /&gt;
  &amp;quot;@type&amp;quot;: &amp;quot;lake&amp;quot;,&lt;br /&gt;
  &amp;quot;size&amp;quot;: &amp;quot;large&amp;quot;,&lt;br /&gt;
  &amp;quot;country&amp;quot;: &amp;quot;Estonia&amp;quot;&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
{&lt;br /&gt;
  &amp;quot;@id&amp;quot;:&amp;quot;https://en.wikipedia.org/wiki/Snelli_Pond&amp;quot;,&lt;br /&gt;
  &amp;quot;@type&amp;quot;: &amp;quot;pond&amp;quot;,&lt;br /&gt;
  &amp;quot;country&amp;quot;: &amp;quot;Estonia&amp;quot;&lt;br /&gt;
}  &lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ja kolm rdf stiilis kolmikut&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;lake&amp;gt;, &amp;lt;rdfs:subclassOf&amp;gt;, &amp;lt;body_of_water&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pond&amp;gt;, &amp;lt;rdfs:subclassOf&amp;gt;, &amp;lt;body_of_water&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pond&amp;gt;, &amp;lt;size&amp;gt;, &amp;lt;small&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ja loomulikus keeles reegel&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Water skiing is possible on large bodys of water.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinu ülesanne on teisendada kõik need tavaloogikasse ja teha https://logictools.org abil kaks eksperimenti:&lt;br /&gt;
* Näita, et Peipsi järvel saab veesuusatada.&lt;br /&gt;
* Otsi $ans predikaadi abil kohad Eestis, kus saab veesuusatada (Peipsi peaks vastusesse tulema ja Snelli tiik mitte).&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Seejuures pead mõtlema, &lt;br /&gt;
* kuidas kirjutada reegel rdf:type ja rdfs:subclassOf sisulise koos-kasutamise jaoks. &lt;br /&gt;
* kuidas oleks mõistlik esitada loogikas reegel &amp;quot;Water skiing is possible in large bodys of water&amp;quot;: kuna seda otse rdfs vahenditega kirjutada ei saa, kirjuta ta lihtsalt tavaloogikas.&lt;br /&gt;
* optsionaalselt: kuidas teha reegel, et  pond, size, small oleks kasutatav. Otseselt seda ülesandes vaja ei lähe.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitused:&lt;br /&gt;
* Väldi namespace-sid ja liigpikki identifikaatoreid, neid ei ole siin ülesandes tegelikult vaja. &lt;br /&gt;
* Käsitle &amp;quot;water skiing&amp;quot; kui ühte sõna, a la &amp;quot;water_skiing&amp;quot;, samuti &amp;quot;is possible on&amp;quot; kui &amp;quot;is_possible_on&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui see kõik lihtsalt välja tuleb, võid vabatahtlikult katsetada täiendavat ülesannet: mida tuleks lisada, et õnnestuks näidata, et Snelli tiigil ei saa veesuusatada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Emaili andmete esitus ja leitud tõestused aadressile tanel.tammet at taltech.ee, pannes emaili pealkirja sisse sõna &amp;quot;formaliseerimine&amp;quot;.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Practical work =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Actual 2024 stuff finally here!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumide punktid: [[2024 praktikumide punktid]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
There are three labs.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- They are all steps in a single project: build a simple natural-language question-answering system a la [https://en.wikipedia.org/wiki/Watson_(computer) classic Watson]. There is also an alternative option to do one larger practical research project instead of these three labs: details of this project have to be discussed and agreed with Tanel.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
The labs have to be presented (as a demo + small overview of the software and principles) to the course teachers and all students present at labwork time, either in the auditorium or over MS teams. The labs can be prepared alone or by teams of two or three people. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
First, read the explanation of the [[KR 2019 homework: overall task|overall task for the 2020 course]] [[KR 2019 homework: overall task|overall task for the recent 2019 course]].  The following labs are steps on the path to the end goal.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
Each lab is evaluated independently and gives the same number of points. &lt;br /&gt;
NB! When you do not meet the lab deadline, you will be awarded half of the points for this lab.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[[notes for kr praks 2024]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== First lab ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Updated for 2024!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The [[KR 2024 homework part 1|2024 task for the first lab]] is about handling and understanding triplet stores, meaning of rdf types/properties/etc and writing simple logical rules for answering questions.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
You [[KR 2023 homework part 1|2023 task for the first lab]] is an intro to the world of large knowledge bases and a preparation for the following labs where we will use this data to experiment with some nontrivial question answering.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
Deadline: 27 February.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Second lab ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Updated for 2024!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Deadline: 9. April 2024.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See [[Details of the KR second lab in 2024]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Third lab: questions in NLP ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Deadline: 14. May, recommended to present 7 May.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
These are tasks for 2024:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Experiment with neurosymbolic reasoning: LLM as a parser plus a symbolic reasoner: 2024]] &lt;br /&gt;
* [[Use a semantic parser and a reasoner to solve questions posed in natural language: 2024]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Details under the separate pages linked to above. An intro and initial explanations will be given during the lectures, starting with the 9 April lecture.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Since the tasks are conceptually nontrivial, everybody is encouraged to use the [https://teams.microsoft.com/l/channel/19%3aEbUrkeGqLsD_szZRLeQlOhnkUIqF84DeefpatHwTQfE1%40thread.tacv2/General?groupId=48c53de1-721e-4fb6-8eb9-e4ccd8300fc5&amp;amp;tenantId=3efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57 teams group] for the course to ask for help whenever you run into trouble: starting from April both teachers will monitor the teams daily and try to help you out. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Alternative to labs: a research project ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The goal of the research project is to build a good database of similar words along with the main differences between word/similar word. A la &amp;quot;queen&amp;quot; is similar to &amp;quot;king&amp;quot; except for gender etc. There are a number of papers explaining different methods. Tanel has built a prototype database/software for doing this from Wikipedia texts + NLP tools + Wordnet, but this prototype is too weak and also does not find main differences. The prototype can be used as a starting point.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Books to use =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Main materials:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Get the basic background about classical automated reasoning from the [[Media:Loogikaopik.pdf|book chapter pages 297-345]] by Tanel Tammet and optionally more details from  [http://lambda.ee/w/images/0/06/Geoffreasoningnotes.pdf the set of course notes] from Geoff Sutcliffe.&lt;br /&gt;
* &amp;lt;b&amp;gt;The&amp;lt;/b&amp;gt; book for natural language (NLP): Speech and Language Processing by Dan Jurafsky and James H. Martin.  [https://github.com/rain1024/slp2-pdf/blob/master/complete-book-pdf/slp2.pdf here is the 2nd edition] and (suggested) [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ here the web page for the draft 3rd edition]. Recommendation: read from the beginning up to an including chapter 6: Vector Semantics and Embeddings, then skip and read a few chapters starting from 15: Logical Representations of Sentence Meaning. You do not need to understand all the details of math, for example. It is OK if you understand the main principles of representations and algorithms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Other useful books and tools for symbolic K&amp;amp;R:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://logictools.org logictools.org] for experimenting with classical automated reasoning&lt;br /&gt;
* Symbolic reasoning themes are covered in [http://www.sciencedirect.com/science/book/9781558609327 this book] with freely accessible pdf-s.&lt;br /&gt;
* Similarly, the freely accessible pdf of the [http://ii.fmph.uniba.sk/kri/KRhandbook.pdf handbook of knowledge representation] gives a detailed and thorough coverage of the subject; far more than necessary for the course.&lt;br /&gt;
* You may want to get a small intro to Prolog by reading the first 100 pages of a classic [https://mitpress.mit.edu/books/art-prolog-second-edition Art of Prolog] book: pdf is freely downloadable under the &amp;quot;Open Access&amp;quot; tab. It is not strictly necessary for the course (we will not be using Prolog) but it surely helps. Besides, the book is interesting, quite easy to read and works out a lot of interesting examples.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Other useful material for neural NLP:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Andrej Karpathy [https://github.com/karpathy/nanoGPT nanoGPT] and [https://github.com/karpathy/nn-zero-to-hero neural networks zero to hero course]&lt;br /&gt;
* [https://dugas.ch/artificial_curiosity/GPT_architecture.html GPT architecture] and [https://drive.google.com/file/d/1UOfN0iB_A0rEGYc2CbYnpIF44FupQn2I/view chatgpt cheatsheet]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* Interesting to browse: [http://www.aaai.org/Library/KR/kr12contents.php recent conference proceedings]&lt;br /&gt;
* Interesting to browse: [http://www.cse.buffalo.edu/~shapiro/Courses/CSE563/Slides/krrSlides.pdf course materials], [http://web.stanford.edu/class/cs227/ course materials]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Observe that a noticeable part of the course contents are not covered by these books: use the course materials and links to papers, standards and tutorials provided.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Blocks and lectures: the main content of the course =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allpool olev blokkide struktuur on sarnane, aga mitte sama, kui 2022 aastal. Transformerite (BERT, GPT) ja hübriidsüsteemide osa muutub mahukamaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toimunud loengute materjalid ja salvestused osaliselt uuendatakse/muudetakse: kogu info veel mitte toimunud loengute ja prakside kohta on pärit peamiselt 2022 aastast ja on esialgne indikatsioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Block 1: knowledge in SQL, RDF and JSON ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lecture: Intro and background, 30. Jan ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatuse presentatsioon:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Media:teadmised_intro2024.pdf|teadmised_intro2024.pdf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav (mitte kohustuslik) kuulamine:&lt;br /&gt;
* Marcus episode on the Lex Fridman podcast https://lexfridman.com/gary-marcus/&lt;br /&gt;
* Gary Marcus (KR&amp;amp;R commonsense proponent) &amp;amp; Joshua Bengio (ML proponent) https://www.facebook.com/watch/live/?v=498403850881660&amp;amp;ref=watch_permalink read also the related Marcus paper https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1801/1801.00631.pdf &lt;br /&gt;
* David Ferrucci (IBM Watson team leader) on the Lex Fridman podcast https://lexfridman.com/david-ferrucci/&lt;br /&gt;
* Tim Rocktäschel (Facebook A.I.) episode https://towardsdatascience.com/language-models-symbolic-learning-and-the-road-to-agi-75725985cdf7&lt;br /&gt;
* Reading, not listening: on Hybrid A.I. in image analysis https://knowablemagazine.org/article/technology/2020/what-is-neurosymbolic-ai&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lecture: Nosql, json and rdf in databases: 6. Feb  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2024 lecture [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2023/Shared%20Documents/General/Recordings/Meeting%20in%20_General_-20240206_120353-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=VZgTGB&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D recording in teams].&lt;br /&gt;
Lecture materials:&lt;br /&gt;
* We cover [[Media:Kr_lect_1b_2024.pdf| Background: relations of sql and logic]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* and start with [[Media:Kr_lect_2b_2024.pdf| schemaless databases, RDF and RDFS]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; (also important for practice work)&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2022/Shared%20Documents/General/Recordings/Meeting%20in%20_General_-20220201_100310-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=VcZTmK Lecture recording in teams]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
These materials will be taken up in the next lecture:&lt;br /&gt;
* [[Nosql links and notes]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Json in Postgresql [https://www.postgresqltutorial.com/postgresql-json/ intro tutorial] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; and official [https://www.postgresql.org/docs/current/datatype-json.html json datatype] and especially [https://www.postgresql.org/docs/current/functions-json.html functions and operations]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
See also&lt;br /&gt;
* Json in Postgresql: [https://www.postgresql.org/docs/current/datatype-json.html json datatype] and [https://www.postgresql.org/docs/current/functions-json.html functions for json]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [[notes about schema for rdf / first lab]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The weekly homework will be about trying out small things in logic: please try out [http://logictools.org/ logictools] from &amp;quot;basics&amp;quot; to &amp;quot;equality&amp;quot; in simple examples selectbox. Details will appear after the lecture.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://json-ld.org/ json-ld]: currently most popular rdf syntax (in json), also recommended by Google.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Block 2: handling simple facts and rules in symbolic AI and logic ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lecture: simple rules in rdfs, logic and owl: 13 feb ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://echo360.org.uk/media/45b942c7-002b-4735-a270-83475a5ccec7/public Loengusalvestus echos].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2024/Shared%20Documents/General/Recordings/Praktikum-20240213_140229-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=Gk454L&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D praktikumi salvestus].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Main lecture material: [[Media:Kr_lect_2b.ppt| schemaless databases, RDF and RDFS]] looked at rdfs rule meanings in logic and sparql (up to page 30 in the presentation).&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/39c66a70-0b79-4fb9-b516-affdd1cbe108/public Lecture recording in echo].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [https://livettu.sharepoint.com/:v:/s/Knowledgerepresentation2023/EflyEjMnTMxKji6nxhy1ErUBvaUg1I749ZjrOtNYrHUynQ?e=cBfYNu 2023 Loengusalvestuse link].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://livettu.sharepoint.com/:v:/s/Knowledgerepresentation2023/EXxSuoyDiidApoXqKs8SAkwBuvebQ7kg3iDeGQOD4_cyoQ?e=A67Grh Praksi salvestuse link]. --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [[Rdf example developed during lecture]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Have a brief a look at this, no need to read thoroughly:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Official w3c [https://www.w3.org/TR/rdf11-primer/ rdf and rdfs primer] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The main materials covered in the lecture:&lt;br /&gt;
* [https://json-ld.org/ json-ld] (check out [https://json-ld.org/playground/ playground examples]) &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; currently most popular triple representation language on top of json. see also [https://en.wikipedia.org/wiki/JSON-LD wikipedia] and [https://www.w3.org/TR/json-ld11/ w3c standard]: for the latter, read [https://www.w3.org/TR/json-ld/#basic-concepts the basic concepts chapter] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;.&lt;br /&gt;
* [https://www.w3.org/TR/rdfa-primer/ rdfa] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; triple markup language suited for html, see also [https://en.wikipedia.org/wiki/RDFa wikipedia]&lt;br /&gt;
* [http://schema.org schema.org] (&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; you can surf on the schema.org site and understand/find answers there)) we looked at in the last lecture: property markup vocabulary suggested by Google, Microsoft and others.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
And then have brief look (skim through) at:&lt;br /&gt;
* Official w3c [https://www.w3.org/TR/2012/REC-owl2-primer-20121211/ owl primer] but it is better to look at this [https://www.semantic-web-book.org/w/images/b/b0/KI09-OWL-Rules-1.pdf intro presentation] and continue with [https://www.semantic-web-book.org/w/images/5/5e/KI09-OWL-Rules-2.pdf the owl rules presentation]&lt;br /&gt;
* [https://www.stardog.com/tutorials/sparql/ sparql tutorial] and [https://en.wikipedia.org/wiki/SPARQL wikipedia take] on sparql.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Certainly read:&lt;br /&gt;
* Hea jutt [https://twobithistory.org/2018/05/27/semantic-web.html Whatever Happened to the Semantic Web?]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will also start at looking and understanding the examples in [http://logictools.org logictools.org]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
More resources:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_SPARQL_implementations sparql implementations] in wikipedia&lt;br /&gt;
* [https://www.w3.org/RDF/ various rdf tools] listed at the bottom of the page&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lecture: what the reasoner does: Feb 20 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2024/Shared%20Documents/General/Recordings/Meeting%20in%20_General_-20240220_115919-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=qIv94A&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D loengusalvestus teamsis]&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/sites/Knowledgerepresentation2024/_layouts/15/stream.aspx?id=%2Fsites%2FKnowledgerepresentation2024%2FShared%20Documents%2FGeneral%2FRecordings%2FLab1%5Fextra%2Emp4&amp;amp;referrer=StreamWebApp%2EWeb&amp;amp;referrerScenario=AddressBarCopied%2Eview Lisamaterjal esimese labori kohta]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2022/Shared%20Documents/General/Recordings/Meeting%20in%20_General_-20220222_100259-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=UzkVBH Loengusalvestus teamsis].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Recall and go over OWL ideas:&lt;br /&gt;
* Official w3c [https://www.w3.org/TR/2012/REC-owl2-primer-20121211/ owl primer] but it is better to look at this [https://www.semantic-web-book.org/w/images/b/b0/KI09-OWL-Rules-1.pdf intro presentation] and continue with [https://www.semantic-web-book.org/w/images/5/5e/KI09-OWL-Rules-2.pdf the owl rules presentation]. If you want, have a deeper look at the [https://www.semantic-web-book.org/ full book].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/s/Knowledgerepresentation2023/Edac0C29IUlPrhnmVmD-mAcBY_Cj2INfwTSczOD5WlMGtA?e=ETbUGu Loengusalvestus teamsis].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will consider the reasoning part of K&amp;amp;R to understand what provers do:&lt;br /&gt;
* [[Media:Kr_lect_4.pdf| rules, logic, provers]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [http://logictools.org/ logictools] system running gkc reasoner in the browser: try out the &amp;quot;simple&amp;quot; and &amp;quot;complex&amp;quot; examples, read explanatory texts and the [http://logictools.org/about.html#basic_syntax manual about predicate logic]&lt;br /&gt;
* Have a look at the [https://github.com/tammet/gkc gkc] github repo, including precompiled binaries for command line in the [https://github.com/tammet/gkc/releases/tag/v0.6.0 release 0.6.0] and the [https://github.com/tammet/gkc/tree/v0.6.0/Examples tutorial Examples/Readme.md].&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [[Reasoner examples with gkc 2020]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; --&amp;gt;&lt;br /&gt;
* [[Travel examples from lecture 2021]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
You may want to have a look at the additional materials - from easier to harder - from the &lt;br /&gt;
* [[Media:Loogikaopik.pdf|book chapter pages 297-345]] and optional extras, 346-382; by Tanel Tammet.&lt;br /&gt;
* [http://lambda.ee/w/images/0/06/Geoffreasoningnotes.pdf the set of course notes] from Geoff Sutcliffe, &lt;br /&gt;
* [https://resources.mpi-inf.mpg.de/departments/rg1/conferences/vtsa09/slides/schulz.pdf the implementation presentation] from Stephan Schulz &lt;br /&gt;
* [https://fmv.jku.at/rerise14/rerise14-fo-slides.pdf 5-lecture prover course] from the authors of [https://vprover.github.io/ Vampire]&lt;br /&gt;
* and the readable-and-hackable [https://github.com/eprover/PyRes PyRes reasoner] for educational use.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lecture: looking into main large knowledge bases: 27. Feb  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Guest lecture by Martin Verrev. Slides:[[Media:ITI8700_05_Large_KB.pdf|lecture slides]], a tool to explore Wordnet taxonomies can be found here: https://github.com/martinve/wntool&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://echo360.org.uk/media/11fb2467-f5cd-42aa-a056-35dbf7ae9a2e/public Loengusalvestus 2024: echo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/s/Knowledgerepresentation2023/EX-i55YZenZLtLRwgjpOeVIB0IemlS87kmKx94Mxhbm62w?e=SMU7Jf Loengusalvestus 2023]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2022/Shared%20Documents/General/Recordings/Teadmiste%20loeng%208%20m%C3%A4rts-20220308_100112-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=DyngLd Loengusalvestus teamsis].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;: you can search/investigate what kind of data is available and you can find out actual data from these databases with some work, by surfing on the web pages of the systems.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will have a look at the goals, main content and differences between:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://wordnet.princeton.edu/ wordnet] see [http://tptp.cs.miami.edu/cgi-bin/SeeTPTP?Category=Axioms&amp;amp;File=NLP001+0.ax tptp axioms]&lt;br /&gt;
* [https://www.dbpedia.org/ dbpedia], see also [http://mappings.dbpedia.org/server/ontology/classes/ classes] and [http://mappings.dbpedia.org/index.php/Main_Page dbpedia wiki]&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikidata wikidata]&lt;br /&gt;
* [https://www.mpi-inf.mpg.de/departments/databases-and-information-systems/research/yago-naga/yago/ yago old page] and [https://yago-knowledge.org/ new page]&lt;br /&gt;
* [https://babelnet.org/ babelnet] described in [https://en.wikipedia.org/wiki/BabelNet wikipedia]&lt;br /&gt;
* [http://conceptnet5.media.mit.edu/ conceptnet] described in [https://en.wikipedia.org/wiki/Open_Mind_Common_Sense wikipedia]&lt;br /&gt;
* [http://rtw.ml.cmu.edu/ nell website] (sometimes down) and in [https://en.wikipedia.org/wiki/Never-Ending_Language_Learning wiki] and [https://cacm.acm.org/magazines/2018/5/227193-never-ending-learning/fulltext a good paper].  &lt;br /&gt;
* [https://framenet.icsi.berkeley.edu/fndrupal/ framenet] described in [https://en.wikipedia.org/wiki/FrameNet wikipedia], see [https://framenet2.icsi.berkeley.edu/fnReports/data/lu/lu9791.xml example]&lt;br /&gt;
* [https://cyc.com cyc] but just read [https://en.wikipedia.org/wiki/Cyc wikipedia] and see [https://www.cyc.com/wp-content/uploads/2019/09/Cyc-Technology-Overview.pdf whitepaper] also [http://tptp.cs.miami.edu/cgi-bin/SeeTPTP?Category=Axioms&amp;amp;File=CSR002+1.ax tptp small random selection of axioms]&lt;br /&gt;
* [https://adimen.si.ehu.es/web/adimenSUMO adimen-sumo] see [https://en.wikipedia.org/wiki/Suggested_Upper_Merged_Ontology sumo in wikipedia] and [http://tptp.cs.miami.edu/cgi-bin/SeeTPTP?Category=Axioms&amp;amp;File=CSR003+0.ax tptp axioms]&lt;br /&gt;
* [http://tptp.cs.miami.edu/ tptp]: a large set of axioms and problems in logic usable for automated reasoners&lt;br /&gt;
* [http://schema.org schema.org]: property markup vocabulary suggested by Google, Microsoft and others.&lt;br /&gt;
* [https://reference.wolfram.com/language/guide/KnowledgeRepresentationAndAccess.html Wolfram alpha stuff]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Lecture: Allen Ai research systems and Google, Facebook annotation systems  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2022/Shared%20Documents/General/Recordings/Teadmiste%20loengu%20eelsalvestus%2015%20jaanuariks-20220314_154224-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=3grCku Link salvestusele]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Examples from [https://allenai.org/ Allen Ai] research:&lt;br /&gt;
* [https://macaw.apps.allenai.org/ Macaw demo]: a predictor like GPT-3&lt;br /&gt;
* [https://proofwriter.apps.allenai.org/ Proofwriter demo]: a hybrid system (rules + predictor)  (see the [https://arxiv.org/pdf/2012.13048.pdf paper])&lt;br /&gt;
* [https://rule-reasoning.apps.allenai.org/ Rule Taker demo]: an earlier version of the Proofwriter above &lt;br /&gt;
* [https://mosaic.allenai.org/ Mosaic] commonsense reasoning&lt;br /&gt;
** [https://mosaic.allenai.org/projects/mosaic-commonsense-benchmarks SWAG benchmark dataset]&lt;br /&gt;
** [https://allenai.org/data/atomic Atomic data]&lt;br /&gt;
** [https://mosaic.allenai.org/projects/commonsense-knowledge-graphs Atomic graph explorer]&lt;br /&gt;
** [https://arxiv.org/pdf/1811.00146.pdf Atomic paper]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Google, Facebook annotation systems:&lt;br /&gt;
* [https://developers.google.com/search/docs/guides/intro-structured-data Google structured data] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; on the webpage. See also [https://en.wikipedia.org/wiki/Knowledge_Graph Google knowledge graph] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; in wikipedia.&lt;br /&gt;
* [https://developers.facebook.com/docs/sharing/webmasters/ Facebook Open Graph markup] on the webpage. See also https://ogp.me/ and the [https://en.wikipedia.org/wiki/Facebook_Graph_Search history of NLP-based ogp search]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
As a background, recall:&lt;br /&gt;
* [https://json-ld.org/ json-ld] (check out [https://json-ld.org/playground/ playground examples]) &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; currently most popular triple representation language on top of json. see also [https://en.wikipedia.org/wiki/JSON-LD wikipedia] and [https://www.w3.org/TR/json-ld11/ w3c standard]: for the latter, read [https://www.w3.org/TR/json-ld/#basic-concepts the basic concepts chapter] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;.&lt;br /&gt;
* [https://www.w3.org/TR/rdfa-primer/ rdfa] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; triple markup language suited for html, see also [https://en.wikipedia.org/wiki/RDFa wikipedia]&lt;br /&gt;
* [http://schema.org schema.org] (&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; you can surf on the schema.org site and understand/find answers there)) we looked at in the last lecture: property markup vocabulary suggested by Google, Microsoft and others.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Block 4: natural language and question answering ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lecture: Intro to NLP, n-grams, word vectors: 5 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2024/Shared%20Documents/General/Recordings/Teadmiste%20loeng%205%20m%C3%A4rts-20240305_120418-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=cWEU8A&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D Loengusalvestus teamsis]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/s/Knowledgerepresentation2023/Ea7HdMQxBcBGlSqBi18ZC2cBg7HU371GuQOVkdvkDjnyVg?e=PNaowE Loengusalvestus]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* These three wikipages give useful introductory details:[https://en.wikipedia.org/wiki/Natural_language_processing Natural language processing], [https://en.wikipedia.org/wiki/Knowledge_extraction Knowledge extraction], [https://en.wikipedia.org/wiki/Natural_language_understanding Natural language understanding].&lt;br /&gt;
* Tanel Alumäe keelemudelitesse [http://lambda.ee/w/images/1/13/Keelemudelid.pdf sissejuhatavad slaidid] ja [https://echo360.org.uk/media/e4323062-3442-46fb-9124-e7b9e7d00006/public loengusalvestus]&lt;br /&gt;
* Väga hea õpik: [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/ 3. variandi draft] või [https://github.com/rain1024/slp2-pdf/blob/master/complete-book-pdf/slp2.pdf 2. variandi terve pdf]. &lt;br /&gt;
** Vektorsemantikast arusaamiseks loe 3. variandi [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/3.pdf ptk 3. N-gram Language Models] ja siis [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/6.pdf chapter 6: Vector Semantics and Embeddings] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;. Vektorsemantika kasutamine närvivõrkudes a la Bert ja GPT on hästi kirjas ptks 7:	Neural Networks and Neural Language Models &lt;br /&gt;
** Slaidid eelmiste peatükkide kohta: [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/slides/3_LM_Jan_08_2021.pdf Ngrams] ja [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/slides/6_Vector_Apr18_2021.pdf word vectors].&lt;br /&gt;
* Google [https://books.google.com/ngrams/info ngrams] ja [https://storage.googleapis.com/books/ngrams/books/datasetsv3.html reaalne data].&lt;br /&gt;
* [https://nlp.stanford.edu/projects/glove/ GloVE]: a relatively simple vector representation&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://beta.openai.com/ GPT-3 API beta] publicly available without a waiting period. There is also a playground on the web. &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui tahad katsetada toore Wikipedia dataga, siis saab loengus vaadatud töödeldud variante siit (tarballid sisaldavad datat, selgitavat README-d ja tarkvara selle ise ehitamiseks): [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/wikicompact.tar.gz  a compacted pure-text version of full wikipedia], [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/wikilemma.tar.gz A lemmatized version of wikipedia texts], [http://turing.cs.ttu.ee/~tanel.tammet/wikicooccurrence.tar.gz Several co-occurrence matrices and lists of top-co-occurring words for wikipedia]&lt;br /&gt;
* Online [http://text-processing.com/demo/ demo] of NTLK running some basic NLP tasks&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
A lot of reading this week. The main material is in the following chapters 23 and 24 of the Jurafsky and Manning book, the rest is relevant overviews/background. Lecture materials for the week:&lt;br /&gt;
* Intro to the relevant parts of the whole NLP field: [[Media:Kr_lect_3a.pdf| nlp and watson]]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; you may skip the watson part and read it from the following book chapter instead. These three wikipages give also useful details, but are not really necessary to read: [https://en.wikipedia.org/wiki/Natural_language_processing Natural language processing], [https://en.wikipedia.org/wiki/Knowledge_extraction Knowledge extraction], [https://en.wikipedia.org/wiki/Natural_language_understanding Natural language understanding].&lt;br /&gt;
* In case you have not studied machine learning techniques for natural language processing, read the initial parts of the [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/6.pdf chapter 6: Vector Semantics and Embeddings] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; from the Jurafsky and Martin book: this is a good background for the next two chapters 25 and 26, but not strictly necessary: we will look more into vector semantics during the next week anyway.&lt;br /&gt;
* Read from the Jurafsky and Martin book: [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/23.pdf chapter 23: Question Answering] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Read from the Jurafsky and Martin book: [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/24.pdf chapter 24: Dialogue Systems and Chatbots] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;and the supporting slides [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/slides/convagents1.pdf for conversational agents]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Recommended listening:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* A cool 14-minute philosophy podcast episode to listen: [https://nigelwarburton.typepad.com/philosophy_bites//2015/03/jonathan-webber-on-deceiving-with-words.html Jonathan Webber on Deception With Words] plus a [http://traffic.libsyn.com/philosophybites/Jonathan_Webber_on_Deception_With_Words.mp3 a direct audio link (may expire at some point)]&lt;br /&gt;
* A bit old (i.e. few new episodes) [https://soundcloud.com/nlp-highlights NLP highlights] podcast series from the [https://allenai.org/ Allen institute for AI]. Makes sense to start from the very first ones and pick these which have a title looking interesting to you. World-leading stuff and quite understandable.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lecture: large language models (LLM), BERT and GPT families, plus intro to second lab: 12 märts ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2024/Shared%20Documents/General/Recordings/New%20channel%20meeting-20240312_120339-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=j8fZj2&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D loengusalvestus koos teise praksi ülesannetega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesmärk: saada &amp;lt;i&amp;gt;pinnaliselt&amp;lt;/i&amp;gt; aru LLM ja transformerite (NLP masinõppe põhiasjad) peamistest ideedest. Detailid on tegelikult keerulised ja nendest arusaamine võtab hulga rohkem aega, kui meil kursuses on, sestap lepime vähesega. Samas, kui sul endal huvi, siis loomulikult on teretulnud detailsem iseõpe.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne järgmisse materjali süvenemist tutvu kindlasti vektorsemantikaga, mida seletasime 14 märtsi loengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengus plaanime kasutada:&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/7.pdf Jurafsky &amp;amp; Martin book: neural networks] and the [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/slides/7_NN_Apr_28_2021.pdf slides]. Alternative: [http://www.cs.cmu.edu/afs/cs.cmu.edu/project/theo-20/www/mlbook/ch4.pdf CMU Mitchell course: neural networks basics]&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/10.pdf Jurafsky &amp;amp; Martin: transformers and LLMs]&lt;br /&gt;
* [https://dugas.ch/artificial_curiosity/GPT_architecture.html GPT arhitektuuri üldseletus]: eriti head intuitsiooni ei maksa loota :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida lisaks vaadata ja lugeda:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kindlasti&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=kCc8FmEb1nY Andrej Karpathy progemisega-koos loeng]: vaata see süvenemisega läbi! Vt ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrej_Karpathy Karpathy].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paratamatult jääb enamus detaile loengus vähearusaadavaks (kui ise ei kuluta hulga aega järele katsetamiseks), aga sellegipoolest on see tõenäoliselt kõige parem loeng transformeritest: mingi tunnetuse sellest, et mis toimub, saab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Optsionaalselt üldisem arusaam klassikutelt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://lexfridman.com/yann-lecun-3 Jann LeCun: värske episood Lex Fridmani podcastist]&lt;br /&gt;
* [https://writings.stephenwolfram.com/2023/02/what-is-chatgpt-doing-and-why-does-it-work/ Wolframi pikk jutt] lugemiseks koos närvivõrkudega üldisema taustaga&lt;br /&gt;
* [https://rodneybrooks.com/what-will-transformers-transform/ Rodney Brooksi] ennustused transformerite kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Optsionaalselt diipim arusaam: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://github.com/karpathy/nanoGPT nanoGPT]: [Karpathy reaalne näitekood GPT ise-ehitamiseks (otse eelmise loenguga seotud) : seda saab ilma suuremate pingutusteta käima linuxil ja macil, windowsil tekib aga suuremaid probleeme (proovisin ise linuxil järgi). &lt;br /&gt;
* [https://karpathy.ai/zero-to-hero.html Taustaks: Karpathy terve loenguseeria], kui sul tekib sügavam huvi&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/10.pdf Jurafsky &amp;amp; Martin ptk 10 Transformers and Pretrained Language Models] kui tahad ise juurde lugeda.&lt;br /&gt;
* [https://course.fast.ai/ väga detailne ja mahukas videoloengutega deep learningu kursus], mh [https://course.fast.ai/Resources/book.html raamat].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lecture: LLM usage patterns and RAG: 19 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2024/Shared%20Documents/General/Recordings/Meeting%20in%20_General_-20240319_122509-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=8Qv48X&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D loengusalvestus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Loeng jäi 20 minutit hiljaks, sest meie audikasse planeeriti eksikombel ad hoc seminar, seega pidime kolima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Useful reading:&lt;br /&gt;
* [https://pixelplex.io/blog/llm-applications/ application landscape overview]&lt;br /&gt;
* early taxonomy [https://arxiv.org/pdf/2311.05288.pdf of real business use]&lt;br /&gt;
* [https://eugeneyan.com/writing/llm-patterns/ LLM improvement for applications] and a basic overview of [https://www.databricks.com/glossary/retrieval-augmented-generation-rag customizing llms]&lt;br /&gt;
* [https://www.anyscale.com/blog/fine-tuning-llama-2-a-comprehensive-case-study-for-tailoring-models-to-unique-applications Finetuning llama 2]&lt;br /&gt;
* RAG:&lt;br /&gt;
** [https://colabdoge.medium.com/what-is-rag-retrieval-augmented-generation-b0afc5dd5e79 simplest RAG intro]&lt;br /&gt;
** [https://direct.mit.edu/tacl/article/doi/10.1162/tacl_a_00530/114590/Improving-the-Domain-Adaptation-of-Retrieval more rag details]: a good architecture picture, may skip the improvements part after that&lt;br /&gt;
** [https://medium.com/@evertongomede/understanding-sequence-to-sequence-seq2seq-models-and-their-significance-d2f0fd5f6f7f encoder/decoder] and [https://en.wikipedia.org/wiki/Seq2seq Seq2seq] as a generalization of [https://en.wikipedia.org/wiki/Word2vec word2vec] and [https://openai.com/blog/new-and-improved-embedding-model openai embedding model api]&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Vector_database vector database] as a useful tool&lt;br /&gt;
** [https://www.promptingguide.ai/research/rag different kinds of rag] based on [https://arxiv.org/abs/2312.10997 paper]&lt;br /&gt;
** [https://python.langchain.com/docs/expression_language/cookbook/retrieval rag by langchain]&lt;br /&gt;
** [https://proceedings.neurips.cc/paper/2020/hash/6b493230205f780e1bc26945df7481e5-Abstract.html a fancy rag paper]&lt;br /&gt;
** [https://getalign.com/ example estonian startup using a kind of rag]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2022/Shared%20Documents/General/Recordings/Teadmiste%20kursuse%20loeng%2029%20m%C3%A4rts-20220329_100211-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=FV87X7 Loengusalvestus] teamsis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädala eesmärk on konkreetne: &amp;lt;b&amp;gt;sul on vaja aru saada vektorsemantikast&amp;lt;/b&amp;gt;, ehk, mis see on, kuidas sõnavektoreid moodustatakse ja kuidas neid kasutada saab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Now, you may have had a course on NLP and machine learning, in which case you should already know &amp;lt;b&amp;gt;a lot&amp;lt;/b&amp;gt; about vector semantics. If so, consider yourself lucky :) and just skim through the following materials to check whether there are any new things or old friends for you. If not so, consider yourself extra lucky: you have come to the core of machine-learning-based NLP, and this is both pretty cool and quite understandable at the same time! Most of the machine-learning-based NLP is built on top of the ideas of vector representation of words.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
As a continuation of the lecture from the last week, please have a look and try out&lt;br /&gt;
* [https://demo.allennlp.org/ Allen NLP demos] for a number of core NLP techniques: highly recommended for experimentation.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Background study materials for vector representations (continuation of the previous lecture):&lt;br /&gt;
* First, listen to [http://lineardigressions.com/episodes/2017/4/23/feature-processing-for-text-analytics text vectorization episode] from the [http://lineardigressions.com/ linear digressions] podcast.&lt;br /&gt;
* Second, listen to [http://lineardigressions.com/episodes/2018/12/30/re-release-word2vec word2vec episode] from the [http://lineardigressions.com/ linear digressions] podcast.&lt;br /&gt;
* Finally the &amp;lt;b&amp;gt;main thing&amp;lt;/b&amp;gt;: slowly read the whole [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/6.pdf Vector Semantics: chapter 6] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; from the Jurafsky &amp;amp; Martin book.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Additional supporting non-obligatory materials from (roughly) easier to more complex:&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- * [https://medium.com/@jayeshbahire/introduction-to-word-vectors-ea1d4e4b84bf word vectors]: a short intro --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/slides/vector1.pptx vector semantics part I] presentation from the Jurafsky &amp;amp; Martin book for for chapter 6.&lt;br /&gt;
* [https://towardsdatascience.com/art-of-vector-representation-of-words-5e85c59fee5 vector representation]: a short tutorial with code examples.&lt;br /&gt;
* [http://u.cs.biu.ac.il/~gonenhi/slides/WiDS_tutorial.pdf vector representation and word2vec]: a medium-sized tutorial presentation.&lt;br /&gt;
* [https://www.tensorflow.org/tutorials/representation/word2vec word2vec tutorial] from [https://www.tensorflow.org/ tensorflow]&lt;br /&gt;
* [https://web.stanford.edu/~jurafsky/slp3/slides/vector2.pptx vector semantics part II] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; presentation from the Jurafsky &amp;amp; Martin book for chapter 6.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--* [[Media:How_does_word2vec_work.pdf|How does word2vec work]] paper by David Meyer.&lt;br /&gt;
* [[Media:Word2vec_learning_explained.pdf|Word2vec learning explained]] paper by Xin Rong.--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
If you want to get a deeper understanding and look at longer lectures while doing that, there is a wealth of good word vector lecture videos available, &lt;br /&gt;
for example, from the Stanford NLP course&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=IYMYI9AJpQs Word vectors 1]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=nH4rn3X8i0c Word vectors 2]&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=pip8h9vjTHY Word vectors 3]&lt;br /&gt;
However, I&#039;d recommend to use the obligatory and supporting materials above first and only - optionally - spend time with the longer lectures after that.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Also interesting to look and read:&lt;br /&gt;
* Probabilistic models: [https://www.youtube.com/watch?v=u7l5hhmdc0M LDA video explanation by Jordan Boyd-Graber]&lt;br /&gt;
* [https://drive.google.com/file/d/0B8i61jl8OE3XdHRCSkV1VFNqTWc/edit Aetherial Symbols] by the  ultimate machine learning guru aka &amp;quot;godfather of machine learning&amp;quot; [https://en.wikipedia.org/wiki/Geoffrey_Hinton Geoffrey Hinton]&lt;br /&gt;
*[https://yurichev.com/blog/markov/ Autocomplete using Markov chains]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Lecture: large language models, BERT and GPT families ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Materials will be added later.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Block 5: hybrid systems and uncertain knowledge ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will focus on (a) world modeling and uncertainty in KR (open/closed world, frame problem, probabilities, exceptions) and (b) current research on building hybrid systems&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lecture: neurosymbolic reasoning, open/closed world, planning, frame problem, blocks world: 26 March ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2024/Shared%20Documents/General/Recordings/Meeting%20in%20_General_-20240326_120304-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=2VKaQV&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D Loengusalvestus 2024]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2024/Shared%20Documents/General/Recordings/Praktikum-20240326_141051-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=O7bE6R&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D Praktikumi salvestus 2024]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
We will first have a brief look at the 3. lab: [[Experiment with natural language rules, ChatGPT and ProofWriter]] and an alternative [[Use a semantic parser and a reasoner to solve questions posed in natural language]].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2022/Shared%20Documents/General/Recordings/General-20220405_100120-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=IbnqJe 202 loengusalvestus teamsis]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
For intro/recalling hybrid neurosymbolic reasoning:&lt;br /&gt;
* [https://arxiv.org/pdf/2301.13379.pdf generating computation tasks]&lt;br /&gt;
* [https://deepmind.google/discover/blog/alphageometry-an-olympiad-level-ai-system-for-geometry/ alphageometry]&lt;br /&gt;
* [https://arxiv.org/pdf/2402.01817.pdf a position paper on hybrid systems]&lt;br /&gt;
* [https://arxiv.org/pdf/2302.07842.pdf a large survey of tool use] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See also an [https://adamkarvonen.github.io/machine_learning/2024/01/03/chess-world-models.html interesting recent piece about learning chess]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will first give a brief overview / reminder of the work/tasks in hybrid neurosymbolic AI.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will then consider the issues regarding the world model and the output we expect from&lt;br /&gt;
the neural part / LLM, along with some demonstrations of semantic parsing with and without the use of LLM.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will then consider planning, open/closed worlds and the frame problem. The standard example for these is a blocks world: some blocks are on the table and the robot arm can lift single blocks&lt;br /&gt;
and put them on other blocks or on the table. The arm cannot lift several blocks or a tower&lt;br /&gt;
of blocks. Then, given a position of blocks at initial situation, can the robot arm create a&lt;br /&gt;
required new position of blocks? Can we get the steps required? For getting the steps we&lt;br /&gt;
use the $ans predicate. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
One hard issue arising is that how do we know that doing some action&lt;br /&gt;
like lifting a block does not create side effects like stumbling existing towers, moving other&lt;br /&gt;
blocks etc? This issue is called the &amp;lt;b&amp;gt;frame problem&amp;lt;/b&amp;gt; and it has no easy solutions.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Importantly, the frame problem arises since normal first order logic has &lt;br /&gt;
* the [https://en.wikipedia.org/wiki/Open-world_assumption open world assumption] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; (must read): if we do not have (and cannot derive) a positive fact like P(a) and neither a negative fact like -P(a), we assume we simply do not know which holds.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prolog and databases operate under the &lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Closed-world_assumption closed world assumption] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; (must read): if we do not have (and cannot derive) a positive fact like P(a), we automatically assume that -P(a) must be true. For example, Prolog &amp;quot;negation&amp;quot; really means &amp;quot;cannot prove&amp;quot;. One consequence of this assumption is that we cannot represent real negation and disjunction in an OK manner (Prolog does not contain these) and cannot satisfactorily speak about &amp;quot;true&amp;quot;, &amp;quot;false&amp;quot; and &amp;quot;unknown&amp;quot;. See also [https://cliplab.org/~vocal/public_info/seminar_notes/node52.html negation as failure] in prolog&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Please look at and read these materials about the frame problem:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://www.youtube.com/watch?v=JzlsvFN_5HI tiny video] of the Boston Dynamics robot failing: looks like a frame problem in the blocks world :)&lt;br /&gt;
* [https://people.cs.pitt.edu/~milos/courses/cs2740/Lectures/class14.pdf overview presentation]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt; must read.&lt;br /&gt;
* [https://folk.idi.ntnu.no/gamback/teaching/TDT4138/dennett84.pdf a classic AI philosophy paper] about the frame problem: must read the first three pages (rest is optional).&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Frame_problem wikipedia about frame problem]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;  skim it through (no need to read all the details) to get a rough idea about different approaches to the frame problem. None of these are really good. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
These two readings are optional:&lt;br /&gt;
* [https://plato.stanford.edu/entries/frame-problem/ frame problem] at the Stanford Encyclopedia of philosophy: not obligatory, but a good read to get a better understanding.&lt;br /&gt;
* [http://www-formal.stanford.edu/leora/fp.pdf another classic] about frame problem: read this only if you became really really interested about the whole issue: it goes quite deep, although it is not especially technical.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
You may also want to have a look at the algorithmic complexity and efficient solution algorithms, regardless of how we formalize the problem: [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0004370200000795/pdf?md5=31cd36929c848ce418180ff94abf4800&amp;amp;pid=1-s2.0-S0004370200000795-main.pdf see this article].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Next, importantly, you should experiment yourself with gkc and both of the following&lt;br /&gt;
files. Please copy and read the files and understand the encoding. At the end of the files are&lt;br /&gt;
several queries to experiment with: instructions are also there.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
In both of them the predicate holds(X,Y) is used to describe something X about the blocks world (like, one block is on another or robot holds some block) and the second argument Y describes the state we have arrived to via robot actions from the original state (like, picked up a block in the initial state and then did put the block down on top of another).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Simple axiomatization of the blocks world]]: &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; please also read through the comments explaining the axiomatization and queries!&lt;br /&gt;
* [[More complex blocks world axiomatization]] taken from the [http://www.tptp.org/ TPTP] problem set for first order logic, concretely by concatenanting and commenting axiom sets [[PLA001-0.ax]], [[PLA001-1.ax]] and queries [[PLA004-1.p]], [[PLA005-1.p]], [[PLA019-1.p]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
To get a simple visualization of the blocks world, have a look at this [https://www.youtube.com/watch?v=gbIPicRoIgQ tiny video].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;NB!&amp;lt;/b&amp;gt;Please email me tanel.tammet at taltech.ee a short description of (a) with which of the queries in the files were you successful and how long did they approximately take, (b) what queries did you invent yourself and&lt;br /&gt;
what happened with these. Please put a word &amp;quot;formaliseerimine&amp;quot; into the email subject so I can easily find them.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Blocks world examples, then reasoning with uncertainty: 2 April ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://echo360.org.uk/media/ea46391b-09ed-4bc3-89dc-3d68960c360e/public Loengusalvestus 2024] echos&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
* [https://livettu.sharepoint.com/:v:/s/Knowledgerepresentation2022/EUZLJOrQonJNuQG5uMr6TSwBxV6b91HJcPz1XRG9gRgHlA?e=J1KIbS Loengusalvestus 2022: siit vaata esimest 30 minutit].&lt;br /&gt;
* [https://livettu.sharepoint.com/:v:/s/Knowledgerepresentation2023/EQXdkEsVEeFEp4BJBIQIp44BUhezJHLiOe4Ag6NAGaFX3g?e=PedhX6 Loengusalvestus 2023: uuem variant pärast eelmise 30 minutit ja edasi]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu sissejuhatava osa presentatsioon: [[Media:Reasoning_with_uncertainty.pdf|Reasoning_with_uncertainty.pdf]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E1&amp;lt;/font&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Almost all the knowledge we have is uncertain: there are many exceptions to a rule or a fact/rule holds with some vague probability. Notice that, in contrast, typical databases in companies contain facts with very high certainty, but they do not contain rule or commonsense knowledge: the latter is built into brittle software code of systems using these databases.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will consider two different ways to tackle uncertainty:&lt;br /&gt;
* Numeric methods: uncertainty is estimated with probability-like numbers of various kinds.&lt;br /&gt;
* Discrete methods: no numbers used. Instead, uncertainty is described as exceptions or beliefs of people. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Both of these ways are hard to actually implement, neither have they been understood very well, despite an immense amount of research and papers. For example, typical machine learning methods operate with extremely vague probability-like numbers and do not attempt to put these numbers into a real properly-theoretical-and-correct probabilities framework.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The main material for reading about numeric methods is an overview-followed-in-depth by the lecturer &amp;lt;b&amp;gt;[[Numeric uncertainty]]&amp;lt;/b&amp;gt;: (&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; up to and including the chapter 3, see also &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; tags inside) &lt;br /&gt;
* &amp;lt;b&amp;gt;Read carefully&amp;lt;/b&amp;gt; up to and including the chapter 4 &amp;quot;Different ways to encode confidences in logic&amp;quot; and have a quick look at all the wikipedia links.&lt;br /&gt;
* Skim through the later parts and look only into these subchapters which you found interesting.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Next, &lt;br /&gt;
* Read [https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-030-79876-5_29 the paper] about confidences&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;. containing intro, algorithms and experiments. Then look at the [http://logictools.org/confer/ web page] with the confer reasoner and a wealth of examples.&lt;br /&gt;
* Read [https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-031-10769-6_18 the paper] about exceptions (default logic)&amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;. containing intro, alorithms and experiments. Then look at the [http://logictools.org/gk/ web page] with the gk reasoner and a wealth of examples.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Next, have a brief look at a good example system doing some specific kinds of probability reasoning:&lt;br /&gt;
* [https://dtai.cs.kuleuven.be/problog/ Problog] start with a [https://dtai.cs.kuleuven.be/problog/tutorial.html tutorial] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Try out some examples via browser from the [https://dtai.cs.kuleuven.be/problog/tutorial.html tutorial]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Finally some additional possibly helpful material considering some parts of the main [[Numeric uncertainty]] material.&lt;br /&gt;
* [[Media:Uncertain_prob_fuzzy.ppt?|Uncertain_prob_fuzzy.ppt?]] a good intro to both Bayesian and Fuzzy reasoning.&lt;br /&gt;
* [[Media:Vienna_tanel_4.pdf|Vienna_tanel_4.pdf]] some additional examples of different uncertainties and possible combinations of these.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lecture: continue with uncertainty, then intro to lab 3: 9 April  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Numeric confidences and probabilities.&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/s/Knowledgerepresentation2023/EWMpX54Kw8JAiF1hIMGWe-QBp_fy9DE6eJpjtYBR0RIq9w?e=dgTfKe&amp;amp;nav=eyJwbGF5YmFja09wdGlvbnMiOnsic3RhcnRUaW1lSW5TZWNvbmRzIjoxNTEuNX19 Lecture recording 2023]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2022/Shared%20Documents/General/Recordings/Teadmiste%20loeng%2019%20aprill-20220419_100152-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=lgh5OR Lecture recording 2022].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Materials accompanying the lecture:&lt;br /&gt;
* [https://arxiv.org/abs/2303.12712 Paper &amp;quot;Sparks of Artificial General Intelligence: Early experiments with GPT-4&amp;quot;]&lt;br /&gt;
* [https://github.com/tammet/nlpsolver nlpsolver] and [[Media:nlp_reasoning_pipeline.pdf]]&lt;br /&gt;
* [[nlpsolver knowledge representation principles: draft]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2024/Shared%20Documents/General/Recordings/Meeting%20in%20_General_-20240409_115938-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=pZeleG&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D Loengusalvestus] teamsis 2024.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
A [[Media:Confidences_cade28_d.pdf |presentation]] of our [https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-030-79876-5_29 paper] about implementing numeric confidences. Here are [https://logictools.org/confer/ examples], a binary, etc.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lecture: continuing with uncertain knowledge: 16 aprill ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2024/Shared%20Documents/General/Recordings/Meeting%20in%20_General_-20240416_115928-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=HmJolx&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D Teamsi salvestus 2024]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wider background: [https://en.wikipedia.org/wiki/Non-monotonic_logic non-monotonic logic]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
A [[Media:Ijcar_2022_tammet.pdf|presentation]] of our [https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-031-10769-6_18 paper] about implementing [https://en.wikipedia.org/wiki/Default_logic default logic]. Here are [https://logictools.org/gk/ examples], a binary, etc.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Additionally, we look at non-montonic logic using [https://swish.swi-prolog.org/example/scasp.swinb s(CASP)] and [https://www.dlvsystem.it/dlvsite/ dlv]. Both are examples of [https://en.wikipedia.org/wiki/Answer_set_programming Answer set programming (ASP)] and related to [https://en.wikipedia.org/wiki/Datalog datalog]. For ASP, have a look at [https://acris.aalto.fi/ws/portalfiles/portal/30223846/SCI_Janhunen_Niemela_The_Answer_Set_Programming.pdf this intro], written by [https://www.aalto.fi/en/people/ilkka-niemela Ilkka Niemelä] who is currently the [https://www.aalto.fi/en/aalto-university/governance-president president (rehtori) of the Aalto University]&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/s/Knowledgerepresentation2023/EbB7A92RcW1Hul1VLQZ8vLMBh2NDteNwQ-L-p_9z1EJzSg?e=0QiAOz Teamsi salvestus 2023]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Hübriidsüsteemid: loengu käigus tehtud sissjeuhatavad märkmed]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== TPTP and the landscape of reasoners ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.miami.edu/~tptp/ TPTP] problem set for first order logic &lt;br /&gt;
* See [[how to run gkc on the Wordnet TPTP version]]&lt;br /&gt;
* [http://www.cs.miami.edu/~tptp/CASC/ CASC prover competition]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Blocks world ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://www.ee.pdx.edu/~mperkows/May4/005.Ch11-planning.ppt Old intro: planning and blocks world]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Some axiom sets:&lt;br /&gt;
* [[PLA001-0.ax]]&lt;br /&gt;
* [[PLA001-1.ax]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
And some planning problems to solve from these axiom sets:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[PLA004-1.p]]&lt;br /&gt;
* [[PLA005-1.p]]&lt;br /&gt;
* [[PLA019-1.p]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Also:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[blocks world axiom/query examples from lecture|Alternative axiomatization]] &lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
We use the [https://github.com/tammet/gkc gkc] prover for examples.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Some background links:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
** [http://www.cs.unm.edu/~mccune/papers/robbins/ Otter solving an open problem in math]&lt;br /&gt;
** [http://www.math.md/files/qrs/v10-n1/v10-n1-(pp95-114).pdf using otter for algebra problems]&lt;br /&gt;
** [http://www.cs.miami.edu/~tptp/ TPTP problem set for first order logic formalizations]&lt;br /&gt;
** [https://en.wikipedia.org/wiki/Zermelo%E2%80%93Fraenkel_set_theory set theory] and [http://www.cs.miami.edu/~tptp/cgi-bin/SeeTPTP?Category=Axioms&amp;amp;File=SET004-0.ax its axiomatization in logic] and [http://www.cs.miami.edu/~tptp/cgi-bin/SeeTPTP?Category=Problems&amp;amp;Domain=SET set theory problems in TPTP]&lt;br /&gt;
** [http://www.cs.miami.edu/~tptp/CASC/ CASC prover competition]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
=== Lecture: starting to parse natural language for interaction with rule reasoners ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will start building a tiny question-answering tool, translating natural language to rule reasoner input.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Our first, very simple goal: translate the text &amp;quot;John is a father of Pete. Pete is a father of Mark. Who is the father of Pete?&amp;quot; to &lt;br /&gt;
a rule reasoner input &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
father(john,pete).&lt;br /&gt;
father(pete,mark).&lt;br /&gt;
-father(X,pete) | ans(X).&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
then run the reasoner, fetch the ans(john) and give an answer &amp;quot;John is&amp;quot;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
You can use a trivial NLP-to-reasoner parser in python [[nlp.py]] as a starting point.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will then proceed to gradually make questions and sentences more complex and add rules to be able to answer them.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
In the final part of the course we will start looking at uncertain reasoning: right now we will only try to do simple strict reasoning.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We will have a look at potential tools for semantic parsing, from simpler to more complex:&lt;br /&gt;
* [https://github.com/Kitt-AI/parsetron parsetron]: a really simple and very limited tool to build your own parser.&lt;br /&gt;
* [https://github.com/wcmac/sippycup sippycup]: has a detailed [https://nbviewer.jupyter.org/github/wcmac/sippycup/tree/master/ tutorial/course] attached, check the [https://nbviewer.jupyter.org/github/wcmac/sippycup/blob/master/sippycup-unit-0.ipynb first lab] &lt;br /&gt;
* [https://github.com/mynlp/ccg2lambda ccg2lambda]: parses to classical logic strings, which are embedded in XML output.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Other interesting things to look at:&lt;br /&gt;
* [https://framenet.icsi.berkeley.edu/fndrupal/ Framenet]: map meaning to form in English through the theory of Frame Semantics.&lt;br /&gt;
* [https://github.com/google/sling Sling]: Google project for getting facts from Wikipedia using Frame Semantics.&lt;br /&gt;
* [https://yale-lily.github.io/spider Spider]: Yale Semantic Parsing and Text-to-SQL Challenge.&lt;br /&gt;
* [https://github.com/salesforce/WikiSQL WikiSQL]: A Salesforce crowd-sourced dataset for developing NLP interfaces for relational databases.&lt;br /&gt;
* [https://github.com/allenai/allennlp Allennlp] from the [https://allenai.org/ Allen Institute for AI]. See also their [https://github.com/allenai/acl2018-semantic-parsing-tutorial semantic parsing tutorial].&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Lecture: Semantic parsing: 23 aprill  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu annab Martin: audikas pluss teamsis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3apbCAi1dcW-0ZYLt9oaEWEF0OVSCh_itNLauu6apjLII1%40thread.tacv2/1682415298039?context=%7b%22Tid%22%3a%223efd4d88-9b88-4fc9-b6c0-c7ca50f1db57%22%2c%22Oid%22%3a%22e3e55dca-e89b-46ae-b8ee-1d158e79281d%22%7d Teamsi salvestus 2023]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loenguslaidid: [[Media:KR_2024_Parsing_01.pdf]] &amp;lt;font color=&amp;quot;red&amp;quot;&amp;gt;E2&amp;lt;/font&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2022/Shared%20Documents/General/Recordings/Teadmiste%20loeng%2026%20aprill_%20semantilised%20NLP%20parserid-20220426_100254-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=m4kIuB Teams recording]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 30. aprillil loengut ei ole: ülikoolis on lühendatud tööpäev, kuni 12:00ni ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Semantic parsing continued : 7 mai ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Martin jätkab teemat: audikas pluss teamsis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loenguslaidid (lisatud linkidega): [[Media:KR_2024_Parsing_02.pdf]] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://livettu.sharepoint.com/:v:/r/sites/Knowledgerepresentation2024/Shared%20Documents/General/Recordings/Loeng_%20Semantiline%20Parsimine%20vol%202-20240507_120602-Meeting%20Recording.mp4?csf=1&amp;amp;web=1&amp;amp;e=BKG1VU&amp;amp;nav=eyJyZWZlcnJhbEluZm8iOnsicmVmZXJyYWxBcHAiOiJTdHJlYW1XZWJBcHAiLCJyZWZlcnJhbFZpZXciOiJTaGFyZURpYWxvZy1MaW5rIiwicmVmZXJyYWxBcHBQbGF0Zm9ybSI6IldlYiIsInJlZmVycmFsTW9kZSI6InZpZXcifX0%3D Salvestus teamsis 2024]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Topics in neurosymbolic reasoning ja konsultatsioon eksamiks: 14 mai===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[[Märkmed konteksti teemal]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!-- [[Teadmiste formaliseerimise eksamiülesanded 20 mai 2020]] --&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
== Block 7: context, time, location, events, causality. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
To be filled.&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
[[Teadmiste formaliseerimise eksamiülesanded 20 mai 2020]]&lt;br /&gt;
[[Teadmiste formaliseerimise eksamiülesanded 27 mai 2020]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--&lt;br /&gt;
Other stuff: [[Commonsense rules development]]&lt;br /&gt;
--&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Category:Kursus]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Martinv</name></author>
	</entry>
</feed>